ÜHISKOND / ÄRI

Kirjutasid Facebooki rassistlikku möga? Vaata, mis politsei sinuga edasi teeb!

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Politsei kavatseb senisest karmimalt sekkuda sotsiaalmeedias levivasse vihakõnesse. Samuti sekkutakse rohkem meeleavalduste takistamisse, vahendab Helsingin Uutiset.

Politsei uus tegevuskava näeb ette, et vihakõne jaoks luuakse eraldi grupp, milles ühendatakse politsei tegevus sotsiaalmeedias muu tegevusega. Grupp hakkab vihakõnet tuvastama ja selle põhjal menetlusi algatama. Kergemal juhul võib politsei vihakõne autorit hoiatada ja nõuda materjali eemaldamist. Kui isikuga ei saada ühendust või ta keeldub materjali eemaldamisest, siis algatatakse kriminaalasi. Nii juhtub ka siis, kui tegemist on tõsisema rikkumisega.

Varasema veebipolitsei baasil loodud grupp hakkab ühtlasi viima läbi eeluurimist vihakõnet ja vihakuritegusid puudutavates asjades. Grupp tegeleb vihakuritegude uurimisega ning pakub vihakuritegude-alast nõustamist, selgitas grupi juht Timo Kilpeläinen.

Kokkuvõttes tegeleb politsei intensiivsemalt veebikuritegevusega. Senisest enam rõhku pööratakse vihakuritegudele ja nende ärahoidmisega seotud koolitusele. Uus tegevusmudel võetakse kasutusele 2017. aasta alguses. Kuni selle ajani jätkavad veebipolitsei ja vihakuritegude uurimine senise malli järgi. Seoses veebikuritegude tõhusama uurimisega eraldab politsei jaoskondadele selleks lisaressursse. Eesmärk on võtta igas jaoskonnas tööle üks veebipolitseinik. Internetis või mujal toimuv vihakõne võib omada mitme kuriteo tunnuseid. Mingi muu kuriteo tunnustega vihakõnet peetakse vihakuriteoks.

Kilpeläinen rõhutab, et politseil on juba varem olnud nulltolerants kõiksugu rassistliku ja muu vihakõne, vihakuritegude ning vägivaldsete äärmusrühmituste suhtes. Politsei on sellega tegelenud juba aastaid. Samal ajal on Kilpeläineni sõnul Soomes lisandunud nii vihakõned kui ka äärmusrühmituste tegevus. Vihakõnel ja vihakuritegudel on otsene seos vägivaldse radikaliseerumise ja ekstremismiga. Vihakõne võib haavatud olekus inimese viia vägivallategudeni.

Politseiinspektor Måns Enqvist märgib, et vihakuritegude vastast tegevust on lisaks politseinike baaskoolitusele arutatud igal aastal inimõiguste-alastel seminaridel. Koolitusele oodatakse inimesi igast politseiüksusest.

 

Avafoto: OHMYGOSSIP

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Ellerheina peadirigent Ingrid Kõrvits: Tähtsaim on see, et hoiame kokku!

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — 65. hooaega tähistava Ellerheina peadirigent Ingrid Kõrvits peab tunnustatud kooristuudio suureks trumbiks kokkukuuluvustunnet: “Ellerheinas alustatakse laulmist juba esimesest klassist ja lauldakse koos 12 aastat. Tekib harjumus koos musitseerida, koos midagi ette võtta.”

Tallinna huvikeskuse Kullo kooristuudio Ellerhein on aastaid hoidnud kõrget taset ja saavutanud rahvusvahelistel konkurssidel häid tulemusi. Kuidas Ellerheina lipp nii kõrgel püsib? “Tähtis pole mitte ainult see, mida proovis tehakse ja kuidas harjutatakse, vaid ka omavaheline suhtlemine, kooskäimine ja koosolemine on väga olulised. See tekitab suure soovi püüda midagi korda saata, ning seda tehakse koos,” usub Kõrvits, et edu võti on üksteise hoidmine. “Arvan, et on oluline, et ollakse justkui üks kogukond,” lausub Kõrvits, kellest sai kooristuudio peadirigent viie aasta eest, kui Tiia-Ester Loitme ameti maha pani. Et kooride juures tegutseb ka viie- ja kuueaastaste muusika- ja rütmikaring Mummud, võib Ellerheina-põlv kesta enamgi kui tosin aastat.

Jaanuaris valis Eesti kooriühing Ingrid Kõrvitsa aasta dirigendiks 2016. Ta kinnitab, et kooril on selles väga suur roll: “Ega ilma koorita ju dirigenti pole.”

 

Avafoto: Ellerhein (OHMYGOSSIP)
Refereeritud artikli täisteksti loe Õhtulehest
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT

Meeleavaldajad üritasid tungida Helsingis siseministeeriumi hoonesse

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Paarkümmend meeleavaldajat üritasid eile pärastlõunal tungida Helsingis siseministeeriumi hoonesse. Osa meeleavaldajaid pääses hoonesse sisse, aga politseil õnnestus nad välja ajada.

Politsei info kohaselt avaldasid inimesed meelt immigrantide väljasaatmise vastu ja  inimõiguste poolt, vahendab Helsingin Sanomat. Ligi 100 meeleavaldajat olid kogunenud Erottajankatu 2 asuva siseministeeriumi hoone ette. Tegemist oli osaga keskpäeval kesklinnas Kansalaistoril meelt avaldanud inimestest. Helsingi politsei teatel on olukord rahulik ja kedagi kinni ei võetud. Meeleavaldajad liikusid siseministeeriumi juurest edasi Rautatientorile. Politseil pole veel infot, kas sissetungijatega midagi ette võetakse. Meeleavaldajatega kohtus siseministeeriumi kantsler Päivi Nerg.

Avafoto: Päivi Nerg (OHMYGOSSIP)

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Soomes sõlmiti esimese kuuga üle 850 homoabielu

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Soomes jõustus märtsi alguses homoabielude seadus ja esimese kuuga sõlmiti üle 850 homoabielu. Neist 87 olid päris esimesed abiellumised ja 770 muutsid oma registreeritud kooselu abieluks, vahendab Iltalehti.

Kõige enam sõlmiti samasoolisi abielusid Uusimaa ja Häme maakondades ehk pealinna Helsingi ümbruses. Vähem sõlmiti homoabielusid Ida-Soomes, Kagu-Soomes, Põhja-Soomes ja Lapimaal. Ühingu Vikerkaarepered juhataja Juha Jämsä ütles, et suuremaks abiellumiseks läheb suvel. Abielul on võrreldes kooseluga mitmeid eeliseid, näiteks kasvõi Kela toetustega seoses. Nüüd püütakse veenda Soome evangeelset luteriusu kirikut nõustuma homopaaride puhul kiriklike laulatustega.

Avafoto: OHMYGOSSIP

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Soomes otsitakse kodudesse koristajaid — isegi 500-eurosest vihjepreemiast pole abi

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Soomes on tekkinud suur puudus kodukoristajatest. Büroodesse on võimalik koristajaid leida, aga kodudesse mitte. Mikkelis asuv koristusfirma Mikkeli Siivotaan on otsinud omale kahte koristajat juba mitu kuud. Pool aastat tagasi palgati personaliotsingufirma. Seal kasutati kõiki võimalikke abinõusid, aga sooviavaldusi koristaja tööle tuli ainult kaks. Katseajaks on töötajaid saadud, aga pikemaks ajaks mitte. Pakutud on inimesi, kes saavad alustada alles aasta pärast, vahendab Yle.

Ettevõtte juht Osku Nykänen räägib, et pani pool aastat tagasi Youtube’i üles video, milles lubab 500 eurose kinkekaardi sellele, kes leiab firmale põhikohaga koristaja. Videot on vaadatud sadu kordi, aga töötegijaid pole leitud.

Teistes koristusfirmades on sama lugu. Pakutakse töötajaid, kellel pole autot. Või ei osata soome ega inglise keelt. Kodude koristamine võib tunduda lihtne, aga see on koristusvaldkonnas üks raskemaid töid. Kodukoristus on raske, kuna tolmu tuleb võtta madalate voodite alt ja kanda välja raskeid vaipu. Riiulitel väikeste esemete vahelt tolmu pühkimine on aeganõudev. Päris igaühte ei saa ka kodudesse lasta.

Koristajale annavad inimesed oma kodu võtme ja seetõttu peab tekkima vastastikune usaldus, räägib koduhooldaja Ester Suve. Tema väitel on koristustöö hea, sest töö tulemus on kohe näha ja klientidega on meeldiv suhelda. Ühe tööpäeva jooksul jõuab ta koristada kolm kodu.

Koristaja õpilane Sophea Som sai möödunud aastal suvetööl palka 1600-1700 eurot kuus. Ta on selle palgaga rahul, sest kodumaal Kambodžas teeniks ta ainult mõnisada eurot. Somi väitel on koristajana hea lihtne tööd leida. Kodudes saab nii koristada kui teha muid abitöid.

Avafoto: OHMYGOSSIP

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Soome suursaadik Kirsti Narinen sekkus Põdra-TV tegemisse

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Soome suursaadik Eestis sekkus Tallinna TV saate Põdra-TV tegemisse, kuna saade ei aja Soome ametlikku liini ja võib kahjustada kahe riigi vahelisi suhteid. Suursaadik Kirsti Narinen rääkis Tallinna linnapea kohusetäitjale Taavi Aasale, et Põdra-TV intervjueerib saates Johan Bäckmani lähedast kaastöötajat Leena Hietaneni. Narinen ütles Iltalehtile, et küsis Taavi Aasa käest, kas too teab, et saates võtab sõna Hietanen, kellel on veidi erinev arusaam Eesti ja Soome ajaloost.

Põdra-TV-d teevad soome ajakirjanikud Sami Lotila  ja Risto Vuorinen. Sami Lotila ütles asja kohta, et Narinen oli Tallinna linnapeaga rääkides Hietaneni maha teinud ja rääkinud probleemidest, mis võivad kaasneda intervjuu eetrisse minekuga. Saadiku sekkumine oli Tallinna TV-s tekitanud tõsise arutelu, aga lõpuks läks intervjuu siiski eetrisse.

Suursaadik Narinen eitas, et sekkus Põdra-TV saate tegemisse. Kokkuvõttes läks kõik hästi ning Tallinna TV otsustas jätkata Põdra-TV-ga sügisel.

Põdra-TV järgmistes saadetes astuvad üles teiste seas skandaalne soome rahvussotsialist, Eestisse sissesõidukeelu saanud Risto Teinonen, Eestis õmblusäri asutanud Ilpo Heino, Tallinnas elav professor Jarmo Virmavirta ja motomees Tapio Lahti.

Avafoto: Suursaadik Kirsti Narinen (OHMYGOSSIP)

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Kingitus loodusele! Soomes ostetakse looduse säilitamiseks maad kokku

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Soomes on 100. aastapäeva puhul algatatud looduskaitsega tegelevate asutuste eestvõttel kampaania, millega ostetakse kokku maad ja luuakse uusi looduskaitsealasid. Elanikud saavad panustada kahte moodi: üks võimalus on inimestel luua omaenda maale kaitsealad. Teine võimalus on panustada rahaga, et selle eest saaks osta maad ja luua kaitsealasid. Projekti nimi on Kingitus loodusele ja selle tarbeks on loodud eraldi veebikülg (luontolahjani.fi). Asja eestvõtja on keskkonnaministeerium.

Projekti laiem eesmärk on säilitada Soome kaunist loodust tulevastele inimpõlvedele. Nii nagu Eestis on ka Soomes inimestel üha suurem mure metsade ja looduse tuleviku pärast. Seetõttu on ka Soome riik pannud õla alla ning igale hektarile uutele kaitsealadele paneb riik omalt poolt ühe hektari maad lisaks. Soome igasse 18 maakonda tahetakse eraisikute abil saada juurde vähemalt 100 hektarit uusi kaitsealasid.

Kaitstav ala võib olla lihtsalt looduslikult ilus koht või siis elab seal mõni kaitsealune loomaliik.

Praeguseks on selle kampaania käigus loodud Soomes juba 240 hektarit uusi kaitsealasid. Kampaanias kutsutakse osalema ka kohalikke omavalitsusi, kellelt loodetakse lisaks saada 1800 hektarit kaitsealust maad. Eraisikute, riigi ja omavalitsuste ühise tegevusena loodetakse nõnda kokku saada 5400 hektarit kaitsealust maad.

Kingitus loodusele on osa Soome 100 programmist. Selle õnnestumise eest vastutavad lisaks maamajandus- ja keskkonnaministeeriumile veel erinevad riigiasutused, looduskaitseorganisatsioonid ja eraisikud.

Avafoto: Helena-Reet Ennet/OHMYGOSSIP

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Soome tahab teise riigina maailmas minna üle paberivabale asjaajamisele

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Soome tahab järgmisest, 2018. aastast minna üle paberivabale asjaajamisele. Sellega oleks Soome teine riik maailmas pärast Taanit, mis läks paberivabale asjaajamisele üle 2013. aastal.

Soomet innustab Taani positiivne eeskuju, edastab Soomes paberivaba asjaajamisega tegelev rahandusministeerium. Taanis mindi paberivabale asjaajamisele ettevõtetega üle 2013. aastal ja eraisikutega aasta hiljem. Praegu saab 89% taanlastest riigilt teateid elektroonilisel teel ja sellise teenusega on rahul 80% kasutajatest. Need, kes ise asjaga hakkama ei saa, saavad selleks abi, aga kogu asjaajamine käib elektroonilisel teel.

Taani puhul on märkimisväärne teenuste kõrge kvaliteet ja kasutajasõbralikkus. Kolmas tähtis asi on kulude kokkuhoid. Elektroonilisel teel on ühe teate pealt võimalik kokku hoida 10 eurot. Taanlaste arvestuse kohaselt hoiab paberivaba asjaajamine aastas kokku ligi 100 miljonit eurot.

Elektroonilise teenuse eelis võrreldes tavapärasega on see, et see on kogu aeg avatud. Elektrooniline teenus on kõigile võrdne: nii linnas tipptunni ajal kui keset metsa. Elektrooniline teenus on tavapärasest kiirem ja turvalisem.

Elektroonilistele teenustele minnakse üle terves Euroopa Liidus. Vastav eelnõu peaks valmima 2019. aastal ja selle kohaselt peab olema teenus kättesaadav ka neile, kel on erivajadused, näiteks nägemispuue.

Elektroonilist asjaajamist ei tehta kõigile kohustuslikuks. Neil, kel arvutit või netiühendust pole, saavad võimaluse asju ajada tavapärasel moel.

 

Sauli Niinistö algatas koos Robin Packalen´i ja Diandra Flores´iga kampaania kiusamise vastu

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Soome president Sauli Niinistö algatas koos popartistide Robini ja Diandraga kampaania kiusamise vastu. Me peaks rohkem teineteist tunnustama. Me usume sellisesse Soomesse, kus kõik on kaasatud, ütles Robin Packalen.

Me usume sellisesse Soomesse, kus kedagi ei kiusata, lisas Diandra Flores.

President Sauli Niinistö tunnistas, et kiusamine on julm ja seda ei korva miski. Ent Soomes on mitmeid edulugusid sellest, kuidas kiusamine on ära lõppenud. Nüüd algatataksegi kampaania selleks, et inimesed jutustaks neid lugusid. Kas sind ennast on ergutatud või oled ise kedagi ergutanud.

Lugude kogumiseks on Twitteris avatud leht #kannustusryhmä (tõlkes: ergutusgrupp). Igaüks võib luua ka oma ergutusrühma ja mõelda, kuidas kiusamist vähendada ja kaaslasi ergutada.

 

Avafoto: Sauli Niinisto (AP/ Martti Kainulainen/ Scanpix)

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Eesti “Selgeltnägijate tuleproov” otsib uusi osalejaid

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP – Eesti “Selgeltnägijate tuleproov” otsib uusi osalejaid. Kui tunned, et oled sensitiivne, siis loe läbi saate tootjate poolt postitatud  kuulutus ning kandideeri saatesse!

NÕIAJAHT! Kutsume “Eesti selgeltnägijate tuleproovi” osalema inimesi, kel on erilised võimed. Muide, igaüks meist on eriline! Kui Sul on mõnikord tunne, et oled väga sensitiivne, suhtled inglitega, näed aurat või tajud, mida keegi tunneb või mõtleb, näed ettekuulutusi oma unedes või tabad end mõtlemas mõnele inimesele, kes Sulle samal hetkel helistab või on Sul hoopis oskus kätega ravida või mingil muul moel inimestele abiks olla, siis oled just Sina see, keda otsime!

Lisaks on oodatud lood seletamatutest ja müstilistest juhtumitest, millele tavalisel moel pole suudetud vastust leida. Tule pane proovile oma erakordsed võimed või tule räägi oma salapärane lugu ehk oskavad selgeltnägijad sellele lahenduse leida!

Sarjas osalemine on suurepärane võimalus kõigile, kes on kogenud, et nad näevad ja tunnetavad teistest rohkem; kel on eriline intuitsioon või kes lihtsalt soovivad kinnitust, et neis on peidus tõeline selgeltnägija.

 

 

Soome on suutnud tõrjuda Vene inforünnakuid paremini kui keegi teine. Kuidas ta seda teeb?

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Soome on suutnud tõrjuda Venemaa inforünnakuid paremini kui Saksamaa, USA ja Baltimaad, kirjutab USA poliitikaväljaanne Foreign Policy. Mis on Soome edu saladus? Ajakiri märgib, tuginedes Soome ametnikele, et Soomel on tugev riiklik haridussüsteem, pikk ajalugu Venemaa vaoshoidmisel ja valitsuse strateegia seismiseks vastu koordineeritud propagandale ja valeinfole, vahendab Eestinen.

USA Harvardi ülikooli välispoliitika asjatundja Jed Willard ütles, et parim viis reageerimiseks on valeinfo parandamine, aga veel paremini aitab oma positiivse kuvandi loomine ja sellest visalt kinni hoidmine. Willard töötab praegu Rootsi valitsuse heaks, aga enne seda aitas ta Soome valitsusel välja töötada programmi, mis aitab aru saada, kuidas valeinfo levib ja kuidas propagandale vastu seista.

Asi sai alguse päris tipust, kui president Sauli Niinistö tunnistas 2015. aasta oktoobris, et Soomes on käimas infosõda ja sellega võitlemine on iga kodaniku kohus. 2016. aasta jaanuaris võttis Soome valitsus kokku ligi 100 ametnikku, kes said infosõja-alase väljaõppe lähtuvalt Willardi juhistest.

Paljudes teistes riikides pole sellist võimekust inforünnakutele vastu seista kui on Soomes.

Willard ütles, et Soomet toetab eelkõige kõrge elustandard, inimeste võime kriitiliselt mõelda ning valitsuse kiire reageerimisvõime, mistõttu välised inforünnakud ei saavuta vajalikku toetuspinda.

„Asi on tõsine. See on sama tõsine kui sõda,” rääkis Willard, „aga soomlased said sellest väga ruttu aru ja reageerisid vastavalt.”

Endine Soome suursaadik Moskvas René Nyberg ütles, et Soomel on Vene-vastases infosõjas mitmed eelised. Esiteks osatakse Soome ajada Venemaaga asju, seda esialgu läbi sõja ja annekteerimiste, hiljem külma sõja ajal. See võimaldas Soomel kainelt hinnata Kremli tegelikke motiive. Lisaks aitab see, et Soome pole Venemaa peamine sihtmärk Euroopa ühtsuse lagundamises.

Peamine sihtmärk on Saksamaa ja Merkel, ütles Nyberg.

Nn Lisa juhtum on kõige ehedam näide valeinfo levitamisel põhinevast infosõjast. Vene infomeedia edastas 2016. aasta jaanuaris, et migrandid vägistasid Berliinis 13-aastase saksa-vene päritolu tüdruku ja enne kui infot jõuti kontrollida, edastas seda juba Saksa meedia.

Ajakiri kirjutab, et Eesti, Läti ja Leedu, samuti teised endised nõukogude vabariigid nagu Gruusia ja Ukraina on olnud Vene infosõja vastu tegutsemisel vähem edukad. Põhjuseks on asjaolu, et neis riikides on tähtsal kohal Vene meedia, mille leviku takistamine võib tekitada omakorda vastandumist. Näiteks Ukrainas rõhub Vene meedia korruptsioonile, et õõnestada Lääne-meelse valitsuse tegutsemist. Samas näiteks Soome on korruptsioonitase ülimadal, mistõttu korruptsiooni argumentidega pole Soome haavatav. 2016. aasta kevadel pandi kinni soomekeelne Vene infokanal Sputnik, kuna see ei kogunud piisavalt lugejaid.

Soome valitsuse infojuht Markku Mantila ütles, et soome ühiskond on hästi haritud ja seetõttu pole seda suudetud mitte millegagi mõjutada.

Vaata ka: foreignpolicy.com

Avafoto: OHMYGOSSIP

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Helsingi mänguväljakutel pakutakse lastele terve suve vältel tasuta toitu

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Helsingis asuvatel laste mänguväljakutel pakutakse sel suvel lastele tasuta lõunasööki samamoodi kui varasemal 75 aastal. Kokku on linnas terve suve avatud 27 mänguväljakut.

Nii nagu varasematel suvedel, pakuvad mänguväljakud mitmekülgset tegevust nii kooliealistele kui väikelastele koos peredega, kirjutab Ohmygossip.fi.

Toitu pakutakse mänguväljakutel suvisel koolivaheajal alates 5. juunist kuni 6. augustini. Suppi, pajarooga või putru antakse tasuta kõigile alla 16-aastastele lastele argipäevadel lõuna ajal. Linnale läheb tasuta toidu jagamine maksma 246 000 eurot.

 

Eesti ja Soome on viletsuse edetabelis samal pulgal

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP – Agentuur Bloomberg koostab igal aastaselt maailma riikide viletsuse edetabeli, kus tänavu Eesti, Some ja Belgia jagavad 25.kohta. Eesti sai tunamullu 47. koha skooriga 5,7, mullu 40. koha tulemusega 7,9 ning tänavu on Eesti kerkinud 65 riigi seas 25. kohale 9,7 punktiga. Ehkki punktid on muutunud vähe, on Eesti tõusnud tabelis palju kõrgemale, mis on sisuliselt halb näitaja.

Viletsuse edetabeli esireas olid Venezuela, Lõuna-Aafrika Vabariik, Argentina, Kreeka, Türgi, Hispaania, Ukraina, Serbia, Brasiilia ja Uruguay.

Kõige vähem läheb elu viletsamaks Bloombergi uuringu kohaselt aga tabeli lõpuosa riikide elanikel. Edetabeli viimased kolm on Tai, Singapur ja Šveits, neile eelnevad Jaapan, Island, Taivan, Taani, Iisrael, Lõuna-Korea ja Hongkong.

Meie lähiriikidest on Norra 47. kohal (indeks 7,3), Rootsi 39. (8,3), Leedu 29. (9,5), Poola 28. (9,6), Soome Eestiga ja Belgiaga 25. kohta jagamas (9,7) ning Läti 18. kohal (11).

Avafoto: Tallinna Raekoja plats (OHMYGOSSIP)

15 MUUDATUST, mida Soome valitsus on liiklusseaduses uuendamas

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Soome valitsus on ette võtnud põhjaliku liiklusseaduse uuenduse, kus näiteks loobutakse jalgrattakiivri soovitusest ja kehtestatakse trahvi suurus sõltumata sissetulekust.

Iltalehti noppis välja 15 olulisemat muudatust.

1) Jalgrattakiivri kandmine pole praegu üheselt sätestatud, kuna see on kasutusel „üldiselt”. Jalgrattakiivri kasutamise soovitus on kavas seadusest üldse välja võtta.
2) Ka jalgratta reflektorite kasutamise soovitus on kavas seadusest välja võtta. Põhjuseks tuuakse asjaolu, et seadus, mille rikkumisele ei järgne mingit karistust, nõrgendab üldist seaduskuulekust.
3) Jalgrattal muutub nõutavaks tagumine punane tuli, kui sõidetakse hämaras või pimedas.
4) Ühesuunalisel tänaval võib jalgrattaga sõita sõidusuunale vastupidises suunas, kui seda lubab vastav liiklusmärk.
5) Kaubikute ja sõiduautode puhul loobutakse neile vastavatest kiiruspiirangutest.
6) Talverehvide kasutusaega pikendatakse. Edaspidi on talverehvide kasutamine nõutav novembri algusest kuni märtsi lõpuni, kui seda nõuavad tee- ja ilmaolud. Praegu on talverehvid kohustuslikud detsembrist kuni veebruari lõpuni olenemata tee- või ilmaoludest.
7) Kergemate rikkumiste puhul loobutakse tavapärastest trahvidest ja trahvimenetlustest, selle asemel kehtestatakse uus laiapõhjaline liiklusveamaks.
8) Uue veamaksu suurus kõigub olenevalt vea suurusest 20-400 euro vahel. Näiteks kiiruse ületamise eest 26-30 km/h võidakse määrata maksimaalselt 400 eurot. Veamaks on kõigile ühesugune olenemata sissetuleku suurusest.
9) Liikluskaamerate abil tuvastatud rikkumise eest võidakse määrata sõidukist lähtuv liiklusveamaks. Maks määratakse vastavalt siis kas sõiduki omanikule või selle kasutajale.
10) Tee telgjoont tähistavate joonte värv muutub kollasest valgeks (nii nagu Eestis). Ühe värvi kasutamine tuleneb Euroopa teistes maades välja kujunenud tavast.
11) Seaduses on sisse toodud uus tee liik – mootorkelgutee.
12) Jalakäijad peavad edaspidi kasutama tee ületamisel silda või tunnelit, kui selline on olemas.
13) Kui liiklusmärk lubab tähistada parkimise algusaega, võib seda edaspidi tähistada digitaalse kellaga.
14) Uued hoiatusmärgid on märgid, millega hoiatatakse jalakäijate ja loomade eest.
15) Traktoriga liiklejad saavad kohustuse kasutada turvavööd, kui traktoril on selline olemas.

 

Avafoto: Helsingi  (PantherMedia/Mikko Palonkorpi/Scanpix)

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Lenna Kuurmaa ja Ivo Linna jagasid “Eesti Laul 2017” kaasvõistlejatele punkte

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP —”Ringvaade” jätkas Eesti Laulu lainel, kutsudes stuudiosse Ivo Linna ja Lenna Kuurmaa, kes jagasid kaasvõistlejatele punkte ja rääkisid sotsiaalmeediast, millega mõlemad neist on viimasel ajal omalaadsel moel kokku puutunud, vahedab Menu.

Ivo Linna sõnas, et kui esimeses poolfinaalis tehti talle Instagrami konto, siis oli tal sama tunne, nagu oleks ta sattunud üksikule saarele ja näinud elusat dinosaurust. “Ma ei ole kunagi varem tundnud, et ma peaksin suhtlema igasugu võrgustikes, aga nüüd, sõbrakesed, ma ei pääse sellest,” ütles ta ja lisas, et ilmselt progressi vastu lõpmatult võidelda ei saa. “Ma ei kujuta ette, et minust saaks hommikust õhtuni sellest sõltuv inimene,” selgitas Linna ja tõdes, et tal on nüüd ka nutitelefon.

Vaata Ivo Linna punkte kaasvõistlejatele:

Enda kaasvõistlejatele jagas punkte ka Lenna Kuurmaa: 

 

Avafoto: Ivo Linna (Mihkel Maripuu/Scanpix)
Allikas: menu.err.ee
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT

Save

Save

Save

“Agenda” kiirkursus: Kuidas libedatel teedel terveks jääda?

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Tänavuse veebruarikuu heitlikud ilmad on muutnud tänavad ja sõiduteed libedaks. Seetõttu on paslik tuletada meelde mõned nipid, kuidas jäistel kõnniteedel jalgadele jääda. Soovitusi jagab R2 “Agenda” saatejuht Eeva Esse, vahendab Menu.

Libedal tänaval kõndides tuleks jätta meelde, et tavapärast sammu kasutades võib maa jalge alt kiiresti kaduda. Selle asemel peaksite sammu aeglustama, võtma käed taskust välja ja imiteerima pingviini kõndi, viies keharaskuse ühelt jalalt teisele. Alternatiiviks pingviini jäljendamisele on klassikalise suusasammu kasutamine, kus keharaskus on suunatud päkkadele ning liikumine toimub libistades. Enne kodust lahkumist tuleb mõelda ka jalanõude valikule. Et uisud nüristuksid jääga kaetud asfaldil kiiresti, siis tuleks eelistada pigem reljeefse, kuid pehme tallaga jalatseid.

 

Avafoto: Eeva Esse (Jaanus Lensment/Postimees/Scanpix)
Allikas: menu.err.ee
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT

Eesti Laul 2017: Vaata, mis järjekorras staarid Saku Suurhallis lavale astuvad 

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Hea sõnum kõigile Eesti Laulu fännidele! Eesti Laul 2017 finaali esinemise järjekord on avalikustatud. Artistid astuvad 4. märtsil Saku Suurhallis lavale sellises järjekorras:

1. Liis Lemsalu “Keep Running”
2. Koit Toome ja Laura “Verona”
3. Whogaux & Karl-Kristjan feat. Maian “Have You Now”
4. Lenna “Slingshot”
5. Daniel Levi “All I Need”
6. Elina Born “In or Out”
7. Ivo Linna “Suur loterii”
8. Rasmus Rändvee “This Love”
9. Ariadne “Feel Me Now”
10. Kerli “Spirit Animal”

Lisaks võistlustules artistidele astuvad Saku Suurhallis üles ka 2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse võitja Måns Zelmerlöw ja Eesti popim poistebänd Beyond Beyond. Mõlemad esinevad nii õhtusel kontserdil kui ka päevases peaproovis.

Avafoto: Vasakult Liis Lemsalu, Lenna Kuurmaa, Laura Põldvere (Mihkel Maripuu/Scanpix)

 

Soomlaste Põdra-TV esimese saate külaline oli kirjanik Juhani Tamminen

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Reedel oli Tallinna TV kanalil eetris esimene saade 10-osalisest sarjast Põdra-TV. Sarja esimese saate külaline oli kirjanik Juhani Tamminen. Tegemist on esimese saatega Eesti teleajaloos, kus saadet teevad välismaalased eesti keeles.

Saade on Tallinna TV veebis järelvaadatav üle kogu maailma. Lisaks intervjuule Juhani Tammineniga oli saates juttu toiduainete hindadest Lidli poes Helsingi kesklinnas Kamppi keskuses. Mitmete kaupade nagu leiva, piima, kohvi ja jogurti hinnad on Soomes märksa madalamad kui Eestis.

Saatekülaline Juhani Tamminen ütles intervjuus, et Eesti probleem, ja ka see, miks Lidl Eestisse ei tulnud, on see, et Eestis on olemas Tallinn, nibin-nabin Tartu ja siis kolmas sektor, mis on hädas. „Tallinn on selline näidisühiskond – madalad kõrghooned ja uhked autod,” jätkas Tamminen, „aga kas see on elu, kui inimene peab kolima kaugelt siia, et ellu jääda.”

Tamminen märkis, et eestlastel on targem kolida Soome, sest Soomes on võimalusi rohkem raha teenida, ellu jääda ja perekonda toita. „Andke andeks, aga eks need Eesti palgad on väga koomilised,” ütles Tamminen, „see on inimeste mõnitamine, kui inimene teenib 480 või 600-700 eurot kuus.”

Sellepärast majandus ei arenegi, märkis Tamminen, meil on tarbimisühiskond, aga kuidas see tarbimine tekib, kui 90% palgast läheb elamise jaoks. Kuivõrd palgad on naeruväärselt madalad, on paljud inimesed läinud Eestist minema ja nad ei tulegi tagasi. „Ja see ongi kõige kohutavam, et nad ei tulegi tagasi,” ütles Tamminen. Ideaalne oleks, kui nad käiksid ära, õpiksid, teeniksid, tuleksid tagasi ja arendaksid oma isamaad, aga nad ei tule. See, et Eestis on palgad väga madalad, on kasulik neile, kes kuritarvitavad seda olukorda ja kasutavad odavat tööjõudu, rääkis Tamminen.

 

Avafoto: Juhani Tamminen (Väljavõte Tallinna TV saatest)

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Save

Jüri Mõis: Tuleb kehtestada 20tunnine töönädal ja pikem puhkus

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP – Ärimees Jüri Mõis kirjutab Äripäevas, et Eesti keskmine palk on juba liikumas sinnapoole, kus vaba aeg muutub rohkemate inimeste jaoks väärtuslikumaks kui lisaeuro.

Mõisa soovitus on nimetada Eestis 20 töötundi nädalas nominaalseks täiskohaga tööks ning 40 tundi nädalas oleks juba inimesel topelttöökoht. Mõis põhjendab, et lühemad tööpäevad on tervislikud ja töötajad produktiivsemad. “Eestis tuleks lahti saada 40tunnise töönädala mentaliteedist ja osalise tööaja halvast mainest,“ arvab ta. “Ning kui Soomes ja Rootsis on minimaalne puhkus viis nädalat, siis kas Eestis ei võiks olla ehk kuus?“

Avafoto: Jüri Mõis (Erik Prozes/Postimees/Scanpix)

123...61Page 2 of 61