ÜHISKOND / ÄRI

Eesti kultuurirahvas mälestab Jaan Ruusi (23. november 1938 – 30. jaanuar 2017)

OHMYGOSSIP — Jaan Ruusi peetakse üheks Eesti erudeerituimaks ja silmapaistvamaks filmikriitikuks viimase poole sajandi jooksul, kelle lahkumise järel jääb meie filmiajakirjanduse maastikule korvamatu tühemik. Jaan Ruus oli oma eriala tõeline professionaal. Oma teeneka ja värvika karjääri tunnustusena on ta pälvinud muu hulgas Kultuurkapitali (2005) ja PÖFFi elutööpreemia (2009) ning Valgetähe V klassi teenetemärgi (2001).

23. novembril 1938. aastal Tallinnas sündinud Ruus jõudis karjääri jooksul töötada meelelahutussaadete toimetajana, stuudio Tallinnfilm dokumentaalfilmide ja animafilmide toimetajana, dokumentaalfilmide stsenaristina ning proovis kätt ka režissöörina. 1973-1978 oli ta stuudio Eesti Telefilm toimetaja, stsenaariumide osakonna juhataja ja aastast 1974 ka stsenaariumide toimetuskolleegiumi liige. 1978–1979 töötas ta ajalehe Sirp ja Vasar filmitoimetajana. 1981. aastal sai Ruusist vastloodud ajakirja Teater. Muusika. Kino filmiosakonna toimetaja. Selle ajakirja filmiosakonnas töötas ta aastatel 1981-1988 juhatajana ning 1991-1999 toimetajana. Aastatel 1992–2015 oli Jaan Ruus Eesti Ekspressi filmitoimetaja.

Paralleelselt filmitoimetaja tööga tegutses Ruus kogu aeg ka filmikriitikuna. Aastast 1965 on Ruus avaldanud üle kahe tuhande filmikirjutise nii Eesti kui maailmafilmist peamiselt nädalalehes Eesti Ekspress, aga ka ajalehtedes Sirp, Postimees ja ajakirjas Teater. Muusika. Kino. Ruus võttis 1993. aastal esmakordselt Eestis kasutusele filmide hindamise punktisüsteemi, algul filmidele telekanalites, 1997. aastast ka Eestis näidatavatele kinofilmidele. Tema loodud on eestikeelsed terminid ”märulifilm” ja ”kobarkino”.

Lisaks on Ruus kirjutanud teatmeteostele mitmeid ülevaateid Eesti filmikunsti arenguteedest, mh Eesti Nõukogude Entsüklopeedias, ENE uusväljaandes 1987 ja juba iseseisvusajal ilmunud Eesti Entsüklopeedias (2002). Aastatel 1992-2012 koostas ta aastaülevaadet Eesti filmist Londonis ilmuvale rahvusvahelisele aastaraamatule “Variety International Film Guide”. 2013. aastal ilmus Jaan Ruusi raamat „Eesti filmi täheatlas. Intervjuud eesti filmi-, teatri- ja elukunstimeistritega”, mis sisaldab kümneid lugusid värvikate elulugudega kultuuriheerostest, kes muutuvate aegade ja olude kiuste on valitud elukutsele truuks jäänud. Ettevalmistamisel oli mahukas teos Eesti filmi ajaloost.

Alates 1971. aastast oli Ruus Eesti Kinoliidu liige, kus ta töötas juhatuse loomingusekretäri, aseesimehe ning juhatuse esimehena. Eesti Filmi Sihtasutuse ekspertkomisjoni esimehena (1997-1999) oli Ruus riikliku filmirahastuse reeglite üks alusepanijaid. Eesti Filmiajakirjanike Ühingu algataja ja esimehena (1993-1998 ja 1999-2015) on ta koondanud Eesti filmiajakirjandust ja filmikriitikuid. Ühing annab aastast 1993 välja aasta filmi auhinda Neitsi Maali.

Ruus on olnud rahvusvahelise filmikriitikute organisatsiooni FIPRESCI žüriis rahvusvahelistel filmifestivalidel Cannes’is, Berliinis, Karlovy Varys ja Mannheimis ning hinnanud võistlusprogrammi filme festivali päevaajakirjas Screen International Cannes’i ja Berliini festivalidel. Aastail 2004-2014 juhtis ta Pimedate Ööde filmifestivali võistlusprogrammi EurAsia.

Jaan Ruusi ärasaatmine toimub laupäeval, 4. veebruaril kell 13.00 Kaarli kirikus.

Eesti Filmi Instituut, Eesti Kinoliit, Pimedate Ööde filmifestival, Eesti Filmiajakirjanike Ühing, DocPoint Tallinn, Eesti Dokumentalistide Gild ja Kultuuriministeerium.

Avafoto: Jaan Ruus (Peeter Langovits/Scanpix)

 

 

Keskerakond otsustas Edgar Savisaare eest ligi 117 000 eurot Tallinna linnale ise tagasi maksta

OHMYGOSSIP – Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) tegi endisele Keskerakonna esimehele Edgar Savisaarele ettekirjutuse tagastada Tallinnale valimiskampaaniale kulutatud ligi 117 000 eurot. Keskerakond andis täna komisjonile teade, et täidab ettekirjutuse Savisaare eest.

„Nii palju on arenguid, et erakond saatis täna hommikul enne koosolekut meile kirja, et ta on valmis Edgar Savisaare ettekirjutuse ise täitma,” sõnas ERJK finantsnõunik Zoja Masso veebilehele Delfi. „Otsus oli selline, et lubame seda täita nelja kuu jooksul, neljandik iga kuu,” sõnas Masso. Nii peab Keskerakond tasuma esimese osa 15. veebruariks.

Foto: Edgar Savisaar (Liis Treimann/Scanpix)
Allikas: Delfi

Riigikontroll: Eesti laste tervishoiukorraldus vajab kiireid muutusi

OHMYGOSSIP — Riigikontrolli hinnangul vajab Eesti laste tervishoiukorraldus kiireid muutusi, kuna laste haigusi ei märgata piisavalt vara, lapsed ei jõua õigeaegselt ravile ning ravi ei ole alati järjepidev.

Haiguste varajaseks avastamiseks on riik ette näinud kindla aja tagant tervisekontrollis käimise. Riigikontrolli audit näitas aga, et tervisekontrollis käivad lapsed ebaregulaarselt ning see sõltub lapse vanusest. Kõige enam jõuavad tervisekontrolli kuni 2aastased, kellest käisid ette nähtud sagedusega perearsti tervisekontrollis 85–93%.

Eelkooliealistel 3–6aastastel lastel tuleb tervisekontrollis käia vähemalt kord aastas. Eelkooliealistest jõudsid sellise sagedusega kontrolli alla 4%. Kolme aasta jooksul ei jõudnud kordagi tervisekontrolli pooled selles vanuses lapsed, mis tähendab, et osad lapsed võivad aastaid olla tervishoiutöötaja vaateväljast eemal.

Kõige vähem käivad lapsed tervisekontrollis koolieas: kontrollis käis sõltuvalt vanusest 8–20% lastest.

Põhjuseid, miks tervisekontrollis ei käida, on erinevaid. Üheks põhjuseks on see, et Sotsiaalministeerium ei ole suutnud tulemuslikult teadvustada tervisekontrollides käimise vajalikkust. Ka paljud perearstid ei ole seni eraldi tähelepanu pööranud laste tervisekontrollides käimisele. Kehva selgitustöö tulemusena on osa lapsevanemate seas jätkuvalt levinud suhtumine, et arsti juurde pole mõtet minna enne kui haigus kallal. Sellist põhimõtet järgivate vanemate lapsed jõuavad spetsialisti juurde sageli liiga hilja ning terviseprobleem on süvenenud. Tagajärjena ravimise aeg pikeneb, tüsistuste oht tõuseb, laps on aktiivsest elust eemal ning rahaline koormus tervishoiusüsteemile kasvab.

Teise kitsaskohana pärsib terviseprobleemide varast märkamist Eesti koolitervishoiu korraldus. Kuna kooliealine laps viibib suure osa päevast koolis, peaksid nii tervisedendus kui ka tervise jälgimine olema osa kõigi laste koolielust. Audit näitas, et koolitervishoiuteenus puudus 14 koolis. Kehtestatud nõuet üks kooliõde 600 õpilase kohta ei suudetud kõikjal täita ehk nõuetekohaselt oli kooliõe hoolega katmata ca 34 000 koolilast.

 

Avafoto: PantherMedia/Marko Volkmar/Scanpix
Allikas: Riigikontroll.ee

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT

 

Save

Dr. Pille Märtin: Gripihaige ravimine intensiivravi osakonnas maksab keskmiselt 26 000 eurot

OHMYGOSSIP — Lääne-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolli arst Pille Märtin rääkis, et kui gripivaktsiin maksab 8-10 eurot, siis keskmise gripi tõttu intensiivraviosakonda jõudnud haige ravimisele kulub 26 000 eurot, vahendab Kliinik.ee.

Pille Märtin võttis gripiteemalisel ümarlaual kokku eelmisel gripihooajal haigla intensiivravi osakonda sattunud patsientide ravijuhtumite maksumused. „Neid patsiente, kel oli A gripi pneumoonia ja kes vajasid kopsude kunstlikku ventilatsiooni või mitteinvasiivset hapnikravi, oli meie haiglas kaheksa,“ rääkis Märtin. Nendest kõige kauem viibis haiglas 67-aastane mees, kes saabus kiirabiga haiglasse 12. märtsil ja väljus sealt 19. juulil. Kogu selle aja jooksul vajas ta kõikvõimalikke organsüsteemide toetust, neeruasendusravi ja muid võtteid. See patsient jäi ellu ja käib praegugi arstide vahet. Kõige lühem viibimine oli kaks päeva – arstid pingutasid küll, kuid tulemust ei olnud.

„Ravi kõige kallim maksumus oli 91 000 eurot. Kõige väiksem raviarve oli 1700 eurot,“ ütles Märtin. „Keskeltläbi maksab ühe intensiivravile laekunud patsiendi ravijuht umbes 26 000 eurot. Kaheksa patsiendi ravi kolmanda astme intensiivis maksis meie haiglas ligi 200 000 eurot.“


Avafoto: Dr. Pille Märtin (Tairo Lutter/Scanpix)
Allikas: Kliinik.ee

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT

Soome ja Eesti sõlmisid kaitsekoostöö kokkuleppe

OHMYGOSSIP — Eile, 18.jaanuaril, kirjutasid Eesti ja Soome kaitseministrid Helsingis alla kahepoolsele kaitsekoostöö raamkokkuleppele.

Kaitseminister Margus Tsahkna viibis oma esimesel välisvisiidil Helsingis. Kohtumisel minister Jussi Niinistöga vahetati mõtteid regionaalse julgeoleku, kahepoolse ja Põhjala-Balti kaitsekoostöö edendamise ning Euroopa Liidu ja NATO teemadel, teatas kaitseväe peastaap.


2x Väljavõtted Puolustusministeriö twitteri lehelt @DefenceFinland 

Avafoto: Margus Tsahkna (Jaanus Lensment/Scanpix)

Tervise Arengu Instituudi ekspert Tiiu Härm: e-sigaret, huuletubakas ja vesipiip ei ole suitsetamise ohutum alternatiiv

OHMYGOSSIP — Tervise Arengu Instituudi ekspert Tiiu Härmi kinnitusel on noorte suitsetamisharjumused muutunud. „Sageli ei alustata suitsuproovimist enam vanemate tagant näpatud sigaretist, vaid huuletubakast, maitsestatud e-sigaretist või vesipiibust. Ent esialgne põnevus asendub sageli märkamatult harjumuse ja nikotiinisõltuvusega, mis sageli viib tavasigarettide suitsetamiseni,“ sõnab Härm.

Näiteks vesipiibutubakat maitsestatakse ja lõhnastatakse mitmesuguste ainetega, et tubaka maitse poleks nii tuntav ja tugev. Seetõttu on piibutamine oma meeldiva aroomi ja maheda maitse tõttu peamiseks ahvatluseks just nendele, kes pole varem suitsu proovinud ega suitsetanud.

Vesipiibu müüjad väidavad, et kuna vesipiibusuits jõuab inimese organismi läbi veefiltri, ei saa see olla tervisele nii kahjulik kui sigaretisuits. Ent vesipiibu kui ka kõigi teiste tubakatoodete mõju tervisele ei erine tavasigarettide omast. Vesipiipu suitsetatakse üldjuhul 20–80 minutit järjest, selle aja jooksul tõmmatakse 50–200 mahvi, millest igaüks sisaldab 0,15–1,0 liitrit suitsu. Tavalise ühetunnise piibutamisseansi käigus hingatakse seega sisse 100–200 korda rohkem suitsu kui ühte sigaretti tõmmates.

Huuletubaka ehk snusi tarvitamisel saadav nikotiinitase on organismis püsivam ja ühtlasem, mistõttu tekitab huuletubakas tunduvalt tugevama sõltuvuse kui sigaretitubakas. Risk jääda nikotiinist sõltuvusse on huuletubaka tarvitamisel 2-4 korda suurem kui tavasigarette suitsetades. See tähendab, et huuletubakast loobumise järel võib inimene hakata suitsetama sigarette oluliselt suuremas koguses kui enne huuletubaka tarvitamisega alustamist.

Kolmel neljast huuletubaka tarvitajast esineb suuõõne kahjustusi. Huuletubakas tekitab igemehaigusi ja -põletikke, hammaste lagunemist ning hävitab hammaste kinnituskudesid kuni hammaste väljalangemiseni. Huuletubakas ei saasta küll ümbritsevat keskkonda suitsuga, kuid selle tarvitamine ei jäta kehas puutumata ühtegi elundit. Kuna suuõõs on tubakakeemiaga kestvas kontaktis, on tõsine oht haigestuda huule-, keele-, põse-, kõri- ja neeluvähki. Juhul kui tubakamahl alla neelatakse, on ohustatud ka söögitoru ja kõhunääre. Huuletubaka tarvitamine kahjustab kesknärvisüsteemi, kutsudes esile uimastava toime ja ärevushäireid, tähelepanu- ning keskendumisraskusi.

Andmed e-sigareti pikaajaliste tervisemõjude kohta puuduvad, sest e-sigaret on suhteliselt uus toode. Uurimistulemuste üldistamise teeb keeruliseks ka see, et tooted ei ole standardiseeritud ning kemikaalide sisaldus varieerub.

E-sigareti mõju on uurinud ka Tartu Ülikooli teadlased. Prof Alan Altraja kinnitab, et e-sigareti tarvitamisel käivituvad hingamiselundites sigaretisuitsu mõjuga väga sarnased protsessid. „Järelikult suureneb risk haigestuda samadesse haigustesse, mille riskiteguriks on sigaretisuitsetamine: kroonilisse obstruktiivsesse kopsuhaigusesse (KOK), hingamisteede nakkustesse ja kopsuvähki. On tõenäoline, et e-sigaretid sisaldavad lühemat nimistutu erinevaid toksilisi aineid (mõned sajad) kui tavasigaretid (mõned tuhanded), kuid e-sigarettide mõju on sarnane tavasigarettide suitsetamise toimega,“ lausub Altraja.

Samuti ei ole e-sigareti kasutamine suitsetamisest loobumiseks seniste uuringute põhjal tõhusam meetod kui olemasolevate ja ohutumate abivahendite kasutamine. E-sigaretiga eksperimenteerimine ilma täiendava abita loobumiseks võib õnnestumise tõenäosust hoopis vähendada ning sageli suitsetatakse tavalist ja e-sigaretti paralleelselt. Suitsetamisest loobumiseks soovitab tervise arengu instituut pöörduda suitsetamisest loobumise nõustamiskabinetti.

Avafoto: Tervise Arengu Instituudi nõunik Tiiu Härm (Peeter Langovits/Scanpix)
Allikas: Tervise Aregu Instituut (tai.ee)

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise nõunik Triinu Täht: Alkoholireklaam paneb noored jooma

OHMYGOSSIP — Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Triinu Täht kirjutab Tallinna ajalehes Pealinn, et alkoholireklaami piiramise idee lähtub eelkõige meie noorte tervise ja tuleviku huvidest. On tõestatud, et alkoholireklaamid suurendavad tarbimist ning selle mõju avaldub kogu elu vältel. Kui ühest küljest on reklaami mõju ajas suurenev, siis erinevaid eksperimentaaluuringuid näitavad, et reklaamil võib olla ka otsekohene mõju tarbimisele.

Euroopa Komisjoni juures töötav teadlaste rühm leidis, et reklaami mõju inimesele aja jooksul suureneb. See tähendab, et reklaamidega luuakse juba varases eas eelsuhtumine alkoholi ning hiljem seda kinnistatakse. See omakorda põhjustab suuremat tarbimist kogu elu vältel. Näiteks neis riikides, kus noored näevad alkoholireklaami rohkem, hakatakse 20ndate keskele jõudes jooma suuremates kogustes. Samal ajal hakkab vähenema nende alkoholitarbimine, kes näevad reklaami vähem.

Teadusprojektid kinnitavad
Alkoholireklaami otsekohese mõju kohta on teinud eksperimentaaluuringu näiteks Radboud Ülikooli käitumisteaduste instituut, Utrechti Ülikooli noorukite arengu uuringukeskus ja Queen’si Ülikooli psühholoogiaosakond. Katsealusteks valiti 80 meesüliõpilast vanuses 18–29 ning nad jagati plaanipäratult nelja gruppi. Iga grupp vaatas tunnist filmilõiku, milles oli kaks reklaamipausi. Esimene grupp vaatas filmi, kus tarbiti ohtralt alkoholi ja sinna vahele näidati alkoholireklaame. Teine grupp vaatas sama filmi, kuid alkoholireklaami asemel näidati muud. Kaks ülejäänud gruppi vaatasid filmi, kus ei tarbitud palju alkoholi. Siiski näidati ühele grupile alkoholi-, kuid teisele neutraalseid reklaame. Osalejad teadsid vaid seda, et uuritakse nende tavapärast käitumist teleka vaatamise ajal. Uuringutoa nurka pandi külmkapp mittealkohoolsete- ja alkohoolsete jookidega. Uuringutulemus näitas, et esimene grupp (alkofilm+alkoreklaam) tarbis eksperimendi jooksul pea kaks korda rohkem alkohoolseid jooke, kui see grupp, kellele alkoholi ei näidatud (film+reklaam).

joodud-alkojookide-arv

2007. aastal Euroopa Komisjoni poolt rahastatud ELSA teadusprojekt näitas, et valdav osa alkoholireklaame näitab alkoholitarbimist kui lõbusat, meeldivat ja tagajärgedeta tegevust. Lisaks kujutatakse neis tegelasi, kes on keskmisest ilusamad, rikkamad, õnnelikumad ning neil läheb elus hästi. Noored, kellele alkoholireklaamid meeldisid, kaldusid rohkem ka seal näidatut tõepähe võtma. Seega reklaami mõju eelduseks on selle meeldimine. Selle mõju noortele saab ohjata, kui muuta reklaamid vähematraktiivsemaks. Sama teadusprojekt tuvastas ka mitmeid uuringuid, mille kohaselt alkoholireklaamid on kõige tuntumad just noorte seas. Näiteks Ühendkuningriigi lapsed teavad alkoholireklaame paremini kui toidureklaame.

Eesti noored teavad enim alkoholireklaame
Alkoholireklaamide jõudmist noorteni on Eestis püütud vähendada ajaliste piirangutega elektroonilises meedias. 2008. aasta keskel jõustunud reklaamiseadus keelas hommikul kaheksast kuni õhtul kaheksani teles ja raadios alkoholireklaami. Tänaseks on piirangut pikendatud ning alkoholireklaam on teles ja raadios keelatud kella seitsmest kuni õhtul üheksani. 2011. aastal sõlmisid tootjad vabatahtliku leppe, mille kohaselt ei näidata reklaami noortele või kogu perele suunatud saadete vahel kuni kella kümneni õhtul. Olenemata piirangust, jõuavad reklaamid siiski paljude noorteni ja ka Euroopa Komisjoni tellitud RAND Europe 2012 uuring näitab, et olemasolevad ajapiirangud ei ole piisavad.

2012. aasta EMORi uuringust selgus, et Eesti noored on alkoholireklaamidest väga teadlikud. Näiteks paluti spontaanselt nimetada reklaame ning kõige rohkem märgiti ära just alkoholireklaame. Neid ei nimetatud negatiivsena, vaid neutraalsena või positiivsena. Enim jäi noortel nähtust meelde seltskond, pidu ja positiivne meeleolu. Samuti on EMORi uuringutest selgunud, et alkoholireklaamid ei kirjelda toodet, vaid rõhuvadki eelkõige positiivsetele emotsioonidele ja isikuomadustele. Need on suunatud sotsiaalsete normide kujundamisele ja näidata alkoholitarvitamist kui midagi positiivset.

 

Avafoto: Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Triinu Täht (Liis Treimann/Scanpix)
Allikas: Pealinn.ee

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT

 

Save

Teadlased: Antarktika küljest võib lähiajal murduda hiiglaslik jäämägi

OHMYGOSSIP – Antarktika põhjaosas asuv Larsen C šelfiliustik “ripub” praegu vaid 20-kilomeetrise ühenduse küljes, kui see puruneb, võib teadlaste sõnul 5000 ruutkilomeetrine liustik triivima minna ning nii ka kogu ülejäänud jäämassi hapraks muuta.

Šelfiliustikud on liustikud, mis ujuvad merepinnal, olles üht otsa pidi seotud teda toitva maismaaliustikuga. “Kui jää järgmise paari kuu jooksul ei murdu, oleksin ma väga üllatunud,” ütles BBC-le Larsen C uurimuse juht, Swansea Ülikooli professor Adrian Luckman.

Murdumise põhjus peitub asjaolus, et Larsen C ja ülejäänud jäämassiivi vahel olev lõhe on viimasel ajal väga kiiresti kasvama hakanud. Pelgalt viimaste nädalate jooksul pikenes see veel 18 kilomeetri võrra. Lõhe on umbes saja meetri laiune, ent ligi poole kilomeetri sügavune. Ehkki jää murdumise suhtes räägitakse sageli kliima soojenemisest, on professor Luckmani sõnul sedapuhku tegu geograafilise fenomeniga, sest lõhe eksisteerib juba kümnendeid. Teisalt on see eriti tugevalt pikenema hakanud just viimasel ajal.

Avafoto: Larsen C liikumine (MIDAS Project, A. Luckman, Swansea University)

ÜRO liigitas Balti riigid Põhja-Euroopa riikideks

OHMYGOSSIP – ÜRO muutis Balti riikide regioonilist kuuluvust ja liigitas Eesti, Läti ja Leedu Põhja-Euroopa riikideks. Kui seni olid Balti riigid ÜRO liigituse järgi loetud Ida-Euroopa riikideks, siis nüüd leidis ÜRO, et tegemist on Põhja-Euroopasse kuuluvate riikidega, vahendas ERR.

ÜRO liigituse järgi on Põhja-Euroopa riigid Suurbritannia ja Iiri vabariik, Island, Norra, Taani, Rootsi, Soome, Eesti, Läti ja Leedu. ÜRO liigituse järgi kuuluvad Ida-Euroopasse Valgevene, Bulgaaria, Tšehhi, Ungari, Poola, Moldova, Rumeenia, Vene Föderatsioon, Slovakkia ja Ukraina. Kaardil on kõige tumedama sinisega esile tõstetud Põhja-Euroopa riigid, heledamalt Ida-Eurooa, Lääne-Euroopa ja kõige heledama tooniga Lõuna-Euroopa riigid ÜRO liigituse järgi.


Allikas: ERR

Save

Guy Verhofstadt kandideerib europarlamendi juhiks

OHMYGOSSIP – Guy Verhofstadt, kes on Euroopa Parlamendi peamine läbirääkija Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise üle, teatas, et kandideerib europarlamendi juhiks, vahendab AFP.

Genti ülikooli lõpetanud 63-aastane poliitik, endine Belgia peaminister ja europarlamendi liberaalide rühma esimees Verhofstadt soovib asuda sakslase Martin Schulzi asemele, kes teatas novembris otsusest tagasi astuda, et kandideerida Saksamaa valimistel.

Avafoto: Guy Verhofstadt (AP Photo/Geert Vanden Wijngaert/TT NYHETSBYRÅN/Scanpix)

1995 aastal Aasta ärimehe tiitliga pärjatud Rein Kilk astus ASi Pere maksejõuetuse põhjustamises süüdistatavana kohtu ette

OHMYGOSSIP – Harju maakohtus algab täna (9.jaanuar) kohtuprotsess ASi Pere maksejõuetuse põhjustamises süüdistatava ettevõtja Rein Kilgi ja veel nelja inimese üle. Koos Kilgiga astuvad kohtu ette AS Pere maksujõuetuse põhjustamises süüdistatavad Karl Liivapuu, Kaie Raig ja Neeme Raig ning sellele kaasaaitamises süüdistatav Kristjan Oola.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri süüdistuse kohaselt oli AS Pere 2012. aasta veebruaris olukorras, kus aktsiaselts ei olnud võimeline enam täitma oma kohustusi ning nõukogu liikmed asutasid tütarettevõtte ja tõstsid sinna üle kaubamärgid ja aktsiaseltsile kuuluvad kinnisasjad koos tehase sisseseadega. Kilk kinnitas, et Eesti õigussüsteemis tal tervikuna kahtlusi pole, isegi kui mõne selle esindaja teadmised majandusest põhinevad Vilde “Pisuhännast” – igasugune äri on teistel naha üle kõrvade tõmbamine jms. “Süüdistus on alusetu ja isegi absurdne. Jään ootama kohtu seisukohavõttu,” ütles Kilk ERR´ile.

____________________________
Rein Kilk (sündinud 8. märtsil 1953) on eesti ärimees. Ta tegutseb või on olnud tegev kinnisvara-, meedia-, metalli-, restorani-, turva-, toiduaine-, trükitööstuse- ja sadamaäris ning metsanduse ja põllumajanduse valdkonnas. Kilgile kuulus varem 50% toidukontsernist AS Pere ja tema omanduses on Eesti suurim erasadam AS Pärnu Sadam. Kilk on tähelepanu pälvinud ka seoses vanade hoonete restaureerimisega. Rein Kilk on 2003. aastast Eesti Sõudeliidu president ja 2004–2012 Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee liige.

Avafoto: Rein Kilk (Jaanus Lensment/Scanpix)
Allikas: ERR

Kosmoloog ja füüsik Stephen William Hawking sai 75-aastaseks

OHMYGOSSIP – 1942. aastal sündinud Stephen Hawking tähistas 8.jaanuaril raske haiguse kiuste juba oma 75. sünnipäeva. Hawking põeb amüotroofset lateraalskleroosi (ALS) ja ta ei saa ise rääkida, mistõttu kasutab ta enda väljendamiseks arvuti tekitatavat kõnet. Kui Hawking oli 21-aastane, ütlesid talle meedikud, et tal on elada vaid mõni aasta.

ALS-i diagnoosi saanud haigete edaspidise elu keskmine eeldatav kestus jääb kahe ja viie aasta vahele. 20 protsenti ohvritest elavad kauem kui viis aastat. Vähem kui viis protsenti püsivad elus rohkem kui kaks kümnendit pärast diagnoosimist.

Stephen William Hawking (sündinud 8. jaanuaril 1942) on inglise teoreetiline füüsik, kosmoloog, kirjanik ja Cambridge’i ülikooli teoreetilise kosmoloogia keskuse teadusdirektor. Hawkingi uurimused mustade aukude olemuse, relatiivsusteooria, gravitatsiooni ja kosmoloogia alal on märkimisväärsed ja mõjutanud paljusid teadlasi. Hawking on Royal Society of Artsi ja Paavsti Teaduste Akadeemia liige. Ta on Presidendi Vabadusmedali laureaat ja aastatel 1979–2009 oli ta Cambridge’i ülikooli matemaatikaprofessor. Hawking on saavutanud edu oma populaarteaduslike töödega, kus arutleb oma teooriate ja kosmoloogia üle. Tema raamat “Aja lühilugu” oli tohutu läbimüügiga ja püsis The Sunday Times’i raamatumüügi edetabelis rekordilised 237 nädalat. Stephen William Hawking valiti 1984. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks.

Vaatamata oma haigusele on Hawking saavutanud maailmakuulsuse

Kui Hawking õppis Cambridge’is, tutvus ta peol Jane Wilde’iga, kes oli ühe Stepheni sõbra õde. Veidi aega pärast seda diagnoositi Hawkingil ALS. Paar kihlus 1964. aasta oktoobris ja Hawking on hiljem öelnud, et see andis talle “midagi, mille nimel elada”. Jane ja Stephen abiellusid 14. juulil 1965. Abielu esimestel aastatel elas Jane Londonis, kuni ta sai diplomi. Paar külastas sel ajal konverentside ja füüsikaga seotud põhjustel palju USA-d. Jane alustas õpinguid doktorantuuris ja 1967. aasta mais sündis paaril poeg Robert. Teine laps, tütar Lucy, sündis 1970 ja kolmas laps Timothy sündis 1979. aasta aprillis.

Hawking rääkis oma haigusest ja sellega seotud füüsilistest probleemidest harva ja seda joont järgis ta isegi oma abikaasa Jane’i suhtes. Tema puue tähendas, et majapidamistöödest ta osa ei võtnud ja need jäid ta abikaasa õlule. See võimaldas mehel kulutada aega füüsika üle mõtisklemiseks. Kui Stephen sai töö Pasadenas Californias, tegi Jane ettepaneku, et nende juures võiks elada ja abiks olla mõni doktorantuuris õppiv või selle lõpetanud tudeng. Hawking nõustus ning tema esimeseks õpilaseks ja assistendiks sai Bernard Carr. Pere veetis Pasadenas aasta.

1960. aastate lõpus arenes haigus edasi, Hawking hakkas käima karkudega ja lõpetas regulaarsete loengute andmise. Ta kaotas aeglaselt kirjutamisvõime, aga omandas visuaalseid võimeid, sealhulgas võime näha geomeetrias võrrandeid. Füüsik Werner Israel võrdles hiljem tema saavutusi Mozartiga, kes mõtles oma peas välja terve sümfoonia. Siiski üritas Hawking endiselt jonnakalt iseseisev olla ja keeldus abist ja puudega seotud möönduste tegemisest. Ta soovis, et teda nähtaks kui “esiteks teadlast, teiseks kui populaarteaduslikku kirjanikku ja seejärel kui tavalist inimest samade soovide, unistuste ja ambitsioonidega, nagu igal teisel inimesel.” Jane Wilde Hawking ütles hiljem, et “mõned nimetaksid seda sihikindluseks, mõned kangekaelsuseks. Mina olen seda ühel või teisel ajal nimetanud mõlemaks.” Hawkingit tuli palju veenda, enne kui ta 1960. aastate lõpus nõustus ratastooli kasutama hakkama. Hiljem sai ta kuulsaks omaduse poolest oma ratastooliga metsikult ringi kihutada. Hawking oli kolleegide hulgas populaarne, aga tema haigus, tormakus ja intelligentsus distantseerisid ta mõnestki kolleegist.

Hawking naasis Cambridge’i 1975. aastal. Tema uueks õpilaseks ja assistendiks sai Don Page, kellega Hawking sai lähedaseks. Hawkingi naise Jane’i koormus vähenes ja ta sai taas keskenduda teadustööle ja oma uuele hobile, laulmisele.

1977. aasta detsembris kohtas Jane kirikukooris laulmas käies organist Jonathan Hellyer Jonesi. Jonesist sai lähedane perekonnasõber ja 1980. aastate keskpaigaks olid Jonathan ja Jane teineteisesse armunud. Jane’i sõnul leppis ta abikaasa olukorraga ja teatas, et “ei protesteeri niikaua, kuni ta jätkab tema armastamist”. Jane ja Jonathan otsustasid peret mitte lõhkuda ning nende suhe oli kaua aega pinnapealne.

1980. aastate alguseks oli Hawkingite abielu muutunud täiesti formaalseks. Jane tundis end ülekoormatuna, sest Stephen vajas assistentide ja medõdede hoolt. Samuti oli Hawkingi kuulsus perele ja kolleegidele koormav ja Jane ütles ühes intervjuus, et “tema roll oli öelda Stephenile, et ta pole jumal”. Pinget tekitasid ka religioossed vaated, sest Jane oli kõikumatu kristlane, aga Hawking mitte. 1980. aastate lõpus sai Stephen lähedaseks ühe oma meditsiiniõe Elaine Masoniga ja kuigi mõned Hawkingi kolleegid, hooldajad ja pereliikmed olid häiritud naise iseloomust, lahkus mees 1990. aasta veebruaris Jane’i juurest ja lahutas temast 1995. aasta kevadel. Sama aasta septembris Stephen ja Elaine abiellusid.

1999. aastal avaldas Jane oma memuaari Music to Move the Stars, mis kirjeldas tema abielu Stepheniga ja selle allakäiku. Stephen Hawking seda ei kommenteerinud, aga ütles et ta ei loe biograafiaid enda elust. 2000. aastate alguses kartsid pereliikmed, et Elaine peksab meest, aga politsei lõpetas juurdluse pärast seda, kui Hawking keeldus kaebust esitamast.

2006. aastal Elaine ja Stephen lahutasid ja pärast seda muutus mees taas lähedasemaks Jane’i, oma laste ja lastelastega. 2007. aastal avaldas Jane Hawking uue raamatu “Reisides lõpmatusse: minu elu Stepheniga”.

Avafoto: Stephen William Hawking (AP Photo/Bebeto Matthews/TT NYHETSBYRÅN/Scanpix)

USA luureamet: Ameerika presidendivalimisi mõjutanud häkkimise tellis Venemaa president Vladimir Putin

OHMYGOSSIP – Venemaa president Vladimir Putin andis isiklikult korralduse küberrünnakuks ja sel moel hangitud informatsiooni lekitamiseks, et mõjutada USA presidendivalimisi, eelistades selgelt Donald Trumpi võitu, teatasid USA luureametid reedel avaldatud konfidentsiaalsuse nõudest vabastatud raportis.

Agentuurid teatasid, et nende hinnangul püüdsid Putin ja Venemaa valitsus igal võimalusel kaasa aidata Donald Trumpi valimisedule, heites halba varju endisele välisministrile Hillary Clintonile, vahendas raportit agentuur Bloomberg „Kõik kolm agentuuri on selles hinnangus üksmeelel,“ teatasid FBI, CIA ja NSA, vahendab Äripäev.

Valimiste protseduuri ennast häkkimine ei mõjutanud. Trump teatas, et paneb kokku meeskonna, mille ülesandeks on töötada välja abinõud, kuidas küberrünnakud peatada ja neile jõuline vastulöök anda. Luureagentuurid täpsustatisd, et raporti reedel avalikustatud versioonis ei olnud ära toodud kogu konfidentsiaalset informatsiooni, mis tehti teatavaks president Barack Obamale, kahe nädala pärast ametisse asuvale Donald Trumpile ning USA Kongressi liikmetele.

Raportis nenditakse, et Venemaa suunas oma tegevust vastavalt sellele, kuidas muutusid kahe peamise presidendikandidaadi väljavaated valituks saada. „Kui Moskvale paistis, et endine välisminister Hillary Clinton on valimisi võitmas, keskendus Venemaa mõjutuskampaania tema presidendiks saamise väljavaateid õõnestama,“ kirjutab raport.

Avafoto: Venemaa president Vladimir Putin (Mikhail Klimentyev/Kremlin Press Service/Sputnik/AP/ TT NYHETSBYRÅN/Scanpix)

Suri endine Iraani president ja kõrge vaimulik Akbar Hāshemī Rafsanjānī

OHMYGOSSIP – Iraani endine president Akbar Hashemi Rafsanjani suri eile (8.jaanuaril) haiglas pärast infarkti, teatasid uudisteagentuurid ISNA ja FARS. 82-aastane Rafsanjani oli president aastatel 1989-1997. Ta mängis 1979. aastal islamirevolutsioonis pöördelist rolli, kuid oli hiljem karmi suuna pooldajate vastujõuks.

Akbar H?shem? Rafsanj?n? (15. veebruaril 1934 – 8. jaanuaril 2017) oli Iraani poliitik, vaimulik ja ärimees, riigi president aastatel 1989–1997. Rafsanj?n? sündis Rafsanjani linna lähedal. 1948. aastal asus ta õppima šiiitide pühas Qomi linnas teoloogiat. Peagi sai tema õpetajaks R??oll?h Khomeyn?. Rafsanj?n? jagas tema šahhivastaseid vaateid ning asus 1964. aastal šahhivalitsuse vastu aktiivselt võitlema. Seetõttu vangistati ta kuni 1979. aastal viiel korral. Iraani islamirevolutsiooni ajal tõusis ta üheks olulisemaks poliitikuks, kes toetas teokraatliku riigikorralduse loomist. 1980. aastal sai Rafsanj?n?st Iraani parlamendi spiiker, kelleks ta jäi kuni 1989. aastani.

1989 suri riigi kõrgeim juht ajatolla Khomeyn? ja uueks juhiks sai senine president ‘Al? Kh?mene’?. Järgnenud presidendivalimistel võitis Rafsanj?n? mäekõrguse ülekaaluga teisi konkurente. Ehkki ta oli varemalt tuntud küllaltki radikaalse teokraatia pooldajana, osutus ta presidendina pigem ilmalikke reforme toetavaks. Ta püüdis suurendada ilmaliku valitsuse autoriteeti ning läbi viia majanduslikke reforme, samuti pehmendada vastasseisu läänemaailmaga. Rafsanj?n? toetas ka Iisraeli ja Palestiina konflikti rahumeelset lahendamist. 1991. aasta Lahesõja ajal keeldus ta toetamast nii Iraaki kui ka USA-d, mõistes mõlema tegevuse hukka.

2005. aastal kandindeeris Rafsanj?n? uuesti presidendiks ja võitis esimese hääletusvooru, kuid sai teises Ma?m?d A?mad?nezh?dilt lüüa. Seejärel valiti ta kõrgema juhi valimise ja mitmete muude oluliste riigiasjade eest vastutava Iraani Ekspertide Assamblee liikmeks. 2007. aastal valiti ta selle kogu juhiks.

Rafsanj?n? oli ka kõrge vaimulik, ajatolla.

Rafsanj?n? oli Lepitusnõukogu esimees.

Avafoto: Akbar Hashemi Rafsanjani (Alexander Shalgin/TASS/Scanpix)

Maaelu Edendamise Sihtasutus: Eesti kalandussektori ettevõtted saavad laenu

OHMYGOSSIP – Maaelu Edendamise SA hakkab jaanuaris kalandusettevõtjatele Euroopa merendus- ja kalandusfondi (EMKF) vahenditest laene väljastama.

Kala töötlemisega alustavatele või tegelevatele mikro- ja väikeettevõtetele antakse kasvulaenu, mis on ühele taotlejale vahemikus 10 000-100 000 eurot ja laenuperioodi pikkus kuni viis aastat, kirjutab Saarte Hääl. Kalatöötlemise ettevõtetele antakse pikaajalist investeerimislaenu, mille suurus on ühele taotlejale vahemikus 100 000-500 000 eurot ja laenuperioodi pikkus kuni 15 aastat.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (asutatud 1993. aastal) eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust, luues paremaid võimalusi kapitalile ligipääsuks ning tõsta maaettevõtluse konkurentsivõimet.

Lisaks seisab mes.ee pressiteates, et Maaeluministeerium ja Maaelu Edendamise SA sõlmisid lepingu, mille järgi hakkab sihtasutus ettevõtjatele väljastama laene ja tagatisi Eesti maaelu arengukava 2014-2020 vahenditest kokku 36 miljoni euro ulatuses. Lepinguga volitatakse sihtasutust Eesti maaelu arengukava 2014-2020 vahenditest välja andma laene ja tagatisi põllumajandus-, toidutööstus- ja maapiirkonna ettevõtjatele. Koos Eesti riigieelarvest tuleva osalusega on rahastamisvahendi maht 36 miljonit eurot.

„Rahastamisvahendi toel parandab toidusektori ja maapiirkonna ettevõtjate juurdepääs kapitalile. See võimaldab teha olulisi investeeringuid, mille rahastamiseks on raske turult vahendeid leida,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.  „Piiratud vahendite tingimustes saab rahastamisvahendi kaudu rahastada rohkem  projekte, sest väljaantud raha laekub fondi tagasi ja jääb samal eesmärgil ringlusesse,“ lisas minister.

Ministri sõnul on rahastamisvahendi raames plaanis kolm finantstoodet: mikro- ja väikeettevõtete kasvulaen, pikaajaline investeerimislaen ning tootjarühmade ja alustava noortalunikust mikroettevõtja tagatis, millest esmajärjekorras avanevad kasvu- ja investeerimislaen.

Maaelu Edendamise SA juhatuse liikme Madis Reinupi sõnul võimaldab rahastamisvahend sihtasutusel olulisel määral täiendada ettevõtjatele pakutavate finantstoodete valikut. „Ühelt poolt arvestab see maapiirkondade ettevõtjate spetsiifilisi vajadusi ning teisalt aitab investeerimiseks kaasata rahalisi vahendeid ka pangandussektorist,“ ütles Reinup.

Lisainfo ja taotlusvormid uute laenutoodete kohta leiab sihtasutuse veebilehelt www.mes.ee. Sihtasutus alustab laenutaotluste vastuvõttu 8. veebruaril 2016 ja taotlusi saab esitada kuni vahendite ammendumiseni.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Uus maaelu arengukava keskendub viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.

Eesti Reformierakond valis uueks juhiks Hanno Pevkuri + Pevkuri sõnum erakonnakaaslastele

OHMYGOSSIP – Nädalavahetusel (07.jaanuaril) valisid reformierakondlased parteile uue juhatuse ja juhi. Valimised võitis Hanno Pevkur, kes kogus 1048 häält. Vastaskandidaat Kristen Michal kogus 635 häält.

Juhatusse valiti Siim Kallas, Kaja Kallas, Jürgen Ligi, Urmas Paet, Maris Lauri, Arto Aas, Anne Sulling, Urve Tiidus, Aivar Sõerd, Ants Laaneots, Urmas Klaas, Andrei Korobeinik, Laine Randjärv ja Kalle Palling.

Ülekaalukalt Reformierakonna uueks esimeheks valitud Hanno Pevkur ei välista koostööd ühegi parteiga, kuid Keskerakonna juhitud valitsusse ikka ei läheks. Oma Facebooki postituses tänab vastne Reformierakonna juht erakonnakaaslasi ning on kindel, et nii kohalikel kui ka Riigikogu valimistel läheb Reformierakond edasi ühtse meeskonnana.

Head sõbrad,
meedia täitus eile ja täna Reformierakonna tegemistega. Erakond sai uue juhatuse ja esimehe. Ma tänan südamest kõiki erakonnakaaslasi, kes tegid ajalugu. Esimest korda sai valida esimeest kahe tugeva kandidaadi vahel. Ma tänan Kristenit, et saime kuu ajaga Eesti risti põiki läbi sõita ja debateerida Eesti ning Reformierakonna tuleviku üle. Minu eriline tänu kõikidele abilistele, kes mind viimase kuu jooksul toetanud. Ja loomulikult kõigile, kes pidasid õigeks näha just mind Reformierakonna järgmise esimehena. Ma olen veendunud, et Reformierakond läheb edasi ühtse meeskonnana nii kohalikele kui Riigikogu valimistele. Oleme suure tee alguses ja oleme selleks valmis, ikka üheskoos!
Tänades, Hanno Pevkur
______________________
Hanno Pevkur (sündinud 2. aprillil 1977 Iisakus) on Eesti poliitik, alates 7. jaanuarist 2017 Reformierakonna esimees. Aastatel 2009–2012 oli Pevkur Eesti sotsiaalminister, 2012–2014 justiitsminister ja 2014–2016 siseminister. Ta lõpetas 2002. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna bakalaureusetööga “Kohaliku omavalitsusüksuse sisemise detsentraliseerimise probleeme osavalla ja linnaosa näitel”. Alates aastast 2000 töötas ta Nõmme linnaosavalitsuses õigusnõunikuna ja haldussekretärina. Aprillist 2003 kuni märtsini 2005 oli ta Nõmme linnaosa vanem, kui see koht vabanes senise linnaosavanema Urmas Paeti valimise tõttu Riigikokku. Märtsis 2005 tekkis Tallinna koalitsioonis Erakond Res Publica ja Reformierakonna vahel võimutüli. Selle lahendusena otsustati muu hulgas anda Nõmme linnaosavanema koht Res Publicale. Hanno Pevkurile otsustati anda haridust ja kultuuri kureeriva abilinnapea koht. Linnavolikogu kinnitas selle määramise. Ent enne kui linnapeal õnnestus senised abilinnapead vabastada, loobus Res Publica koalitsioonist Reformierakonnaga. Alates 15. aprillist 2007 oli ta Maret Maripuu asendusliikmena XI Riigikogu liige. 2009. aastal nimetas president ta sotsiaalministriks. Alates 10. detsembrist 2012 oli Pevkur justiitsminister, vahetades välja ametist lahkunud Kristen Michali. 26. märtsil 2014 asus ta Taavi Rõivase valitsuse koosseisus siseministri ametipostile.

Hanno Pevkur on abielus ja tal on kaks last. Pevkuri naise nimi on Helin ja laste nimed on Jan Joonas ja Mirt Marleen Pevkur.

Avafoto: Hanno Pevkur (Sander Ilvest/Scanpix)

Merle Liivand — Hakkaja tüdruk, kellel töö Eestis ja treeningbaas Floridas!

Foto: Merle Liivand

OHMYGOSSIP — Merle Liivand on hakkaja eestlanna, kes jagab oma elu Eesti ja Ameerika vahel. Sporti harrastav naine tõi oma firma Swimera all hiljuti Eesti, Baltikumi ja Skandinaavia turule ka kolm Ameerika brändi. Loe kõigest lähemalt juba järgnevast intervjuust!

Rein Veidemann Ohmygossip.ee-le: Telemeelelahutus on alla käinud, sageli triviaalne ja labane

OHMYGOSSIP – “Telemeelelahutus on alla käinud, sageli triviaalne ja labane. Seda üldiselt väldin,” räägib kirjanik, õppejõud ja kirjandusteadlane Rein Veidemann Ohmygossip.ee-le ning ütleb, et tema meelelahutab ennast raamatutega. “Lugemine on mu kirg, kohustus ja pääsemine. Lemmikuid ei jõuaks siin üle lugeda. Nendega on nii, nagu maiustaksid kompvekikarpidega. Kui oled tühjaks söönud, siis paned riiulile. On hea meenutada, mida kõike on maitsta saanud. Kunagi kogusin niimoodi kompvekipabereid. Nüüd kogun nii raamatuid.”

Laulukarussell alustas: vaata kõiki osalejaid ja hääleta

OHMYGOSSIP — Need lapsed on olnud oma linna või maakonna lauluvõistluste edukaimad ja nüüd on aeg kokku saada teleekraanil. Lapsed esinevad kolmes vanuserühmas, žürii valib igas saates välja vanuserühma parimad. Aga televaatajate lemmik kõigist saadetest jõuab otse finaalkontserdile. Oma lemmiku poolt võib hääletada telefoni teel kogu nädala jooksul, kirjutab ERR.

1992. aastal Eve Viilupi ja Aarne Saluveeri poolt ellu kutsutud laste laulusaade toob vaatajate ette parimad laululapsed kogu Eestist. Need lapsed on olnud oma linna või maakonna lauluvõistluste edukamad ja nüüd on aeg kokku saada teleekraanil.

Saate “Laulukarussell” saatejuhid on sel hooajal Mai Palling, Kristel Aaslaid ja Märten Matsu. Muusikajuht on Urmas Lattikas. Toimetajad Laura Kõrvits ja Birgit Rae, režissöör Elo Selirand, juhtoperaator Raul Priks, produtsent Kadi Katarina Priske.

Esimeses saates esinesid kõige nooremad lauljad. Videosid näete SIIT

900 7011 – Kristelle Krooni
900 7012 – Celia Peterson
900 7013 – Eha Merin Nõmm
900 7014 – Meribel Ebber
900 7015 – Georg Paomees
900 7016 – Jessica Buusmann
900 7017 – Vaiko Aasaküla
900 7018 – Oliver Leppik
900 7019 – Elinor Luik

Hääletuskõne hind 1.90 eurot.

Hääletus kestab 8. jaanuarini!

Avafoto: Saatejuhid Mai Palling ja Kristel Aaslaid (ETV)
Allikas: menu.err.ee

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT