D vitamiini on viimasel ajal supervitamiiniks kutsuma hakatud, kirjutab Expressen. See hoiab tugevana nii immuunsüsteemi kui ka lihased ja luustiku.
Teaduslikud uurimused on näidanud, et D vitamiin aitab organismi kaitsta terve rea haiguste eest nagu näiteks südame-veresoonkonna haiguste, reuma, suhkruhaiguse, depressiooni ja vähi eest.
D vitamiin on rasvlahustuv vitamiin ja seda on kahte tüüpi, D2 ja D3 ja just viimane on inimesele eriti vajalik. D vitamiini teeb eriliseks see, et organism suudab seda ise valmistada kui nahk päikesevalgust saab. Loomulikult saab D vitamiini ka toidust. Teistest vitamiinidest erineb D vitamiin ka selle poolest, et organismis toimib see hormoonina. Teatud määral saab D vitamiini “tagavaraks koguda”.
D vitamiini puudus pole midagi ebatavalist. Ajakirjas Maturitas avaldatud uurimuse kohaselt on vaid 1/3-l eurooplastest piisavalt kõrge D vitamiini tase, 1/3 kannatab D vitamiini otsese puuduse all ning 1/3-l on D vitamiini tase liiga madal.
D2 leidub teatud seentes, näiteks kukeseentes. D3 leidub eelkõige kalas, eriti rasvastes kalades nagu lõhe ja makrill, samuti munas, maksas ja piimatoodetes, kuhu on lisatud D vitamiini.
Päikese käes tuleks viibida vähemalt 2-3 korda nädalas kuni 30 minutit, eksponeerides päikesele nii palju nahka kui võimalik sealjuures päikesekaitsekreemi kasutamata, kuid mitte end kõrvetades.
Kõik lapsed peavad võtma D vitamiini kuni kahe aastaseks saamiseni. Selle puudus võib lastel põhjustada rahhiiti ehk luu ainevahetushaigust.
Vanematel inimestel võime päikesevalguse abil D vitamiini toota väheneb.
Kui last ootaval emal on D vitamiini puudus, siis võib see loodet mõjutada ja tulemuseks võib olla enneaegne sünnitus, vastsündinu madal kehakaal või nõrk luustik.
Vegaanid ja vegetariaanid peavd talvel kindlasti D vitamiini toidule lisaks võtma.