OHMYGOSSIP – Praeguseks pole veel teada, kas Vene suursaadiku Türgis tappis hullumeelne või oli see plaanitud poliitiline aktsioon. Põhipõhjus on mõlemal juhul sama – Venemaa nähtav ja jõuline sekkumine Süüria sõtta ning viimastest nädalatest ka ülimalt traagilised sündmused Aleppos, kus Assadi armee ja Venemaa on linna järjepidevalt pommitanud. Aleppo tragöödia on nõudnud tuhandeid linna lõksu jäänud tsiviilohvreid, ka palju lapsi ja naisi, kirjutab Euroopa Parlamendi liige, reformierakondlane Urmas Paet oma Facaebooki kontol.
Sellised traagilised ja äärmiselt emotsionaalsed sündmused Aleppos tekitavad loomulikult vastureaktsiooni ja seda nii inimlikul kui ka poliitilisel tasandil. Meeleheide tekitab raevu ning jõud vastujõudu.
See on kontekst ja atmosfäär, mis Venemaa tegevuse tulemusel Süürias on tekkinud ning mille eest Vene saadik Ankaras maksis eluga. Suursaadik tsiviilisikuna on rünnakule kergelt haavatav ja samas silmapaistev objekt. Seega võis see meelitada ligi nii poliitilisi organisatsioone kui närvid kaotanud ja kättemaksu soovivaid üksikisikuid.
Putin ja Venemaa on Süüria sõtta sekkumisega ja viimaste traagiliste rünnakutega Aleppole tõmmanud osa tulest ka venemaalaste peale. Pole kahtlust, et vägivald Aleppo inimeste kallal on hüppeliselt kasvanud kättemaksuiha. Vene saadik Türgis oli selle esimene, aga nähtav ohver. Tagasilöök võib sellest mõrvast taas tabada ka Vene-Türgi suhteid, mis on alles hakanud paranema pärast intsidenti, kus Türgi lasi alla Vene sõjalennuki.
Süüria sõda on püssirohuladu, mille plahvatused ei piirdu vaid Süüriaga ja potentsiaali on palju laiemateks halbadeks mõjudeks uute konfliktideni välja.
OHMYGOSSIP – Riigikogu võttis vastu tuleva aasta riigieelarve, mille poolt hääletas 55 saadikut, vastu oli 40 saadikut. Tuleva aasta riigieelarve maht on 9,6 miljardit eurot. Riigieelarve kulud kasvavad käesoleva aastaga võrreldes suurusjärgus 700 miljonit eurot ehk 7 protsenti.
Pensionideks on eelarves ettenähtud kokku 1,67 miljardit eurot. Keskmine vanaduspension tõuseb 20 euro võrra, 416 eurole ja jääb ka tulevikus maksuvabaks. Üksi elavatele pensionäridele maksab riik täiendavalt järgmisel aastal toetust 115 eurot.
Kolmandaks lugemiseks esitati täiskogule läbivaatamiseks rida ettepanekuid täiendavate toetuste eraldamiseks mitmes valdkonnas. Eelarves suurendati vahendeid õpetajate palkade ja ka lasteaiaõpetajate palkade tõstmiseks. Lisaks veel vahendid koolipidajatele õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks ning täienduskoolituseks, koolilõunaks ja õppevahenditeks.
Märkimisväärne toetus on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile. See on 22,4 miljonit eurot, millest lõviosa moodustab põllumeestele ettenähtud üleminekutoetus – 19,9 miljonit eurot. Täiendavad eraldised on veel lasterikastele peredele, haigekassale ja tervele reale toetust vajavatele projektidele. Fraktsioonide ettepanekul jaotati 4,1 miljonit eurot kohalikeks investeeringuteks ja toetusteks.
Nende muudatuste mahuks on ligi 70 miljonit eurot, mille katteallikaks on sotsiaalmaksu langetusest loobumine, lahja alkoholi täiendav aktsiisiga maksustamine, diisliaktsiisi tõusu tühistamine, kütuseaktsiisi tõusu edasilükkamine ja majutusteenuse käibemaksumäära tõusust loobumine, täiendavad Eesti Energia dividendid ja tulumaks dividendidelt 9,1 miljonit eurot.
Valitsuse algatatud 2017. aasta riigieelarve seaduse järgi kasvavad eelarves hüppeliselt riigi investeeringud ning Euroopa Liidu raha kasutamine, mis toetab majanduskasvu. Euroopa Liidu ja muid välistoetusi on 2017. aasta riigieelarves kavandatud 961 miljonit eurot ja nende riiklikuks kaasfinantseerimiseks 81 miljonit eurot.
Avafoto: Riigikogu istung (Tairo Lutter/PM/Scanpix)
OHMYGOSSIP —10. detsembri õhtul kogunesid Poolas, Euroopa kultuuripealinnas Wroclawis filmitegijad ja külalised, et juba 29. korda toimuval galaõhtul kuulutada välja Euroopa parim film ja tunnustada parimaid filmiloojaid erinevates kategooriates.
Pea kõik olulisemad preemiad võttis endale Maren Ade film “Toni Erdmann”. Parima lühifilmi preemiat ei võitnud kõigele vaatamata ka Eesti film “Amalimbo”.
OHMYGOSSIP — 8. detsembril anti Eesti Teatriliidus üle Eesti Rahvuskultuuri Fondi Kristi ja Siim Kallase fondi stipendium Anu Lambile. Kristi ja Siim Kallase fondi halduskogu koosseisus Jaak Allik, Rein Lang, Siim Kallas, Maret Maripuu ja Margus Mikomägi otsustas, et Kristi ja Siim Kallase fondi stipendiumi saab Anu Lamp, vahendab ERR.
Stipendium anti Anu Lambile tunnustamaks ja toetamaks tema teejuhi ja õpetaja rolli kümnete endiste ja praeguste Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli üliõpilaste suunamisel Eesti ajaloo ja kultuuri suurmeeste elulugude tundmaõppimisele ning eesti kirjandusloo tüvitekstide esitamisele, eriti silmas pidades tema rolli lavastuste “Elagu, mis põletab”, “… ja Sõna sai lihaks”, ning “Keskööpäike” loomisel.
2017. aastal lisandub Kristi ja Siim Kallase fondi juurde uus stipendium lavastusprojekti toetuseks, milles kavatsetakse kujutada ja mõtestada mõnd Eesti ajaloos aset leidnud sündmust või protsessi, mis avab meie ajaloos tähelepanuväärset rolli mänginud ja tänaseks meie hulgast lahkunud üksikisiku vaimse pärandi või eluloo seigad. 2017. aasta stipendiumideks on eraldatud 10 000 eurot.
Avafoto: Anu Lamp (Toomas Huik/PM/Scanpix)
Allikas: menu.err.ee Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT
OHMYGOSSIP – Üks selle aasta märksõnu on olnud libauudiste vohamine. Mida saab Kersti Kaljulaid enda hinnangul presidendina ette võtta, et äärmuslikud jõud ei pääseks võimule ja Eesti elanikel säiliks kriitikameel?
“Rääkida lihtsalt ja selgelt ja palju. Ma arvan, et on äärmiselt oluline mõista, et populistid – nagu neid tihtipeale nimetatakse – tabasid tegelikult lihtsalt hästi kiiresti ära, milliseks on tänapäeva inforuum muutunud,” sõnas Kaljulaid intervjuus Eesti Päevalehele.
“Info ei maksa suurt midagi ja on kõigile kättesaadav ning väga raske on eristada olulist ebaolulisest,” lisas president.
Avafoto: Kersti Kaljulaid (Mihkel Maripuu/PM/Scanpix) Allikas: Eesti Päevaleht
OHMYGOSSIP – Daily Mail arvutas välja, kumb on tarbijale kasulikum, kas soetada endale vana kasutatud auto või sõita salongist kordades kallima tuttuue pilliga välja, mida ei ähvara aga kohene lagunemine ning remondikuludesse investeerimine.
Võrdluses kasutati viie Ühendkuningriigi kõige populaarsema automargi andmeid, et uutele ja kasutatud autodele kuluv summa välja arvutada. Võrdluses osalesid 3. seeria BMW, Ford Fiesta, Nissan Qashqai, Opel Astra ja Volkswagen Golf. Võrreldud kulutuste hulka kuulusid näiteks kütuse kulu, kindlustus, remondi- ja hoolduskulud.
Kõikide autode puhul oli uuele autole kuluv summa tõepoolest märkimisväärselt madalam kui vanema auto kulutused. Uuele autole kuluv summa on aastas keskmiselt 1669 eurot, samal ajal kui viis aastat vanemale autole kulub keskmiselt 1963 eurot aastas.
Põhjus, miks vanematele autodele rohkem raha kulub, peitub eelkõige kütusekulude suuruses, remondi- ja hoolduskuludes ning kindlustuses. Samuti tuleb uute autodega sageli kaasa kopsakas garantiifond, mis tähendab suurt võitu hoolduskulude pealt.
Samas ei ole kulude kalkulaatorisse sisse arvestatud uue auto ostmise kõige suuremat miinust: auto väärtuse kiiret langust. Näiteks kui uus Ford maksab veidi üle 16 000 euro, siis viis aastat vana auto maksab keskmiselt 5700 eurot. See tähendab, et aastas langeb auto väärtus üle 1700 euro.
Nii et isegi, kui teatud automudelitega on võimalik hoolduskulude ja efektiivsuse pealt mitusada eurot kokku hoida, on uue auto ostmine siiski kokkuvõttes kallim, kuna auto enda väärtus langeb oluliselt kiiremini kui kasutatud auto oma.
OHMYGOSSIP — Karupoeg Puhh tähistas enda 90. sünnipäeva ning selleks tähtsaks juubeliks kirjutasid 4 kirjanikku Alan Alexander Milne’i algupärastele Puhhi lugudele ametliku järje, mis on koondatud teosesse “Maailma parim karu”.
Eri autorite lood seob tervikuks kunsntik Mark Burgess, kelle pildid on joonistatud tuttavas Shepardi stiilis, vahendas “Aktuaalne kaamera”. Inglise keeles nägid Puhhi uued seiklused trükivalgust oktoobris, eesti keelde tõlkis teose Epp Aareleid. Tõlkija ütles, et ehkki tegelaste sekka on ilmunud uusi nägusid, on nad kõik ikka pigem traditsioonilises stiilis ning nuti-Puhhi ja uusi tehnoloogiad raamatus ei ole.
“Rõõmu ja peavalu valmistas asjaolu, et tegu on väga sõnamänguline teosega,” ütles Aareleid ja kinnitas, et ta veetis nii mõnegi magamata öö, mõeldes lahendust ühele või teisele tõlkeküsimusele.
Raamatu “Maailma parim karu” andis välja kirjastus Tänapäev.
Allikas: menu.err.ee Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT
OHMYGOSSIP — Ligi kaks nädalat kestnud 20. Pimedate Ööde filmifestival on jõudnud kulminatsioonini, kui Nordea kontserdimajas jagati välja võistlusprogrammide auhinnad. Kõige edukamateks osutusid filmid “Vaikne süda”, “Idapoolne bisnis” ning “Vaikne hingetõmme”.
Põhivõistlusprogramm
Žüriiliikmed: Uberto Pasolini, William Goldstein, Fridrik Thor Fridriksson, Laura Birn, Steen Bille, Kang Soo-Youn
Grand prix
“Vaikne süda”
Iisrael
Režissöör: Eitan Anner
Produtsent: Gal Greenspan
Vastu võttis: Eitan Anner
Žürii kommentaar: Inspireeriva teekonna eest lootuse ja julguse suunas.
Parim režissöör
“Hingus”
Iraan
Režissöör Narges Abyar
Produtsendid: Mohammad-Hossein Ghassemi & Abouzar Pourmohammadi
Vastu võttis: Narges Abyar
Žürii kommentaar: Tähendusrikka teekonna eest süütusesse ja lapsepõlve maagiasse.
Parim operaator
“Melanija kroonikad”
Läti, Tšehhi, Soome
Operaator: Gints Berzins
Vastu võttis: Gints Berzins
Žürii kommentaar: Unustamatute kujutiste eest inimeste kannatustest looduse karmis ilus.
Parim stsenaarium
“Idapoolne bisnis”
Rumeenia, Leedu, Moldova
Stsenarist: Igor Cobileanski
Vastu võttis: Igor Cobileanski
Žürii kommentaar: Humoorika ja valgustava teekonna eest elu absurdustesse.
Parim meesnäitleja auhind
“Idapoolne bisnis”
Näitlejad: Ion Sapdaru ja Constantin Puscasu
Vastu võtsid: Ion Sapdaru ja Constantin Puscasu
Žürii kommentaar: Selle eest, et meil püsiks meeles armuda luuseritesse ja unistajatesse, kes me kõik oleme.
Parim naisnäitleja
“Vaikne süda”
Iisrael
Näitleja: Ania Bukstein
Vastu võttis: Ania Bukstein
Žürii kommentaar: Selle eest, et ta avas meile tõe sellel tähendusrikkal eneseavastusteekonnal.
Parim filmimuusika
“Kodulävel”
Hispaania
Helilooja: Sílvia Pérez Cruz
Vastu võttis: Sílvia Pérez Cruz
Žürii kommentaar: Selle eest, et ta tõi laostunud inimeste katsumustesse muusikalise elu.
Žürii kommentaar: Armastuse, iha, kahetsuse ja truuduse peene vaatluse ning nüansirikka soopoliitika vaatluse eest traditsioonist ja uskumustest juhitud ühiskonnas.
Žürii eriauhind
“Vaikne hingetõmme”
Colombia
Režissör: Augusto Sandino
Produtsent: Augusto Sandino
Vastu võttis: Augusto Sandino
Žürii kommentaar: Kaleidoskoopilise inimsuhete perspektiivi ning sugude ja generatsioonide ülese armastuse, himu, lootuse ja meelehite voolavuse ja põgususe kujutamise eest.
Žürii eriauhind
“Püha rattur”
Brasiilia
Režissöör: Homero Olivetto
Produtsendid: Kiki Lavigne, Karen Castanho, Fernando Fraiha, Bianca Villar
Vastu võttis: Homero Olivetto
Žürii kommentaar: Julge, sensuaalse, adrenaliini täis sõidu eest, mis tegeleb vastuoluliste teemadega nagu rituaal ja usk, olles samaaegselt vastuvõtlik ja väljakutsuv žanrikino traditsioonide suhtes.
Žürii kommentaar: Hiilgavalt dramaatilise loo eest, mis on teostatud läbi julge mängu narratiivse struktuuri baaselementidega. Käitudes kui julge anatoomik paljastab režissöör elegantselt napisõnaliselt kangelaste sisekogemused, mis on seotud laiema subjektidevahelise kriisiga.
Rahvusvahelise Filmikriitikute Ühingu (FIPRESCI ) žürii auhind parimale Debüütfilmide võistlusprogrammi filmile
Žüriiliikmed: Senem Aytac, Florian Vollmers, Andrei Liimets
“Vaikne hingetõmme”
Colombia
Režisöör: Augusto Sandino
Produtsent: Augusto Sandino
Vastu võttis: Augusto Sandino
Žürii kommentaar: Mitmetasandilise ja sooja Colombia ühiskonna kujutamise eest. Film pakub nüanseeritud kommentaari ühiskonna soorollidele ja võimusuhetele visuaalselt eristuva stiili, peene stsenaariumi ja väljapaistvate, erinevatest põlvkondadest näitlejate tööga.
Oikumeenilise žürii auhind
Žüriiliikmed: Andres Põder, Urmas Viilma, Stefanus, Kornelius, Philippe Jourdan, Erki Tamm
“Sünge õnn”
Režissöör: Stefan Haupt
Žürii kommentaar: Oikumeeniline žürii leides, et “Sünge õnn” on märkimisväärne inimese elu teele sattuvate traagiliste katsumuste, hoolivuse ja kristliku armastuse sõnumi kujutamise poolest.
Võimsa näitlemise ning targa visuaalse kujutamisega film õpetab meid märkama imesid igapäeva ning jumala tegutsemist igapäeva elus läbi inimsuhete, mis ületab inimeseks olemisega kaasneva eksistentsiaalse üksilduse ja ümbritseb meid armastusega.
OHMYGOSSIP — “PÖFFi kaheksa ja pool” keskendus lõpetuseks Sven Grünbergile ning tema 60. sünnipäevale. Helilooja ning muusik rääkis lähemalt, mida tähendab tema jaoks filmimuusika.
“Filmimuusika on hoopis midagi muud kui kontsertmuusika,” ütles helilooja Sven Grünberg “PÖFFi kaheksa ja pooles” ja selgitas, et kontsertmuusika puhul peab sajaprotsendiliselt toimima muusika ise. “Filmis on keerukus selles, et sa ei tohigi end kogu aeg täiel määral maksma panna, sa pead arvestama teiste komponentidega,” tõdes ta ja lisas, et filmis on episoode, kus muusika võtab enda kanda kogu dramaturgia, aga enamasti on situatsioonid, kus ei tohi tappa teksti ja mõtet. “Vahel peab olema ka täiesti taga taustal või isegi jätma paljutähendusliku pausi ja end üldse mitte väljendama.”
Sealjuures tõdes aga Grünberg, et niipea kui algab muusika, kaugeneb film reaalsusest ja dokumentalistikast. “See kõik on muidugi tõepoolest keeruline, kus ennast üldse mitte näidata kuni selleni, et sa pead sajaprotsendiliselt kandma filmi mõtet enda muusikaga.”
Samuti tutvustati “PÖFFi kaheksa ja pooles” värsket Eesti dokumentaalfilmi “Šuša”.
Avafoto: Sven Grünberg (Liis Treimann/ Scanpix)
Allikas: menu.err.ee Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT
OHMYGOSSIP — Laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhataja Aet Maatee sõnul on nii Peeter Perens kui ka Vaike Rajaste osalenud laulu- ja tantsupeo loovmeeskondade töös palju aastaid.
“Vaike Rajastes on sitkust ja Peeter Perensis sügavust. Nüüd on nende hoida ja vedada antud juubelipidude ettevalmistamine ja teostamine. See on suur vastutus ning pikk teekond eestvedajate ja kaasajatena – loomisrõõm nii selle võlus kui ka valus,” ütles ta.
Peeter Perensi ja Siim Selise koosloomes sündinud juubelilaulupeo lähteidee kõrvutab kahte praeguse eesti kultuuri päritoluallikat – ürgset läänemeresoome kultuuri ja meie veel suhteliselt noort osalust euroopa kultuuriga.
XX tantsupeo lähteideena vaatab Vaike Rajaste tantsupeo kujunemislugu, milles peegeldub paljuski ka Eesti maa ja rahva saatus ning lugu. Ideekavand sündis koostöös Tonio Tamraga.
Laulupeo ekspertkomisjonis osalenud professor Rein Veidemanni sõnul on laulupeo protsess oma 150 aastase ajaloo jooksul endas kandnud vaprat teadmist omaenda suutlikkusest ja kestmisvõimest vaatamata kõigile saatuselöökidele.
“See trotsib kohati enesepiitsutavaks hädaldamiseks paisuvat ning elamise rõõmu ja ilu varjutavat muretsemist. Igal viiendal aastal tuletame meelde, mida me tegelikult teenime ja milleks oleme – see on igaviku ihk,” lisas Veidemann.
Laulupeo lähteidee ja muusikalise juhi konkursi komisjoni juhtis dirigent ja EMTA professor Ants Soots. Tantsupeo komisjoni esimeheks oli tantsujuht ning Tallinna Ülikooli teadur Sille Kapper.
XXVII üldlaulupidu ja XX tantsupidu toimuvad 2019. aasta 5.-7. juulini. Esimene laulupidu peeti Tartus 1869. Esimene tantsupidu toimus 1934. aastal Tallinnas.
Laulu- ja tantsupeo üldjuhtidest:
Dirigent Peeter Perens on Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori peadirigent ja Eesti Panga kammerkoori dirigent. Muusikalise hariduse omandas ta Tallinna Konservatooriumis koorijuhtmise erialal ning õppis ka Eesti Muusikaakadeemias ooperilaulmist. Peeter Perens on töötanud 10 aastat G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimise õpetajana ja olnud ka koorijuhtimise osakonna juhataja. Aastate jooksul on ta olnud seotud väga mitmete kooridega, mille seas on näiteks Estonia Seltsi Segakoor ja segakoor Endla ning ta on juhatanud kontsertidel nii Eesti Rahvusmeeskoori kui ka Eesti Filharmoonia Kammerkoori. Laulupeol on Peeter Perens olnud mitmeid kordi nii sega-, mees- kui ka noormeeste kooride liigijuht. Praegu on Perens valmistumas XII noorte laulupeoks “Mina jään”, kus tal on täita noormeestekooride liigijuhi vastutusrikas ülesanne.
Tantsuõpetaja Vaike Rajaste on toonud tantsupidudele sadu rahvatantsijaid ja algatanud talviste tantsupidude traditsiooni. Ta on lõpetanud Viljandi Kultuurikooli ning omandanud Tallinna Ülikoolis kultuurikorraldaja/tantsujuhi eriala. Just Viljandis jätkab Vaike Rajaste ka rahvatantsu oskuste edasi andmist, õpetades Viljandi Kultuuriakadeemias eesti tantsu ning juhendades mitmeid rahvatantsurühmi. Vaike Rajaste on lavastanud paljusid Viljandimaa laulu-ja tantsupidusid, korraldanud üleriigilisi konverentse ja võistutantsimisi ning loonud mitmeid uusi tantse, mis on jõudnud ka tantsupeole. Üleriigiliste tantsupidude lavastusmeeskondades oli ta esmakordselt 1997. aastal ning viimati, 2014. aastal, oli Vaike Rajaste XIX tantsupeol “Puudutus” B2 rühmade liigijuht. Oma kultuuri- ja tantsuõpetajatöö eest Viljandimaal sai Vaike Rajaste 2010. aastal presidendilt Valgetähe V klassi teenetemärgi.
OHMYGOSSIP — Sel aastal oli Eesti Laulul osalejate rekord, konkursile laekus rekordilised 242 laulu. Žüriisse kuulusid Andres Puusepp, Erik Morna, Harri Hakanen, Ingrid Kohtla, Kaidi Klein, Kristel Aaslaid, Olavi Paide, Owe Petersell, Piret Järvis, Siim Nestor ja Toomas Puna. Nüüd on avalikustatud 20 laulu, mis asuvad võistlema 11. ja 18. veebruaril toimuvates Eesti Laulu poolfinaalides.
Poolfinaali pääsesid edasi (juhuslikus järjekorras):
Lenna Kuurmaa – “Slingshot”
Autorid: Lenna Kuurmaa, Nicolas Rebscher, Michelle Leonard
Rasmus Rändvee – “This Love”
Autorid: Bert Prikenfeld, Stewart James Brock, Ewert Sundja, Rasmus Rändvee
Angeelia – “We Ride With Our Flow”
Autorid: Angeelia Maasik, Andres Kõpper
Elina Born – “In or Out”
Autorid: Stig Rästa, Vallo Kikas, Fred Krieger
Leemet Onno – “Hurricane”
Autorid: Leemet Onno, Ed Struijlaart
Laura Prits – “Hey Kiddo”
Autorid: Tara Nabi, Laura Prits, Andres Kõpper
Daniel Levi – “All I Need”
Autorid: Ago Teppand, Daniel Levi Viinalass
Antsud – “Vihm”
Autorid: Aile Alveus-Krautmann
Ariadne – “Feel Me Now”
Autorid: Margus Piik, Tomi Rahula, Anni Rahula
Koit Toome ja Laura – “Verona”
Autorid: Sven Lõhmus
Kerli – “Spirit Animal”
Autorid: Kerli Kõiv, Brian Ziff
Uku Suviste – “Supernatural”
Autorid: Oliver Mazurtšak, Uku Suviste
Avafoto: USA-s elav lauljanna Kerli Kõiv Eesti Muusikaauhinnad 2016 üritusel (PM/SCANPIX BALTICS/SANDER ILVEST)
Allikas: menu.err.ee Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT
OHMYGOSSIP – Täna hommikul selgus, et Ameerika Ühendriikide 45. president on 70-aastane vabariiklane ja ärimees Donald Trump, kes on võitnud vähemalt 278 valijameest (võiduks on vaja 270).
Trumpi sensatsioonilisele edule sillutasid tee võidud Floridas, Ohios ja Põhja-Carolinas. Oma võidukõnes kutsus Trump ameeriklasi ühte koonduma.
President Donald Trump´i vastaskandidaat Hillary Clinton helistas Trumpile ja tunnistas oma kaotust.
OHMYGOSSIP – “Muutused olenevad erakondadest, kes uut koalitsiooni moodustama hakkavad. Kui nende seas on ka Reformierakond pole üleliia suuri muudatusi oodata, kui aga Keskerakond, siis hakkavad mõnedki asjad ja prioriteedid olema me riigis veidi teistmoodi,” räägib Enn Eesmaa Ohmygossip.ee´le.
Enn Eesmaa, 5. novembril toimus Keskerakonna erakorraline kongress. Kuidas te seda sündmust kommenteeriksite, milliseid tundeid see teis tekitas?
See kongress jääb kindlasti Eesti Keskerakonna ajalukku. Ja mitte pelgalt seepärast, et esimeheks valiti Jüri Ratas. Tõestust sellele annavad ilmselt lähipäevad. Seetõttu olid tunded lootusrikkad.
Kas jäite rahule sellega, et Jüri Ratas valiti uueks Keskerakonna esimeheks?
Olen oma noort ja andekat kolleegi Jüri Ratast toetanud juba mitu aastat. Selle mehe töökus ja vastupidavus on kadestamisväärt. Ta on ideaalne meeskonnamängija, kuid suudab kindlalt ka oma meeskonda juhtida. Loodan, et Jüri Ratase poliitiline tulevik teeb rõõmu kogu me rahvale.
Kuidas teile tundub. kas Keskerakond jääb kokku ühtseks parteiks, või lõheneb ning näiteks Edgar Savisaare pooldajad moodustavad uue partei?
Uue partei loomine on raske ja mitmeid ressursse nõudev töö, mille edus ei saa keegi kindel olla. Demokraadina ma kindlasti pooldan inimeste soovi üheskoos midagi teha või otsustamise korral ka tegemata jätta. Kõigis erakondades on pisut või veidi rohkem teisitimõtlejaid, keda võib ka isemõtlejaiks pidada. Kui ei astuta erakonna töö ja korralduse põhitõdede vastu ega laimata avalikult oma erakonnakaaslasi ega koguni erakonda pole mul selliste erakonnakaaslaste vastu suurt midagi. Tuletan meelde, et erakonnad on vabatahtlikud poliitilised ühendused.
7. novembril avaldati peaminister Taavi Rõivasele umbusaldust. Kui peaks juhtuma nii, et Taavi Rõivas lahkub peaministri toolilt, kas see muudaks midagi oluliselt praeguses valitsuses?
Muutused olenevad erakondadest, kes uut koalitsiooni moodustama hakkavad. Kui nende seas on ka Reformierakond pole üleliia suuri muudatusi oodata, kui aga Keskerakond, siis hakkavad mõnedki asjad ja prioriteedid olema me riigis veidi teistmoodi.
Kuna nüüd on Keskerakonna uueks esimeheks Jüri Ratas, siis kas võib muutuda midagi oluliselt Keskerakonnas ja valitsuses tervikuna?
Keskerakonnas on juba muutused toimunud, tööd alustas uus erakonna juhatus. Ees ootavad mõttevahetused me piirkondade töö ja tegevuse üle. Kohalike valimisteni pole enam kuigi palju aega, eeltöö valimisnimekirjade koostamiseks ja valimisteemade väljaselgitamiseks juba käib. Olenevalt valimistulemustest tulevad muutused kogu me riigis või jäävad tulemata, valitsuses võivad suuremad või vähemad muudatused toimuda juba üsna pea.
Avafoto: Enn Eesmaa (PM/Scanpix Baltics/Sander Ilvest)
OHMYGOSSIP —Eile kell 15.00 kukkus kell ning rohkem Eesti Laulu võistluslugusid vastu ei võeta. Viimasel tunnil oli telemajja kohale tulnud aukartust äratav hulk Eesti muusikuid.
Nii mõnedki muusikud esitasid mitu võistluslugu. Teiste hulgas näiteks Ziggy Wildist tuntuks saanud Laura Prits, kes tuli kahe palaga. Üks neist valmis Ewert Sundja, Bert On Beatsi ja rootslase Niklas Marklundiga. Laulud sündisid Eesti Laulu akadeemias. Pritsi enda sõnul oli tegemist väga põneva protsessiga ja varem pole ta sellist stiili viljelenud nagu nüüd uute võistluslugudega. “Ei pea ju olema kogu aeg ühe asja juures,” kommenteeris ta Menule antud intervjuus.
Helina Risti, kes möödunud aastal lõi Eesti Laulu konkursil laineid Zebra Islandi koosseisus ning imeliselt sädelevas rohelises lavakostüümis, tõi tänavu laulu, mis talle enda sõnul meeldib isegi rohkem kui eelmise aasta oma. Kostüümivaliku pärast ta praegu veel siiski ei muretse.
Rasmus Rändvee oli sel aastal võistlusele tulnud sooloartistina ning temagi lugu pärineb Eesti Laulu akadeemiast. Laulja sõnul oleks ta väga tänulik, kui poolfinaali jõuab ning Eesti Laul on tema jaoks uus algus, et hoog jälle käima saada.
Kõige viimasena lubati erandkorras oma laul võistluskasti poetada Daniel Levil, kes liiklusummiku tõttu saabus kohale alles kell 15.08.
Eesti Laulu peaprodutsent Mart Normet loodab väga, et võistlus tuleb ka sel aastal väga kirev, kuna ta ei taha näha ühenäolist sõud, vaid pigem ikka 20 näoga.
Kui varem said konkursil osaleda vaid Eesti autorid, siis tänavu on võimalus ka välismaistel laululoojatel. Välismaa autorid tohivad olla laulu kaasautorid juhul, kui vähemalt pooled laulu loojatest on eestlased või Eesti Vabariigi residendid. Sealhulgas ei piisa sellest, kui ainult sõnad on kirjutanud eestlane.
Üks muusika autor või autorite kollektiiv võib osaleda Eesti Laul 2017 konkursil kuni kolme lauluga. Samuti tohib üks artist esitada eelžüriile kuulamiseks maksimaalselt kolm laulu. Konkursile esitatud laulu pikkus ei tohi olla üle kolme minuti. Laulu sõnad ega muusika ei tohi olla avalikustatud enne 01.09.2016.
Eesti Laul 2017 poolfinaalid toimuvad 11. ja 18. veebruaril. Konkursi finaal toimub 4. märtsil Saku Suurhallis ja piletid on juba müügil.
Avafoto: Väljavõte ERR videost
Allikas: menu.err.ee Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT
OHMYGOSSIP —Saaremaale võiks panna vähemalt ühte kohta uue liiklusmärgi “Sõnnid teel”. Miski on neile karvastele loomadele aia tagant parem tundunud, et nad on pääsu vabadusse otsinud, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Ja vastavalt oma väljanägemisele tundub neil olevat ka sisemist julgust ja väärikust, et end sõiduteel peremehena julgelt tunnevad.
Avafoto: Väljavõte ETV saatest
OHMYGOSSIP — Vaariku kirjutatud, lavastatud ja esitatud na?idend vo?tab la?hema vaatluse alla inimelu va?a?rtused.
“Mul pole tegelikult midagi karta, need teemad on mulle va?ga su?damela?hedased ja miks mitte sellest avameelselt ja valeha?bita ra?a?kida,” u?tles Vaarik. Na?idendi po?hiliste teemade osas toob Vaarik va?lja na?iteks elu kordumatuse ja unikaalsuse. “Me oleme siin maailmas ju esimest korda. Me oleme siin ainult korraks ja me ei tea ise ka, mida ja kuidas teha. Ma olen esimest korda eestlane, esimest korda olen ma isa. Ma pole harjutada saanud. Ma kirjutan oma elu u?he jutiga puhtandina valmis,” ra?a?kis Vaarik ja lisas, et see kõik ei ta?henda, et elu ei vo?iks lo?bus olla. “Elu on parim meelelahutus. Pärast surma jo?uab mossitada ku?ll,” lisas ta.
Monolavastuse teeb omapa?raseks interaktiivsus, publikul on vo?imalik na?itlejaga kaasa ra?a?kida, diskuteerida ja esitada ku?simusi.
“Elu on parim meelelahutus” tuleb esitamisele kolmel korral: 5.novembril, 18. novembril, 19. novembril algusega kell 20.00.
OHMYGOSSIP — ETV saade ja Eesti suurim äriideede konkurss “Ajujaht” läheb vastu oma kümnendale hooajale. “Ringvaates” esitlesid oma ideed hambaarst Anneli Aleksius ja laseriekspert Dmitri Lanevski, kes pakuvad välja hambaharja, mis suudab tuvastada auke ja anda selle info edasi arstile.
Anneli Aleksius on töötanud hambaarstina laseritega üle 15 aasta. “Meil on siin üks tõhus tavaline hambahari, millele on erinevad funktsioonid. Siia oleks vaja lisada funktsioon, mis otsiks üles teie hambaaugud. See on väga võimalik laseriga,” rääkis ta.
Idee seisneb selles, et kui hari leiab augu, jõuab signaal Bluetoothi kaudu mobiiliäppi, mille kaudu saab omakorda suhelda hambaarstiga ja kontrolliks aja kokku leppida.
Dmitri Lanevski ütles, et sellise seadme valmistamiseks ei lähe vaja kalleid komponente ja prototüübi saaks valmis juba mõne kuuga.
Oma ideid saavad kõik “Ajujahi” veebikeskkonnas esitada 30. oktoobrini.
Allikas: menu.err.ee Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT
OHMYGOSSIP —Tartu linnavalitsus saatis volikogule arutamiseks linnakirjaniku stipendiumi eelnõu, mille eesmärk on väärtustada kirjanikuametit, elavdada Tartu kirjanduselu ja koguda tuntust rahvusvahelise kirjanduslinnana. Stipendiumiga tagatakse ühele Tartu linnas elavale kirjanikule või publitsistile aastane püsiv sissetulek.
“Tartu saamisel UNESCO kirjanduslinnaks 2015. aastal lubasime parandada tartlastest kirjanike loomevõimalusi, et nad annaksid ka edaspidi olulise panuse Eesti kultuurilukku,“ ütles abilinnapea Tiia Teppan. Abilinnapea sõnul soovib linn väärtustada kirjanikuametit. “Miks näiteks ei võiks kunagi üks järgmine Bob Dylan tulla just Tartust – ambitsiooni ja andekust meil on. Ka linn soovib sellele heale pinnasele väetist juurde anda.“
Linnakirjaniku stipendiumiga tagatakse ühele Tartu linnas elavale ilukirjanduse või publitsistikaga tegelevale loomeinimesele aastane püsiv sissetulek, mis annab talle võimaluse pühenduda pikema aja jooksul loometööle. Eelnõu kohaselt oleks linnakirjaniku stipendiumi suurus eelneva kalendriaasta kahekordne töötasu alammäär – arvestades 2016. aasta alampalka, oleks see summa 860 eurot kuus. Stipendium antakse kirjanikule üheks aastaks ja makstakse välja osamaksetena aasta jooksul.
Stipendiumi saaja selgitab välja ekspertkomisjon, kuhu kuuluvad Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna, Eesti Kirjandusmuuseumi, Tartu Ülikooli kirjanduse ja teatriteaduse osakonna, Tartu Linnavalitsuse ja Tartu Kultuurkapitali esindajad. Stipendium antakse inimesele, kelle esitatud nägemus linnakirjaniku rollist, senisest ja kavandatavatest loomingulistest tegevustest ühtib enim Tartu kui UNESCO kirjanduslinna eesmärkidega.
“Loomulikult stipendiumi esimene kriteerium on looming või loomingulised plaanid, mis taotlejal on. Aga juba üheks kandideerimise osaks on ka oma mõtete jagamine selles osas, kuidas saaks kirjanik olla linnapildis nähtavamal, kuidas ta saaks avalikult rohkem sõna võtta, kuidas ta saaks kirjanikule ja kirjandusele tähelepanu tõmmata,” kommenteeris Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees Berk Vaher “Aktuaalses kaameras”.
“See tähendab ikkagi seda, et tuleb olla aktiivne Tartu kultuurielus selle aasta jooksul, tuleb esineda meedias ja kui vaja, siis käia koolides õpilastele kirjandust tutvustamas ja enda loomingut tutvustamas. Ja eks me siis vaatame, kes oleks kõige sobivam, kes meie meelest esindab Tartu vaimsust,” lisas Eesti Kirjandusmuuseumi personalijuht Krista Ojasaar.
Kirjanik, kes on stipendiumi saanud, saab seda järgmine kord taotleda viie aasta möödudes. Kui volikogu määruse vastu võtab, hakkab stipendiumi väljaandmist korraldama Tartu Kultuurkapital.
Avafoto: Tartu (Scanpix/ Postimees/ Margus Ansu) Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT
OHMYGOSSIP – Eesti 2016. aasta presidendivalimised muutusid ilmselgelt farsiks. Osalt oli see tingitud sellest, et unustati, kui vananenud ja mõttetu on kogu ligi 25 aastat tagasi hoopis teises ajastus loodud valimiskord. Mille eesmärgiks oli pealegi vältida Arnold Rüütli või mõne teise laulva revolutsiooni juhi valimine riigijuhiks.
Riigikogus põrkusid erakondade korporatiivsed kitsad huvid ning juba enne valimiste algust oli selge, et sealt tulemust ei tule. Seda kummalisem oli vaadata seda kuluaarides toimunud aasimist ja lubaduste jagamist. Seda asendasid pettuste ja reetmiste voorud. Valimiskogus kukkus valimine läbi hulga tühjade sedelite ning kahe suurima erakonna lõhenemise tõttu. Valimised läksid tagasi Riigikokku ning seekord esitas ainsa kandidaadi mingi vanematekogu, mille kohta pole Põhiseaduses sõnakestki. 9 parlamendisaadikut otsustasid umbes poole miljoni valija või õieti 1,3 miljoni Eesti elaniku eest.
Presidendi valimise seaduses on palju vastuolusid ning see ei näegi ette sellist valimist, kus Riigikogus on esimeses voorus vaid üks kandidaat. Peale surutud, mitte sisuliselt valitud. Eliit tahtis sellega oma määrdunud nägu puhtaks pesta. Ent ka seal sulasid 90 Kersti Kaljulaidile antud allkirja lõpuks 81 poolthääleks. Kõige selle taustal pole üldse eriti tähtis, kes lõpuks ära valiti.
Kindlasti on Kaljulaid oma alal tubli inimene, kes pole ka päris tundmatu, ehkki valdava enamiku inimeste jaoks siiski „must hobune“. Ainus, mida ta oma usutavuse tõstmiseks võiks kohe teha, oleks algatada presidendi valimise korra kiire muutmise ja soovitavalt otsevalimiste kehtestamise. Muidu jääb ta siiski mingiks eliidi marionetiks, kostümeeritud käesurujaks. Jooksku kui hästi tahes maratoni, seekord tuli tal läbida siiski vaid umbes 60 meetrit, kui mitte sedagi.
Autor: Mart Ummelas Avafoto: Mart Ummelas (Scanpix/ Peeter Langovits)
