OHMYGOSSIP – 1942. aastal sündinud Stephen Hawking tähistas 8.jaanuaril raske haiguse kiuste juba oma 75. sünnipäeva. Hawking põeb amüotroofset lateraalskleroosi (ALS) ja ta ei saa ise rääkida, mistõttu kasutab ta enda väljendamiseks arvuti tekitatavat kõnet. Kui Hawking oli 21-aastane, ütlesid talle meedikud, et tal on elada vaid mõni aasta.

ALS-i diagnoosi saanud haigete edaspidise elu keskmine eeldatav kestus jääb kahe ja viie aasta vahele. 20 protsenti ohvritest elavad kauem kui viis aastat. Vähem kui viis protsenti püsivad elus rohkem kui kaks kümnendit pärast diagnoosimist.

Stephen William Hawking (sündinud 8. jaanuaril 1942) on inglise teoreetiline füüsik, kosmoloog, kirjanik ja Cambridge’i ülikooli teoreetilise kosmoloogia keskuse teadusdirektor. Hawkingi uurimused mustade aukude olemuse, relatiivsusteooria, gravitatsiooni ja kosmoloogia alal on märkimisväärsed ja mõjutanud paljusid teadlasi. Hawking on Royal Society of Artsi ja Paavsti Teaduste Akadeemia liige. Ta on Presidendi Vabadusmedali laureaat ja aastatel 1979–2009 oli ta Cambridge’i ülikooli matemaatikaprofessor. Hawking on saavutanud edu oma populaarteaduslike töödega, kus arutleb oma teooriate ja kosmoloogia üle. Tema raamat “Aja lühilugu” oli tohutu läbimüügiga ja püsis The Sunday Times’i raamatumüügi edetabelis rekordilised 237 nädalat. Stephen William Hawking valiti 1984. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks.

Vaatamata oma haigusele on Hawking saavutanud maailmakuulsuse

Kui Hawking õppis Cambridge’is, tutvus ta peol Jane Wilde’iga, kes oli ühe Stepheni sõbra õde. Veidi aega pärast seda diagnoositi Hawkingil ALS. Paar kihlus 1964. aasta oktoobris ja Hawking on hiljem öelnud, et see andis talle “midagi, mille nimel elada”. Jane ja Stephen abiellusid 14. juulil 1965. Abielu esimestel aastatel elas Jane Londonis, kuni ta sai diplomi. Paar külastas sel ajal konverentside ja füüsikaga seotud põhjustel palju USA-d. Jane alustas õpinguid doktorantuuris ja 1967. aasta mais sündis paaril poeg Robert. Teine laps, tütar Lucy, sündis 1970 ja kolmas laps Timothy sündis 1979. aasta aprillis.

Hawking rääkis oma haigusest ja sellega seotud füüsilistest probleemidest harva ja seda joont järgis ta isegi oma abikaasa Jane’i suhtes. Tema puue tähendas, et majapidamistöödest ta osa ei võtnud ja need jäid ta abikaasa õlule. See võimaldas mehel kulutada aega füüsika üle mõtisklemiseks. Kui Stephen sai töö Pasadenas Californias, tegi Jane ettepaneku, et nende juures võiks elada ja abiks olla mõni doktorantuuris õppiv või selle lõpetanud tudeng. Hawking nõustus ning tema esimeseks õpilaseks ja assistendiks sai Bernard Carr. Pere veetis Pasadenas aasta.

1960. aastate lõpus arenes haigus edasi, Hawking hakkas käima karkudega ja lõpetas regulaarsete loengute andmise. Ta kaotas aeglaselt kirjutamisvõime, aga omandas visuaalseid võimeid, sealhulgas võime näha geomeetrias võrrandeid. Füüsik Werner Israel võrdles hiljem tema saavutusi Mozartiga, kes mõtles oma peas välja terve sümfoonia. Siiski üritas Hawking endiselt jonnakalt iseseisev olla ja keeldus abist ja puudega seotud möönduste tegemisest. Ta soovis, et teda nähtaks kui “esiteks teadlast, teiseks kui populaarteaduslikku kirjanikku ja seejärel kui tavalist inimest samade soovide, unistuste ja ambitsioonidega, nagu igal teisel inimesel.” Jane Wilde Hawking ütles hiljem, et “mõned nimetaksid seda sihikindluseks, mõned kangekaelsuseks. Mina olen seda ühel või teisel ajal nimetanud mõlemaks.” Hawkingit tuli palju veenda, enne kui ta 1960. aastate lõpus nõustus ratastooli kasutama hakkama. Hiljem sai ta kuulsaks omaduse poolest oma ratastooliga metsikult ringi kihutada. Hawking oli kolleegide hulgas populaarne, aga tema haigus, tormakus ja intelligentsus distantseerisid ta mõnestki kolleegist.

Hawking naasis Cambridge’i 1975. aastal. Tema uueks õpilaseks ja assistendiks sai Don Page, kellega Hawking sai lähedaseks. Hawkingi naise Jane’i koormus vähenes ja ta sai taas keskenduda teadustööle ja oma uuele hobile, laulmisele.

1977. aasta detsembris kohtas Jane kirikukooris laulmas käies organist Jonathan Hellyer Jonesi. Jonesist sai lähedane perekonnasõber ja 1980. aastate keskpaigaks olid Jonathan ja Jane teineteisesse armunud. Jane’i sõnul leppis ta abikaasa olukorraga ja teatas, et “ei protesteeri niikaua, kuni ta jätkab tema armastamist”. Jane ja Jonathan otsustasid peret mitte lõhkuda ning nende suhe oli kaua aega pinnapealne.

1980. aastate alguseks oli Hawkingite abielu muutunud täiesti formaalseks. Jane tundis end ülekoormatuna, sest Stephen vajas assistentide ja medõdede hoolt. Samuti oli Hawkingi kuulsus perele ja kolleegidele koormav ja Jane ütles ühes intervjuus, et “tema roll oli öelda Stephenile, et ta pole jumal”. Pinget tekitasid ka religioossed vaated, sest Jane oli kõikumatu kristlane, aga Hawking mitte. 1980. aastate lõpus sai Stephen lähedaseks ühe oma meditsiiniõe Elaine Masoniga ja kuigi mõned Hawkingi kolleegid, hooldajad ja pereliikmed olid häiritud naise iseloomust, lahkus mees 1990. aasta veebruaris Jane’i juurest ja lahutas temast 1995. aasta kevadel. Sama aasta septembris Stephen ja Elaine abiellusid.

1999. aastal avaldas Jane oma memuaari Music to Move the Stars, mis kirjeldas tema abielu Stepheniga ja selle allakäiku. Stephen Hawking seda ei kommenteerinud, aga ütles et ta ei loe biograafiaid enda elust. 2000. aastate alguses kartsid pereliikmed, et Elaine peksab meest, aga politsei lõpetas juurdluse pärast seda, kui Hawking keeldus kaebust esitamast.

2006. aastal Elaine ja Stephen lahutasid ja pärast seda muutus mees taas lähedasemaks Jane’i, oma laste ja lastelastega. 2007. aastal avaldas Jane Hawking uue raamatu “Reisides lõpmatusse: minu elu Stepheniga”.

Avafoto: Stephen William Hawking (AP Photo/Bebeto Matthews/TT NYHETSBYRÅN/Scanpix)