OHMYGOSSIP – Möödunud nädalal hukkus politsei kuuli läbi Transferwise’i kaasasutaja ja tegevjuhi Kristo Käärmanni vend Jaanus Käärmann (33). Vabaduse väljakul nugadega politseinike poole jooksnud Jaanus Käärmann lõpetas 2009. aastal Tartu Ülikoolis bakalaureuseõppe informaatika erialal. Edasi läks ta õppima Inglismaale Yorki ülikooli, kus ta omandas kahe aastaga magistrikraadi. Käärmann töötas aastaid erinevates ettevõtetes tarkvaraarendaja, konsultandi ja analüütikuna. Põhja ringkonnaprokuratuuri hinnangul on põhjust arvata, et täna Tallinna kesklinnas ebaadekvaatselt käitunud ja politsei kuuli läbi hukkunud mehe käitumise põhjustas tema ebastabiilne vaimne seisnud. Kas politsei toimis õigesti, või oleks pidanud kasutama noaga vehkinud mehe korrale kutsumiseks eriüksust kilpidega ja pisargaasiga? Oleks ehk piisanud ka lasust kätte või jalga, et mees kahjutus teha, aga ellu jätta?
Siiri Känd-Ashilevi: Miks ei lasta maha neid, kes tapnud inimesi, vägistanud lapsi jne… jne.. Need pätid/retsidevistid istuvad vaid kõigest vanglas oma aja maha ja saavad jälle vabadusse! Politsei EI KÄITUNUD ÕIGESTI!!! Tundsin veidi seda noormeest ja ütlen, et ta EI VÄÄRINUD sellist surma! Tõepoolest, kõige lihtsam ongi ju maha lasta! See on lihtsalt uskumatu ja ennekuulmatu tegu meie politsei poolt! Olen täiesti shokis. Ega mul ei ole olnud ausalt öeldes kunagi meie politsei vastu usku, nüüd see situatsioon leidis täielikult kinnitust! Tunnen sügavalt kaasa tema perekonnale ja pisipojale!
Diana Klas: Mina politseinikuna oleks jalga tulistanud. Kindlasti oleks veel midagi saanud teha. Näha oli, et tegu inimesega, kes ilmselt hetkel pole vaimselt terve – paljajalu ja kööginoaga vehkiv. Samas vaadates videot, möödub ta pikalt tänaval k?ndides inimestest täiesti rahulikult ja kellegile liiga tegematta. Rahutuks muutus vaid politsei karjumise peale, millest ta ehk arugi ei saanud. Tormas ta politseile vastu ka ebakindlal sammul käsi nugadega kuidagi ?hus vehkimas. Viimane asi peaks olema politseil tappa. Samas miskipärast arvan, et kui oleks olnud tegu moslemi v?i mustanahalisega, oleks tulistatud jalga, poleks juletud muud teha.
Malle Pärn: Kuulge, miks on vaja aina niisuguste traagiliste asjade üle sotsiaalmeedias hüsteeritseda? Kõik on enda meelest kangesti targad, teavad, kuidas politsei peaks käituma – minge ise seiske keset platsi ja oodake rõõmsa naeratusega, kui teie poole tormab kahe noaga hull. Ta ju jooksis, väga kiiresti! Teie siin istute ja heietate tundide kaupa, sel politseinikul oli vähem kui sekund aega! Lõpetage ometi see isetegevuslik kraaklemine kõikvõimalike sündmuste üle – kas teil ei ole muud teha? Alles oli üks hull mootorrattur. Siis on veel igasugu ropendajad ja lapsevägistamise kirjeldajad. Kedagi ei tohi hukka mõista? Tuletage meelde, kuidas te sõimasite neid politseinikuid, kes agressiivsete noortega hakkama ei saanud? MIDA te siis õieti tahate? Mulle küll tundub, et ainult üht: ENNAST tähtsaks teha.
Üllar Luup: Mõtlesin esialgu, et ei hakka seda üldse kommenteerima, aga näen, et inimesed on selle teemaga tagajalgadele tõusnud. Esmalt parandaks ära selle vea, mis on väga paljudes tekstides, et justkui politsei laskis tulirelvast Jaanus Käärmanni maha. Mahalaskmine on eesti keeles kindel mõiste, mis on antud kontekstis täiesti kohatu. Maha laskma tähendab kedagi tulirelvaga tapma. Antud juhul aga politseinikud tulistasid ründajat. See, et ründaja hiljem haiglas tulistamise tagajärjel suri, oli lihtsalt õnnetu juhus.
Kui me ise oleme olukorras, mil vajame politsei abi ja helistame häirekeskusse, kas me siis ootame, et nad hakkaksid koostama mingit erirühma, neid erinevate kaitse- ja tõrjevahenditega varustama ja siis alles need ohukoldesse saatma? Ei, meie ainuke soov on, et politsei reageeriks meie väljakutsele ja reageeriks kiiresti. Täpselt nii politsei antud juhul käituski. Sai hädateate ja vastavalt ohu kirjeldusele ka relvastatult kohale sõitis. Kas politsei oleks pidanud enne väljasõitu viivitama, otsima igaks juhuks välja elektrišokirelva, kilbid, kiivrid ja midagi veel? Mina leian, et mitte. Ükski helistaja ei teadnud ning ka politseinikud mitte, kes see nugadega tüüp on, samuti pole keegi nii tark, et silmapilguga inimesele diagnoos panna. Politsei pole samuti arst, et ta peaks vahet tegema vaimselt ebastabiilse ja mõrvamõtetega killeri vahel. Politsei asi on tulla sündmuskohale ja ohule vastavalt reageerida. Seda politseinikud ka tegid.
Kes videot on näinud, teavad, et ründajat tulistati tõepoolest alles siis, kui oli täiesti otsene oht politseiniku elule ja tervisele. Ründajale lasti hoiatuseks ka kolm hoiatuslasku, alles siis tulistati ründajat ennast.
Mind hämmastavad ka inimesed, kes tõenäoliselt pole elus kordagi püstolit käes hoidnud ja sellest tulistanud, aga räägivad sellest, et pidanuks tulistama jalga. Mina olen püstolist tulistanud ja tean, mismoodi on sellest tulistada lasketiirus. Ei tohi aga silmapilkugi unustada, et tegemist polnud ju lasketiiru harjutusega, vaid reaalse ohuolukorraga, kus pole aega sihtida jalga või kätt. Esiteks on jooksja jalad kõige liikuvamad märklauad ja kui juhtub, et sa siis ei taba, on ründaja järgmisel hetkel juba sinu kallal, lisaks võib kuul rikošetina tabada ükskõik, keda seal ümbruses. Politseinik pidigi tulistama kindla peale ja paraku on kõige kindlamaks sihtmärgiks ründaja keha, mis ka jooksmisel väga palju ei liigu.
Imelik on seegi, et takkajärgi kõneldakse sellest, et miks kasutati tulirelva vaimselt ebastabiilse inimese peal. Kuulge inimesed, tulge mõistusele! Kas neil vaimselt ebastabiilsetel on mingi kindel märk otsaees või riietel? Ei ole ju! Minu ainuke järeldus on, et politseinikud talitasid täpselt seaduse kohaselt ja õigesti. Meil on liigagi palju selliseid olukordi, kus politseinikud peavad ootama, kuni kuritegu toime pannakse või hakatakse toime panema. Seekord ennetasid politseinikud aga kuritegu. Me võime takkajärgi palju targutada sel teemal, et ta võinuks juba varem inimesi pussitama hakata või et kas ta ka tõeliselt oleks pussitanud, aga kas alati peab asi enne veretööni jõudma, kui politsei tohib sekkuda? Kindlasti mitte! Ja ei maksa arvata, et politseinikud hakkavad kohe tulistama kõiki, kes näiteks halloweeni puhul mingite mänguasjadega ringi jooksevad ja pulli teevad. Isegi kui politseinikud annavad pullivennale käsu peatuda ja nuga maha visata, siis oleks raske ette kujutada last või siis ka täiskasvanud pullivenda, kes selle peale oma mänguriistadega politsei poole pulli pärast jooksma hakkaks. Vähemalt normaalsed inimesed saavad käskudest aru ega eira neid. Ja normaalsed inimesed üldjuhul ka noaga jooksmise pulli ei teegi, arvestades nii Soomes kui mujal toimunut. Seega olen 100 % politsei poolt. Just sellest sündmusest ma näen, et see on meie politsei kõige paremas mõttes ja ta on meie turvalisuse teenistuses.
Eriti nõme argument on aga see, et kui seal oleks olnud minu sugulane või vend noaga jooksmas, kas ma oleksin sama meelt. Muidugi oleksin sama meelt. Mul oleks kindlasti pööraselt kahju. Kahju oleks selle üle, et ma ise ei märganud, kuidas mu vend ära pööras või siis, et ma õigel ajal ei otsinud vennale abi asjatundjatelt. Aga politsei tegevusele poleks mul ikkagi midagi ette heita.
Soovin politseinikele, kes selle üle elama pidid, kindlat meelt ja kui minu tänu neid veidigi aitab üle olla sellest pasarahest, mis millegipärast vallandus, siis mina tänan neid südamest.
Annely Akkermann: See oli üks suur õnnetuste jada, et inimene haigestus, haigena tänavale pääses ja lask oli surmav. Väga raske üleelamine kõigil, kes sellega on seotud. Minu kaastunne.
Maria Kaljuste: Kirjutan siia veel ühe arvamuse -mida ka ise toetan. Maido Päike: Umbes 20 aastat tagasi oli mul võimalus koos politseinikega treenida politsei võitluskunstide instruktori käe all. Tol ajal koosnes pea pool politseinike treeningust, kuidas astuda vastu noaga otseselt ründavale vastasele. Noaga (treeningul kummist nuga) ründava partneriga positsioone vahetades taoti tol ajal instinktiivseks kuidas palja käsi noa vastu minna.
Kas tänapäeva politsei ei ole enam niimoodi treenitud nagu 20 aastat tagasi? Igal juhul tolle aegsete politseinikega suheldes, tuli välja, et noaga vehkija surnuks laskmine oli praktiliselt mõeldamatu.
Tean lugu, kus isegi kirvega vehkiv vaimuhaige murti lihtsalt maha.
Mis veel politsei elu ohtu seadmisse puutub, siis selleks kuuliveste kantaksegi, et eluliselt tähtsad organid oleks kaitstud. Ka noa eest kaitseb kuulivest ja kuulivest on minu teada patrulli kohustuslik aksessuaar.
Selle tüübi ohtlikkus oli siiski väga küsitav ja kui politseinikud tundsid, et ei suuda olukorda kahekesi ohjata, oleks pidanud ootama abiväge, et ühiselt mees maha murda. Seni poleks pidanud olukorda teravaks ajama ja laskudega delikaatset olukorda hullemaks eskaleerima. Mulle jätab küll olukord mulje kehvast vaimsest ja füüsilisest treenitusest ning hädakaitse piiride ületamisest.
Robert Antropov: Kahju et nii läks, aga kolm hoiatuslasku óhku on enam kui piisav signaal alistumiseks. Rünnates politseinike, ilmselt see oli kindel valik?äraminekuks?. Politsei pidigi sell hetkel tegutsema koheselt ja resoluutselt. Ónneks keegi teine viga ei saanud, kas juhus? Kindlasti on lubamatu et kesklinnas ja päevasel ajal politsei reageerimiskiirus oli ligi 10 minutit, enne kui korrarikkujaga kontaktis oldi. See vajaks tósiste järelduste tegemist, eriti meid ümbritsevate terrorirünnakute ohuolukorras ja ajal kui inimesed peredega reisivad ja valmistuvad talvepühadeks. Turvatunde kindlustamiseks, politseipatrullid peavad endisest rohkem olema nähtaval ka tänavatel, mitte ainult liiklusohutuse tagamisel. Jóudu vigade parandamisel ja rahulikku talveaega kógile!
Oudekki Loone: Sellel inimesel muuhulgas oli otsaette markeriga kirjutatud “loll”. Ta oli paljajalu ja suveriietes. Siin piisab tervest mõistusest, et hinnata, et tegemist on ebaadekvaatse inimesega. Kindlasti peaks politsei püüdma teda ilma tulirelva kasutamata ohutuks teha.
Jalga tulistamine ei ole hea soovitus. Liiga ebatäpne ja kõrvalseisjatele ohtlik… Aga just sellepärast, et tulirelv on tapmiseks, tuleb püüda seda mitte kasutada.
Selgeltnägija Toomas Aria: Vale et õnnetu juhus oleks pidanud relva asemel gaasi balloni kätte võtma relva lasust rindkeresse on teada et lõppeb surmaga kuidas polutseid koolitakse et kolm lasku õhku ja siis haavata kui abi ei ole siis tappa aga mitte nii et kolm lasku õhku ja kohe maha lasta. Näen et noormees oli mõnu aine mõju all ja et politsei ei suutnud adekvaatselt tegutseda et gaasi asemel relva haaras ja tunnen noormehe vanemate viha politsei käitumise vastu.
Avafoto: Annely Akkermann (OHMYGOSSIP/Hillar Kohv)
