Tänapäeval ei oska teadlased ütelda, mis täpselt põhjustab autismi spektri häireid. Põhjuseid otsitakse geenidest, sünniprotsessist, loote- kui ka beebieast. Milles ollakse kindlad on see, et antud häiretel on bioloogiline alus ning et lastevanemate kasvatusmeetodid ei põhjusta lapsel seda häiret.

Põhjused (autismi etioloogia) + Esinemissagedus

    ♣ Perekondlik autism – 8,5 %
    ♣ Autism, seostatav mõne muu haigusega – 37 %
    ♣ Autism peaaju mittespetsiifilise düsfunktsiooni ilmingutega – 46 %
    ♣ Autism ilma ülaltoodud faktoriteta – 8,5 %

                                                              (Gillberg&Gillberg, 1991)

Geneetilised põhjused:

    väga kõrge konkordantsus MZ kaksikuil, puudub konkordantsus DZ;
    9%-l autismiga lastest on isa Aspergeri sündroomiga või joontega;
    -60 %- l autistidest võib oletada geneetilist põhjust.

Epilepsia ja autismi vahekord.

    30 – 40%-l autismihaigetest enne 30-ndat eluaastat tekivad krambid (enamasti varases lapseeas või teismeeas);
    epilepsiahaigetel avaldub sageli autistlik käitumine;

Kromosoomide muutused:

    fragiil-X; XYY jt.

Ema rasedusaegsed infektsioonid (viirused), ravimid (?), toksilised seisundid (alkohol, rasedustoksikoos, suitsetamine?), puudulik või ebaõige toitumine (?).

Neurofibromatoos, tuberoosne skleroos, Ito hüpo-melanoos jt. närvisüsteemi haigused.


Autismi esinemissageduse tõusu põhjuseks võivad olla:

    ♣ Erinevate diagnostiliste kriteeriumide kasutamine.
    ♣ Arstide jt. spetsialistide teadmiste paranemine, diagnostika täpsuse tõus.
    ♣ Elanikkonna teadmiste suurenemine autismi avaldumisvormide kohta, kiirem ja varasem uuringutele pöördumine.
    ♣ Suur immigratsioon või selle suurenemine (immigrantide elatustase madalam, emade ja laste haigestumus suurem, toitumisraskused jne.).
    ♣ Sagedamini on hakatud leidma autiste nii norm. IQ-ga kui ka raske vaimse arengu mahajäämusega laste hulgas.
    ♣ Muud, seni veel ebaküllaldaselt välja selgitatud tegurid.

Autismi esinemissagedus on erinevate allikate põhjal 3-4 last 10 000 kohta. Tavalisem on see häire poiste hulgas: 3-4 poissi ühe tüdruku kohta. Autism on omapärane haigus, mille puhul olulisim on suhtlemise häire ning teistsugune arusaam ja tunnetus maailmast.
Järjekindla õpetuse ja tegelusraviga on võimalik aidata autistil arendada igapäevaelus vajalikke oskusi, kaasaarvatud oskust suhelda. Paljud autistid jäävad aga eluajaks sõltuvaks pidevast kõrvalisest abist.

Refereeringus on kasutatud dots. Jüri Liivamägi; Wikipedia, Eesti Eutismiühingu ning Inimene.ee materjale