OHMYGOSSIP — Harvardi ülikoolis tehtud uuring näitab, kui kiiresti suudavad bakterid antibiootikumidele muunduda resistentseks, vahendab viikonloppu.com.
Bakterid on maamunal olnud juba miljardeid aastaid, aga antibiootikumid töötati välja alles 1940-ndatel. Bakterid taluvad uskumatult äärmuslikku elukeskkonda nagu näiteks tugevat kuumust või meeletut külma.
Harvardis tehtud 11 päevases uuringus avastati, et bakterid olid antibiootikumiga kokku tehtud alal paljunenud tuhandete kordseteks. Bakterid on ja saavad ka edaspidi olema suureks probleemiks haiglates. Tavalised haigused võivad muutuda eluohtlikuks, kui määratud bakterid ei hävinegi antibiootikumidega. Uusi antibiootikume luuakse aga aina juurde.
OHMYGOSSIP – Kui sa oled väsinud pidevalt katsetamast uusi näohooldustooteid, mis ei anna lubatud tulemust või pead lihtsalt ideaalse naha saavutamiseks kasutama alati peitepulka, jumestuskreemi ja puudrit, siis on viimane aeg, et teha muudatusi enda toidulaual. Loe, milliseid toiduained peaksid sa sööma, et saada terve jume.
Tomatid sisaldavad rohkelt lükopeeni, mida leidub eriti palju just küpsetatud tomatites. Lükopeen on tuntud, sest ta kaitseb nahka kahjustavate UV-kiirte eest ning peatab vananemist. Ei ole vahet, kas sa sööd üliküpset tomatit või alles valmivat tomatit – mõju tervisele ja nahale on sama hea. Mõned uuringud on isegi näidanud, et tomatid, mis ei ole täielikult küpsed, tagavad isegi parema kaitse.
Lõhe on rikas omega-3 rasvhapete poolest. Omega-3 aitab hoida nahka niisutatu ja ebapuhtusteta. Omega-3 rasvhappeid leidub rohkem kalades, kes on püütud pärisloodusest, kui nendes, kes on üles kasvanud kalafarmides. Lõhes on rikkalikult ka seleeni ja D-vitamiini, mis mõlemad kaitsevad nahka kahjustuste eest.
Kiivide regulaarne söömine teeb naha siledaks, pinguldatuks ja säravaks. Nendes puuviljades on rohkelt C- ja E-vitamiini ning nagu ka tomatiteski, leidub nendes lükopeeni. Mõned uuringud on näidanud, et kiivi koorega söömine on ülikasulik.
Kõrvitsaseemneid võib lausa lugeda üheks supertoiduks. Neil on ülimalt palju kasulikke omadusi – muuhulgas hoiavad need tänu A-vitamiinile naha särava ja siledana, ennetavad tänu C-vitamiinile päikesekahjustust ja uuendavad naharakke, et hoida nahka noorena. Kõrvitsaseemned on suurepärased eriti rasuse naha puhul.
Avokaados on palju häid rasvu, mis teeb sellest ühe tervislikuima toiduaine, mida üldse süüa. Rikkalikult on avokaadodes omega-3 rasvhappeid ning A-, C- ja E-vitamiini. Sagedase avokaadode söömise tagajärjel on võimalik saavutada ühtlane jume ning niisutatud ja särav nahk.
Porgandid on veel ühed maitsvad toiduained, millel on nahka kaitsevad omadused. Need aitavad nahal võidelda kahjulike päikesekiirtega ja sealjuures parandavad ka juba tekkinud kahju. A-vitamiini on porgandites vägagi palju ja tänu sellele aitab porgandite söömine turgutada immuunsüsteemi ja uuendada naharakke.
OHMYGOSSIP — “Terevisioonis” räägiti netisõltuvusest. Stuudios oli külas psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstabel, kes esitas kaheksast küsimusest koosneva testi, mis aitab kindlaks teha, kas inimesel on netisõltuvus või mitte.
1. Kas oled liigselt hõivatud internetist, nii et muuks suurt aega ei jäägi? Kui võrgus ei ole, siis mõtled möödunud tegevustele ja ootad järgmisi.
2. Kas hea enesetunde saamiseks pead järjest rohkem aega võrgus veetma?
3. Kas oled edutult proovinud kontrollida/lõpetada interneti kasutamist?
4. Kas oled tujukas/kurb/ärritunud/vihane, kui püüad internetis veedetud aega vähendada või internetikasutust lõpetada?
5. Kas oled jäänud internetti midagi tegema kauemaks kui esialgselt plaanis?
6. Kas oled internetis olemise tõttu ohtu seadnud olulise suhte, kannatanud on töö või õppimine?
7. Kas oled valetanud pereliikmetele või teistele inimestele, et varjata oma interneti kasutamise sagedust ja tegevusi?
8. Kas kasutad internetti meeleolu (kurbus, süü, ärevus) parandamiseks?
Tõsiselt tasuks muretseda nendel, kellel esimese viie küsimuse seast on vähemalt kolm ja viimasest kolmest küsimusest kõik saanud jaatava vastuse.
OHMYGOSSIP — Enamik meist veedavad kogu oma elu üritades olla keegi teine või miski muu. Meile õpetatakse juba väga noorelt maailmas ringi vaatama, teisi jäljendama, otsustamaks, mis on hea, täiuslik ja õige, vahendab worldlifestyle.com.
Kas sa oled vaadanud, kelle teekonda sa järgid? Kas enda või kellegi teise oma? Oled sa kunagi mõtisklenud, millist elu sa tegelikult sooviksid elada? Sa ei pea ronima iga mäe tippu, et oma teekonda leida. Alljärgnevalt leiate neli Dr. Dain Heer´i jagatud nippi, kuidas leida tee, mis on just teie jaoks õige.
1. Lõpeta olemast täiuslik, õige ja hea Idealism tähendab pidevat hinnangute andmist. Mis siis, kui selles pole midagi ideaalset? Mis siis, kui sa ei pea üritama olla nii “õige”, sest sul ei ole tegelikult midagi viga? Üks kõige dünaamilisemaid viise enese muutmiseks on lõpetada endale hinnangute andmine. Selle asemel, et pidevalt küsida “Mis mul viga on?”, küsi “Mis minu juures nii õiget on, et ma sellest praegu aru ei saa?” või “Kui ma loon enda soovitud elu, mida ma nüüd kohe valiksin?” ja vaata, mis juhtuma hakkab!
2. Lõpeta inimestele meelejärgi olemine või muretsemine hinnangute pärast, mida nad su suunas osutavad Kas sa oled inimene, kes soovib teistele meeltmööda olla? Kas teed alati valikuid teiste vajaduste ja soovide järgi? Kas sa muretsed, mida teised sinust mõtlevad? Kui sa oleksid praegu lihtsalt sina ja valiksid ainult enda jaoks, siis millise valiku sa teeksid? Enda jaoks valimine ei tähenda kellegi vastu olemist. See tähendab, et sa lisad ennast iseenda ellu juurde. Kui hindad enda õnnetunnet rohkem, kui teiste hinnanguid, tekibki rohkem ruumi nendele valikutele, mida sa tegelikult teha soovid.
3. Ole iseenda eest tänulik Mis siis, kui sa oledki just sellisena kingitus maailmale? Mis oleks, kui sa ei peaks enam kunagi kellelegi end tõestama? Kirjuta üles vähemalt 3 asja, mille eest sa iga päev tänulik oled ja lase tänulikkuse tundel oma elus kasvada. Tänulikkus on lihtne tunne, aga selle eest võimas, mis lülitab automaatselt välja hinnangute andmise, et sa saaksid ennast täielikult nautida – vahet pole, mida teised arvavad!
4. Avasta, mida sa tõeliselt oma ellu soovid ja järgi seda, ükskõik, mis ka ei juhtuks! Kui sul on tunne, et sul pole õrna aimugi, mida sa oma ellu praegu soovid, siis sellest pole midagi – nüüd on ideaalne aeg teada saada. Hakka endalt iga päev küsima “Kui ma saaksin oma ellu luua ükskõik mida, siis mis see oleks?”, “Mida ma elult tõeliselt ihkan?”, “Mida ma armastan teha?”, “Mis muudab mind õnnelikuks?”
Maailm vajab kõige enam õnnelikke inimesi! Kasuta neid küsimusi, et saada aimu, millist elu sa võiksid kogeda. Seejärel järgi oma valikuid, mis sarnanevad kõige rohkem sellele soovitud energiale. Seda tehes liigud suunas, kuhu soovidki minna, isegi siis, kui sa pole päris kindel, mida sa elult soovid.
Mis siis, kui tegelikult on rohkem radasid, mida luua? Mis oleks, kui tegelikult on lõpmatu hulk võimalusi, mille hulgast saad valida ning see oleks alati lõbus ja tore? Selle kõige käigus leiad imelise ja ainulaadse iseenda, mis erineb totaalselt sellest, kes varem olla püüdsid. Mis siis, kui see joovastav rõõm tuleneb elust enesest mida elad, mitte nende mägede otsast, mida vallutada püüad?
Avafoto on illustreeriv: Ohmygossip Couture/ Mika Pulkkinen
OHMYGOSSIP – Nimekiri kümnest kasulikust toiduainest on kokku pandud Johnny Bowdeni raamatute põhjal. Johnny Bowden on ameerika füsioloog, kes on avaldanud seitse raamatut, kaasa arvatud The 150 Most Effective Ways to Boost Your Energy.
OHMYGOSSIP — Kui sinu vagiina saaks rääkida, siis ta küsiks ilmselt toitu. Tuleb välja, et õigete toiduainete tarbimine mõjutab allpool vööd olevat tervist, menstruaaltsükli korrapärasust, põletikulisi protsesse ja et asi veelgi kannustavam oleks – see mõjutab sinu elu voodilinade vahel, vahendab Women´s Health.
Siin on nimekiri, mida süüa ja juua, et vagiina oleks terve ja õnnelik.
Joo rohelist teed
Oled ilmselt kuulnud, et jõhvikamahl aitab kuseteed infektsioonivabana hoida? See on tõsi! Jõhvikamahl sisaldab ühendeid, mis aitab peatada infektsiooni baktereid, et need ei kleepuks põie seina kudedesse. Aga kuna jõhvikamahl sisaldab ka palju suhkrut, siis ei pruugi sa tahta seda juua igapäevaselt. Selle asemel proovi juua palju rohelist teed. Uuringud näitavad, et rohelise tee manustamisel väheneb bakterite hulk, seega väheneb ka nakatumise risk. 2-3 tassi teed päevas oleks väga sobiv kogus.
Söö kala
Kui menstruatsioon kulgeb valuliku alakõhuga, söö rohkem kala. Menstruatsiooni ajal toimub emaka kokkutõmme, mille abil vabanebki väljatulev kude. Omega-3 rasvhapped mõjuvad põletikuvastaselt ja leevendavad ebamugavustunnet. Söö näiteks lõhet ja tuunikala.
Tarbi probiootilisi toiduained
Terve vagiina on heade bakterite koduks (laktobatsillid), mis aitab kudedes säilitada õige pH-taseme. Tupe keskkond on koduks ka pärmseenele, aga head bakterid aitavad pärmseene vohamisel piiri peal hoida. Laktobatsillidele mõjub halvasti, kui kasutad antibiootikume, koged menopausi, põed diabeeti, läbid hormoonravi või kasutad kasvõi rasestumisvastaseid vahendeid. Neil juhtudel on suurem risk haigestuda seennakkusesse.
Õnneks saad sa sellistel juhtudel palju ära teha, kui sööd probiootikumide rikkaid toiduaineid nagu näiteks: jogurt, hapukapsas, kimchi, miso või liha. Probiootikumid aitavad tasakaalustada heade bakterite tasakaalu.
Tarbi suure vedelikusisaldusega toiduained
Tupe kuivus on ebamugav tunne ning see tuleneb sellest, kui östrogeeni (aitab hoida koed elastsena ja “õlitatuna”) kogus on vähenenud. Östrogeeni tase võib muutuda madalaks, kui sul on menopaus, oled just sünnitanud, imetad last rinnaga ja isegi teatud allergia ja külmetusravimid on kurjajuureks. Proovi süüa minimaalselt töödeldud toite ning just selliseid, kus on suur vedelikusisaldus.
Söö õuna
Öeldakse, et söö üks õun päevas ning oled alati terve nagu purikas. See vastab tõele, aga õunas on midagi veel peidus. Uuring näitab, et kes sööb vähemalt ühe õuna päevas, kogeb ka paremat seksuaalelu, sest õun aitab suurendada loomulikku tupeeritist.
Loe lisaks: Hullumeelseimad seigad, millega günekoloogid on vastuvõtul kokku puutunud
OHMYGOSSIP — Günekoloogide ees tuntakse tihti hirmu, ka siis, kui tegemist on rutiinse kontrolliga ning midagi vaevamas pole. Sul ei ole tarvis enam günekoloogi visiidieelset hirmu tunda, kuna günekoloogid on absoluutselt kõigega juba kokku puutunud, vahendab Prevention.com.
Steve Hirsch pakub kahe vagiinaga Hazel Jones’ile pornorolli
Kahe vagiinaga kuulsuse saavutanud Hazel Jones’ile pakuti rolli pornofilmis. Jones avaldas oma haruldase olukorra möödunud nädalal ITV saates “This Morning” ning peale seda sai pakkumise Vivid Entertainmenti bossilt Steve Hirsch’ilt.
OHMYGOSSIP — Naistel on kombeks voodisse minna hiljem, kui nad peaksid ning ärkamisega on sama lugu. Lisaks kulub naistel enne magamajäämist vähkremisele rohkem aega, kui mees juba kõrval ammu magab, vahendab Science Daily ja The Australian.
Kanada teadlaste sõnul magavad naised meestest kehvemini seetõttu, et nende ärkveloleku rütm on võrreldes meestega kaks tundi ees. Naised eeldavad, et nad vajavad samasuguse pikkusega und nagu mehed, aga see toob kaasa hoopis selle, et naised on enne magamaminemist rohkem väsinud, kui mehed, aga hommikul reipamad.
Tehti uuring, kus jälgiti 26 mehe ja naise und kolme ööpäeva vältel. Teadlased pöörasid tähelepanu katsealuste tähelepanu võime tasemele, kehatemperatuurile ja melatoniinile.
Tulemus näitas, et naiste ööpäevarütm jookseb 1,7-2,3 tundi meeste omast eespool, mistõttu ongi naiste ööuni meeste omast “unetum”.
Kuna uuringus osales vähe inimesi, vajab antud teema veel laiemat uurimist.
OHMYGOSSIP – Kas tahad elu nautida seelikus või lühikestes pükstes, aga reied hõõruvad või kleepuvad üksteise külge? Need nipid lihtsustavad sinu elu. Kuumus paeb naha higistama, mistõttu reied hakkavad üksteise vastu hõõrduma. Õnneks võib seda häda vältida või siis vähemalt leevendada. Women’s Health tõi välja viis abinõud!
Puuder
Nahapuudrid imevad niiskust endasse. Neid kasutades ei pääse higi hõõrdumist soodustama.
Deodorant
Kuivõrd probleemi põhjustab higi, on abi ka deodorandist või antiperspirandist. Women’s health soovitab antiperspiranti pihustada või peale kanda ööseks ning kasutada eraldi pulka kaenla all ja reitel.
Šortsid
Kui ülemäärased riided ei häiri, siis aitab kergete ja kitsaste šortside kandmine seeliku või kleidi all säästa reisi ebemeeldivustest.
Sukapaelad
Kui tahad šortside asemel midagi seksikamat, kasuta sukapaelu. Needki kaitsevad reisi!
Hoolduskreemid
Kui reied on juba väga hõõrdunud, tasub proovida ravivõtteid. Pese hõõrdunud kohti ettevaatlikult ja määri neile nahka rahustavat kreemi. Kui nahk on katki ja kardad põletiku teket, kasuta apteegist saada olevaid ravikreeme.
Reie siseküljed teevad peaiselt häda ülekaalulistele Küsimus: “Kuidas ma saaksin lahti üleliigsest rasvast, mis on kogunenud mu reie sisekülgedele? Kui ma seisan jalad laiali, puutuvad mu reied ikkagi kokku. Tahaksin rasvast lahti saada ja asemele saada lihased. Palun aidake mind!”
Fitness.ee annab nõu kuidas üleliigsest rasvast reitel vabaneda: See on see teada-tuntud reied hõõrduvad teineteise vastu probleem. Peale puusade, keha keskosa ja käte tagakülgede on reite siseküljed naiste puhul peamised probleemsed kohad. Ainult ühe ala vähendamine on vaid fantaasia. Pole ühtki kindlat harjutust, mis paneks rasva reite sisekülgedelt kaduma. Reie siseküljed on kohad, kuhu sul on määratud rasva kogunema.
Teine populaarne väärtõlgendus on see, et me saame rasva lihasega asendada. Aja jooksul jõuame me keskikka ja meil on lõplik arv rasvarakke ja lihaskiude. Ainuke, mis me teha saame, on püüda mõjutada nende suurust. Kaalu alanemisel väheneb kõikide su rasvarakkude suurus, ka nende, mis asuvad su reite sisekülgedel. Kui sa kasvatad lihast, siis sa kasvatad lihaskiude, mis sul on juba olemas, sa ei lisa uusi rakke.
Räägime rasva vähendamisest üldiselt. Mõningad peamistest teemadest on:
Ära pea dieeti: mõne uue moodsa dieedi proovimise või toidukorra vahelejätmise asemel vähenda üldist päevast kalorite hulka. Korruta oma kehakaal naelades 11-ga (leidmaks oma kehakaalu naelades, korruta see 2,2-ga). Number, mille saad on ligilähedane kalorite hulk, mida vajad, et oma praegust kehakaalu säilitada. Kui vähendad seda numbrit paarisaja kalori võrra päevas, lood sa kalorite defitsiidi sissevõetavate ja kulutatavate kalorite vahel.
Kärbi rasvu: 1 gramm rasva on 9 kalorit, gramm proteiini või süsivesikuid aga vaid neli. Sulle endale on lihtsam kaloreid vähendada sissevõetava rasva arvelt. Sa ei tohiks päevas rasva arvelt rohkem saada kui 30% päevasest sissevõetavate kalorite hulgast. Kui üritad kehakaalu vähendada, siis peaksid seda arvu hoidma 20% piires.
Põleta kaloreid: suurendamaks kalorite defitsiiti, pikenda aega, mille sa nädalas treenimisele kulutad. Aeroobsed harjutused( jalutamine, jalgrattaga sõitmine, ujumine jms.), kui seda 3-5 korda nädalas ja 30-60 minutit järjest, aitavad sul päevast kalorite defitsiiti suurendada. Küsimus: kui sa põletad rohkem kaloreid, kui sööd, kust võtab keha kaloreid, mida ta vajab energia saamiseks? Vastus on: rasvast, mis su kehasse on kogunenud.
Treeni raskustega: kuigi raskustreening ei põleta kaloreid nii, nagu seda teeb aeroobne treening, kiireneb sinu lihaseliseks muutumisega ainevahetus. Selline treening stimuleerib rasva kasutuselevõtmist energiaallikana.
Kuigi ei ole võimalik ainult ühte probleemset kohta parandada, saad sa siiski valida harjutused, mida saad kasutada oma probleemsetele lihastele. Kui sul on võimalus käia jõusaalis, siis masinad jalgade eemaldamiseks, jalgade lähendamiseks, jalgade kõverdamiseks ja jalapressid on väga head vahendid su jalgade jaoks. Kui selline varustus ei ole kättesaadav, siis kükid, väljaasted sooritatuna hantleid käes hoides, on samuti heaks treeninguks su jalgadele. ( Nõuanne: mida rohkem laiali on su jalad tehes kükke või kasutades jalapressi , seda rohkem tööd teevad reite sisekülgedel olevad lihased. Jalutamine, rattaga sõitmine, uisutamine ja stepperi kasutamine on kõik head aeroobseks treeninguks. Õnn kaasa!
OHMYGOSSIP — Trenni ei maksa kunagi teha täis või tühja kõhuga – oluline on õige ajastus! Sellel, millised vahed jätad söögikordade vahele, ei ole kalorite osas vahet, aga treeningsooritust mõjutab see kindlasti, vahendab Popsugar.
Kui sa ei söö piisavalt, ei leia keha kusagilt energiat, et treeningpingele vastu pidada- see mõjutab tulemusi. Väga tähtis on jälgida, kui suur vahe jääb söömise ja trenni alguse vahele. Ükskõik, millises päeva osas trenni teed, on oluline jälgida, et see toimuks 2-3h peale söömist. Kui sööd vahetult enne trenni, võid muutuda loiuks ja see viib edasi kõhuvaevusteni. Kui aga söömisest on kulunud rohkem, kui 2-3 tundi, tasub süüa tund enne trenni väike vahepeala, et keha saaks kütust. Piisab, kui on kombineeritud veidi vähem kui 200 kalorit süsivesikuid ja valke.
Kui teil on plaanis treenida varahommikul, ei tasu seda teha täiesti tühja kõhuga. Võib tunduda raske nõnda vara hommikusööki süüa, aga keha jaoks on oluline saada õigeid toitaineid – söö siis lihtsalt kergem hommikusöök tund enne treenimist.
Kuidas end targaks süüa? 6 toitu sinu ajule
Seda teame me kõik, et liiga vähe puu- ja köögivilja ning liiga palju rasva süüa pole kehale hea. Kuid uurimused näitavad, et ebatervislik toitumine avaldab mõju ka ajule. Teatud toiduained on ajule eriti kasulikud. Lisa need oma ostukorvi ja hoia
OHMYGOSSIP – Teadlikkus erinevatest kodutarvetest on järk-järgult kasvanud ning on selgunud, et mõned näiliselt “tervislikud” tooted, on tegelikult vägagi kahjulikud. Toome väja 5 toodet või eset, mis oleks tark välja vahetada või mille kasutust piirata!
1. Antibakteriaalne seep Käte pesu on küll number üks kaitse nakkushaiguste leviku eest, kuid selleks, et pea kasutama justnimelt antibakteriaalset seepi. Uuringud on näidanud, et antibakteriaalse seebi kasutajad kannatavad sama palju nohu, kurguvalu, palaviku, köha ja diarröa käes, nagu tavalise seebi kasutajad, vahendab tervisejutud.com.
Põhjus on selles, et enamus eelnevalt nimetatud sümptomeid põhjustavad viirused, mida antibakteriaalne seep ei hävita. Seega on täiesti põhjendamatu pesta oma kehalt baktereid minema.
Aastal 2007 avaldati ajakirjas Clinical Infectious Diseases uurimus, mis näitas selgelt, et antibakteriaalsel seebil puuduvad eelised tavalise seebi ees.
Antibakteriaalne seep sisaldab ka enamasti triklosaani, mis on antibakteriaalne-ja mikroobne ühend. Kuna ta toimib tõhusalt nende bakterite vastu, mis soodustavad riknemist, ebameeldivat lõhna ja infektsiooni, on triklosaani kasutatud arvukates toodetes (kosmeetikas, tekstiilides, pesupulbrites jne). Kolmekülmne aastaga on triklosaani kasutus suurenenud ligi 35-50%.
Ajakirjas Chemical Research in Toxicology avaldatud uuringus testiti triklosaani mõju laboris kasvatatud rinnavähirakkude arengule ning täheldati, et triklosaan kiirendas rakkude vohamist. Lisaks on teadlased avastanud,, et triklosaan tekitab loomadel ja kaladel probleeme lihaste tööga.
Tuleb meeles pidada, et liigne hügieen, ehk pisikute vähesus võib endaga kaasa tuua allergiliste haiguste sagenemise. Antibakteriaalsed seebid tapavad ära naha loomuliku mikrofloora bakterid, mis meid tavaolukorras tervena hoiavad.
2. Tool Su keha on loodud olema aktiivne kogu päeva vältel. Pikemaks perioodiks istuma jäädes, annab see kehale märguande, et midagi on valesti. Teadustöö tulemused, mis avaldati ajakirjas American College of Cardiology, näitasid selgelt, et nendel naisterahvastel, kes istusid päeva jooksul 10 või rohkem tundi, suurenes südamehaigustesse haigestumise risk mitmekordselt (võrreldes naisterahvastega, kes istusid päeva jooksul 5 tundi või vähem).
Uurimus, mis avaldati Diabetologia-s leiti, et nendel, kes istusid päeva jooksul kauem, oli kahekordse risk haigestuda diabeeti või südamehaigustesse, võrreldes inimestega, kes olid aktiivsemad. Päeva jooksul rohkemat kui 8 tunnist istumist seostatakse 2 tüüpi diabeediga.
Liigne istumine võib suurendada käärsoole-, rinna- ja emakavähi teket. Lisaks, mida pikemalt Sa istud, seda lühem on ka Sinu eluiga. Näiteks, on viidud läbi uuring, mille tulemused soovitavad päevas istuda vähem kui 3 tundi, mille läbi pikendad oma eluiga vähemalt 2 aastat.
Tõendeid istumisest ja eluea pikkusest on veelgi – uurimustöid on tehtud umbes tuhande ringi ning see arv on järjest kasvav. Tulemused on üheti mõistetavad – pikaajaline istumine lühendab Sinu eluiga, põhjustab kroonilisi haigusi ning seda ka juhul kui treenite regulaarselt. Vastus on olla nii palju aktiivne kui jaksate, seista võimalikult palju püsti ning istuda päevas vähem kui 3 tundi.
Kui Su igapäevane töö on laua taga, siis saab kohandada laua ka sel moel, et saaksite teha tööd seistes. Lisaks treeningutele (jõusaalis, aeroobikas vms) soovitame pidada meeles ka soovituslikku kõndmise normi – 10 000 sammu päevas.
3. Valgendav või antibakteriaalne hambapasta Valgendav hambapasta võib küll eemaldada Su hammastelt plekid, kuid kahju on suurem kui kasu. Nimelt võivad valgendavad hambapastad rikkuda ära Su hammaste emaili ja muuta hambad ning igemed tundlikuks. Eriti ole hoolikas hambapastade suhtes, mis sisaldavad triklosaani (nt. Colgate Total).
Lisaks tuleb hoolikas olla ka teiste kaubamärkidele, kuna mitmetele toodetele lisatakse toksilisi koostisosi, näiteks naatriumlaurüülsulfaat (SLS), magusained, fluoriid ja propüülglükool.
Kes soovib, võib endale ise hambapasta valmistada või kodusel naturaalsel teel hambaid valgendada (vt. SIIT) ning vältida mitmeid kaubanduslikke lõkse.
4. Kõrvatikud Kõrvades peab olema teatud kogus kõrvavaiku, et kaitsta kõrva tolmu, võõrkehade, nakkuste ja põletike eest. Kõrvavaik on veekindel, bakteri-ja viirusevastase toimega ning tavaliselt kandub liigne vaik kõrvast ise välja.
Vaigu väljakandmisele aitab kaasa lõualuu liigutamine (söömine, rääkimine). Kõige parem on kõrvas võimalikult vähe ise urgitseda, et vältida kõrva vigastamise riski või lükata vaha veel sügamale kõrva.
5. Küünehoolduse komplekt Pimss kivi, küünenaha käärid ning muud küünehoolduse vahendid on bakterite kasvuks taaskord sobiv keskkond. Küünehooluse komplekt peaks olema igal inimesel individuaalne, et end nakkustest eemale hoida. Küünehoolduse komplekti tuleks pesta pärast iga kasutuskorda ning pimss kivi vahetada iga 3-4 nädala pärast.
OHMYGOSSIP — Iga inimese eluspüsimine on individuaalne, sama on ka traumadest püsima jäävate jälgedega. Kõik elus kogetud raskused ei ole alati seotud lapsepõlvega, aga teatud mustrid ja tegurid ulatuvad siiski kaugesse minevikku, vahendab Lasinenlapsuus.fi.
Kui lähedane tarbib liigselt alkoholi, siis laps kannab sellest tulenevalt kõige suuremat koormat. Uuringud on näidanud, et alkoholismi keskmes elanud lapsi on enim aidanud see, kui läheduses on kasvõi üks turvaline täiskasvanu, kellele loota. Lapse areng on sellisel perioodil ohus. Tihti vahetuvad rollid, kus laps peab muutuma täiskasvanuks. Ebakindel lapsepõlv tekitab tulevikku sügavad jäljed.
Sellise negatiivse taustaga lapsed võivad täiskasvanuna olla pelgava hoiakuga. Nad kardavad vihaseid inimesi ja isiklikku kriitikat. Nad elavad oma elu ohvri vaatenurgast ja selline omadus kandub edasi ka sõprus- ning armusuhetesse. Neil on üliarenenud vastutustunne ja kipuvad esimesena pigem teiste, kui enda pärast muretsema, sest sellisel moel väldivad nad oma vigadega silmitsi seismist. Ajavad segi armastuse ja hirmutunde, ehk siis teevad mida iganes, et suhe jääks püsima, kuna kardetakse hülgamist kogeda. Teistele lootmine ja enese väärtustamises esineb samuti häireid. Teisest küljest arenevad ka sellised oskused, mis tulevad kasuks: organiseerimisvõime, probleemide lahendamise oskus ja teistega arvestamine.
Ükskõik, kui raske lapsepõlve trauma ka polnud, tuleb teadvustada, et terve elu jooksul tekib paratamatult stressi ja traumaatilisi kogemusi. Traumad mõjutavad inimeste elu mitmel viisil ning selle abil nähakse maailma, ennast ja teisi oma tõlgenduse läbi. Ohtlikeks sümptomiteks võib pidada ahistustunnet, depressiooni, unetust, paanikahäireid, ärevust, ettearvamatuid vihapurskeid, enesetapu mõtteid ja teisi kahjulikke käitumisnähte. Toetust on võimalik saada professionaalselt spetsialistilt, enda eakaaslastelt, mitmetelt netilehtedelt.
Võib olla väga raske end avada, aga paljud on abi saanud ka isegi keeruliste probleemide puhul. Kõige olulisem on probleemi tunnistada ja julgelt abi otsida. Lapsepõlves kogetud traumadest on võimalik kenasti üle saada! Avafoto: Ohmygossip.com
OHMYGOSSIP — Texase A&M Ülikool hoiatab inimesi uskumast kõike, mida kehakaalu langetamise kohta kuuled. Ülikool tuletab meelde, milliseid väiteid kindlasti mitte järgida, vahendab Science Daily.
1. Gluteenivabad küpsetised on tervislikumad
Gluteenivaba ei tähenda, et küpsetis või magustoit oleks tervislikum. Ülikooli toitumisterapeut Lisa Mallonee sõnul võib gluteeni aseaine sisaldada tavalisest rohkem energiat ja muuta toitu veelgi kaloririkkamaks. Gluteenivaba toitu peaks ikkagi tarbima inimene, kellel on mõni haigus, mis muudab gluteeni tarbimise võimatuks. Ka sellisel juhul tuleb meeles pidada, et tegemist on kondiitritoodete ja magustoitudega, mida tarbida mõistlikkuse piires.
2. Suhkru- ja rasvavabad tooted alandavad kaalu
Suhkru- või rasvavaba on termin, mis aitab toote müümisele hästi kaasa. See aga ei tähenda, et toode oleks kalorivaba. Kui saad toidust rohkem energiat, mida kulutada jaksad, hakkab kehakaal tõusma. Soovitatav oleks pakendil olevat ainesisaldust hoolega lugeda. Suhkruvabast tootest saadud energia võib olla suur, kuna seal on rohkem rasvasid ning rasvavabad tooted saadakse maitsvamaks, kui lisatakse omakorda rohkem suhkruid.
3. Süsivesikud tõstavad kehakaalu
Süsivesikud on inimkeha vajalikum kütuse allikas, seetõttu ei pea hirmu tundma. Ära jäta süsivesikud toiduvalikust välja, sest pead neid kaalutõusu põhjuseks. Süsisvesikute päevase koguse osas tuleb siiski tähelepanelik olla: rafineeritud ja tugevalt töödeldud süsivesikud tõstavad kaalu. Tasub süüa madalama süsivesiku tasemega aineid: puuvilju, köögivilju ja täisteratooteid.
4. Tervislik toiduvalik on liiga kallis
Tervislikud, värsked koostisosad võivad tõepoolest maksta rohkem, kui valmistoidud, aga tasub mõelda pikemas perspektiivis. Kui sööd tervislikult, säästad arstikülastuste ning muude tervishoiu teemade pealt raha. Tervislik toit ei ole alati kallis. Näiteks köögi- ja puuviljade puhul tasub eelistada hooaja tooteid, sest need on soodsamad. Välisriigist imporditud kaubal on ka vastav hind.
5. Õhtul söömine tõstab kehakaalu
“Söö hommikul nagu kuningas ja õhtul nagu kerjus” – ammune teadatuntud ütlemine, küll aga ei pea seda nüüd nii rangelt jälgima. Terapeut Mallonee sõnul on toidukoguse suurus palju olulisem, kui see, millal sööd. Kui toidukogused on mõistlikud, toiduvalik tasakaalukas ja energia tarbimine suur, ei ole kaalutõus kuidagi võimalik – söö kasvõi kell 22.00.
6. Paastumine on organismi puhastamiseks tähtis
Terapeut Mallonee ei soovita paastumist. Organismil on juba puhastamise jaoks elundid nagu maks ja neerud. Üleliigsetest ainetest vabanemise jaoks söö piisavalt kiudaineid. Kiudained ei lagune seedimise protsessis ja viivad kenasti toksiinid endaga kaasa.
7. Energiabatoonid on kaalulangetuseks head
Kiiretel aegadel tundub, et ei leia kuidagi aega toidu valmistamiseks ja söömiseks. Igasugused energia-, vahepala- ja proteiinibatoonid võivad sellistel hetkedel tunduda lihtsa lahendusena. Toitumisterapeudi sõnul on batoonid kasulikud, aga soovitab süüa peatoitudena ikkagi tasakaalustatud toitu. Mallonee tarbib batoone ainult sellistel juhtudel, kui tal tuleb suur isu kommide järele.
“Batoonides võib olla väga kõrge rasva- ja suhkrusisaldus. Batoonid võivad heaks lisakalorite allikaks olla sportlastele, aga ei soovita kaalu alandajatele,” ütleb Mallonee.
Avafoto: Ohmygossip.com
Loe lisaks: Üle 20 kilo langetanud naised ütlevad: 11 fakti, mida peaksid teadma
OHMYGOSSIP — Püsiv kaalulangetus nõuab elustiili muutust. Kuigi see ei pruugi olla kergemate killast, saab sellega igaüks hakkama. Alljärgnevas leiad salenemisega seotud rõõmud ja mured, vahendab Prevention.com
Kristiina Kalberg: “Tervislik toitumine: Korduma Kippuvad Küsimused”
Paljud arvavad, et elades Itaalias, on väga raske süsivesikute söömisest loobuda, eriti veel siis kui Sinu peres on suured pastasõbrad. Aga uskuge, see polegi nii raske, kui toiduõgimise hood maha matta.
OHMYGOSSIP — Leidub tegevusi, mida ei tasu ette võtta tühja kõhuga. All on 5 tegevust, mille toome Medical Daily vahendusel teieni.
Tee või kohvi joomine
Kas alustad päeva pelgalt kohvi või teega? See võib tuua kaasa rohkem kahju, kui kasu. Kohvijoomine tekitab makku juurde rohkem happelisust, mis võib omakorda põhjustada kõrvetisi ja seedehäireid. Tee jällegi takistab maomahlade eritumist ja vähendab sappi ja happeid. See võib viia isutuseni.
Ravimite tarbimine
Leidub ravimeid, mida tulebki manustada tühja kõhuga või enne sööma hakkamist, aga enamasti tuleb neid võtta koos toiduga või peale söömist. Väga oluline on see asjaolu arsti käest järele uurida. Ravimit, mis võib põhjustada oksendamist või iiveldust, tuleks võtta peale söömist, sest siis võivad kõrvalnähud leebemalt kulgeda. Ravimite võtmine peale sööki vähendab ka mao ärritumist, seedehäireid ja maohaavandite ohtu. Kui võtad ravimeid peale toitu, võivad need seeläbi paremini organismi imenduda.
Trenn
Võid mõelda, et kui lähed näljasena trenni, salened kiiremini, aga tegelikult see nii ei ole. Tulemuseks võib olla see, et organism hävitab rasva asemel hoopis lihaseid, kui trenn on raske.
Alkohol
Kui tarbid alkoholi tühja kõhu peale, jõuab see kohe vereringesse. Alkohol läbib kiiresti kogu keha ja laiendab veresooni. Pulss ja vererõhk langevad ajutiselt.
Reisimine
Tühja kõhuga reisimine tekitab näiteks merel olles kergemini merehaigust. Reisimiseks sobiks kaasa kasvõi kerge söök. Tasub vältida selliseid toite ja jooke, mis tekitavad kõhupuhitust.
Avafoto: Pilt on illustreeriv ( Instagram /official_alexadol)
OHMYGOSSIP _ Kõige lihtsama määratluse järgi on melass suhkrutööstuse kõrvalprodukt – tegu on suhkru rafineerimisest järele jäänud siirupiga, mis on väga tiheda toitainelise profiiliga, sisaldades rohkem kui 80 erinevat toitainet. Mineraalidest on melassis rikkalikult kaltsiumi, magneesiumi, mangaani, rauda, vaske, seleeni ja kaaliumit, mis teeb sellest suurepärase lisandi väga paljude erinevate terviseprobleemide puhul.
Melass sisaldab ka rohkelt B-vitamiine, eriti just energiatootmiseks vajalikke B1, B2, B3 ja B6 vitamiini. Blackstrap melassi eripäraks võib lugeda tema kuulumise väheste suhkrute hulka, mis jätavad kehasse aluselise jäägi, aidates seeläbi puhverdada kudedesse kogunevat liigset happesust. Samas ei maksa unustada, et tegu on siiski suhkruga, seega päev läbi seda limpsida ei maksaks.
Nii loengutel kui konsultatsioonidel püüan alati anda võimalikult palju konkreetseid soovitusi toitude ja jookide kohta, mida nüüd ja kohe oma tervise parandamiseks tarbima võiksime hakata. Üks paljudest tervisetoodetest, mida võiks proovida oma rutiini lisada, on igahommikune õunaäädikajook. Kvaliteetne õunasiidriäädikas on suurepärane vahend äratamaks sooletrakti ja stimuleerimaks seedimiseks nii vajalike mao- ja sapphapete eritamist ning ensüümide tootmist.
Õunaäädikajoogile võib lisada lusikatäie mett, kuid mujal maailmas kombineeritakse õunaäädikat sagedamini hoopis blackstrap suhkruroomelassiga, mida samuti veendunult soovitan. Tõsi, Eestis teatakse vast paremini pigem loomasöödana tuntud peedimelassi, millel on aga tunduvalt viletsamad maitseomadused kui kvaliteetsel suhkruroomelassil.
Melassi tarbimisest on abi saadud nõrkade küünte ja juuste hallinemise puhul, leevenevad liigesevalu ja lihaskrambid. Melass aitab väsimuse ja kõhukinnisuse korral ning on heaks vahendiks ainevahetuse kiirendamisel. Blackstrap melassi tarvitajad on täheldanud südamepuperduse leevenemist ja vereringe paranemist, üles on soojenenud aastaid külmana püsinud käed ja jalad. Hea rauasisalduse tõttu on melassist suur abi aneemilisuse korrigeerimisel, samuti aitab see ravimtoit langetada kolesterooli ja vererasvade taset.
Orgaanilist melassi kasutatakse hormonaalsete probleemide ja vererohke menstruatsiooni leevendamiseks, samuti ärevushoogude ja nahaprobleemide korral. Seoses kõrge magneesiumi ja kaltsiumi sisaldusega (supilusikatäis melassi sisaldab 2 korda rohkem kaltsiumit kui klaas piima) on see aluseline suhkur tõhusaks ravimtoiduks ka luude hõrenemise puhul.
Melassi võib tarvitada nagu tavalist suhkrut, panna seda nii toitudesse, jookidesse, leivatainasse ja muudesse küpsetistesse, samas tuleb siiski arvestada melassi eriomase maitsega.
Kõige suurem kasu tõuseb tervisele aga siis, kui juua melassi soojas vees lahustatuna koos õunaäädikaga kohe hommikul peale üles ärkamist tühjale kõhule, paarkümmend minutit enne hommikusööki. Selleks tuleks klaasitäies soojas vees lahustada 1 tl melassi ja 1-2 tl kvaliteetset õunasiidriäädikat – saate mõnusa kaljamaitselise joogi, mis puhastab ja toniseerib keha ning annab võimsa energialaksu kogu päevaks.
Tervise toetamisel on kasu iga viimsest kui algul tähtsusetuna näivast pisiasjast. Tibake siit, teine sealt, ja nii saabki lõpuks kokku tervik, mis kompassinõela järjest parema enesetunde ja tervema tuleviku suunas nihutab. Jätame saiakese söömata ja ongi kehale heategu tehtud, sööme selle asemel hoopis värskusest nõrguva salati ja meie keha naeratab heldinult. Alustame hommikut energiseeriva toonikuga – veel parem!
Allikas: Toitumistarkus.ee Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT
OHMYGOSSIP — Väikelaste kasvatusega seotud spetsialistidel ei ole teavet ega juhiseid selle kohta, mida tähendab koolieelikute seksuaalsus või kuidas antud teemat väikelastega käsitleda. Põhikooliklassides on seksuaalsuse teema õppekavas sees, küll aga läbitakse seda vaid pealiskaudselt.
Lastehoius tuleb seksuaalsusega seotud teemasid ette igapäevaselt. Lapsed näiteks uurivad üksteise kehade kohta, kui istutakse kambakesi ühises ruumis pottide peal või kui märgatakse, et enda või kellegi teise ema on lapseootel. Vanemate ja spetsialistide vahel ei ole kokku lepitud, kuidas sellistes olukordades toime tulla, suhtuda ja mida laste küsimustele vastata, vahendab Iltalehti.
“Laps väljendab end palju läbi keha. Seda nimetatakse seksuaalkasvatuseks, kui laps saab oma küsimustele vastused,” ütleb Rahvastikuregistri lastekasvatuse keskuse direktor ja lastepsühhiaater Raisa Cacciatore.
Cacciatore ja uurija ning ämmaemand Susanne Ingman-Friberg avaldasid augustis laste seksuaalharidust puudutava raamatu. Laste seksuaalsusel põhinevat raamatut ei ole Soomes varem avaldatud ning naised kahtlevad, kas kogu maailmaski üldse. Naiste meelest on oluline teada, et isegi eelkooliealised lapsed on seksuaalsed olevused.
Suurem osa lastega tegelevatele spetsialistidele on väikelaste seksuaalkasvatus iseenesestmõistetav, aga leidub ka neid, kellele mitte ning seda selgitustööd peetakse ainult vanemate ülesandeks. Osad räägivad seksuaalsusest ainult siis, kui laps küsib. Kui ei küsi, siis ei räägitagi.
Lapsel on õigus oma kehale. Juba väiksena tuleks lapsele õpetada niiöelda ohutud oskused. Võtame näiteks vanavanemad, keda lapsed näevad võib-olla suhteliselt harva. Kuna lapsi nähakse harva, siis vanavanemad haaravad võsukesed sülle, kallistavad kõvasti ja musitavad põskedele. Võib juhtuda, et mõnele lapsele selline lähedus ei meeldi ja seetõttu on lapsel õigus taktitundeliselt öelda, et talle ei meeldi, kui teda sellisel moel sülle haaratakse.
“Kui see oskus lapsele juba varases eas selgeks õpetada, siis laps teab, mis talle meeldib ja tal on alati õigus öelda, kui talle teatud puudutused ei meeldi,” ütleb Ingman-Friberg.
Cacciatore ja Ingman-Friberg´i sõnul peaks seksuaalkasvatus muutuma igapäevaseks osaks. Siis ei teki olukordi, kus spetsialistid ja vanemad on põhimõtete osas vastuolus ning teatakse juba eelnevalt, mida väikelastele õpetatakse ja kuidas küsimustele vastatakse.
Seksuaalkasvatuse plaanid on aga veel nö lahtised ja loomisel, kuna püütakse leida viisi, mis oleks kõikidele sobiv.
OHMYGOSSIP – Spordis on võimalik edu saavutada ka hästi planeeritud toitumise ja treeningutega, mitte ainult keelatud ainete ehk dopinguga, nagu pahatihti arvatakse. Oma lihasmassi ehitust või aeroobset võimekust saame parandada mitmesuguste legaalsete ühenditega, mis on oma stimuleerivaid omadusi tõestanud. Toitumisterapeut Siret Saarsalu avaldab legaalsed dopingud!
PUNAPEET
Võtmekomponent. Nitraadid kuuluvad lämmastikku ja hapnikku sisaldavate ühendite hulka, mida leidub toidus ning toodetakse ka meie kehas. Põhiliselt saame nitraate taimedest, töödeldud lihast ja veest. Nitraate on rohelistes lehtköögiviljades ja üks parimaid allikaid on punapeet.
Toidust pärinevad nitraadid muudetakse suus olevate bakterite abil nitrititeks, mis ringlevad veres ja mida ka talletatakse. NB! Kui soovid peeti võistluspäeval legaalse dopinguna tarvitada, hoidu antibakteriaalse suuvee kasutamisest. Nitritite moodustamiseks peavad bakterid saama rahulikult toimetada. Tingimustes, kus hapnikku on vähe (nt võistlusel), muundatakse nitrit seedimisprotsessi käigus lämmastikoksiidiks, mis lõdvestab veresooni, reguleerides nii vererõhku ja kudede varustamist hapnikuga. Sellest ka positiivne mõju sportlikele tulemustele – nitraatide suurem osakaal vähendab hapnikutarvet submaksimaalsel koormusel ja parandab liikumise ökonoomsust. Samuti vähenevad ateroskleroosirisk ning suu, soolestiku ja naha infektsioonid.
EFEKT
Peedimahla saavutusvõimet parandavat toimet on täheldatud eelkõige rattasõidu ja jooksu puhul, mis kestavad 5–30 minutit. Samas ei saa välistada efekti ka pikematel distantsidel, seda ei ole lihtsalt piisavalt uuritud. Ühes uuringus tarvitasid katsealused 4–6 päeva jooksul 0,5 l peedimahla (u 6 mmol nitraate) ning intensiivsel rattasõidul saabus väsimustunne 16% hiljem. Isegi kui peab paika, et võistlustel väheneb efekt 1–2% peale, on see ikkagi suur võit. Kes ei tahaks kolmetunnisel võistlusel 3 minutit kiirem olla?
KUI PALJU?
Kes soovib peedimahla mõju võistlustulemustele katsetada, peaks joomisega alustama 2–3 tundi enne füüsilist koormust, kuna selle ajaga saavutab plasma nitraatide kontsentratsioon oma tipu. Veelgi parema tulemuse saamiseks tasub mõelda n-ö laadimisele, tarvitades 1–15 päeva jooksul peedimahla ja muid köögivilju sellises koguses, mis tagab 5–9 mmol ehk 300–540 mg nitraate päevas. Enamikus uuringutes on koguseks valitud 0,5 l peedimahla, mille valmistamiseks kulub umbes 800–900 g peeti. Seega on vajalik kogus nitraate lihtsam saada mahla juues kui lihtsalt peeti süües. Kuna peedimahl on väga tugeva mõjuga, on targem alustada väiksematest kogustest ja korraga juua vaid 100 ml.
Peedimahlaga ei tasu kindlasti liialdada, kuna suuremates ja kontsentreeritud kogustes võib see seedetegevust tugevalt ergutada ning võisteldes ebameeldivalt üllatada. Lisaks on peet on üsna intensiivse maitsega ning seda rohkelt süües võib sümpaatia peedi vastu igaveseks kaduda.
NB!
Nitraadid ja nitritid võivad olla kantserogeensete nitrosoamiinide (vähki põhjustavate ainete) eelühenditeks ning kindlasti tekib mõnel küsimus, kas nitraate sisaldavate köögiviljade söömine on ikka ohutu. 80% nitraatidest saame toiduga ning enamik inimesi peab köögivilju tervislikuks. See on õige! Viimased teadusuuringud nitraatide ainevahetuse kohta kinnitavad, et köögiviljades leiduvad tugevad antioksüdandid ei lase nitrosoamiinidel tekkida. Küll aga tasub olla tähelepanelik joogivees sisalduvate nitraatidega ja nitritsooladega, mida kasutatakse näiteks lihatööstuses.
Kust saab nitraate?
Nitraadisisaldus Värske köögivilja kg kohta Allikad
Väga suur 2500 mg / 40 mmol Peet ja peedimahl, seller, spinat, aedsalat
Suur 1000–2500 mg / 18–40 mmol Hiina kapsas, petersell, porrulauk, nuikapsas, juurseller
Keskmine 500–1000 mg / 9–18 mmol Kapsas, till, kaalikas, porgandimahl
Väike 200–500 mg / 3–9 mmol Brokoli, porgand, lillkapsas, kurk, kõrvits
Väga väike < 200 mg / < 3 mmol Spargel, hernes, roheline aeduba, tomat, kartul, sibul jne
Allikas: Tervis Pluss (2015. aasta juuli). Autor: Siret Saarsalu, toitumisterapeut
OHMYGOSSIP — Söömishäirete all kannatanud 36-aastane Johanna Lammi oli juba alla andmas ja kujutas ette enda matuseid. Kui Johanna oleks pidanud ennast neli aastat tagasi kirjeldama, siis teinuks ta seda järgmiselt: „Personalijuht, organisatsiooni arendaja, kiirelt karjääri teinud, kõrgepalgaline, spordihull, rõõmsameelne, sale ja tervislike eluviisidega naine. Lõpetanud kaubanduskõrgkooli üliheade hinnetega, gümnaasiumi lõputunnistuse keskmine hinne oli 9, 9. Armastab pildistamist, reisimist, liikumist, joogat, enda arendamist ja tervislikku toitu.”
Mille ta mainimata oleks jätnud, olnuks see, et lisaks kõigele ülaltoodule kannatab ta ka söömishäirete, depressiooni, ängistuse ja paanikahoogude all, ei maga hästi ja on kohutavalt väsinud, vahendab Iltalehti. „Neid viimaseid ebaedu tunnuseid ei teadnud keegi peale paari inimese,” ütleb Johanna nüüd ja tõdeb, et oli juba alla andmas. „Neil aastatel, kui söömishäireid ja depressiooni põdesin, kujutasin sageli ette oma matuseid.”
Ainult luu ja nahk Tundliku Johanna lapsepõlv oli kohati ebaturvaline ja väljakutseid esitav. Esimest korda tundis ta end halvasti 11-aastaselt. „Olin uhke, et suutsin toidust loobuda isegi siis, kui mul oli hirmus nälg,” ütleb ta. „Söömishäire algas, kui olin 14-aastane – kõigepealt anoreksiana ja aastaid hiljem haigestusin ma buliimiasse.”
Õgimine ja oksendamine hakkasid pihta kohe pärast kooli ja kestsid hilja õhtuni – seda pere eest salajas. Johanna võis näiteks korraga ära süüa kolm šokolaaditahvlit, liitri jäätist, mitu juustuvõileiba ja juua peale kõvasti toormahla. Hetke pärast tuli kõik sissesöödu ka välja, millele järgnes tühjusetunne. Siis hakkas tants otsast peale.
„Olin kui luu ja nahk. Kannatasin minestushoogude all, mul olid öösel lihaskrambid, veresuhkru tõus ja eriti langus tekitasid värinaid. Isegi veresoon lõhkes silmas oksendamisest tingitud suure pinge tõttu. Armastasin ja vihkasin toitu. Kõige väiksem kaal oli mul sel ajal 39. Päevad tekitati mul 17-aastasena hormonaalsel teel, sest loomulikul teel nad ei alanud.”
Türann ja piinaja Ema tassis poest tervislikke puu- ja juurvilju, et sportlikul tütrel oleks neid hea võtta. „Lõpuks sai ema aru, milles asi. Ta pakkus, et läheksin noortepsühhiaatri vastuvõtule. Läksin vastumeelselt, ehkki sain aru, et mul on päriselt paha olla ja ma vajan abi.”
„Teraapiast polnud siiski suurt abi. Mõtlesin siis, et rääkimisest ei ole midagi kasu.”
Ühelt poolt hävitas söömishäire Johanna elu ja keha, teisalt aitas ta teda jälle kogu ümbritsevat unustada. Õgimine ja oksendamine pakkusid talle ajutist pelgupaika ning hoidsid teda maailmast ja omaenda tunnetest turvalises kauguses.
„Sel ajal hakkasin kannatama teisegi haiguse – perfektsionismi all. Minust sai iseenda orjapidaja, türann, piinaja ja kõige hullem kriitik. Tegin kõike sunnitult ja jäin rahule ainult nende eksamitega, mille eest sain kümme punkti. 9+ oli minu silmis alati läbikukkumine.”
Vähe ja piiratult Õppima läks Johanna Helsingi kaubanduskõrgkooli, sest mõtles, et sellega on edu tagatud. Ebakindlus ja üksindustunne panid teda siiski kartma, et söömishäire jätkub. Teisalt oli tal jälle kergendus sellest, et suures linnas teda ei tuntud ja seal ta ei pidanud ennast kellelegi tõestama. „Kuigi otsustasin võtta lõdvemalt kui kooliajal, hakkasin varasemast veel rohkem pingutama. Muidugi nõudmised kasvasid ka, sest enamik õpikutest olid ingliskeelsed. Pingutamine aitas paha enesetunnet natukenegi vaos hoida.”
Söömishäire kadus mõneks ajaks, kui Johanna oma korterisse kolis. „Söömine oli ka siis normaalsusest kaugel. Sõin vähe ja väga piiratult. Kartsin, et kui ma liiga palju söön, siis vallandab see taas õgimisreaktsiooni. Siis hakkasin kannatama unepuuduse all ja minu söömishäire tuli tagasi. Kuna ma oksendasin palju, siis oli mu kõht kogu aeg paistes.”
Numbrid täitsa tuksis Noor naine ei osanud peatuda ega arstilt abi paluda. Siis juhtus sedasi, et kooli tulid meedikud, kes tegid õpilastele tasuta teste. Tuli välja, et Johanna rasvaprotsent oli ainult viis protsenti ja hemoglobiin 60. Meedikud ei uskunud oma silmi ja tegid mõlemad testid uuesti.
„Läksin loengusse, aga see asi hakkas mind piinama ja otsustasin minna arsti juurde. Kahtlustati, et mul on leukeemia või tsöliaakia, aga midagi sellist ei leitud. Tegu oli tõsise rauapuuduse ehk aneemiaga, mille ma olin ise oma tegudega esile kutsunud. Üksvahe oli mul hemoglobiin isegi 56 ja kaalunumber algas neljaga.”
Johanna füüsis hakkas tugevate rauapreparaatide toimel paranema, aga hingelised kannatused ja söömishäire jäid. Kui lõppes ka pikk suhe esimese armastusega, ei leidnud ta lohutust isegi õpingutest, kuigi need läksid tal iseenesest hästi.
Suure surve all Johanna hakkas otsima midagi uut, pani end kirja filosoofia kursustele ja leidis Helsingi ülikoolist juhuslikult toiduökonoomia, mida ta sai hakata õppima kõrvalainena. Kõik toidusse puutuv tundus lähedane ja tähenduslik. Lõpetanud kaubanduskõrgkooli, läks Johanna tööle tootearendus- ja personalijuhtimisealale. Samal ajal jooksis ta oma esimese maratoni ning kolis paremale elupinnale. Väliselt oli kõik suurepärane, aga söömishäire polnud ikka kuhugile kadunud ja rikkus ära kõik tema restoranielamused, trennitegemise ja inimsuhted. Ka majanduslik olukord kannatas söömishäire pärast.
„Ma ei suutnud söömishäirest lahti rabeleda, kuigi olin oksendanud tuhandeid ja tuhandeid kordi. Oksendasin ka edaspidi paar korda nädalas, vahel ka sagedamini, kui juhtus olema stressav töönädal.”
„Vihkasin oksendamist üle kõige, aga tegin seda ikkagi.”
Üksi enam ei jaksa Teiste ees oli Johanna Lammi rõõmus, sest oli endale naerva maski ette tekitanud. „Oskasin teiste seltsis alati naeratada, ükskõik kui halvasti ma end ka tundnud poleks. Tundsin end teesklemise pärast süüdi, aga see aitas mul tööd teha ja ma ei jäänud masendunult koju magama. Ja ma usun, et vähemasti osa sellest naeratusest oli päris.”
Raske tee tervenemiseni algas kuus aastat tagasi. Johanna ei taastunud suvepuhkuse ajal piisavalt ning peagi pärast tööle naasmist tabas teda krahh. „Tegin viimaks ometi rahu mõttega, et ma ei saa enam üksinda hakkama.”
„Pöördusin arsti poole, et kurnatuse ja depressiooni vastu abi saada. Arst kirjutas mind nädalaks ajaks haiguslehele ja andis saatekirja Töölö psühhiaatriahaiglasse. Käisin kõigepealt kolm kuud haigla psühhiaatri juures ja leidsin siis hea terapeudi, kellega kohtusime regulaarselt veel kolm ja pool aastat.
Varjust valgusesse Nüüd tunneb Johanna Lammi end hästi. Elukaaslane on püsinud ta kõrval ja viimane õgimis-oksenduskord oli kolm aastat tagasi. „Mul õnnestus oma suure pingutamise ja söömishäiretega kakskümmend aastat iseenda eest põgeneda. Need korrad, mil ma teraapiatunnis ei nutnud, saab kokku lugeda ühe käe sõrmedel. Tundsin mineviku suhtes tohutut viha ja kurbust, aga õppisin vähehaaval endale andestama.”
Teraapia abil leidis Johanna lõpuks oma tõelise mina üles. Ta tegi endaga rahu, vähendas soorituspainet ja õppis elama endaga kooskõlas. Tasapisi tuli tema ellu tasakaal.
„Söömishäire on sümptom, mitte põhjus. See näitab, et üritasin elada elu, mis ei olnud minu elu. See viis selleni, et minust sai diplomeeritud toidunõustaja ja vana töö jäi sinnapaika. Praegusel hetkel olen tuleviku suhtes väga lootusrikas. Lisaks kõigele muule tegutsen nüüd ka söömishäirete liidus tugiisikuna. Olen astunud varjust valgusesse.”
Ei mingit bullshit’i Kuidas kirjeldaksid sa ennast nüüd – 2016. aasta juunis?
„Olen inimene, kes on kogenud väga raskeid asju ja väga palju ka õppinud. See haigus pidi mind tabama, et ma saaksin aidata teisi. Nüüd tean, mis mu ülesanne on. Praegu suhtun söömisesse vabalt ja söön tervislikult, olen vahetanud kurnavad spordialad kerge liikumise vastu. Lepin sellega, et olen tundlik, ega nõua endalt enam nii palju.”
„Enne ajasid mind sellised asjad naerma, et täielik bullshit. Nüüd ma enam ei naera.”
Vaata lisaks: Anoreksia ja buliimia võõrutusravilt välja saanud Ke$ha muutis oma nime OHMYGOSSIP – See oli üle kahe ja poole kuu tagasi, kui lauljatar Kesha tunnistas avalikkusele oma toitumishäiret ning siirdus võõrutusravile. Nüüdseks on ta rõõmsalt tagasi oma California kodus ja lubab tervislikke eluviise jälgida, vahendab Publik.
Piitspeenikesed telestaarid kahjustavad inimese aju OHMYGOSSIP – Vähe sellest, et me end nendega võrdleme – arst Aric Sigman´i sõnul mõjutavad piitspeenikesed telestaarid meie aju ja suurendavad sellega riski söömishäirete tekkeks. “See on tervishoiu probleem,” ütleb ta, vahendab Aftonbladet.
Elu peale Miss Soome finaali. Tuija Järvinen räägib Ohmygossip’iga kehakaalust! Soomlanna Tuija Järvinen (53), kes osales ka ise aastate eest missivalimistel, korraldab täna Miss Savotar iludusvõistlust ning on manager mitmetele artistidele. Täna räägib särtsakas naine Ohmygossip’ile aga projektist, mis muutis tema elu – nimelt langetas ta kahe aasta jooksul tublisti kaalu ning tunneb nüüd ennast kui uuesti sündinult.
OHMYGOSSIP — Veel 4 aastat tagasi kaalus üksikema Lotta Merenmies raseduse lõpuspurdis 125 kg, aga tänaseks on naise kaalunumber saavutanud kauni 65 kilogrammi, vahendab Iltalehti.
“Vahel on olnud ikka väga raske. On olnud selliseid hetki, kus mõtlen, et miks ma seda üldse teen,” ütleb bikiinifitness-sportlane Lotta Merenmies. “Kõigepealt oli tegemist vaimse heaoluga ja alles hiljem füüsilisega.”
Peagi 4-aastaseks saava poja üksikemana toimetulev naine räägib, et treeningud on väga väljakutserohked. Graafikusse peab sobitama ka müügitöö reklaamikontoris. “Tuleb planeerida lapse lasteaeda viimist ja toomist ning söögiaegu. Kui võistluste eel oli kolm treeningut päevas, mõtlesin küll, et olen täiesti hull tibi,” ütleb Lotta.
Lotta sai aga viimasel võistlusel kenasti hakkama ning laval oli tunne samuti hea. Küll aga pabistas ta, kas jagub piisavalt aega poja jaoks. Kevadest sügiseni treenib Lotta sageli õues, et ka poeg saaks kaasas olla. Lapse vanaema on samuti pakkunud palju abi. “Ilmselt kogen mina olukorras kõige enam stressi. Poja jaoks on olnud see koguaeg üks osa argielust ja näiteks need õues liikumised on olnud meie ühine aeg.”
Aga kui kiirelt ja kuidas kaal langes? Kõigepealt langetas Lotta 30 kilogrammi. Tulemus oli sedavõrd inspireeriv, et ta hakkas end tõsisemalt treenima. Alustuseks hakkas talle väga meeldima crossfit treening. Fitnessi vastu tekkis huvi interneti vahendusel. “Mind huvitas, et mida jõusaalis saab kehaga teha, kui kaal oli juba langetatud. Mulle on alati kõvasti treenida meeldinud.” Selg aga ei pidanud treeningule vastu ning asi viis lõpuks operatsioonini. Tänaseni tuleb seljaga veidi ettevaatlikum olla. Lisaks jäi peale rasedust kõhulihaste vahele 5cm laiune vahe. Ees oli ootamas teine operatsioon.
“Võiks öelda, et mind fileeriti, kui lõhet,” naerab Lotta meenutades möödunut. Lotta ütleb, et kavatseb võistlemist jätkata, aga alles järgmisel aastal. Ta plaanib veeta kevade ja suve rahus koos pojaga. Augustis 35 aastaseks saav Lotta ütleb, et peab veel paar aastat vaeva nägema, et nahk jõuaks täielikult kaalukaotusest taastuda ning tagasi tõmmata. “Ma ei ole enam kahekümnene. Venitusarmid püsivad, aga neid leidub ka noorematel naistel. Kohtunikud ei arvesta neid võistlusel. Olen uhkelt seal laval.”
“Kindlasti mõned nõrgad kohad mõjutavad pingerida, aga mis sellest ikka! Olen 60 kilo kergem ja oma armid välja teeninud,” ütleb Lotta positiivselt meelestatuna.
Loe lisaks: Bikiinifitnessiga tegelemine viis noore naise ortoreksiani
OHMYGOSSIP — Soomest Jyväskyläst pärit Eveliina Rauhansalo on noor ja tegus naine, kes räägib, kuidas ta ortoreksiasse haigestus. Täna käib haigusest paranev Eveliina käib kahe kohaga tööl, treenib personaaltreenerina kliente, tegutseb massöörina ja treenib endki jõusaalis, vahendab Iltalehti.
WOW! Tuntud soomlannade fotod enne ja pärast fitnessiga tegelemist
OHMYGOSSIP — Fitness on elustiil, mis muudab harjumusi ja eluviisi 100%. Soomlannad Sofia Ruusila-Nousiainen, Henna Peltonen, Jutta Gustafsberg ja Tiina Jylhä on läbi teinud suure välimuse muutuse, kajastab Iltalehti.
OHMYGOSSIP – USAs tehti kindlaks, miks mehed väldivad arsti juures käimist, vahendab Huffington Post. Mehed surevad keskmiselt nooremalt kui naised. Neil on lisaks kalduvus naistest rohkem suitsetada ja tarvitada alkoholi. Teadlaste arvates mõjutavad meeste varasemat surma tegurid nagu suurem riskide võtmine, sotsiaalsete suhete vähesus ja ohtlikumad ametid.
Üks kergesti lahendatav varajase surma põhjus võib olla ka see, et mehed ei käi nii palju arsti juures kui naised.
USAs tehtud uuringu järgi käivad mehed kahe aasta jooksul arsti juures poole harvemini kui naised. Mehed tunnistasid kolm korda tihemini, et viimasest arsti juures käimisest on möödunud üle viie aasta. Lisaks rääkisid mehed naistest kaks korda rohkem, et nad pole täiskasvanuna käinud mitte ühtegi korda arsti või tervishoiutöötaja juures.
Orlando Health haiglas tehtud küsitlusest tuli välja, miks mehed niimoodi arsti juures käimist väldivad. Vastuste põhjal on põhjusteks muu hulgas kiire elu, hirm, häbi ja olukorra ebamugavus.
Põhjused, miks mehed ei käi arsti juures:
52 protsenti meestest vastas, et miski ei takista neid arsti juurde aega kinni panemast. Ülejäänud vastajad tõid arsti vältimiseks järgmised põhjused:
Kiire elu 22%
Hirm saada teada, mis viga 21%
Ebemeeldivad uuringud 18%
Isiklikud küsimused, mis arst võib esitada 8%
Liigne pingutus 7%
Alastiolek haiglariiete all 7%
Vastuvõturuum on liiga külm 4%
Mõni muu põhjus 9%
