OHMYGOSSIP – Olete kindlasti kuulnud, et paljajalu on kasulik käia ning jalavannide tegemine ergutab vereringet. Jalalaba mõjutab tõesti paju inimese üldist tervislikku seisundit. Labajalg on täis refleksipunkte, mille kaudu on võimalik organite tööd tõhustada, kehapingeid maandada ja enesetunnet parandada. Varbavahedes peegelduvad inimkeha viirused ja varbavahesid mudides saab mõjutada isegi kuulmis- ja nägemisorganeid.
Suur varvas on Isa, teine varvas on ema, kolmas varvas oled sa ise, neljas varvas on sugulased ja viies varvas on tuttavad, sõbrad. Kui suure varbaga on probleeme, tasub üle vaadata oma suhted ja tunded seoses isaga. Samad järeldused saate teha teiste varvaste kohta analoogsetel alustel.
Suur varvas on ühenduses pea ja maksaga. Organismi pidama jäävad jääkained koormavad maksa. Kui inimesel hoiab suur varvas ülespidi, siis on inimene stressis ning kui varbaküüned on taeva poole püsti, on peas palju negatiivset energiat.
Teine varvas on ühenduses mao ja närvidega. Kaua kestev närviline olek võib kaasa tuua maohaavandeid, gaase jm. Samuti saab inimese ettevõtlikkusest aimu: seda, kelle teine varvas on nõrguke ja kidur, ei maksa äripartneriks võtta.
Kolmas varvas on kaudselt seotud immuunsüsteemiga ja just see elund hoiab meie käed-jalad soojad, annab elujõudu.
Neljas varvas on seotud kopsude, soolestiku ja sapiga. Kui neljas varvas on kõveravõitu/probleemne – näitab see, et inimesel on probleeme soolestikuga. Sapihaigused teevad agressiivseks, kopsuhädad kurvameelseks.
Väike varvas on ühenduses neerude ja põiega, samuti on seotud mitmesuguste hirmudega. Need hirmud on sageli seotud lapsepõlvega. Arglik või hirmul inimene peaks väikest varvast stimuleerima (mudima).
Mida saate ise enda tervise parandamiseks teha?
Paarid võiksid õhtuti teleri ees vastastikku jalgu mudida. See toiming on intiimne ja hingeliselt lähendav, seega on toime mitmekülgne – teeb head nii ihule kui ka hingele. Suhtes olevad inimesed ei puudutata üksteist piisavalt, sellest tekivad hingehädad ja kuhjub stress. Igasugune meeldiv puudutus maandab juba iseenesest pingeid.
Mida räägivad sulle sinu sokid?
Sokid kuluvad alati sealt, kust organism märku annab. Nt. kanna juurest närvilistel ja rahututel inimestel, aga ka neil, kellel on probleeme neerude ja põiega. Suur varvas kulutab augu nende sokkidesse, kelle aju liiga intensiivselt töötab. Ületöötamine, stress, alkoholiprobleemid, maksahaigused annavad märku, kui sokid suure varba juures auklikuks kuluvad. Soki kõige määrdunum koht näitab, kus on pinged kõige suuremad. Sama näitab ka kingade kulumine.
OHMYGOSSIP — Jalad ristis istumist peetakse normaalseks tegevuseks. Kindel on see, et olenemata istumisasendist on pikalt istumine tegelikult kahjulik.
Jalg üle põlve istumisest on kirjutatud erinevaid lugusid, aga kas need põhinevad reaalsusele? Prevention.com kogus kokku 3 väidet, mille põhjal peaks jalg üle põlve asendit vältima.
1. väide: Jalg üle põlve asend põhjustab veenilaiendeid
Tegemist on kuulujutuga, kinnitab arst. Veenilaiendeid saab ennetada regulaarse ja igapäevase füüsilise liikumisega, asendite vahetamisega ja tervisliku toitumisega. Kui ühes poosis pikalt ei istu, siis veenilaiendeid ei teki.
2. väide: Vererõhk tõuseb
Paar aastat tagasi avaldas Blood Pressure Monitoring uudise, mille kohaselt jalad ristis istumine mõjutab vererõhku ja halvimal juhul lisab riski trombide tekkeks. Prevention.com sõnul võib risk olla ainult siis, kui istutakse jalg üle põlve tundide kaupa. Kui vahetada iga 15minuti tagant asendit, sellist asja kartma ei pea.
3. väide: Mõjutab rühti
See on jalg üle põlve istumise puhul pea igapäevane väide. Antud poosi ei peeta rühile kahjulikuks, kui asendit tihti vahetada ja end mitte ära unustada. Sirge seljaga tuleks istuda ka siis, kui jalg ei ole üle põlve.
Olgu see jalg üle põlve või mitte, kindel on see, et pikalt istumine ei tule kellelegi kasuks. Soovitatakse tõusta püsti ja iga 20 minuti tagant veidi ringi liikuda.
OHMYGOSSIP — Igaüks tahab paremat mälu ja mida vanemaks me saame, seda olulisem on pöörata tähelepanu toitudele, mis aitavad meil säilitada hallide ajurakkude hinnalisi võimeid. Õnneks on loodus varustanud meid superheade tööriistadega, mis hoiavad meele värske ja keha toonuses. Siin ongi ära toodud 7 toitu, mida süües võid kindel olla, et oled oma mälule teene teinud.
1. Söö rohkem marju! Hiljutises Annals of Neurology väljaandes ilmunud teadustöös anti teada, et naistel, kes söövad igapäevaselt rohkem marju, on vähem vanusega seotud mäluprobleeme. Marjades on hulgaliselt maagilisi ühendeid antotsüaniine ja flavonoide, mida seostatakse kognitiivsete võimete parema säilimisega. Ja selle efekti saavutamiseks polegi vaja ära süüa tervet veoautokastitäit marju, positiivseid tulemusi täheldati juba nende naiste puhul, kes tarbisid ainult pool tassi mustikaid või ühe tassi maasikaid nädalas. Ja mida rohkem marju söödi, seda efektiivsemalt see mälule mõjus.
2. Kreeka pähklid on aju toit ja mitte ainult selle pärast, et nad näevad aju moodi välja, vaid ka selle pärast, et nad on alfa-linoleenhappe suurepäraseks allikaks. Alfa-linoleenhape on taimedest saadav Omega 3 rasvhape, mida keha kasutab mälu ja silmade terviseks olulise DHA (dokosaheksaeenhappe) tegemiseks. Ka lina- ja chiaseemned on alfa-linoleenhappe väärtuslikud allikad. Kreeka pähklid sisaldavad ka ellaaghappe nimelist antioksüdanti, mis aitab aju vabade radikaalide rünnaku eest kaitsta. Lisa peotäis pähkleid ja seemneid oma hommikusöögismuuti hulka või tarbi vahepalana vajaliku Omega 3 saamiseks!
3. Hiinlased on kaua aega uskunud, et rohelise tee joomine on mälule hea. Nüüd on teadlased ka selle uskumuse põhjusele jälile saanud. Roheline tee sisaldab hulgaliselt looduslikku kemikaali nimega epigallokatehhiin-3 gallaat (EGCG), mis on võimas antioksüdant. Vastavalt teadusajakirjas Molecular Nutrition & Food Research avaldatud uurimusele, on EGCG suureks abiliseks vanusega seotud degeneratiivsete haiguste vastases võitluses, parandades ühtlasi kognitiivseid funktsioone ja mälu. Kolm tassi orgaanilist rohelist teed päevas on suurepärane võimalus mälu ergutamiseks.
4. Kookosõli on võimas ajukütus, kus on rohkelt aju energiaallikaks sobilikke keskmise ahelapikkusega rasvhappeid. Osta hea kvaliteediga külmpressitud kookosõli ja võta umbes 20 ml päevas. Sa võid seda lisada smuutide hulka või segada jogurtiga, kookosõli annab neile sametise maitse ja siidja tekstuuri. Kookospähkliõli on suurepärane ka küpsetamiseks, kuna talub kõrgeid temperatuure, ilma et selles moodustuks kahjulikke ühendeid.
5. Muna on fenomenaalne tervisetoit nii heade rasvhapete kui koliini poolest. Koliin on oluline aine, mida kasutatakse ajule ja mälule vajaliku närvivahendusaine atsetüülkoliini tootmiseks. Koliini leidub ka aju närvirakke ümbritsevas müeliintupes, mis toimib isolatsioonikihina, aidates aju elektrilistel impulssidel kiiremini levida. Bostoni Ülikooli teadustöös selgus, et koliin parandab verbaalset ja visuaalset mälu, samuti näitasid MRI testid, et inimestel, kes sõid koliinirikkaid toite, oli vähem aju valgeolluse ülitundlikkust, mis on Alzheimeri tõve ja polüskleroosi kõrgenenud riski indikaatoriteks. Arvestatavas koguses koliini leidub ka maksas, jogurtis, linaseemnetes ning india ja pistaatsia pähklites. Kes muna suurepärasesse olemusse sügavamalt süüvida tahab, saab seda teha selle artikli abil. Vali kindlasti vabade ja õnnelike kanade munad – need on hoopis rikkalikuma toitainelise profiiliga kui ängistuses kasvanud kanade poolt munetud munad.
6. Rosmariin on traditsiooniliselt tuntud mäluparandava taimena. Rosmariini eeterlikke õlisid on aroomiteraapias kasutatud mentaalse võimekuse ja aju turgutamiseks. Rosmariin võib parandada mälu ka seeläbi, et alandab stressihormooni kortisooli taset ja vähendab seega ärevust. Lisa rosmariini eeterlikku õli massaažiõlile ja kreemidele või kasuta seda suurepärast taime värskel kujul toitude maitsestamiseks.
7. Lõhe, sardiinid, heeringas ja teised rasvased kalad on rikkad DHA (dokosaheksaeenhappe) allikad, mis on aju optimaalseks tööks ja mälufunktsioonideks asendamatud. See oluline rasv hoiab ajurakkude membraanid paindlikud, võimaldades rakkude vahelistel mälusõnumitel kiiremini levida. Kui sööte kala kolm korda nädalas või võtate hea kvaliteediga kalaõlilisandit, võite kindel olla, et olete oma ajule teene teinud. Uuringud on näidanud, et optimaalne DHA tase kaitseb edukalt ka ärevushäire ja depressiooni eest. Nii näiteks oli eskimote hulgas depressioon täiesti tundmatu nähtus, millele polnud isegi keelelist vastet seni, kuni nad oma traditsioonilisele, mereandide kesksele menüüle kindlaks jäid. Lugu muutus aga kardinaalselt, kui tavapärane menüü lääneliku toiduvalikuga asendus.
Parima kingituse teed oma ajule siis, kui oma soolestiku mikrofloora korras hoiad. Juba ammu on teada, et sooletrakti seisund mõjutab kõikide muude organite kõrval ka otseselt ajufunktsioone. Tutvu hapendatud toitudega ja võta mõni neist igapäevasesse kasutusse. Lisaks hapukapsale-kurgile sobib selleks hästi ka teeseen, Tiibeti piimaseen ja India mereriis. Vali omale meelepärane ja ole tarvitamisel järjepidev.
Avafoto: Unsplash
Allikas: Toitumistarkus.ee Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT
OHMYGOSSIP – Kevadega saabuvad pikemad päevad, soojad päiksekiired ja palju positiivset energiat, kuid sa oled nii väsinud, et lihtsalt ei jaksa seda kaunist aastaaega nautida. Kas kõlab tuttavalt? Päikese käes jalutamise asemel tahad lihtsalt voodisse heita ning uute saavutuste asemel täidavad su pead vaid muremõtted. Kevadväsimusega kaasneb palju ebameeldivaid sümptomeid, millest on meie nõuandeid järgides lihtne jagu saada. Peagi naudid täiel rinnal aastaaega, mida paljud peavad aasta kõige ilusamaks!
Tuvasta probleem
Kui oled väsinud ning sul ei ole üldse energiat, ei ole kindlasti tegemist laiskuse või kapriisiga; see on reaalne probleem, mis madaldab oluliselt elukvaliteeti. Kevadväsimuse all kannatavad paljud – ära pea seda tühiseks. Kui märkad esimesi sümptomeid, ära jäta neid tähelepanuta, vaid tuvasta probleem ja tegele sellega. Sa ei vabane sellest küll täielikult, kuid mõne lihtsa sammuga saad selle tagajärgi vähendada ning enesetunnet parandada.
Kindlasti maga piisavalt
Magamine on suurepärane lahendus kurnatusest jagu saamiseks, kuid peaksid magama graafiku järgi. Kui väsimuse tõttu pidevalt voodis lamad, ajad asja vaid hullemaks, kuid füüsiline aktiivsus annab sulle rohkem energiat. Organiseeri oma päevad nii, et saaksid igal ööl magada vähemalt kaheksa või üheksa tundi. Kui oled ka päeval väsinud, siis väldi diivanil tukastamist, sest see muudab õhtul uinumise raskemaks ning oled siis hommikul väsinud – ja nii satudki nõiaringi. Kui sa tõesti muudmoodi ei saa, tukasta pool tundi ning seejärel hakka uuesti tegutsema.
Muuda toitumisharjumusi
Toit on palju olulisem, kui sa arvad, mistõttu saad kevadväsimuse tõesti vaid mõne lihtsa muudatusega oluliselt kergemaks muuta. Kehva kvaliteediga toit lihtsalt ei anna piisavalt toitaineid, mida su keha vajab sellel veidi keerulisemal perioodil, mil tunned, et sul puudub jaks igapäevasteks toiminguteks. Proovi oma menüüd muuta vähemalt kevade esimeste päevade ajaks. Jäta menüüst kõrvale kõik raskepärased ja töödeldud toidud ning söö hoopis võimalikult palju värskeid puu- ja juurvilju. See annab vajalikke vitamiine ja mineraale, tänu millele tunned end peagi palju paremini. Ära unusta piisavalt vett juua. Veepuudus võib kiiresti väsitada ja energiast tühjaks imeda, seega proovi päevas vähemalt 2–3 liitrit vett juua.
Võta multivitamiine Isegi kui su taldrikul on piisavalt puu- ja juurvilju, ei garanteeri see veel, et su organism kevadel piisavalt vitamiine ja mineraale saab. Kui aga toit on kehva kvaliteediga, ilmneb peagi väsimus, sest see on seotud nende ülioluliste ainete puudusega. Multivitamiinid võivad aidata sul sellest perioodist kergemini üle saada. Vali oma lemmikvariant (joogid, kapslid, tabletid, kommid) ja anna oma kehale piisavalt vitamiine.
Pühendu hobidele
Kevadväsimusega kaasneb tavaliselt kerge tujulangus, millest on mõnikord keeruline üle saada – sul pole selleks ju energiat. Lemmikhobiga tegelemine tõstab aga enesetunnet ja tuju ning paneb maailma rõõmsama pilguga vaatama. Sinu lemmikhobid annavad sulle tulevikuks uut energiat ja aitavad kevade esimestest päevadest kergemini üle saada. Ideaalselt võiks hobide hulka kuuluda füüsiline aktiivsus, sest see muudab sind tugevamaks ning annab uue energiavaru.
Hinga värsket õhku
Isegi kui tahaksid teki alla pugeda või diivanil kerra tõmmata või mõnel muul moel maailma eest peitu minna, muudab see olukorra pikemas perspektiivis ainult halvemaks. Voodis lesimine ja mitte millegi tegemine võtab viimsegi energiaraasu, mistõttu muutud päev päeva järel üha väsinumaks. Õues treenimine muudab tugevamaks, annab uut energiat ning tõstab tuju. Kui oled väsinud, ei pea sa alustama millegi raske tegemisest – piisab, kui jalutad looduses või rüüpad kohvi päikeselisel terrassil. Naudi päikest, soojust ja kogu seda toredust, mille kevade esimesed päevad endaga toovad!
Ära end liialt koorma
Kevad on niigi keeruline aeg, mistõttu ei tohiks end liiga palju kurnata. Kas teed peagi algust suure projektiga – kas siis tööl või eraelus? Kui nii, siis lükka projekt mõni nädal või kuu edasi ning väldi täiesti ebavajalikku lisastressi. Kui kevadväsimuse periood on seljataga, on palju lihtsam uusi väljakutseid vastu võtta ning nendega kergemini, paremini ja kiiremini hakkama saada. Niisiis, milleks praegu muretseda?
Ära unusta end poputada
Aeg-ajalt enda poputamine on kevadväsimusele ideaalne lahendus. Lülitu argielust välja ja su vaated maailmale ja elule muutuvad täielikult; saad uut energiat ja tuju tõuseb oluliselt. Külasta spaad, tee endale iluhooldus välja (massaaž, pediküür või maniküür) või mine nädalavahetuseks puhkama. Kui sul ei ole selleks aega ega raha, võid end poputada oma lemmiktoidu söömise, hea ajakirja lugemise või lihtsalt oma kallite inimestega koos olemisega.
Ümbritse end värvidega
Värvidel on enesetundele suurepärane mõju, mistõttu saad seda muuta ka pelgalt õige värvivalikuga. Kui sa ei tunne end hästi, ära kanna tumedaid, igavaid värve. Tuleta endale meelde, et käes on kevad – õitsemise ja tärkamise aeg –, ja riietu sellele vastavalt. Värvid ei ole olulised mitte ainult riietuses, vaid ka ümbritsevas. Värskenda oma kodu värviliste kaunistustega, too tuppa värviline lillekimp ja naudi seda ilusat aega, mis liiga kiiresti läbi saab.
Väldi kofeiini
Kofeiin on väsimuse ja energiapuuduse puhul tihtipeale esimene valik, kuid pikemas perspektiivis muudab see need sümptomid vaid hullemaks. Isegi kui tunned end pärast tassi kohvi paremini, kestab see vaid mõnda aega ja peagi on enesetunne kehvem kui enne. Proovi kofeiini võimalikult palju vältida ja ärata end loomulikumal moel. Värskendavalt külm näopesu, mõned harjutused või väike jalutuskäik naabruses on palju efektiivsemad ja pikemas perspektiivis sõbralikumad ka sinu keha vastu.
Avafoto: Pilt on illustreeriv (OHMYGOSSIP/Mika Pulkkinen)
OHMYGOSSIP — Oled sa kunagi veetnud päeva rannas ja tundnud end koju naastes lõõgastunult ja värskendunult? Sa võid nõustuda, et rand omab rahustavat efekti, aga kas sa teadsid, et rannas olemine võib sinu tervisele tugevalt mõjuda ja isegi muuta sinu aju. Heidame pilgu mõningatele teaduslikult kinnitatud headele kasuteguritele, mis rand võib pakkuda.
Inglismaal asuva Exeteri Ülikoolist Lora Fleming ütleb, et idee ranna kasulikkusest meie tervisele on hästi kehtestatud. Juba 18ndast sajandist on arstid soovitanud ookeani lähistel “vannitavaid haiglaid” külastada. Vannitavad haiglad olid spetsiaalselt väljakujundatud kliinikud, mis pakkusid mereveega ravivanne. Fleming märgib siiski, et teadlased on alles hiljuti hakanud eksperimentaalselt ookeani häid kasutegureid uurima.
1. Meie aju prefrontaalkorteks aktiveerub Prefrontaalkorteks, aju osa, mida seostatakse emotsiooni ja enesereflektisooniga (lisaks ka muud funktsioonid), on tegevuses ookeani helide peale. Teadlaste poolt tehtud skaneeringud uuringus osalenud katsealustest, kui neil lasti ookeani helisid ja liiklusmüra kuulata, tõestasid seda.
2. Ookeani lained tekitavad negatiivseid ioone
See rahumeelne tunne, mis meil rannas on, võib olla meie kehas toimuvate molekulaarsete muutuste tulemus. Ookeani lained toodavad negatiivseid ioone. Negatiivsed ioonid kiirendavad meie keha võimet hapnikku tarbida. Lisaks nad tasakaalustavad serotoniini tasemeid. Serotoniin on keha poolt toodetav kemikaal, mida seostatakse meeleolu ja stressiga. See on üks põhjus, miks teadlased seostavad rannas olemist positiivse vaimse energiaga ja üleüldise tervise ja heaoluga. See võib isegi parema une tuua.
3. Sinu stressihormooni kortisooli tase saab langetatud
Põhjus, miks rand meile nii rahustavalt mõjub, võib olla lainete tekitatud hääles. Shelley Batts, kuulmise neuroteadlane Stanfordi Ülikoolis kirjutab; “Paljud uuringud on välja juurinud, mis tüüpi helid on inimestele meeldivad ja rahustavad ning milliseid peetakse ebameeldivaks ja stressi esilekutsuvaks”.
Kõige rahustavamad ja meeldivamad helid kuulamiseks on need, millel on etteaimatavad lainemustrid. See heli peaks olema ka keskmiste kuni madalate helikõrgustega, pehme helitugevusega ja harmooniliste sagedustega regulaarsetel intervallidel. Ookeani lained vastavad kõigile eelloetletud omadustele. Need on regulaarsed ja pehmed kuulata.
Batts’i sõnul võib ookeani helil olla veelgi sügavam emotsionaalne efekt. Ookeani hääl “ilmselt toob esile sügavaid mälestusi rahulolu ja turvalisuse tundest. Mõned inimesed võivad isegi öelda, et see meenutab üsas olekut ja ema südamelööke.”
On olemas stressihormoon, mida nimetatakse kortisooliks. Mõned helid nagu liiklus ja lennuki müra, võivad põhjustada selle hormooni vallandumise kehas. See võib tekitada tervise probleeme nagu maohaavandid ja südamehaigused. Ookeani rahustav heli aitab kortisooli taset alandada. Sel moel võib ookeanil olla positiivne efekt sinu üleüldisele tervisele ja ära hoida potentsiaalseid terviseprobleeme.
4. Ookeani lame pind rahustab sind
Ookeani lame pind võib anda meile ka turvalisuse tunde. Neuroteadlane Michael Merzenich ütleb, et inimesed tunnevad end turvalisemalt, kui nad on kohtades, mis pole keerulised. Metsas peavad inimesed olema loomade suhtes ettevaatlikud; linnades leidub pätte ja vargaid, kelle tõttu ettevaatlik olla; aga rannas näeme me kilomeetrite kaugusele ja see annab meile meelerahu. Puuduvad potentsiaalsed riskid, mille peale mõelda.
“Me oleme neuroloogiliselt üles ehitatud normaliseerima oma keskkonda – toomaks seda enda kontrolli alla,” ütleb Merzenich. “Kui me vaatame merele või oleme kaldal, siis viibime etteaimatavas, stabiilses keskkonnas.”
Kokkuvõtvalt
Seega, miks mitte minna randa järgmine kord, kui sa näed, et on ilus päikesepaisteline päev? Sa teed sellega endale ja oma kehale palju head.
OHMYGOSSIP – Alanud suvega seoses sageneb lisaks perearsti ja dermatoloogi vastuvõtule ka üldkirurgi juurde pöördunute hulgas nahaprobleemidega haigete hulk. Mis on ka loomulik, kuna inimesed viibivad rohkem päikese käes, keha katab vähem riidekihte ning nõnda paljastuvad erinevad muutused nahal, mis talvel võib-olla silma alla nii väga ei jäänud.
„Suve hakul ongi õige aeg vaadata üle naha seisukord ning valmisolek päevitamiseks,“ kinnitab Ida-Tallinna Keskhaigla kirurgiakliiniku üldkirurg Airi Oeselg. Ta kinnitab, et kõige enam levinud nahamuutused on sünnimärgid, mis võivad olla kaasasündinud või omandatud.
Kaasasündinud ja omandatud sünnimärgid on elu loomulik osa
„Väikesed ja keskmised kaasasündinud sünnimärgid on ümarad või ovaalsed, nahast veidi kõrgemal, hästi piiritletud, vahel karvadega, kas korrapäraste või ebakorrapäraste piirjoontega ja värvuselt hele- kuni tumepruunid. Need sünnimärgid esinevad juba sünnimomendil või tekivad esimese kolme kuu jooksul. Suurte sünnimärkide korral tõuseb melanoomi haigestumise risk eluea jooksul 5%-20%, seda enamasti kuni 5 aasta jooksul. Seega soovitatakse need olenevalt sünnimärgi sügavusest kirurgiliselt või laseriga eemaldada,“ selgitab dr Oeselg.
Dr Oeselg kinnitab, et omandatud ehk tavalised sünnimärgid tekivad 6-12 kuu vanuselt ja nende arv suureneb 30-40 aasta jooksul. Enamasti on need alla 1 cm läbimõõduga. Sellised sünnimärgid on tasase või ebatasase äärisega, enamasti ümarad või piklikud, värvus võib varieeruda pruunist kuni musta värvuseni. Neid jaotatakse vastavalt nende kasvu sügavusele ning kõige pindmisemad sünnimärgid on keskmise või tumepruuni värvusega laigutaolised moodustised, mis lokaliseeruvad peamiselt ülajäsemetele ja kehatüvele.
Kirurg lisab siinkohal, et tavalistel sünnimärkide puhul on väga väike võimalus nende muundumiseks, kuigi histoloogiliselt on tõestatud, et umbes kolmandik melanoomidest on tekkinud tavalistest sünnimärkidest. „Riskiks loetakse suurenenud sünnimärkide arvu,“ sõnab kirurg. Samas muutunud sünnimärkide puhul on suurem võimalus, et need võivad muunduda melanoomiks. Neid võib tekkida tavaliselt kuni 60nda eluaastani ning põhjuslikeks faktoriteks peetakse geneetilist eelsoodumust, UV-kiirgust ja immuunsupressiivset ravi.
„Ühel inimesel peaksid reeglina kõik sünnimärgid olema ühelaadsed – nii värvitooni, suuruse kui muude näitajate poolest,“ selgitab dr Oeselg. Kui inimene paneb oma kehal tähele tumenenud, suurenenud, kõrgenenud, veritsevaid või muudmoodi muutunud sünnimärke, tuleks need alati võimalikult kiiresti arstile ette näidata.
Milline on aga atüüpiline sünnimärk ning kus need esineda võivad? „Atüüpiline sünnimärk on laigutaoline või väikesõlmeline sünnimärk, mis väljanägemiselt võib olla ebasümmeetriline, ebaühtlase äärise ja –pigmentatsiooniga, pealt sile või krobeline. Suurus varieerub 0,5-1,5 cm.-ni, on kujult ümar, ovaalne või ellipsitaoline ning võivad nahal paikneda üksikult või juhuslikult laialipaisatuna. Enamasti esinevad atüüpilised sünnimärgid kehatüvel, käsivartel, säärtel, käeseljal, pöial ja peanahal,“ lisab dr Oeselg.
Kindlasti tuleks kirurgi sõnul neil, kel esineb atüüpilisi sünnimärke, vältida solaariume ja kasutada päikesekaitsekreeme. Kirurgiline ravi pole näidustatud rutiinse protseduurina, pigem on sünnimärgi eemaldamine soovitav juhul, kui kahtlustatakse sünnimärgi pahaloomulisust, sünnimärgis on tekkinud muutused või kui on tegemist inimesega, kes ei tule oma sünnimärki kontrollima (kontrollida soovitatakse iga poole aasta tagant). Laserravi selliste sünnimärkide eemaldamiseks ei kasutata.
Kas on aga olukorda, kui sünnimärk tuleb kindlasti eemaldada? Siinkohal kinnitab dr Oeselg, et sünnimärkide eemalduseks on näidustus, kui on kindel diagnoos või kahtlus pahaloomulisele protsessile – näiteks basalioom, melanoom või lamerakkvähk. Samuti tuleks seda teha kas kosmeetilisel põhjusel või kui sünnimärk asub kohas, kus saab pidavalt hõõruda või trauma – nt asub rinnahoidja või püksivärvli asetsemise kohal – ja on muutunud sellejärgselt valulikuks.
Abi on kättesaadav ka tõsisema mure korral
Dr Oeselg kinnitab, et Ida-Tallinna Keskhaiglas on võimalus üldkirurgi juurde pääseda nii perearsti kui eriarsti saatekirjaga üldjärjekorras kui ka tasulisel vastuvõtul ilma saatekirjata. Seetõttu ei tohiks kindlasti jääda ootama, vaid kindlasti tuleks pöörduda vajadusel võimalikult kiiresti arstile.
Millised võimalused on aga abi saada? Üldkirurgi ambulatoorsel vastuvõtul pakutavad kirurgilise ravi võimalused on kirurgi sõnul erinevad. Näiteks on võimalik eemaldada nahamoodustised elektrinoaga – see viis ei vaja õmblust. „See sobib nahanäsade ja väiksemate papilloomide ning neevuste eemaldamiseks,“ selgitab dr Oeselg. Lisaks saab teha diagnoosi eesmärgil moodustisest biopsia. Juhul kui kahtlustatakse pahaloomulisust, võetakse koest paari millimeetrine tükk, mis suunatakse histoloogilisele uuringule – see protseduur ei vaja õmblust.
Kõige traditsioonilisem on aga jätkuvalt täispaksuses nahamoodustise eemaldus, mis vajab õmblust. Seda varianti saab kasutada kõigi naha ja nahaaluskoe muutuste puhul – suuremad sünnimärgid, hemangioomid, keratotsüütneevused, ateroomid, lipoomid. Soovi korral on võimalik nende puhul ka koleda armi eemaldus. Kirurgi sõnul on üldkirurgia polikliinikus eraldi ambulatoorsete operatsioonide tuba, kus on loodud võimalus viia steriilsetes tingimustes läbi erineva mahuga kohaliku tuimestusega protseduure.
Kindlasti soovitab dr Oeselg põhjamaades järjest kasvava nahavähi/melanoomi ohu tõttu vaadata inimestel kriitiliselt üle oma kehal paiknevad sünnimärgid ning hoida silm peal uutel kolletel ja väiksematelgi muutustel.
„Vähimagi kahtluse korral peaks pöörduma dermatoskoopiaks nahaarstile või siis koheselt üldkirurgi vastuvõtule kolde eemaldamiseks, sest varases staadiumis nahavähk on välja ravitav. Kindlasti rõhutan siinkohal, et üldkirurgi juurde ei pea tulema ainult vähikahtlusega, vaid on võimalik lasta eemaldada ka kosmeetilisel eesmärgil neevuseid – seda küll tasulise teenusena – ning neid histoloogiliselt uurida,“ julgustab kirurg pöörduma vähimagi kahtluse korral spetsialisti poole.
Avafoto on illustreeriv: Pexels/Lola Russian Allikas: itk.ee
OHMYGOSSIP — Uus uuring näitab, et 54 miljonit ameeriklast, keda on kehamassiindeksi põhjal ülekaaluliseks nimetatud, on tegelikkuses täiesti terved inimesed. Fox News toob meieni numbrilised näitajad, mida tegelikult oleks targem jälgida kui kehamassiindeksit.
Kehaalust ja pikkusest tulenev kehamassiindeksi suurus ei ole alati parim viis kindlaks tegemaks, kas inimene on õiges ja tervislikus kaalus. Proovige kehamassiindeksi asemel hoopis neid nelja mõõtmist!
Talje ümbermõõt
Keha keskkoha rasvumine võib põhjustada südamehaiguseid ja teise tüübi diabeeti. Keskkohta mõõdetakse puusakondist pisut ülevmalt poolt, umbes naba kohalt. Naisel on tervislik talje ümbermõõt umbes 90cm.
Südamelöögi sagedus puhkeasendis
Madal südamelöögi tase viitab enamasti heale tervisele. Mõõda pulssi kas kaelalt või randmelt kahe sõrmega. Arvuta, mitu korda süda lööb minuti jooksul. Täiskasvanu normaalne südamelöögisagedus jääb tavaliselt 60-100 löögi vahele.
Rasvaprotsent
Kehamassiindeks ei paljasta sinu kehas olevat rasva määra sedasi nagu spetsiaalne kehakoostise mõõtmine. Tervislik rasvaprotsent jääb naiste puhul 20-32 protsendi vahele. Rasvaprotsenti on võimalik päris mitmetes jõusaalides mõõta.
Organismi ainevahetus
Ainevahetuse aktiivsust tähistatakse BMR numbriga, mis saadakse inimese kehakaalu, pikkuse, soo, aktiivsuse ja vanuse suhtest. Arvutuse tulemus näitab, kui palju inimese ainevahetus kulutab päeva jooksul energiat. Suur lihasmass tavaliselt tõstab seda numbrit.
Avafoto: OHMYGOSSIP
Loe lisaks: Kontrolli, kas sa oled ideaalses kaalus?
OHMYGOSSIP — Peeglist vaatab vastu peenike piht ja normaalne keha, kuid siiski on sinu kaal sõbranna omast suurem. Kas sa oled paks? Tõenäoliselt mitte, kuid seda saad kindlaks määrata kehamassi indeksiga.
Test: Vaata, kas sul on aeg kaalus alla võtta…
OHMYGOSSIP – Siin on kümme märki, mis viitavad, et kehakaal on normist väljas ja figuur käest lastud. Kui teed vähemalt kolmele punktile siin linnukese taha, peaksid end käsile võtma, kirjutab allwomenstalk, vahendab Naistekas.
OHMYGOSSIP — Klassiruumis on vaikus – kõikide pilgud on suunatud laual asetsevasse raamatusse. See on märk tarkuse ammutamisest ja nii möödub enamasti terve päeva. Ainult et…
Teadlased koostasid uuringu, milles selgus, et parimate õpitulemuste saavutamiseks tuleks aegajalt pingist tõusta ja keha aktiivselt liigutada, kirjutab The New York Times. “Igapäevane füüsiline aktiivsus on haridusasutustele võimalus kasvatada õpitulemusi,” ütleb asja uurinud Lundi ülikooli doktorant ja Malmö haiglas arstina töötav Jesper Fritz.
Rootsis korraldatud uuring näitab, et aktiivsuse toomine koolirütmi mõjutab enim poisslapsi. “Aktiivsus stimuleerib aju veresoonkonda, mis on ajurakkudele oluline. Selle kohta on tõendeid, et aktiivsed lapsed sooritavad standartseid teste edukamalt ja keskenduvad koolitundides paremini,” tõdeb Kalifornia proffessor James F. Sallis. Lisaks, et liikumine teeb head ajurakkudele, muudab see lapsed õnnelikemaks. “Liikumine aktiveerib kõiki neid ajurakke, mida laps vajab õppimiseks-see äratab aju üles,” võtab Harvardi psühhiaatria dotsent John Ratey teema kokku.
OHMYGOSSIP — Paljud peavad dieeti, kuna soovivad saledamad välja näha. Dieeti pidama asudes võiksid tutvuda allolevate ohumärkidega, kuna väga lihtne on jõuda faasi, kus teed organismile pigem liiga, vahendab Women´s Health.
Siin on märgid sellest, kust tunned ära, et dieedist on pigem kahju, kui kasu.
Energiatase on väga madal
“See on märk sellest, et päevane kaloraaž on liiga madal. Sul ei ole “kütust”, mistõttu oled koguaeg väsinud,” ütleb toitumisspetsialist Nancy Clark. Naised vajavad enamasti vähemalt 1200-1400 kalorit päevas, säilitamaks terve ainevahetusfunktsioon. Olgu öeldud, et enamus naised vajavad sellest siiski suuremat kaloritemäära.
Mõtled kogu aeg toidule
Kui jälgid koguaeg kalorite tarbimist ja see muutub ahistavaks, oled ilmselgelt ebatervislikult obsessiivne. Kaalulangetus peaks olema elustiil, mitte kinnisidee.
Oled toidukavast välja jätnud kindla toidurühma
Süsivesikute või mõne muu eemaldamine toidukavast aitab kalorite lugemist kergendada. Probleem on aga selles, et näiteks mõned toitained (nt liitsüsivesinikud) sisaldavad organismile olulisi vitamiine (nt B-vitamiin) ja sa jääd neist ilma. Vitamiini puudujääk põhjustab räsitust ja meeleolu lööb kõikuma.
Sa ei saa magada
Pidevalt korisev kõht ei lase sul unne jääda. Liiga äärmuslikust dieedist puuduvad ilmselt ka sellised toitained, mis aitavad uinumisele kaasa ning seetõttu muudkui vähkred ja vähkred.
Muutud ebasotsiaalseks
Tervislik kaalulangetus protsess on selline, kus saad igas olukorras midagi välja mõelda – oled siis kas kodus üksinda, väljas sõpradega söömas või peole minemas. Buffee hulgast saab alati valida tervislikuma variandi. Kui keeldud üldse väljas käimast, sest toitumisega läheb raskeks, on ilmselgelt tegemist probleemiga.
Pidev meeleolu muutus
Kuigi söögiisuga on momendil kõik korras, teeb vähene kaloritemäär aju kemikaalidele ikkagi liiga, mis omakorda tekitavad masendunud, mures ja närvis olekut.
OHMYGOSSIP — Pole midagi tüütumat, kui toidutaldrikule lendav kärbes, kes püüab oma osa toidust saada. Paljud meist ajavad kärbse käeviibutusega eemale ja jätkavad muretult toidu nautimist, ilma, et sellele pikemalt mõtlema jääks, vahendab The Science Eplorer.
Paljud meist teavad, et kärbsed armastavad igasuguseid jääke nagu näiteks prügi, rooja ja muud sellist. Enne toidule maandumist on ta ilmselt pidanud pidu muda ja väljaheite sees.
Kärbestel on kombeks oma toidusaagi peale seedeensüüme oksendada, et söök muutuks selle tulemusel kergemini manustetavaks. Kui toit on seedeensüümi tulemusel pehmeks muutunud, imeb kärbes sülje ja toiduaine segu enda sisse.
Kärbsed muudavad toa pinnad väljaheidetega kokku, aga suuremaks muretsemiseks pole siiski põhjust – enamasti piirdub see olukord kõhuhaigustega. Niisiis, kui näed tulevikus, et kärbes askeldab sinu toidutaldrikul, oleks targem sellest taldrikutäiest toidust loobuda. Troopilistes piirkondadel tuleks kärbestega eriti valvas olla, kuna nad levitavad muuhulgas ka koolerat.
OHMYGOSSIP –Vesi on inimesele asendamatu ja väga tervislik, seda on kindlasti igaüks kuulnud. Kuid kuidas muuta vesi veel tervislikumaks ja ka mõnusalt magusaks? Lisa veele toormett! Vaata, kuidas klaas sooja vett meega sind igapäevaselt mõjutab!
– Aitab vähendada gaase
Kõhupuhituse korral joo klaas vett meega, see aitab gaase neutraliseerida.
– Parandab immuunsussüsteemi
Tänu kasulikele ensüümidele ja vitamiinidele, kaitseb mesi haigust põhjustavate bakterite eest.
– Viib mürgid kehast välja
Lisaks meele, lisa vette ka sidruniviil!
– Hoiab näonaha ilusana
Mesi on looduslik antioksüdant ning meel on antibakteriaalsed omadused, mis aitavad näonaha puhtana hoida.
– Aitab kaalu alandada
Kuna mesi on väga magus, siis aitab see ka magusisu rahuldada. Klaas magusat meevett on palju tervislikum, kui karastusjook!
– Ravib haiget kurku
Juba lapsepõlvest on teada, et kui kurk kipitab, siis mesi aitab!
OHMYGOSSIP — Puukide leviala on Soomes laienenud ning lisaks kahele olemasolevale lisandunud veel kolmas raske puugihaigus. Puukide leviala on kõvasti laienenud, selgub Turu ülikooli juures läbi viidud uuringust. Turu ülikooli uurimise aluseks olid inimeste poolt ülemöödunud suvel leitud ja saadetud puugid, vahendab Helsingin Sanomat.
Puuginäiteid tuli palju rohkem kui Turu teadlased ootasid – tervelt 19 923. Need saadi ligi 7000 inimeselt. Ligi 17 000 puugi kohta olid toodud leidmise koordinaadid. Selle järgi leiti puuke põhiliselt rannikult ja järvede äärest. Kogutud puukidest võtsid teadlased 2000 puugilt proovid. Pooled neist olid Siberist pärit laanepuugid ja pooled tavalised võsapuugid. Esimene analüüs puukidest ilmus ajakirjas Nature.
Analüüs näitab, et puugid on levinud laiemalt kui arvati, isegi Lapimaal. See tähendab, et puugid on liikunud 200-300 km põhja poole kui veel 60 aastat tagasi. Uued puugipiirkonnad on Pohjanlahti rannik ja Ida-Soome.
Puukide arvukus on samuti kasvanud. Lisaks tavalisele võsapuugile on Soome jõudnud Siberi taiga- ehk laanepuuk. Puukide arvukust suurendab kliima soojenemine, mistõttu puugid jäävad talvel ellu üha põhja pool. Puukidel on ka rohkem peremehi, kelle seljas nad elavad. Peamised peremeesloomad on hirved ja kitsed, kelle arvukus on kasvanud.
Laanepuuke oli leidudest viiendik ja nad olid levinud ühtlaselt üle kogu maa. Kõik Lapimaalt leitud puugid olid laanepuugid. Laanepuukide uued alad on Lõuna-Soome, Savo ja Põhja-Karjala.
Tavalisi võsapuuke on kõige rohkem rannikul, Lõuna- ja Põhja-Karjalas, Päijät-Hämes, Pirkanmaal, Kanta-Hämes, Kesk-Soomes ning Põhja- ja Lõuna-Savos.
Proovidest tuli välja, et Soome puugid kannavad kolme haigust. Esimesed kaks on juba varem tuntud puukentsefaliit ja borrelioos. Kolmas haigus on teatud borrelia-bakterite poolt levitatav troopilise palavikuna tuntud vahelduva palavikuga haigus. Seda haigust kandnud puuke leiti Lääne- ja Kesk-Soomest ning Pohjanmaa rannikult.
Palavikuhaigust kandnud puuke oli vähe võrreldes borrelioosi kandnud puukidega, keda oli 17%. Laanepuugid kandsid haigust veidi rohkem.
Puukentsefaliiti kandnud puuke oli vaid 1,6% kõigist puukidest. Ka entsefaliit oli levinum laanepuukide seas.
Kaheksast puugist leiti nii entsefaliidi kui borrelioosi tekitajaid. Puukentsefaliiti haigestub Soomes aastas umbes 60 inimest ja borrelioosi 6000-7000 inimest.
Puugihaiguste vastu on kõige lihtsam võidelda sobiva riietusega. Borrelioosi nakatumine toimub ööpäeva jooksul, mistõttu on abi puugi kiirest eemaldamisest. Entsefaliiti nakatumine toimub aga mõne minuti jooksul, selle haiguse vastu aitab vaktsineerimine.
Avafoto on illustreeriv: (OHMYGOSSIP/Mika Pulkkinen)
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
OHMYGOSSIP — Valdavalt välimusele keskenduv tänapäeva ühiskond on võtnud eesmärgiks rõhutada füüsilist ideaalsust ja see on kahjuks paljudes tekitanud oma keha suhtes alaväärsust. Tegelikkus on aga hoopis midagi muud, võiks öelda, et lausa kergendust pakkuv.
Sotsiaalse meedia fotod võivad enesetunde üsna kehvaks muuta, kui üksteise järel ainult ideaalseid jõusaalitüdrukuid näha, vahendab Earthables.com. Kas enesetunne muutub paremaks, kui ütleme, et oma keha avalikult presenteerijad ei näita tegelikkust? Seda täiesti loomulikku poolt, mis meis kõigis olemas on. Blogijad otsustasid näidata avalikkusele, kuidas tegelikult lood on – täiuslikku keha ei ole olemas. “Võib väga raske olla uskuda, aga oleme kõik mõtestatud, kaunid, erilised ja elus. Armasta end juba täna, kuna see on inspireeriv,” jagab treener Ashela Molstad positiivset arvamust Instagramis. Sotsiaalmeedias nähtud ilusad kehad on õnnestunud tänu heale nurgale oskuslikule poseerimisele. Need fotod on näited sellest, kuidas illusiooni luuakse. Alltoodud fotod on kõik tehtud samal päeval. “Kui plaanin näidata endast professionaalset poolt, tagan selle, et näed ka minu teist poolt. Hoolimata sellest, kuidas oleme õppinud mõtlema, ei saa kedagi kõhupeki arvelt hinnata,” ütleb Molstad.
OHMYGOSSIP — Saana (23) on alati teadnud, et ei soovi lapsi saada. Kahjuks ei ole talle aga steriliseerimist võimaldatud ning lapsesaamise hirmuga on kaasnenud elus palju raskuseid, vahendab Iltalehti.
Saana (nimi muudetud) otsustas kolm aastat tagasi, et soovib steriliseerimist. Steriliseerimist ei võimaldata alla kolmekümnestele ja lastetutele naistele. “Üritasin steriliseerimisel tugineda punktile, et seda teostatakse, kui rasedus on naise psüühikale või tervisele ohtlik. Minu peres on olnud palju raskeid vaimseid probleeme nii raseduse ajal, kui järgselt. Mul on alati olnud hirm, et haigestun isegi, kui jään rasedaks,” ütleb Saana.
Saana on kõiki võimalikke rasestumisvastaseid vahendeid proovinud, aga miski ei ole talle sobinud. Rasestumise hirm on nii suur, et ta ei suuda intiimset suhet arendada. Hirm muutis sekselu võimatuks. “Seksiga kaasneb alati hirm ning ma ei suuda ei seksi, ega seksuaalsust nautida.”
Saana on steriliseerimise tingimustega hoolikalt tuvunud. Ta kirjutas neli A4 paberitäit põhjuseid, miks sellist otsust soovib. Üldarst keeldus steriliseerima ilma, et oleks neiu kirjutatud põhjuseid vaadanudki. “Arst oli pahane ja rääkis vaid, et pean saama kolmekümneseks, et steriliseeritud saada. Seejärel muutus ta juba pahaseks, ega vaadanud mulle järelejäänud vastuvõtuaja jooksul otsagi.”
Arsti suhtumine šokeeris Saanat, aga see ei pannud teda alistuma. Selle asemel broneeris ta aja eragünekoloogi vastuvõtule, et probleemi suhtutaks tõsisemal. “Günekoloog luges põhjused läbi, aga viitas jälle vanusele. Ma ei suutnud oma pettumust varjata ja hakkasin nutma. Reaktsioon tekitas selle, et arst hakkas minu vaimse tervise pärast muret tundma.” Arst uuris Saana lapsepõlve ja püüdis välja selgitada, millest trauma on tekkinud. Arst oli veendunud, et Saana elus on toimunud midagi kohutavat, sest kuidas muidu sellises eas neiu nõuab steriliseerimist. “Lõpuks hakkas ta küsitlema minu suitsiidimõtete kohta. Sain arsti juurest minema alles siis, kui lubasin enda “probleemile” abi otsida.” Saana sai hiljem teada, et arst oli teda sundravile määranud. Neiu ei saanud aru, kuidas selline asi üldse võimalik on. “Kas see on tõesti haigus, et inimene ei soovi lapsi? Sellist kohtlemist ma igatahes tundsin,” ütleb Saana.
Saana jätkas üritamist ja läks psühhiaatri vastuvõtule, kus soovis ametlikku kinnitust sellele, et steriliseerimise põhjuseks ei ole vaimuhaigus. Saana rääkis oma murest psühhiaatrile, kes omakorda kinnitas noorele naisele, et ta võib oma otsust tulevikus kahetseda. Viimasel psühhiaatriavisiidil oli tunda arsti kerget pettumust, et neidu ei ole ikka veel võimalik veenda. Psühhiaater selgitas Saana steriliseerimise keeldu põhjusega, et neiu kannatab vaimse terviseprobleemi käes. “Ta oli arvamusel, et rasedus oleks mu tervisele ohtlik. Sellegipoolest kirjutas ta saatekirja neljanda arsti juurde, riikliku günekoloogi vastuvõtule.” Antud günekoloog viitas taas vaimse tervise probleemile ning steriliseerimist ei olnud võimalik seetõttu teha. “Ma ei teadnud, kas nutta või naerda. Psühhiaater oli just öelnud, et steriliseerimist pole põhjust teha, kuna ma pole mingitmoodi haige. Nüüd see günekoloog seab uuesti minu vaimse tervise küsimärgi alla. Steriliseerimise asemel püüdis ta mulle hormoonspiraali maha kaubelda.”
Saana proovis veelkord abi saada ning võttis steriliseerimise jaoks õppelaenu, et eraarsti juurde minna. Arst muidugi keeldus, kuna neiu vanus ei vastanud seadusele. Meeleheitel Saana otsustas Soome asemel nüüd Eesti riiki pöörduda.
Umbes samal ajal kohtus ta mehega, kes oli samuti seda meelt, et ei soovi lapsi. Esimest korda elus juges Saana vastassugupoolega suhelda. “Siinkohal tuleb välja sooline ebavõrdsus, kuna meessõber pääses väga kiiresti vasektoomiasse. Arst, kelle poole mees pöördus, ei küsinud ühtegi lisaküsimust ja pani lihtsalt järjekorda kirja. Kuu aja pärast oli juba operatsioon sooritatud.”
Viimasest arstikülastusest on nüüdseks kulunud kaks aastat. Saana soovib jätkuvalt steriliseerimist, hoolimata, et meessõbra operatsioon lahendas probleemi. “Saaksin operatsioonist sellise tunde, et mu keha kuulub minule,” kirjeldab Saana. “Seksiga seotud ahistustunne vaevab mind teinekord jätkuvalt, kuigi partner on läbinud vasektoomia. Usun, et ahistustunne kaoks, kui saaksin steriliseeritud.”
Kodanike algatusel soovitakse lasta muuta steriliseerimisseadustikku. Steriliseerimisega seotud vanusepiirangut soovitakse alandada 25 eluaasta peale ning laste arv võiks olla kaks. Saana soovib oma looga luua muutust. “Ma arvan, et praegune seadusandlus piirab isiku vabadust oma keha üle.”
OHMYGOSSIP — Puukide kaudu edasi kanduv borrelioos ehk Lyme’i tõbi levib üle kogu maailma. Poola teadlaste hinnangul on tänavune aasta ohtlik, aga järgmine, 2018. aasta eriti ohtlik. Lisaks USA-le ja Euroopale levib haigus Aasias, vahendab ajakiri New Scientist.
Meie põhjanaabrite juures Soomes on haigus aasta-aastalt üha rohkem levinud. Terviseameti andmetel registreeriti juba 2015. aastal Soomes üle 1900 borrelioosijuhtumi, vahendab Helsingin Sanomat. Borrelioos on levinud kogu Soomes, aga eriti rannikualadel. Lisaks borrelioosile levitavad puugid ajupõletikku – puukentsefaliiti. Entsefaliidi vastu aitab vaktsineerimine, aga borrelioosi vastu vaktsiini ei ole. Borrelioosi on võimalik ravida antibiootikumidega.
USA-s haigestub igal aastal borrelioosi ligi 300 000 inimest. Euroopas on haigestunuid igal aastal 65 000 ringis. Haigestunute arv on kasvanud kiiresti viimase 30 aasta jooksul. Haiguse kiire leviku üheks põhjuseks peetakse kliima soojenemist.
Ravimata võib borrelioos põhjustada tõsiseid tervisehädasid nagu naha-, närvi-, liigeste- ja isegi südamevaevused. Entsefaliiti haigestumine põhjustab inimestel pikaajalise ja osal juhtudel püsiva närvikahjustuse. Tavalised kõrvalnähud on kerge ärrituvus, mälu- ja keskendumishäired, kuulmise nõrgenemine, liigeste halvatused ja lihasnõrkus.
OHMYGOSSIP – Praegu aprillis on õige aeg kasemahla koguda! Kasemahl on hea kevadiseks organismi puhastuskuuriks ning aitab organismi turgutada. Kasemahl viib kehast välja mittevajaliku ja samas sisaldab vitamiine ja mineraalaineid, mis annavad uut jõudu ja energiat.
Mis on see kasemahl õieti on?
Kasemahl on vesi, mille kasejuured maapinnast imevad, piki tüve üles rõhuvad ja milles eelmisel suvel talletatud varuained lahusena või uuteks aineteks kombineerituna üles okstesse (pungadeni) jõuavad. Selleks, et pungadest kasvaksid lehed. Mahla lastes juhib inimene osa voolust kõrvale. Erinevad puud annavad pisut erineva magususega mahla.
Mida kasemahl sisaldab?
vett, glükoosi, fruktoosi, vitamiine (C, PP, karotiin), taimseid hormoone, saponiine, suhkruid, õunhapet, valku, rauda, fosforit, kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi, tsinki, aroomaineid. Kasemahlas sisalduvad taimsed mikroelemendid on inimorganismile kergesti omastatavad, meie keha suudab seal leiduva kiiresti ja tõhusalt ära kasutada.
Rahvaravis teatakse kasemahla kui head neerude töö korrastajat. Kevadisi mahlakuure soovitatakse reuma, podagra ja lihaspinge korral. Rahvameditsiinis on kasemahlast leitud abi paljude hädade vastu:
• võitleb väsimuse ja stressiga
• värskendav toime, peletab näljatunnet
• leevendab peavalu
• väljutab liigseid sooli ja ergutab neerude tööd
• leevendab turseid, podagrat ja reumat
• parandab vereloomet
• kiirendab ainevahetust ja lahustab tselluliiti
Ettevaatust neeru- ja põiekivide puhul!
Mahlajoomist tuleks alustada väikestest kogustest, mitte üle ühe klaasi korraga, sest kasemahl sisaldab aineid, mille toimel lahustuvad fosfaat- ja karbonaatsooladest tekkinud kivid ja organismis võib tekkida liiga äge reaktsioon.
Kasemahl on ka tõhus kosmeetiline vahend: sellega nägu pestes muutub nahk pehmemaks ja heledamaks, juukseid loputades – eriti kui lisada mahlale paar tilka äädikat – muutuvad need siidiseks.
Säilitamine
Tähtis on mahla säilitada külmas ja pimedas. Valguse toimel muutub mahl kiiresti häguseks. Külmikus seisab pea nädala jagu värskena. Kask jookseb mahla kõigest paar nädalat, aga mahlaravi on aga soovitatav kauem teha. Kasemahla võib ka sügavkülmutada.
OHMYGOSSIP — Mitmetes läbiviidud uuringutes on juttu olnud punase veini kasulikkusest. Journal of Dermatology and Theraphy veebilehe sõnul on nüüdsest uus kasulik tegur lisaks.
Teadlased uurisid, kas punasest veinist leiduv antioksüdant võib akne paranemisele olla mõjuv roll. Asja mõte on see, et kuna resveratrool on antimikroobse mõjuga, võib see aidata aknega seotud bakteritel alistuda. Teadlased kasvatasid aknega seotud baktereid, kuhu lisati hiljem natuke resveratrooli ja bensoüülperoksiidi, mis on akneravimi koostisosad. Uuring näitas, et aknebakterid lõpetasid pikemas perspektiivis kasvamise ning bensoüülperoksiid teisest küljest tappis rakke lühiajaliselt.
Uurijad tõdesid kokkuvõtteks, et nende kahe aine koosmõju osutub kõige lootustandvamaks akneraviks. Uuring muidugi ei viita sellele, et nüüd peaks hakkama punast veini naha seisundi parandamiseks alla kulistama, aga eks saab näha, kas tulevikus tekib turule punase veiniga seotud näohoolitsusi või muud analoogset akneravi.
OHMYGOSSIP — Igas paarisuhtes tuleb ette tähtsaid verstaposte: esimene kohting, esimene suudlus, esimene ühine öö ning esimene puuksutamine. Jah, puuksutamine! Women´s Health´i sõnul on kallima juures valla lastud kõhutuul sama oluline, kui eelnimetatud tegevused.
Suur osa meist on kodust saanud kaasa õpetuse varjata mitmeid keha funktsioone. Enamasti me palume nende eest vabandust. Kõhutuult vabastatakse näiteks sellisel moel, et teised seda ei kuuleks. Värske kallima kõrval puuksutamine tundub kõige jubedam asi, mida teha. Kuidas küll teine võiks sellele reageerida?
Mic.com lehekülje värskest küsitlusest selgub, et iga kolmas julgeb oma kaaslase juures kõhutuult lasta. Seda siis juhul, kui suhe on kestnud 2-6 kuud. Sama aeg kulub muideks ka armastuse avaldamiseks. Teisele kohale jäi suhe, mis oli kestnud 6-12 kuud. Ligi 25% kogu vastajatest vastas sedasi ning see teeb statistiliselt iga viienda inimese julgeks puuksutama oma kaaslase juures.
Kõhutuule laskmine partneri juures võib olla tegelikult kasulik näitaja. Esimese asjana tekitab see huumorit, mis teeb inimesele alati head. Koos naermine lisab lähedustunnet ning õpetab teineteise huumorisoont tajuma. Lisaks näitab see seda, kuidas partner suhtub keha loomulikesse funktsioonidesse. Kas ta aksepteerib sind sellisena, milline oled? Kestvas paarisuhtes ei saa olla lõpmatuseni viisakas ja piiritletud. Ka vähem aksepteeritavad omadused tuleb vastu võtta.
OHMYGOSSIP — Nutmine on sagedasem neil, kes elavad jõukas ühiskonnas. Teadlased on avastanud, et maailma Lääne osas elavad inimesed nutavad tihemini kuigi mujal maailmas oleks selleks rohkem põhjust. Science of US veebileht uurib, kas nutmine on tõesti märk heast elust.
Kirjanik Matthew Sweet kasutas Charles Darwin´i nutmise teooriat, et välja selgitada, kuidas kultuur mõjutab nutmise põhjust ja hetke. Loodusteadlase Darwin´i “algelisus” pani inimesed kergemini nutma. Darwin uskus, et lääne ühiskonnas esines rohkem tunde- ja emotsioonide purskeid ning külmemas kliimas nuteti harvemini.
Aastal 2011 tehtud hollandlaste uuring näitas aga teistsugust tulemust. Meessoost ameeriklased ja austraallased ning Rootsi naised nutavad kõige rohkem. Nigeerlased, bulgaarlased ja Malaisia mehed nutavad poole vähem nagu ka Ghana ja Nepaali naised.
Uurijad jõudsid järeldusele, et demokraatlikes ja rikastes maades nutetakse rohkem. Mida elamiskõlblikum ja mugavam maa, seda enam pisaraid. Seega läänlased, kellel on olnud õnnetu tööpäev, hakkavad kergemini nutma kui pidevas vaesuses, näljas ja keset sõda elavad inimesed. Kuna turvaline ja stabiilne elu on iseenesestmõistetav, siis võib vähimgi ebaõnnestumine tunduda halvana. Teiselpool maailma võideldakse iga päev elu ja surma vahel. Sellistes olukordades on nutmine mõttetu – see ei paranda olukorda ja raiskab kallist aega.
Matthew Sweet´i sõnul on vaesetel tänavatel vahe kergesti märgatav. Näljased paluvad kuivade silmadega toitu, hangivad kilomeetrite kaugusest kaevust joogivett ja kõnnivad koju. Samas olukorras olev läänlane võib kokku variseda, meeleheitest nutta. Matthew Sweet tsiteerib ühte toiduteemalise saate eestvedaja Dorte Jessen´i ütlust: “Kui olete ületanud teatud väsimuse piiri, siis ei jagu energiat sentimentaalsuseks.”
