Autismi tunnused varieeruvad inimeseti, kuid lisaks kolmele peamisele häirete valdkonnale (vt. Autistlik triaad) võib autistlike inimestel esineda:

    ♣ rutiinilembust;
    ♣ sensoorset ülitundlikkust;
    ♣ erilisi huvisid;
    ♣ õpiraskusi.

Rutiinilembus
Üks autistlik nooruk käis päevahoius. Ta saabus alati taksoga, kõndis päevahoiu ukseni, koputas uksele ja ootas, kuni ta sisse lasti. Ühel päeval avas parajasti väljuv inimene ukse enne, kui ta koputada jõudis. Selle asemel et avatud uksest sisse minna, läks nooruk tagasi taksosse ja alustas oma sisseharjunud rutiini otsast peale.

Maailm võib autistlikele inimestele tunduda väga ettearvamatu ja segadust tekitav nii et nad eelistavad sageli järgida kindlat igapäevast rutiini, et teada ette, mis nendega päeva jooksul toimub. See rutiin võib tähendada soovi iga kord samal viisil kooli või tööle ja tagasi koju minna või soovi süüa iga kord täpselt sama hommikusööki.

Ka reeglid võivad olulised olla: autistliku inimese jaoks võib olla raske läheneda mingile ülesandele uuel moel, kui talle on juba kord selgeks õpetatud meetod, mida ta peab selle ülesande lahendamisel ainuõigeks. Autistlikud inimesed võivad tunda ebamugavust muutuste suhtes, kuid piisava ettevalmistuse korral nendega hästi toime tulla.
Sensoorne ülitundlikkus

Rain armastab värvida, kuid talle ei meeldi kanda riiete kaitsmiseks mõeldud põlle – teda segab see, kui põlle kangas tema nahka puudutab. Vanemad on kooliga kokku leppinud, et Rain võib oma särgi värviseks teha ja pärast lihtsalt särki vahetada või värvise särgiga koolipäeva lõpuni olla.

Sensoorne ülitundlikkus
Autistlikel inimestel võib esineda mingit liiki aistingute ülitundlikkust. Ülitundlikkus võib esineda nii ühe kui mitme aistingu – nägemise, kuulmise, haistmise, kompimise ja maitsmise – puhul. Autistlikel inimestel võivad aistingud olla kas ebatavaliselt intensiivsed (hüpersensitiivsed) või ebatavaliselt väheintensiivsed (hüposensitiivsed).

Näiteks võib autistlik inimene pidada väljakannatamatult valjuks või häirivaks teatud taustahelisid, mida ülejäänud inimesed suudavad eirata või enda jaoks blokeerida. See võib autistlikule inimesele põhjustada ärevust või lausa füüsilist valu.

Hüposensitiivsed inimesed ei pruugi tunda valu või väga kõrgeid ja madalaid temperatuure. Mõni autistlik inimene võib edasi-tagasi kiikuda, keerelda või kätega lehvitada, et aistinguid stimuleerida, tasakaalu ja kehahoiakut parandada või stressi leevendada.

Samuti võib aistinguhäiretega inimeste jaoks olla raskem oma keha tajuda. Seetõttu ei tunneta nad tavapäraselt seda, kuidas nende keha ruumis paikneb ning neil võib olla keerulisem ruumi läbides takistusi vältida, seista teistest inimestest sobival kaugusel ja sooritada selliseid peenmotoorikat nõudvaid ülesandeid nagu kingapaelte sidumine.
Erilised huvid

Erilised huvid
Kui autistlik inimene on mingil alal andekas, siis tuleks tema tegevust selles valdkonnas kindlasti innustada ja arendada. Paljudel autistlikel inimestel on mõne valdkonna vastu kirglik huvi, mis avaldub sageli üsna varajases nooruses. Huvid võivad elu jooksul muutuda või olla eluaegsed ning varieeruvad kunstist ja muusikast rongide ja arvutiteni. Osa autistlikke inimesi suudab lõpuks väljavalitud valdkonnaga seotud erialal töötada või õppida. Ülejäänute jaoks jääb huvialaga tegelemine hobi tasandile.

Autistliku inimese huviala võib vahel olla ebatavaline, kuid ka see on võimalik panna teenima ühiskondlikke eesmärke. Näiteks on teada juhtum, kus ühele autislikule noorele meeldis korjata prahti. Julgustava suunamise abil seoti see huvi taaskasutuse ja keskkonnakaitsega.
Õpiraskused

“Mul on abiline, kes minuga koos on ja mind aitab, kui ma mõne sõnaga jänni jään. Temast on palju abi.”

Õpiraskused
Autistlikel inimestel võib esineda õpiraskusi, mis võivad mõjutada inimese elu kõiki aspekte, alates kooliõpingutest ja lõpetades sellega, kuidas õppida iseennast pesema või endale toitu valmistama. Nagu autism, on ka sellest tulenevad õpihäired erineva raskusastmega. Seega on mõned õpihäiretega inimesed võimelised elama küllaltki iseseisvat elu – kuigi neil võib sellise elukorralduse saavutamiseks olla vaja mõnevõrra abi –, samas kui teistel on kogu elu vältel vaja spetsialistide tuge. Siiski on kõigil autismi põdevatel inimestel võimalik õige toetussüsteemi olemasolul õppida ja areneda.

Loe lisaks:
Pervasiivseid arenguhäireid