OHMYGOSSIP — Saana (23) on alati teadnud, et ei soovi lapsi saada. Kahjuks ei ole talle aga steriliseerimist võimaldatud ning lapsesaamise hirmuga on kaasnenud elus palju raskuseid, vahendab Iltalehti.
Saana (nimi muudetud) otsustas kolm aastat tagasi, et soovib steriliseerimist. Steriliseerimist ei võimaldata alla kolmekümnestele ja lastetutele naistele. “Üritasin steriliseerimisel tugineda punktile, et seda teostatakse, kui rasedus on naise psüühikale või tervisele ohtlik. Minu peres on olnud palju raskeid vaimseid probleeme nii raseduse ajal, kui järgselt. Mul on alati olnud hirm, et haigestun isegi, kui jään rasedaks,” ütleb Saana.
Saana on kõiki võimalikke rasestumisvastaseid vahendeid proovinud, aga miski ei ole talle sobinud. Rasestumise hirm on nii suur, et ta ei suuda intiimset suhet arendada. Hirm muutis sekselu võimatuks. “Seksiga kaasneb alati hirm ning ma ei suuda ei seksi, ega seksuaalsust nautida.”
Saana on steriliseerimise tingimustega hoolikalt tuvunud. Ta kirjutas neli A4 paberitäit põhjuseid, miks sellist otsust soovib. Üldarst keeldus steriliseerima ilma, et oleks neiu kirjutatud põhjuseid vaadanudki. “Arst oli pahane ja rääkis vaid, et pean saama kolmekümneseks, et steriliseeritud saada. Seejärel muutus ta juba pahaseks, ega vaadanud mulle järelejäänud vastuvõtuaja jooksul otsagi.”
Arsti suhtumine šokeeris Saanat, aga see ei pannud teda alistuma. Selle asemel broneeris ta aja eragünekoloogi vastuvõtule, et probleemi suhtutaks tõsisemal. “Günekoloog luges põhjused läbi, aga viitas jälle vanusele. Ma ei suutnud oma pettumust varjata ja hakkasin nutma. Reaktsioon tekitas selle, et arst hakkas minu vaimse tervise pärast muret tundma.” Arst uuris Saana lapsepõlve ja püüdis välja selgitada, millest trauma on tekkinud. Arst oli veendunud, et Saana elus on toimunud midagi kohutavat, sest kuidas muidu sellises eas neiu nõuab steriliseerimist. “Lõpuks hakkas ta küsitlema minu suitsiidimõtete kohta. Sain arsti juurest minema alles siis, kui lubasin enda “probleemile” abi otsida.” Saana sai hiljem teada, et arst oli teda sundravile määranud. Neiu ei saanud aru, kuidas selline asi üldse võimalik on. “Kas see on tõesti haigus, et inimene ei soovi lapsi? Sellist kohtlemist ma igatahes tundsin,” ütleb Saana.
Saana jätkas üritamist ja läks psühhiaatri vastuvõtule, kus soovis ametlikku kinnitust sellele, et steriliseerimise põhjuseks ei ole vaimuhaigus. Saana rääkis oma murest psühhiaatrile, kes omakorda kinnitas noorele naisele, et ta võib oma otsust tulevikus kahetseda. Viimasel psühhiaatriavisiidil oli tunda arsti kerget pettumust, et neidu ei ole ikka veel võimalik veenda. Psühhiaater selgitas Saana steriliseerimise keeldu põhjusega, et neiu kannatab vaimse terviseprobleemi käes. “Ta oli arvamusel, et rasedus oleks mu tervisele ohtlik. Sellegipoolest kirjutas ta saatekirja neljanda arsti juurde, riikliku günekoloogi vastuvõtule.” Antud günekoloog viitas taas vaimse tervise probleemile ning steriliseerimist ei olnud võimalik seetõttu teha. “Ma ei teadnud, kas nutta või naerda. Psühhiaater oli just öelnud, et steriliseerimist pole põhjust teha, kuna ma pole mingitmoodi haige. Nüüd see günekoloog seab uuesti minu vaimse tervise küsimärgi alla. Steriliseerimise asemel püüdis ta mulle hormoonspiraali maha kaubelda.”
Saana proovis veelkord abi saada ning võttis steriliseerimise jaoks õppelaenu, et eraarsti juurde minna. Arst muidugi keeldus, kuna neiu vanus ei vastanud seadusele. Meeleheitel Saana otsustas Soome asemel nüüd Eesti riiki pöörduda.
Umbes samal ajal kohtus ta mehega, kes oli samuti seda meelt, et ei soovi lapsi. Esimest korda elus juges Saana vastassugupoolega suhelda. “Siinkohal tuleb välja sooline ebavõrdsus, kuna meessõber pääses väga kiiresti vasektoomiasse. Arst, kelle poole mees pöördus, ei küsinud ühtegi lisaküsimust ja pani lihtsalt järjekorda kirja. Kuu aja pärast oli juba operatsioon sooritatud.”
Viimasest arstikülastusest on nüüdseks kulunud kaks aastat. Saana soovib jätkuvalt steriliseerimist, hoolimata, et meessõbra operatsioon lahendas probleemi. “Saaksin operatsioonist sellise tunde, et mu keha kuulub minule,” kirjeldab Saana. “Seksiga seotud ahistustunne vaevab mind teinekord jätkuvalt, kuigi partner on läbinud vasektoomia. Usun, et ahistustunne kaoks, kui saaksin steriliseeritud.”
Kodanike algatusel soovitakse lasta muuta steriliseerimisseadustikku. Steriliseerimisega seotud vanusepiirangut soovitakse alandada 25 eluaasta peale ning laste arv võiks olla kaks. Saana soovib oma looga luua muutust. “Ma arvan, et praegune seadusandlus piirab isiku vabadust oma keha üle.”
Avafoto on illustreeriv (OHMYGOSSIP)