OHMYGOSSIP — Maailma kõige ülekaalulisem mees, mehhiklane Juan Pedro Franco (36), on kaalust 300 kilogrammi alla võtnud. Mehhiko meedia teatel täitis Franco sel kuul oma kolmeaastase salenemislepingu, kirjutab CNN.
Täna on Juan Pedro Franco üsna õnnelik mees ja jalutab kepi najal ringi. See pole olnud väga pikka aega võimalik, sest ta lamas üüratu ülekaalu tõttu aastaid oma voodis.
Mehhiklase kaalukaotusprojekt sai alguse aastal 2017, kui ta kaalus ligi 600 kg. Franco oli maailma kõige ülekaalulisem mees. Ta polnud 7 aastat kõndinud. Allikas: Instagram/maffescalante
Oma ülekaalu tõttu esinesid Francol mitmed rasvumisega seotud haiguseid, nagu diabeet ja hüpertensioon (kõrge vererõhk).
Arst ütles, et Franco sureb, kui ei hakka kaalu kaotama.
Franco jaoks lõi olukorra tõsidus meeled selgeks. Ta tahtis kaalu kaotada ja elada. Allikas: Instagram/newsgur
Francole kavandati arstide abiga kolmeaastane dieetprogramm, mis hõlmas lisaks toitumiskavale ja ravimitele ka kolme operatsiooni.
Juba esimene operatsioon aitas Francol kaalulangetus protsessiga edu saavutada.
“Ma tahan uuesti kõndida,” ütles mees tollal.
Kui kaal hakkas kukkuma, suutis Franco ka trenni tegema hakata. Arsti sõnul oli kaalulangetus täiesti võimalik, sest Franco oli motiveeritud.
“Tal oli kehakaalu langetamise osas alati positiivne suhtumine,” ütles arst.
Franco on kogu oma elu olnud ülekaaluline. Juba 10-aastaselt kaalus ta 70 kg ja pärast teismeiga hakkas ta kaalust muudkui enam juurde võtma. Põhjus seisnes selles, et ta sattus 17-aastaselt autoõnnetusse ja liikumisvõime ei taastunud peale seda.
Nüüd on ta aga kaalu kaotamiseks saanud juurde uut energiat. Franco kavatseb kehakaalu langetamist jätkata, ehkki eesmärk 300 kg on saavutatud. Järgmiseks kavatseb ta lasta eemaldada väljaveninud naha.
Ülekaal on Mehhikos kahjuks väga suur probleem – mehhiklased on ühed maailma ülekaalulisemad. Eriti murettekitav on olnud laste ülekaal.
Enne Franco´t oli maailma ülekaalulisem mees samuti mehhiklane – Manuel Uribe. Tema kõrgkaal oli 597 kg, aga suutis langetada 200 kg. Uribe suri aastal 2007, olles vaid 48-aastane.
Avafoto: Juan Pedro Frango haiglas (Instagram/maffescalante)
OHMYGOSSIP — 70-aastane Sirkka Linder on kanepit tarvitanud juba pool sajandit. 50 aasta jooksul on muidugi olnud ka pause, ehk siis kanepi popsutamist pole esinenud igapäevaselt. Tegelikult püüabki endine õpetaja kanepi suitsetamist vähemaks jätta ning näiteks leiva peale kanepivõid hoopis määrida, kirjutab Iltalehti.
Sirkka Linder kirjeldab enda meelelahutust, nagu ta ise seda kirjeldab. Ta on ka varasemalt sellel teemal intervjuud andnud ning kanepi kohta eelarvamusi püüdnud kummutada. Samal ajal riskeeris ta teadlikult oma tööga immigrantide soome keele õpetajana.
Sirkka´t võib pidada antud aine pooldajaks ning dokumentaalis tõstatab ta esile ühe tuntud terviseriski.
“Kanep võib vallandada skisofreenia, kui sellele on vastuvõtlikkus.”
Dokumentaalfilmis ei mõtle Sirkka ebaseaduslikkusele. Pensionär keskendub hoopis omaenda kogemuste kirjeldamisele. Kõik kogemused on olnud head.
“Alguses, kui hakkasin kanepit suitsetama, mõtlesin, et see ongi paradiis. Kuigi olen kanepit kasutanud viimased 50 aastat, tundub iga kord jätkuvalt sama – imeline,” kirjeldab naine.
Kanep muudab Sirkka isiksust. Ta muutub tavalisest olekust lõbusamaks.
“Kõik näib lõbus. Usun, et ka lähedased märkavad, et olen midagi manustanud, kui itsitan,” ütleb Sirkka.
NordenBladet —31-aastane Eestist pärit Natalia Salmela kolis uude luksuskorterisse Helsingis. See on võimalik, kuna ta on sotsiaalmeedias mõjukas ning teenis hästi kinnisvara müügiga.
Salmela on nn influentser ehk suunamudija. Ta saab palju asju koostööpartneritelt selle eest, et neid promob. Tal on sotsiaalmeedias kümneid tuhandeid jälgijaid. Ta on inimene, kelle elu teisi huvitab ja kellele pakutakse tooteid esitluseks, vahendab Helsingin Sanomat.
Natalia alustas 2011. aastal oma elustiiliblogiga White Trash Disease. Sel oli kohe palju jälgijaid. Tänapäeval omab sotsiaalmeedias olulist rolli Instagram ja selle Stories ehk lood, kuhu saab üles panna pilte ja lühivideoid.
Naine tegi blogi selleks, et sellega raha teenida, mitte niisama lõbu pärast. Ta tahtis omale ka Björn Borgi aluspesu. Ta teadis, et mõnele blogijale saadetakse neid ämbrite viisi, tema pidi neid ostma hinnaga 25 eurot tükk.
Natalia on teinud sarnast koostööd ka oma korteri ehitajaga ja kirjeldanud selle valmimist. Uude majja on kolinud mitu tema blogi jälgijat. Natalia on muutnud sotsiaalmeedia enda tööks, tal on firma WTD Media ja lisaks üks saagikalendrite tegemisega tegelev firma. Oma ala asjatundjana imestab naine, miks kinnisvara nii vähe sotsiaalmeedias reklaamitakse – see on inimesele sama tähtis nagu toit. Toiduainetööstus kasutab juba pikemat aega suunamudijaid toodete reklaamimiseks.
Natalia on raha teeninud ka kinnisvaraga, kui on ostnud kehvas korras korterid, need korda teinud ja siis maha müünud. Uus korter maksis 500 000 eurot. Ta võttis raha firmast ja lisaks pangast laenu juurde. Osa korteri hinnast on makstud eelmiste korterite müügist saadud rahaga.
Natalia on pärit Eestis Narvast, ta kolis koos perega elama Hämeenlinna, kui oli 8-aastane. Vanemad läksid lahku ja ema kasvatas lapsi üksi. Ema oli töötu, nad olid migrandid ja raha oli väga vähe. Nüüd, kui naine saab raha, siis oskab seda hoida, kuna ta on pidanud vähesega toime tulema.
Murdeiga Hämeenlinnas polnud kerge. Näiteks pidi ta käima emal tõlgina kaasas leivajärjekorras. See oli kohe kutsekooli kõrval ja tundus, et kõik kutsekooli õpilased neid jõllitavad. Häbitunne oli suur. Ja kuivõrd Natalia on oma kaksikõest julgem, siis käis tema emaga kaasas sotsiaalosakonnas. Raha probleemist sai ta aru 6-7. klassis, kui mõistis, et nende perel pole raha nii palju nagu teistel.
Esimese töökoha sai Natalia pärast 9. klassi, kui oli Hämeenlinna noorsoofoorumi veebikülgede toimetaja. Saadud raha eest osteti perele televiisor. 18-aastaselt pidas Natalia sisuliselt tervet peret üleval. Ta on töötanud koristajana sünnitusosakonnas ja müünud telefoni teel ajakirjade tellimusi. Pärast gümnaasiumi lõpetamist alustas ta õpinguid Tamperes. Ta on lõpetamas ülikooli insenerina.
Õppimise ajal töötas naine baaridaamina. Töö lõppes hommikul kell 5, kooli tuli minna kella 8-ks. Vahepeal magada ei saanud, üleval sai olla energiajoogi abil.
Natalia räägib, et soetatud korter on tema pensionisammas, sest ei usalda praegust Soome pensionisüsteemi. Ta tahab teha nii nagu Ameerikas ja omale ise pensioni kindlustada. Pigem tapab end tööga, kui loodab riigipensionile. Kibestumise põhjus on osalt selles, et ta pidi käima teismelisena tööl 500-eurose palga eest, aga sellest polnud midagi kasu, kuna see summa võeti maha ema sotsiaaltoetustest. Seetõttu ei usalda ta Soome sotsiaalabisüsteemi. Ta ei usu, et Soomes on midagi veel alles tööpensionitest, kui ta saab 60-aastaseks.
OHMYGOSSIP — Igal aastal tuletatakse meelde, kui oluline on kanda pimedal ajal helkurit. Ka kassid ja koerad ei paista pimedal ajal autoroolist silma ning neid on raske tuvastada. Tumedakarvalisi loomi on pimedas kõige keerulisem märgata.
Kui koeraomanik peab loomulikuks endale helkur külge riputada, siis pea ka oma lemmiklooma silmas. Ainuüksi tänavavalgustid ei aita autojuhtidel alati kassi või koera õigel ajal märgata. Statistika näitab, et koerte või kassidega juhtub enim õnnetusi just tihedalt asustatud aladel ja valgustatud teedel.
Lemmikloomapoodides on saada erinevaid helkurtooteid alates vilkuvast kaelarihmast helkurvestideni välja. Parim nähtavus saavutatakse nii helkuri kui led-valgustusega – helkur paistab kõige paremini silma valgustatud alal ja led-tulega valgustusrihm pimedas olustikus.
Helkurid kuluvad kasutades, mistõttu tasub enne õue minemist üle kontrollida, kas helkur näeb piisavalt hea välja või tuleks see uue vastu vahetada – nagu ka inimeste helkurite puhul. Helkurit saab testida, kui näitad selle poole nelja meetri kauguselt valgust. Kui helkur paistab halvasti silma, tuleb uus osta. Samuti tuleb led-valgustusega kaelarihm üle vaadata, kuna selle jõudlus võib ajaga väheneda.
Siin on kokkuvõtvalt olulised nipid:
Hangi oma koerale nii helkur kui ka led-valgustusega kaelarihm.
Helkur paistab kõige paremini silma valgustatud alal, aga led-kaelarihm sobib kandmiseks pimedas.
Paksu karvkattega koerale tasub osta helkurvest.
Veendu, et koera helkur paistab silma igast nurgast: kõrvalt, eest ja tagant.
Õuekassile tuleks kaela panna helkurribaga kaelarihm või kaelarihma külge kinnitatav tuluke.
Pea meeles ka enda külge helkur panna! Helkur tasub kinnitada varrukale, taskule või pahkluule. Parima nähtavuse saavutamiseks kasuta helkurvesti.
OHMYGOSSIP — Kuni tänaseni uskusid mõlemad, et teine on surnud. 87-aastane Morris Sana ja 85-aastane Simon Mairowitz kasvasid koos Rumeenias ja olid omavahel väga head sõbrad. Kui natsid nende riiki tungisid, põgenesid mõlemad pered teadmata suunas ja nad ei kuulnud enam üksteisest, kirjutab NordenBladet.
Sellest päevast alates kaotasid nad teineteisega kontakti ja arvasid, et on langenud holokausti ohvriks.
Videos on näha väärtuslik hetk, kus kaks sugulast omavahel 75 aastat hiljem taas kokku saavad, kuigi mõlemad arvasid, et teine on juba ammu surnud:
Kui Sana elab praegu Iisraelis, siis Mairowitz põgenes enda perega Inglismaale. Õnneks hakkas Sana tütar sotsiaalmeedia vahendusel isa kaua kadunud perekonda otsima ja suutis seeläbi nõbude ühenduse taastada.
Pere kohtus Tel Aviv´is. Sana lapselaps, Leetal Ofer lindistas nende südantsoojendava kokkusaamise hotellitoas, mida hiljem sotsiaalmeedias jagas. Klipis on näha, kuidas Mairowitz ja Sana üksteist pisarsilmil kallistavad ja on emotsioonidest tulvil.
“Sa näed mind nüüd, eksole?” ütleb Mairowitz. “Tore sind näha,” ütleb Sana. “Sind on ka tore näha,” vastab Mairowitz, kui hoiab oma nõo nägu käte vahel. “75 aastat ootasid,” jätkab ta. “See on pikk aeg. Aga me oleme nüüd koos.”
Sana ütleb seejärel oma kallile nõole, et mäletab, kui ta alles väike poiss oli. Mairowitz ise seda aega enam ei mäleta.
Nõbude pereliikmed on seda sooja kohtumist nähes samuti tunnetest tulvil.
“See on kõige liigutavamaid asju, mida eales näinud olen ja tahaksin seda teiega jagada,” kirjutab Ofer video pealkirja.
“Mu ema leidis hiljuti Facebookist oma kaua kadunud sugulase. Et pikk lugu lühidalt kokku võtta… Mu vanaisa ei suutnud leida oma nõbu ja ühtlasi parimat sõpra peale holokausti ning oli kindel, et ta tapeti koonduslaagris.”
“Ta pole teda näinud, ega temast 75 aastat midagi kuulnud. Suutsime täna nõod jälle kokku saada. Sõda kiskus nii palju perekondi laiali ja nende kokkutoomine on nii maagiline.”
OHMYGOSSIP – Valuvaigisti mõjutab aju ja teeb palju muudki kui eemaldab füüsilise valu. Medical Daily tõi välja seitse vähem tuntud paratsetamooli kõrvalmõju.
Tuimestab tundeid
Ohio ülikooli uurimisrühm avastas, et paratsetamool võib mõjutada inimese võimet tunda nii positiivseid kui negatiivseid tundeid. Uuringu käigus ilmutasid paratsetamooli tarvitanud inimesed vähem empaatiat kurbi lugusid kuulates kui platseebo-ravimit saanud võrdlusrühm. Põhjust veel täpselt ei teata. Uurijad on arvamusel, et ravim mõjutab lisaks neid aju osasid, mis reageerivad emotsionaalsele valule.
Kahjustab maksa
Paratsetamooli pikaajaline kasutamine võib kahjustada maksa ja isegi tappa. Suure koguse tarvitamine lühikese aja jooksul võib omada samasugust mõju. Paratsetamooli põhjustatud surmade arv on kasvanud kiiremini kui teiste valuvaigistite põhjustatu. Paratsetamooli tarvitamisel tuleb täpselt jälgida pakendil olevaid koguseid.
Takistab vigade märkamist
Tänavuse aasta algul avalikustati uuring, mille kohaselt vähendas paratsetamool patsientidel võimet vältida vigu. See viitab asjaolule, et lisaks tunnete tuimestamisele mõjutab ravim tarvitajal probleemide lahendamise võimet.
Vähendab hingevalu
Ajus on valu registreerivad osad seotud tundeid kontrollivate osadega. Sellega seoses mõjutab paratsetamool tundeid. Aastal 2009 tehtud uuringust selgus, et ravim võib vähendada hingevalu. Uurimisrühma arvates tuleneb see asjaolust, et neuroloogiliselt meenutab see valu füüsilist valu.
Langetab sündimata laste testosteroonitaset
Möödunud aastal tehtud uuringust selgus, et paratsetamool oli seotud lastel madalama testosterooni (meessuguhormoon) tasemega. Katse tehti hiirtega ja seetõttu pole teadlased inimlastega seotud mõjus veel kindlad. Paratsetamooli peetakse üldiselt ohutuks, aga last ootavatel emadel soovitatakse enne ravimi tarvitamist konsulteerida arstiga.
Võib põhjustada lastel hüperaktiivsust
Raseduse ajal palaviku vastu paratsetamooli tarvitanud emade lastel tuvastati rohkem hüperaktiivsuse juhtumeid kui teistel, näitab värske uuring. Teadlased pole siiski veel kindlad, kas see on seotud ainult paratsetamooliga. Hüperaktiivsust võivad põhjustada ka muud tegurid.
Ei aita seljavalu vastu
Aastal 2014 Austraalias läbi viidud uurimus näitas, et paratsetamool ei aidanud seljavalu vastu. Muude valude vastu see siiski aitas.
OHMYGOSSIP — Alljärgnevas toome teile ülevaate praegustest printsidest ja printsessidest, kes järgmisena Belgias, Taanis, Hollandis, Norras ja Hispaanias pärandijärgse valitsemise üle võtma peaksid, vahendab NordenBladet.com.
Belgia printsess Elisabeth
Brabanti hertsogiriigi Elisabeth saab oktoobris 25-aastaseks. Elisabeth, kes on kuningas Philippe´i ja kuninganna Mathilde neljalapselise pere vanim, astub pere lastest esimesena troonile. Tema nooremad õed-vennad on prints Gabriel, prints Emmanuel ja printsess Eléonore. Elisabeth käib praegu Wales´is UWC Atlandi Kolledžis ja lõpetab eeldatavasti 2020 aasta mai kuus. Temast saab ühel päeval Belgia esimene kuninganna.
Taani prints Christian
Tema astub ühel päeval oma isa, kroonprints Frederik´u, jälgedes troonile. 13-aastane prints Christian on kroonprints Frederik ja kroonprintsess Mary neljalapselise pere vanim. Tema nooremad õed-vennad on printsess Isabella, prints Vincent ja printsess Josephine. Prints Christian on sündinud 15. oktoobril 2005, mis tähendab, et ta saab see aasta 14-aastaseks. Prints Christian oli Taani kuningliku pere esimene liige, kes läks avalikku kooli. Ta on koos oma õe ja vendadega õppinud Tranegårdskolen koolis. Prints Christian, Foto: Kongehuset/Franne Voigt
Norra printsess Ingrid Alexandra
Printsess Ingrid Alexandra, sündinud 21. jaanuaril 2004, on vanim ja ainus kroonprints Haakon´i ja kroonprintsess Mette-Mariti´i tütar. Tema vanaisa, kuningas Harald, on praegu troonil. Printsessil on noorem vend prints Sverre Magnus ja üks vanem poolvend Marius Borg Høiby tema ema endisest kooselust. 15-aastane printsess käib Oslo rahvusvahelises erakoolis, kus võtab inglisekeelseid kursuseid lihvimaks oma keeleoskust, mida tulevases rollis vaja. Temast saab Norra teine naismonarh pärast Margretet, kes valitses 15. sajandil. Printsess Ingrid Alexandra, Foto: Julia Naglestad/Det kongelige hoff
Hispaania printsess Leonor
Printsess Leonor on Hispaania kuninga Felipe VI ja tema abikaasa, kuninganna Letizia esimene laps, Hispaania troonipärija (Astuuria printsess). Tema noorem õde on infanta Sofía. 13-aastane printsess Leonor on praeguse seisuga ainus eeldatav troonilepärija, aga kui juhtub, et perre sünnib poeg, siis printsess langeb teise kohale, kuna Hispaanias valitseb meessoost eelistusõigus. Printsess Leonor saab 31. oktoobril 14-aastaseks. Temast saaks üle pika aja Hispaania esimene kuninganna, pärast 1800. aastatel valitsenud kuninganna Isabella II.
OHMYGOSSIP — See südantsoojendav lugu sai alguse juba enam, kui kümme aastat tagasi. Üks vaene Vietnami ehitustööline, kellel oli vaevu endalgi vara, investeeris 2001 aastal omaenda raha kalmistu ehitamisele, mis pühendatud abordi teel surnud beebidele, kirjutab I Heart Intelligence.
Paljud abordi teel surnud beebid, sealhulgas ka arenenud riikide nagu Singapuri, visatakse protseduuri järgselt meditsiiniliste jäätmete hulka. Vietnami linnast Nha Trang pärit Tong Phuoc Phuc usub, et lootel on samuti hing ja ta soovis nende jaoks rohkem ära teha.
Tong´i lugu algas aastal 2001, kui tema naine ootas last. Kui Tong läks koos oma lapseootel naisega haiglasse, märkas ta, et paljud lapseootel naised sisenesid kõrvalruumi, aga lahkusid beebita. Ta hakkas mõistma, et need naised tegid abordi.
Tong´i süda murdus, et need pisikesed inglikesed ei saanud kunagi võimalust sellesse maailma siseneda. Seejärel uuris ta haiglalt, kas saaks kõik abordi teel surnud beebid võtta ja matta nad väärikalt maha. Lõppude lõpuks olid ju nemadki inimolendid.
Omaenda säästude eest ostis Tong tükike maad ja rajas surnuaia. Sellest ajast peale mattis ta sündimata looted maha.
Tänaseks päevaks on Tong maha matnud rohkem, kui 16 000 sündimata beebit ja pühendab end jätkuvalt sellele.
“Rajasin 12 aasta jooksul 3 kalmistut, mis sisaldavad umbes 16 000 hauda,” ütleb ta dokumentaalfilmis “Tough Love” (“Karm armastus”).
“Ma teen seda, sest mõtlen neile lastele, kes elavad ja saavad nautida rõõmu, kooliskäimist, kommide ja kookide söömist. Neil lastel on suur privileeg. Vähemalt ma saan sündimata lastele kinkida hauaplatsi,” ütleb Tong, kui ajab parasjagu kinni veel ühte hauakest. “Noored naised saavad seda vaadata, et nad lõpetaksid selleni viiva tegevuse.”
Tong´i esimene rajatud kalmistu on pannud paljusid inimesi abordi peale mõtlema.
Ühel päeval tundis Tong, et abordi teel surnud beebide matmine pole piisav ja ta otsustas astuda järgmise sammu. Ta soovis hakata päästma beebisid, kellele pole veel aborti tehtud ja anda neile elus võimalus.
Kui lapse ema ei soovinud beebit, pakkus Tong, et kasvatab lapse ise. Ta hakkas naisi veenma, kellest paljud olid teismelised, et nad ei hakkaks elu lõpuni oma valikut kahetsema. Ta pakkus, et armastab ja hoolitseb nende beebide eest ja kui nad soovivad oma last ühel päeval tagasi, ainult öelgu.
“Kui ma poleks tulnud siia, oleksin samuti abordi teinud,” ütleb Nhung Nguyen, kui ta istub oma armsa tütre kõrval, kes päästeti tänu Tong´i pingutustele.
“Onu Phuc (Tong) tuli minu juurde, veenas mind mitte aborti tegema ja lubas aidata,” jätkab naine.
Tong on alates oma erilisest teekonnast suutnud päästa juba sadu beebisid. Paljud lapsed on kasvanud tema kodulinnas asuvas lastekodus. Lisaks kasvatab ta praegugi oma kodus 20 päästetud last; samal ajal kasvab kiriku annetuste toel rohkem, kui 50 last tema teises kodus.
“Ma olen neile rääkinud, miks nad praegu elus on,” ütleb mees dokumentaalfilmis. Kui Tong poleks kogu selles ettevõtmises abi saanud, oleks ülesanne muidugi võimatu olnud. Teda aidatakse aina enam. Kes aitab läbi tegevuse, kes toob asju ja toitu. Osad toetavad rahaga, et saaks lapsi harida.
“Ma panen oma südame ja hinge sellesse,” avaldab mees.
Tong´il on väga hea meel näha, et abortide arv on märkimisväärselt vähenenud. “2004 aastal tuli kalmistule matta 30 last päevas. Nüüd esineb päevi, kui pole ühtegi beebit. Olen selle üle väga rõõmus,” ütleb Tong.
OHMYGOSSIP — See oli aasta 1955, kui tollal 26-aastane Zahra Aboutalib toimetati tugevate emaka kokkutõmmete tõttu haiglasse. Zahra oli aga kunagi näinud naist, kes suri sünnituse ajal, mistõttu põgenes ta tulistvalu minema, sest kartis sama saatust.
46 aastat hiljem sünnitas Zahra “kivibeebi”, mis hämmastas arste ja teadlasi kogu maailmas.
Marokost pärit Zahra ootas aastal 1955 oma esimest last. Tollal ei osanud Zahra ettegi kujutada, et tema lugu saab maailmakuulsaks ja meditsiinilisest seisukohast ajalooliselt oluliseks.
Zahra koges kaks ööpäeva tugevaid kokkutõmbeid, kuid ei suutnud last sünnitada. Haiglasse jõudes öeldi, et läbi tuleb viia keisrilõige. See oli hetk, kui Zahra sattus paanikasse. Ta oli kuulnud ühest naisest, kes suri sarnases olukorras.
Zahra pani haiglast putku, aga 46 aastat hiljem juhtus midagi täiesti uskumatut. On teada, et selliseid juhtumeid on kogu inimkonna ajaloos esinenud vaid 290 korda.
Sellist nähtust nimetatakse litopeediaks. Tegemist on seisundiga, kus väljaspool emakat kasvanud loode on surnud ja hakanud lupjuma. Selle tagajärjel kannab ema oma kõhus “mumifitseerunud” loodet.
Zahra puhul näib, et ta otsustas lihtsalt ära unustada, et ta üldse rase on. Hiljem tal enam mingeid sümptomeid polnud ja ta otsustas adopteerida 3 last. Ta sai ka lapselapsi ja elas õnnelikku elu. 75-aastasena olukord siiski muutus, kui talle tekkis väljakannatamatu kõhuvalu. Arstid kahtlustasid algselt, et 75-aastasel naisel on kasvaja, mistõttu saadeti ta kiiresti ultrahelisse. Sellest oli möödunud juba 46 aastat, kui Zahra põgenes rasedana haiglast…
Arstid olid sõna otseses mõttes šokeeritud, kui avastasid, et kasvaja on hoopis mumifitseerunud loode.
Professor Taibi Quazzani räägib ainulaadsest juhtumist dokumentaalis “The 46 year pregnancy” (“46 aasta pikkune rasedus”).
Loode oli arenenud emaüsast kõrgemale kõhuõõnde ja muutus lõpuks tundmatuks objektiks ema immuunsussüsteemis. Selle tulemusel hakkas loode enda ümber koguma kaltsiumi, muutudes “kiviks”. Kaltsiumist moodustunud “kilp” oli aastatega kasvanud suuremaks, kaitsmaks Zahra organismi põletiku eest.
Zahra on praeguste andmete järgi ainus naine maailmas, kes kandis last oma kõhus kokku 46 aastat. Pärast ultraheli tehti Zahrale raske operatsioon ja arstid kartsid, et ta võib kaotada palju verd. Operatsioon läks õnneks suurepäraselt ja Zahra “sünnitas” lõpuks kivibeebi.
OHMYGOSSIP — Kui räägime sissetulekust, haridusest ja töövõimalusest, siis suurus on oluline – inimese suurus. Uuringu kohaselt jäävad lühikesed mehed ja ülekaalulised naised nendes alades pikkadele meestele ja saledatele naistele alla, kirjutab Newser.
British Medical Journal´is avaldatud uuringu jaoks analüüsiti, kuidas pikkuse ja kehamassiindeksiga seotud geneetilised variandid mõjutasid sotsiaalmajanduslikku muutujat nagu leibkonna aastane sissetulek, haridustase ja töölisklass. Uuringus osales 120 000 britti.
Tulemustes jäi silma, et mehed, kes olid 7,5cm lühemad neist, kel nutti sama palju ja taust sarnane, teenisid aastas 2700 eurot vähem palka. Sama võrdlus paistis silma ka 6,5kg raskemate naiste puhul.
Seevastu naised, kes kaalusid 12,5kg rohkem, teenisid aastas umbes 5500 eurot vähem, kui nende saledamad eakaaslased. Lühemad mehed töötasid jällegi vähemtõenäoliselt kvalifitseeritud ametikohal.
Palgaerinevus võib terve eluea jooksul tähendada täiesti teise standardi järgi elu. “Suur osa inimestest arvas, et lühem pikkus ja suurem kehamassiindeks oli tulemus kehvemast toiduvalikust ja elulistest võimalustest,” ütles uuringu teostuses kaasalöönud Tim Frayling.
Uuring näitab, et pikkus ja kehakaal võivad mõjutada tuleviku õnnestumisi ja ebaõnnestumisi. Teadlased uskusid, et enesehinnang, eelarvamused ja diskrimineerimine mängivad rolli.
Varasemad uuringud on esile toonud praegust uurimustööd toetavad probleemid, kus ühes uuringus oli selgelt välja paista, et pikemad inimesed teenivad rohkem, neid toetatakse enam ja peetakse targemaks ja mõjukamaks.
Tõsiasi on ju see, et ka lühemad mehed ja ülekaalukamad naised on elus tõeliselt edukad.
OHMYGOSSIP — Kui ka sina oled ema, siis tead suurepäraselt, et ühte päeva mahuvad erinevad tunded samaaegselt. Ema rollis elamine on täis väljakutseid ja vahel võib tunduda, et muud justkui enam ei eksisteerigi maailmas. Emade kannatlikkus näib olevat lõputu.
Heather Duckworth on ema, kes teab ülalmainitut liigagi hästi. Heather´il on kõigile üks sõnum, mida ta soovib, et kõik vanemad meelde jätaksid. Kahjuks pidi ta ise enne selle mõistmiseks läbi kogema ühe kohutava tragöödia.
Heather Duckworth on ema nagu kõik teisedki, aga üks asi eristab teda. Nimelt kaotas ta aastaid tagasi oma poja ja soovib seetõttu jagada oma lugu teistelegi. Heather on jaganud oma lugu Facebookis pealkirjaga “See sinine laik.” Kui loed selle loo läbi, saad aru, miks see on nii paljude inimeste südant puudutanud.
Kõik algas, kui Heather puhastas maast limapalli jäänuseid, mille ta tütar oli maha kukutanud. Ta tütar andis endast kõik, et see lima maast kokku korjata, aga peagi pidi Heather appi minema. Heather oli keskendunud lima puhastamisele ja pomises omaette. Peagi sai ta aru, et väike plekk polnud mingi põhjus endast väljaminemiseks.
Ta rändab ajas 14 aastat tagasi. Ta oli tollal 2-aastaste kolmikute ja ühe 4-aastase laste ema.
Ta nägi vaeva, et kõik pojad sel samal õhtul voodisse magama saada. Aga 4 väikest last majas tähendas mõnikord kaost, millel ei näivat lõppu. Ta ajas suurem osa ajast lapsi taga ja tundis, et on justkui kolmanda maailmasõja tandril.
14 aastat tagasi sel õhtul käisid lapsed vannis ja sõid õhtusöögi. Heather´il oli vaja teha veel viimane samm, et päevale punkt panna. Lapsed kuulasid raadiot, tantsisid ja laulsid – nad nautisid olemist ja mängimist nagu seda alati teinud olid. Siis nad seda veel ei teadnud, et sellist tüüpi lõbusad noodid kostusid selles majas kahjuks viimast korda.
Keset möllu märkas Heather ühtäkki vaibal midagi. Sinna oli tekkinud suur sinine laik. Üks kolmikutest, Jacob, seisis keset põrandat ja hoidis käes purunenud pastapliiatsit, millest oli tint vaibale peale voolanud. Tinti oli ka öösärgil, tema kehal ja kõikjal. Nähes, kui palju kõik määrdunud oli, hakkas Heather´il mõõt täis saama.
“Ma olin nii vihane ja võtsin pojal käest kinni ja viisin ta vannituppa pesema. Mees hakkas pesema vaibale tekkinud laiku. Silmad olid pahameelest pisaraid täis. Olin nii väsinud. Ja vihane. Tõsiselt vihane. Ei olnud vihane poja peale – kes oli sinine nagu smurf- olin vihane enda peale, et olin pastaka laste käeulatusse jätnud,” kirjutab ema ja jätkab:
“Olime selles majas elanud alles vaid 6 kuud ja nüüd oli vaip täiesti rikutud. Me hõõrusime plekki üle kuu aja, aga see ei tulnud kuidagi maha.”
Heather ja tema mees palkasid ka koristaja, aga polnud sellegipoolest lõpptulemusega rahul. See plekk lihtsalt ei tulnud maha ja paistis koguaeg silma.
“Tundsin end vihaselt ja ärritunult, et olin pastaka jätnud laste käeulatusse ja tundsin end ebaõnnestunud emana. Sinine plekk tekitas palju negatiivseid mõtteid. Ma vihkasin seda,” ütleb Heather. Heatheri´i pahameel sinisest plekist aina kasvas, aga kogu pettumus hajus ühe silmapilguga.
Pastapliiatsi lõhkunud pojal avastati vähk. Jacob lahkus 2 aastat peale diagnoosi.
Jacob oli läinud, aga sinine laik oli maas ikka veel edasi. “See on ikka veel vaibal…ja nüüd…on see igavene mälestus pojast. See on ka pidev meedetuletus, kui mõttetult närvi ma läksin…millegi nii ebaolulise pärast.”
Heather soovib, et iga vanem teadvustaks endale väikelastega seotud probleeme. Need probleemid jätkuvad ka laste vanemaks saades. Tänasel päeval on see sinine laik nende vaibal mälestus väljakutsest, aga samas ka suurepärane märk sellest, et sellised olukorrad muudavad elu elamise vääriliseks.
See on pidev meeldetuletus, et tühiste asjade peale ei pea endast välja minema. See on püsiv meeldetuletus, et “asjad” ei ole tähtsad, vaid inimesed.
See on püsiv meeldetuletus, et õnnetusi juhtub.
See on püsiv meeldetuletus, et väikeste asjade pärast ei tasu muretseda, vaid keskenduda kõige olulisemale.
Heather peab väikeste asjade all silmas seda sinist laiku vaibal, mida ta oleks nõus nägema oma kodus veel miljoneid, kui vaid saaks oma armsa poja tagasi.
Ta soovib kõikidele vanematele meelde tuletada, et nad ei peaks stressama tühja-tähja pärast, kui see ei mõjuta otseselt heaolu. Vastasel juhul unustad nautida neid asju, mis on päriselt oluline.
Tänasel päeval ei muretse Heather enam sassis tubade, pesemata pesu ja vastulöökide pärast, sest ta mäletab aega, kui Jacob oli haiglas ja võitles oma elu eest. Selle kõrval pole argimured mitte midagi väärt. Elu on lühike ja habras, seega tuleb sellest võtta kõik, mida saab, hoolimata, et aegajalt tuleb tagasilööke.
Määrdunud riided, plekid ja räpane söögilaud ei ole asjad, mille pärast endast välja minna.
Jaga Heather´i lugu Facebookis edasi, et ka teised emad ja isad tuletaksid endale meelde, mis on tegelikult elus oluline!
OHMYGOSSIP — Väga paljudele on see küsimus tuttav, kui koduuksest paar sammu kaugemale astutud. Mitmed lähevad tagasi ukse juurde veenduma, et uks ikka sai lukku, vahendab NordenBladet.ee.
Lisaks ukse lukku panemise murele on populaarne ka triikraua või pliidi sisse unustamise kahtlus.
Kanadalaste Concord´i ülikoolis tehtud uuringu kohaselt võib tegu olla obsessiiv-kompulsiivse häirega. See on üks ärevushäire tüüpidest, mida iseloomustab kontrollivajadus ja korduvad, hirmutavad mõtted, mida kõike võib juhtuda. Uurijad olid üllatunud, et ükski uuritavatest polnud oma häirest teadlik. Teadlaste sõnul on see märk sellest, et kontrolli kadumine on paljude ärevushäirete keskmes. Uurijad loodavad, et uued avastused võimaldavad leida paremaid viise tegelemaks kesknärvisüsteemi ja muude ärevushäiretega.
“Kui tegeleme obsessiiv-kompulsiivse häirega, võime vähendada uskumusi kontrolli kaotamise suhtes,” ütleb uurija Adam Radomsky.
OHMYGOSSIP — Tänapäeval peab lennureisil maksma kõige eest lisaks ning paljud võtavad oma lõunasöögi kaasa. Vanasti oli teisiti – reisijatele pakuti lausa homaari, kaaviarit ja šampanjat. Need olid ajad, kui reisija oli kuningas.
Scandinavian Airlines (SAS) on Skandinaavia suurim lennukompanii, mis asutati aastal 1946 Rootsi, Taani ja Norra lennukompaniide ühisfirmana. Vaata vanu fotosid, millist luksust tollal pakuti.
OHMYGOSSIP – Hariliku pliiatsi, kustukummi, salvräti tüki ja A4 joonistuspaberiga saab teha imet. Vilunum kunstnik oskab nende väheste vahenditega paberil ellu äratada imelise kunstiteose – käsitsi maalitud portree. Kel huvi oma joonistamisoskusi lihvida, saab palju abi nendest ElishevaShoshana.com veebiportaali poolt kogutud videoõpetustest, kus lihtsalt ja arusaadavalt näidatakse, mis järjekorras ning kuidas joonistada ning varjutada. Aga enne veel, väike ülevaade ka pliiatsitest.
Pliiats
Hariliku pliiatsiga joonistamisel kasutatakse erineva tugevusega pliiatseid erinevate visuaalsete efektide saavutamiseks. Euroopa süsteemis märgistatakse pliiatsite tugevus tähtedega:
H – kõva (‘hard’ ingl k).
B – must (‘black’ ingl k)
F – terav (‘fine point’ ingl k)
Tavaline kirjutuspliiats on märgistusega HB.
Vene süsteemis on “H” asemel “T” (твёрдый – ‘kõva’ vene k) ja “B” asemel “M” (мягкий – ‘pehme’ vene k).
Skaala vasakus otsas on kõvad pliiatsid, heleda pinna ja joone kujutamiseks ning paremas otsas pehmed pliiatsid, tumeda pinna ja joone kujutamiseks. Pliiatseid 9H kuni H-F kasutatakse joonestamiseks, pliiatseid HB, B kuni 9B joonistamiseks.
Joonistuspaberiks võib olla paksem Vatman-paber. Oluline on, et paberil oleks sile pind. Joonistuspaber on kirjapaberist paksem ja raskem. Hariliku pliiatsiga joonistamiseks ei ole soovitatav kasutada akvarelli- või kriidipaberit. Joonistuspaber kinnitatakse kõigist neljast nurgast paberteibiga kõva aluse külge. Kustutuskumm on töökõlbik siis kui ta on pehme, ei kraabi ega määri paberit.
https://www.youtube.com/watch?v=x1kruihJCrg
Kes soovib enne koduseid käeharjutusi veel lisainspiratsiooni, siis leiate kindlasti palju huvitavaid töid Instagramist (otsige hashtagide alt #pencilart #pencilartist #pencildrawings #pencildrawing #sketchdrawing #pencilsketch #pencildraw #artrealism #pencilartwork #graphitedrawing jne). Minu üks lemmik on näiteks iseõppinud portreekunstnik, 26-aastane Helene Kupp Eestist (Instas leiate ta @helenekupp_art nime alt). Väga suur ja mõnus kogu hariliku pliiatsi joonistusi on ka kontode @art_information ja @creative_artsharing all.
Näitlejanna Kristen Stewart (joonistas: @be.archi)
Chris Hemsworth mängimas Thor´i (joonistas: @jasminasusak)
Kuninganna Elizabeth II (joonistas: @helenekupp_art)
Cambridge’i hertsoginna (sünninimega Catherine Elizabeth Middleton) (joonistas: @helenekupp_art)
Modell Cara Jocelyn Delevingne (joonistas: @tanya_musatenko)
Näitlejanna Jennifer Lawrence (joonistas: @aymanarts)
OHMYGOSSIP — Ühiskond vaatab puuetega inimestele üldiselt ülevalt alla, aga õnneks on asjaolud muutumas. 8-aastane Grace Isabella Wharton avab väravad uuele põlvkonnale, mis näitab, et erivajadustega inimesed pole teistest tegelikult sugugi erinevad, kirjutab I Heart Intelligence.
Grace Isabella Wharton on pisike blondide juustega tark ja õnnest pulbitsev tüdruk, kes paneb oma naeratusega terve toa särama. Grace´il on Downi sündroom*.
Grace on sõlminud modellilepingu koos Zebedee Management´iga, modelliagentuuriga, millel on enam, kui 300 erivajadusega klienti. Downi sündroomiga inimesed vajavad rohkem kokkupuudet aktsepteerimistundega, et tunda end ühiskonnas võrdväärsena. Mis muudab neid ainulaadseks, ongi nende erinevus ja Grace on ehe näide sellest, et Downi sündroomiga inimesed on täpselt sama väärtuslikud nagu kõik teised inimesed.
Grace´i ema Cheryl ütles intervjuus: “Downi sündroomiga seoses on meeletult palju negatiivsust.”
Grace on tänaseks olnud modell BBC´le, CBeebie´le ja ka Disneyle. Kõik sai alguse sellest, kui ta ema viis tüdruku puuetega inimeste fotosessioonile. Värskendav oli näha oma tütart reklaamkampaaniates, mis polnud kuidagi seotud tüdruku erivajadusega. Selle asemel tõsteti teadlikkust, et meie hulgas on erivajadusega inimesi ja see on täiesti normaalne. Erivajadusega inimesed vajad mõnikord abi, aga Downi sündroomiga inimesed saavad siiski nautida aktiivset, täisväärtuslikku elu ja ühiskonnale mõtestatud viisil kaasa aidata.
“Grace on peale sündi väga palju asju üle elanud. Tal on olnud suuri operatsioone, aga samas pole kunagi tõsiselt haige olnud,” ütleb Cheryl.
Kuna Grace´il on siiani raskusi nõrga lihastoonusega, siis tal on sõnade hääldamisega raskusi.
“Meie jaoks on väga oluline edastada sõnum, et ta on lihtsalt üks väike tüdruk, kellel on juhtumisi Downi sündroom. See pole suur asi, ta on väike uljas tüdruk ja jääb alati lihtsalt meie tütreks,” jätkab Cheryl.
“Ta tuleb alati kõigega toime, millega silmitsi seisab. Ta on meie väike võitleja,” lisab tüdruku isa John.
Vaata videot Grace´ist.
______________________ * Downi sündroom ehk trisoomia 21 (lühend DS) on inimese kõige levinum kromosoomhaigus. Seda põhjustab 95 protsendil juhtudest 21. kromosoomi trisoomia (21. kromosoomist on 3 eksemplari, normaalne on 2), ülejäänud võivad olla 21. kromosoomi translokatsiooni mõjul. Downi sündroom sai oma nime inglise arsti John Langdon-Downi järgi, kes kirjeldas seda kromosoomihaigust esimesena aastal 1866.
Downi sündroomi tekkepõhjuseks peetakse häiret munaraku või spermatosoidi moodustumisel. Kromosoomide jagunemisel ilmneb viga ja loode areneb sügoodist, millel on üks kromosoom rohkem kui tavaliselt. Tervel inimesel on igas rakus 46 kromosoomi, mis koosnevad pärilikkuseainest, mille abil vanemate omadused ja tunnused antakse edasi järglastele. Kui tavaliselt on igal inimesel kaks sarnast 21. kromosoomi, siis Downi sündroomiga lastel on neid kolm. Downi sündroomi risk suureneb ema vanusega, kuid 80% selle haigusega lastest sünnib siiski emadel vanusega alla 35 eluaastat. Tänapäevased uuringud näitavad, et ühel vastsündinul 660-st (mõnede andmete kohaselt 1:700 või 1:900) on Downi sündroom. See ei sõltu riigist ega piirkonnast, kuid suuresti ema vanusest. Näiteks 25-aastaste naiste seas esineb see sagedusega 1:1250, 30-aastaste seas 1:1000, 35-aastaste seas 1:400, 40-aastaste seas 1:100 ja 45-aastaste seas 1:30 sünni kohta.
Downi sündroomiga lastel on iseloomulik välimus ja nad on väliselt üsna sarnased.
Välised sümptomid:
väike ümmargune pea, kukal ja näo profiil on lamedad; silmade lõige on viltune (meenutab mongoliidset rassi); kolmas silmalaug ehk epikantus, mis kujutab endast silmanurgas asuvat iseloomulikku nahavolti; silmade vahe on lai, esineb lameda juurega väike nina; kõõrdsilmsus, 3–4% esineb kae; hammaste anomaaliad; suu on poolavatud, suur keel sageli suust väljas; kõrvad on väikesed ja ümarad; kaela nahk on paks ja voldiline; nahk on kuiv ja sageli lõhenenud; iseloomulik on ka lühike kasv ja langenud lihasjõudlus; sõrmed on lühikesed, 50% esineb ahvivagu ehk nelja sõrme vagu (ahvikäejoon). Vaimne areng:
vaimne alaareng võib ulatuda kuni sügava vaimse alaarenguni. Kehasisesed puudused või defektid:
pooltel lastest esineb kaasasündinud südamerike ja/või puusaliigeste arenguhäire; liigeste liigne painduvus. Neil esineb sagedamini kasvajaid, nakkushaigusi, soole avanematust ja teisi haigusi. Hilisemas elueas on suur risk haigestuda Alzheimeri-tüüpi tõvedesse ja akuutsesse leukeemiasse. Iseloomult on Downi sündroomiga isikud leebed, kuid aeg-ajalt võib tekkida agressioonipuhanguid. Meessoost isikud on steriilsed, naised väga harva viljakad.
Downi sündroomi vastu otsest ravimit veel ei teata. Püütakse vältida võimalikke tüsistusi. Südamerikke raviks on sageli operatsioon, mille käigus suletakse valed avaused südame seinas või laiendatakse vajalikke avausi.
Downi sündroomi ravitakse peamiselt pikaajalise arendusraviga, mille varane alustamine on oluline hea lõpptulemuse saamiseks. Samas ei taga ka parim ravi lapse normaalset arengut. Ravi tehakse vastavates keskustes, kus töötavad koos psühholoog, logopeed, eripedagoog ja taastusraviarstid.
Suur osa on ka lapsevanematel. Last õpetatakse hakkama saama igapäevaste toimingutega nagu iseseisev söömine ja hügieen. Vastavalt võimetele õpivad lapsed lugema ja kirjutama.
Kindlasti on oluline ka massaaž ja ravivõimlemine, et tugevadada kaasasündinud nõrka lihaskonda. //Allikas: Wikipedia.org
OHMYGOSSIP – Njuufa on õrnahingeline ja usaldav hiiglane, kes sobib nii pere valvuriks, lapsele mängukaaslaseks kui ka kõigile kompanjoniks. Vastandina oma massiivsele kehale ja võimsatele lihastele on njuufad ülimalt usaldavad, kannatlikud ning sõbralikud. Oma hella ja armsa hinge poolest ning kergemat sorti koolituse poolest sobib ta vaatamata oma hiigelsuurusele ka teie esimeseks koeraks.
OHMYGOSSIP — Glasgowst pärit šotlane John Irvine plaanis perega Prantsusmaal lennukile minna, aga lennujaamas anti teada, et tema pagas kaalub lubatust rohkem ning tuleb maksta lisatasu. Mida siis teha? Loomulikult oli mehel lahendus.
Selle asemel, et lisatasu maksta, otsustas ta oma kohvri avada ja selga panna nii palju särke, kui mahub. Tema 17-aastane poeg Josh oli sellest väga lõbustatud ja otsustas filmida ning videot kogu maailmaga jagada. Josh ütles intervjuus, et nad olid reisil niigi palju raha laristanud ja ei tahtnud enam lisaks kulutada.
46-aastane John tuli lennujaama, seljas lihtsalt üks särk, aga peagi sai sellest 15 särki ja sviitrit üksteise peal. Pere läks siis turvakontrolli punkti, kuid John´i kummaline välimus tekitas lennujaama valvurites tähelepanu. “Nad ütlesid, et ta pluuse vähemaks võtaks, sest valvurid mõtlesid, mida ta nende all peidab,” ütles Josh.
Suitcase was over the weight limit in the airport so ma Da whipped oot aboot 15 shirts n wacked every one a them on to make the weight?????cunt wis sweatin pic.twitter.com/7h7FBgrt03
Natukese aja pärast saadi aru, et John ei kujuta endast ohtu ja tal lubati koos oma pluusidega väravasse minna. Kui video internetti jõudis, otsustas Josh seda oma isale näidata, kes oli alguses veidi üllatunud. Ta polnud alguses video internetti panemise üle rõõmus, aga lõpuks oskas enda üle isegi naerda.
Kuna lennuettevõtted tõstavad pagasi ülekaalu hindasid, rakendavad reisijad kulude vähendamiseks aina äärmuslikemaid meetmeid. Selle aasta alguses kandis üks naine enda seljas 4 kg riideid, et ei peaks maksma 74€ lisaks. “Ma panin selga 4 kleiti, 2 paari lühikesi pükse, sidusin ühe kleidi kaela ümber, tõmbasin seeliku peale, panin kleitide alla veel kaks kleiti, jalga 2 paari jalanõusid ja selga kardigani,” ütles Natalie Wynn.
2018 aastal ei võetud ühte meest lennukile, kes kandis 8 paari pükse ja 10 särki, et vältida 113€ suurust lisatasu maksmist.
OHMYGOSSIP — Kevadel avaldas üks USA toitumisspetsialist endast Instagrami foto, kus tegeleb parasjagu täiesti argipäevase toiminguga, ehk siis sööb võileiba. Ta lisas fotole märgise #WomenEatingFood, et alustada arutelu, kui vähe leidub sotsiaalmeedias pilte, kus keegi parasjagu sööb toitu, vahendab Delish ja Refinery29.
Tänasel päeval on sotsiaalmeedia täis igasuguseid erinevaid toidufotosid, aga pole ühtegi fotot, kus keegi ka sööks seda toitu. Kui googeldada “woman eating”, leidub mitmeid erinevaid fotosid, kus piltilusad naised vaatavad kerge naeratusega oma salatikausi poole. See jäi toitumisspetsialist Alissa Rumsey´t häirima. Kuna Rumsey´l kujunes teismelisena välja moondunud arusaam toidust ja oma kehast, otsustas ta minna õppima toitumisalast teadust. Ta mõtleb, et oleks tollal toidusse suhtunud täiesti teisiti, kui oleks internetist leidnud fotosid, kus keegi päriselt ka sööb naudinguga oma toitu.
Rumsey postitas koos oma sõbra Linda Tucker´iga Instagrami postituse, mille eesmärgiks oli julgustada kõiki erineva kujuga, suurusega, värviga ja võimetega naisi jagama fotosid sellest, kui söövad maitsvaid toite – ilma igasuguse selgituseta. Peale tema postitust võib praeguse artikli kirjutamise hetkel leida 1300 sama märksõnaga postitust.
Paljud teised toitumisspetsialistid olid samuti Rumsey postituse üle rõõmsad.
“Nad näevad selles samasugust väärtust, et juba see, et nähakse naisi söömas ilma igasuguse selgituseta, võib aidata normaliseerida söömist,” ütleb Rumsey.
Suur osa Instagrami postitustest on lisandunud muidugi neilt, kellel on “sotsiaalselt aktsepteeritud kehatüüp”. Neil naistel on võib-olla ehk lihtsam söömispilte lisada. Naine ise ütleb, et temal on selliseid pilte lihtne lisada, kuna saab selle eest kiita.
“See on hirmuäratavam, kui oled suurema kehaehitusega, kuna kõik ei pruugi seda positiivse nurga alt näha,” jätkab Rumsey.
Üks #WomenEatingFood-liikumise eesmärkidest ongi rõhutada, et iga kehatüübiga naine võib süüa just sellist toitu nagu ta ise soovib.
Rumsay ja Tucker kutsuvad üles postitama selliseid fotosid, kus naudivad parasjagu hamburgeri, friikartulite, jäätise või kasvõi salati söömist – kui salat teeb sind tõesti õnnelikuks. Lõppkokkuvõttes me kõik ju sööme, sest me peame ja see on üks viisidest edasi kanda normaaset suhtumist toidusse.
OHMYGOSSIP – Need, kes peavalude käes kannatavad teavad, et alati ei aita valuvaigisti ning pidev peavalu võib rikkuda suhted, töövõime ning tekitada palju muid ebameeldivusi. Neuroloogi sõnul on peavalu põhjuseid tegelikult väga mitmeid. Kui tavainimene teab enamasti vaid migreeni* ning naiste puhul peetakse seda vahel ka hormonaalsete muutustega seoses olevaks, siis on ka neid, kes tulevad arsti jutule, arvates, et neid kimbutab ajukasvaja. Siinkohal ütleb dr Toomsoo kõigi peavalu käes vaevlejate lohutuseks, et tema ei ole ühegi kaebleja puhul seda diagnoosi panema pidanud. Pigem peituvad peavalu põhjused mujal.
Ida-Tallinna Keskhaigla peavalukabinetis patsiente vastu võttev dr Toomas Toomsoo räägib, et arst saab tema juurde tulevat patsienti aidata parimal moel vaid siis, kui inimene tema peas võimutsevat valu kirjeldada suudab. Seepärast algab patsiendi abistamine ennekõike vestlusest, valu olemust kirjeldavate suunavate ja selgitavate küsimustike täitmisest ning nende analüüsimisest, vajalike protseduuride läbiviimisest. Alles seejärel saab asuda inimesele sobivat ravi soovitama.
Valuga ei pea leppima
Kindlasti ei ole peavalu kunagi tühine, lihtsalt mööduv nähtus. Samas ei pea sellega ka leppima. Need, kes selle murega arstile pöörduvad, on tihti kannatanud elurütmi ja tegevusi piiravate valusööstude käes juba pikemat aega. Patsientide sekka on viimastel aastatel lisandunud lisaks naistele hulgi mehi. Valu ei vali nimest ning häda ei anna häbeneda — kindlasti ei saa peavalu pidada ka vanemate inimeste puhul paratamatuseks.
Kuid tagasi küsimustike juurde. Valu diagnoosimiseks ei piisa vaid sellest, kui patsient sõnab, et ta pea valutab. Selleks, et selgeks teha, millest võib valu tingitud olla, milline on inimese elustiil ning kui kaua ja kui tugeva peavalu käes ta on vaevelnud, on arstil tarvis teada täpsemalt inimese igapäevaelu ja valust tingitud piirangute kohta. Just patsiendiga vesteldes, temalt tagasisidet saades on võimalik teha järeldusi valu olemuse ja põhjuste kohta.
Neuroloogi sõnul jagunevad peavalud primaarseteks ja sekundaarseteks. Sekundaarse peavaluga on tegu siis, kui patsient kogeb tema jaoks uut peavalu tüüpi, mis on ajutiselt seotud mõne teise tervisehäirega, mille kohta on teada, et see võib põhjustada peavalu. Primaarse peavalu diagnoos eeldab alati mõne teise põhjuse välistamist. Primaarne peavalu ei ole tingitud närvisüsteemi kahjustusest ning selle eristamine erineb ainuüksi patsiendi kaebuste ja nende olemuse analüüsimisel. Tänapäevaste aparaatide ning uurimismeetodite kasutamine esmase diagnoosimise käigus ei ole alati vajalik, kuid see võib osutuda teinekord peavalude eristamisel otstarbekaks.
Kõige enam on patsientidel erinevatest infektsioonidest — näiteks põskkoopapõletik — tingitud peavalusid. Ka silmapatoloogiate või puukentsefaliidist tingitud peavalud pole haruldus. Samuti võib olenevalt elustiilist kimbutada patsienti pingepeavalu, mis teatud olukordades võimendub ning põhjustab probleeme. Kindlasti ei tasu peavalude tekkimisel karta kohe kõige hullemat ehk ajukasvajat — see avastatakse reeglina hoopis muude analüüside käigus ning ootamatult.
Vahel tuleb naispatsiente suunata hoopis günekoloogile, sest just hormonaalsed muutused ning nendest tingitud vaevused võivad põhjustada igakuiseid peavalusid. Õige raviga on sellisest peavalust võimalik pääseda õige pea.
Migreeni näol on tegu ühe levinuma peavaluga, mille puhul on rohkem või vähem inimese elurütm häiritud pikema haigushoo ajaks. Migreenihoog võib kesta mitu päeva, mille jooksul inimene tajub vähemalt üht alljärgnevatest sümptomitest: iiveldus ja/või oksendamine, valguskartus, helikartus. Paljudel inimestel avaldub ilmne seos bioloogiliste ning sotsiaalsete tsüklite vahel — siit sellised käibenimetused nagu suvemigreen, menstruaalne migreen, pingelanguse migreen, nädalalõpumigreen. Lisaks peavalule võivad ilmneda meeleolukõikumised eufooriast depressioonini, liigsöömine, unetus või liigunisus.
Magneesiumipuudus organismis võib olla üks peavalude tekitaja. Eestis müüb 100% naturaalseid magneesiumpreparaate Elisheva & Shoshana (elishevashoshana.com). Magneesiumi on saadaval nii vannihelveste, kehaõli kui peaspreina. Magneesiumkloriid (MgCl₂) võib aidata leevendada järgmisi vaevusi: depressioon, ärevus, väsimus, peavalu, astma, lihsaspinged, liigesvalud, unehäired, krambid, soolehaigused, detoksifikatsioon, ülekaal, magneesiumipuudulikkus. Magneesiumkloriid on oluline mürgiste ainete ja raskemetallide elimineerija ning organismi mineraalide tasakaalu taastaja, reguleerib kolesterooli tootmist ning on hea vererõhu normaliseerija. (Foto: Sigrid Tamme)
Valu põhjus leidub meis eneses
Kindlasti on lisaks ravimite abil saadavale leevendusele suure tähtsusega see, millest konkreetsel inimesel peavalu ikkagi tekib ning kuidas ja kas seda ehk kuidagi oma elurütmi muutes leevendada saaks.
Vaimne ja emotsionaalne stress nii meis endis kui meid ümbritsevas keskkonnas ning sellest tingitud organismi kurnatus ja häiritud vastupanuvõime on peavalude tekkeks soodus pinnas. Parim viis peavalude vältimiseks on vältida stressiolukordi ning püüda lõõgastuda. Inimene ei peagi suutma kõike, endale tuleb anda võimalus puhata ja vahel ka tunnistada lüüasaamist. See, kuidas püüame maailmale näidata, kui tugevad oleme, ei ole lahendus — ühel hetkel hakkab organism märku andma, et kõik ei ole kõige paremas korras.
Kõige paremini aitavad erinevad lõõgastumistehnikad, murede kirjapanek, aktiivne liikumine ja sport, mõni tore harrastus-hobi ning loomulikult tuleb jälgida seda, mida suhu pistame. Toit määrab paljuski selle, kes oleme ja kuidas end tunneme. Peavalude tekkides tuleks välistada allergiate olemasolu — vahel võib olla peavalust vabanemise lahenduseks just nimelt mõne allergilise toidu eemaldamine menüüst. Selliste toiduainete hulka kuuluvad näiteks piim, nisu, šokolaad, muna, riis, kala, pähklid, erinevad puu- ja juurviljad, alkohol, kohv jne. Vältida tuleks pikemaajalist valuvaigistite tarbimist — vahel võivad ka need mõjuda vastupidiselt ning selle asemel, et peavalu maandada, seda hoopis võimendada.
Kindlasti võiks peavalude ilmnedes lasta end kontrollida perearstil ning uurida, kas ehk organismis pole vajaka magneesiumi, liitiumi ja/või elutähtsaid rasvhappeid — vahel võib just lisaannuste manustamine leevendada migreenisümptomeid. Toidulisandid ei asenda täisväärtuslikku toitumist, kuid vahel võib neist abi olla.
Mis aga kõige tähtsam — ärge jääge oma peavaluga üksi! Enamasti on peavalule ravi olemas ning elu ilma peavaluta on kordi nauditavam kui sellega lihtsalt leppides.
_______________________________
* Migreen on haigus, millele on iseloomulikud ühe- või kahepoolse väga tugeva peavalu hood, millele sageli lisanduvad iiveldus, oksendamine ning valgus- ja müratundlikkus. Eristatakse tavalist ja klassikalist migreeni (auraga migreen). Klassikalise migreeni tunnuseks on eelnähud: visuaalsed sümptomid nagu vaatevälja värisemine, siksakiline nägemine ja hemianopsia. Samuti võivad klassikalise migreenile eelneda ühe kehapoole tundlikkusehäire ja jõuetus (hemipleegiline migreen) või afaasia ehk kõnehalvatus. Vertebrobasilaarmigreeni puhul võivad kaasneda teadvuse hämardumine, diploopia ehk topeltnägemine ja tasakaaluhäired.
Avafoto on illustreeriv (Pexels/Charry Jin) Allikas: itk.ee
