OHMYGOSSIP – Antarktika põhjaosas asuv Larsen C šelfiliustik “ripub” praegu vaid 20-kilomeetrise ühenduse küljes, kui see puruneb, võib teadlaste sõnul 5000 ruutkilomeetrine liustik triivima minna ning nii ka kogu ülejäänud jäämassi hapraks muuta.
Šelfiliustikud on liustikud, mis ujuvad merepinnal, olles üht otsa pidi seotud teda toitva maismaaliustikuga. “Kui jää järgmise paari kuu jooksul ei murdu, oleksin ma väga üllatunud,” ütles BBC-le Larsen C uurimuse juht, Swansea Ülikooli professor Adrian Luckman.
Murdumise põhjus peitub asjaolus, et Larsen C ja ülejäänud jäämassiivi vahel olev lõhe on viimasel ajal väga kiiresti kasvama hakanud. Pelgalt viimaste nädalate jooksul pikenes see veel 18 kilomeetri võrra. Lõhe on umbes saja meetri laiune, ent ligi poole kilomeetri sügavune. Ehkki jää murdumise suhtes räägitakse sageli kliima soojenemisest, on professor Luckmani sõnul sedapuhku tegu geograafilise fenomeniga, sest lõhe eksisteerib juba kümnendeid. Teisalt on see eriti tugevalt pikenema hakanud just viimasel ajal.
Avafoto: Larsen C liikumine (MIDAS Project, A. Luckman, Swansea University)