NordenBladet — Näitus “The Spiral of Void” / “Meelemuutus” tegeleb psühhedeelia kui kognitiivse tehnoloogiaga. Raul Meele 1960. aastatel valminud konkreetse luule graafilised ümbertöötlused väljendavad teksti, teadvuse ja taju suhteid, modelleerivad seisundit, kus keel ja tekst väljendavad midagi enamat ülalpool oma funktsionaalsust. Algoritmidele delegeeritud tekstide muutmine mikrotasanditel arendab edasi psühhedeelseid visioone laiuvatest infoväljadest ja energeetilistest tasanditest.

Kiwa graafilised ümbertöötlused Raul Meele luulest on olnud hiljuti väljas ka Avangard galeriis Pärnus ning Tallinn Art Space’s.

Näituse raames esitletakse samanimelist raamatut, mis sisaldab Kiwa remixe Raul Meele 1960. aastatel valminud konkreetsest luulest ning Hanno Soansi tekste. Raamatu graafilise disaini autor on Tuuli Aule, kirjastaja ;paranoia publishing group ltd.

Näituse avamisel esitleb Kiwa teadlastega koostöös loodud elektrokeemilise heli generaatorit, mis on esimene säärane maailmas.

Galleria 68 on peamiselt konstruktivistlikule ja op-kunstile keskenduv projektiruum, Kiwa näitus “The Spiral of Void” / “Meelemuutus” jääb galeriis avatuks kuni 2. juulini.

NordenBladet — Eesti Panga ökonomisti Sulev Perti sõnul on energia hinnakasv viimastel kuudel pidurdunud, kuid toiduainete laiapõhjaline kallinemine maikuus jätkus. “Toiduainete kiire hinnakasvu poolest on Eesti euroala riikide hulgas pigem erandiks,” märkis ta.

NordenBladet — Klassikaraadio suvekava toob palju ilusat muusikat festivalidelt, muusikalisaate “Meloodika” ja igapäevase kultuuri ja muusika kohtumissaate “Suveduur”, lisaks valitud hetki kontserdilavadelt, Klassikaraadio saadetest ja plaadiriiulilt.

NordenBladet — 4.-6. juunini toimuv Venemaa ja Ida-Euroopa uuringute konverents toob Tartusse ligi 200 teadlast üle kogu maailma, et arutleda minevikusündmuste valguses tänaste reaalsuste üle.

Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi ja Euroopa Liidu-Venemaa uuringute keskuse eestvedamisel teist aastat toimuva konverentsi tänavune juhtteema on The Russian Revolution and Its Legacies: Taking Stock a Century Later („1917. a revolutsioonid Venemaal ja nende pärand 100 aastat hiljem“).

Konverentsi peakorraldaja, TÜ Euroopa Liidu-Venemaa uuringute professor Vjatšeslav Morozov selgitab konverentsi lähtekohta järgmiselt: „1917. aasta revolutsioonid on jätkuvalt vastuoluline ning ebamugav teema nii Venemaal kui rahvusvahelisel tasandil. Need sündmused on sügavalt mõjutanud sotsiaalseid ja poliitilisi arenguid üle kogu maailma ning saadavad meid ikka veel. Arutades nende revolutsioonide üle, ei räägi me ainult oma minevikust, vaid ka olevikust ning isegi tulevikust.“

Konverentsi 42 paneelsessioonis esineb kokku üle 170 teadlase ning eksperdi kõikjalt Euroopast, USA-st, Kanadast, Venemaalt ja mujalt. Käsitletavate teemade ring ulatub poliitikast, julgeolekust majanduse ja õigusteaduseni ning kirjandusest ja tõlketeadusest kultuuri- ja mälupoliitikani, seda nii Venemaa, Kesk- ja Ida-Euroopa kui laiemalt rahvusvahelises kontekstis.

Konverentsi avakõne peab 4. juunil Michigani ülikooli professor, tuntud ajaloolane Ronald Grigor Suny, kes räägib 1917. aasta revolutsioonide mõjust, õppetundidest ning tähendusest tänapäeva maailmas. Järgmisel päeval toimuval ümarlaual arutlevad nõukogude ja imperiaalse pärandi olemuse ja mõju üle nimekad teadlased USA-st ning Euroopast; arutelu juhib TÜ rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo. Konverentsiprogramm hõlmab ka külaskäiku Eesti Rahva Muuseumisse Raadil.

Konverentsi kaaskorraldajad on Uppsala ülikooli Venemaa ja Ida-Euroopa uuringute keskus ning Kenti ülikooli politoloogia ja rahvusvahelise suhete instituut, konverentsi toimumist toetatakse EL Horisont 2020 programmist rahastatud projekti UPTAKE raames. Projekti eesmärk on arendada Ida-Euroopa ja Venemaa uuringute alast teadustegevust.

Konverentsi koduleht asub www.tartuconference.ut.ee

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — “Liigume julgeolekuküsimustes Euroopa Liidus kiiresti edasi ning komisjon toetab liikmesriikide sellesuunalist kindlameelsust. Täna avaldatud aruteludokument on komisjoni panus mõttevahetusse liidu tuleviku üle selles valdkonnas. Selle aluseks on kodanike vajadus integreerituma ja tõhusama kaitse järele. Euroopa Liidu kaudu saame toetada liikmesriike sõjalise võime arendamisel ja kaitseinvesteeringute tõhustamisel. Vähem kui aastaga oleme jõudnud päris kaugele ja plaanime jätkata samas tempos,” märkis liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident Federica Mogherini Komisjoni pressiteates.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling

NordenBladet — Kõik firma HMD Global välja töötatud uued Nokia nutitelefonid tulevad kõigepealt müügile Soomes. Nokia nutitelefonide hind algab 149 eurost. Soome on maa, kus kõik kolm uut Nokia nutitelefoni müügile tulevad. Varem on Nokia 6 telefone müüdud Hiinas, vahendab Iltalehti.

Telefonidest esimene, Nokia 3 tuleb müügile juba järgmisel teisipäeval, 13. juunil ja selle hind on 149 eurot. Kaks ülejäänut, Nokia 5 ja Nokia 6 tulevad müügile nädal hiljem, 20. juunil ja nende hinnad on vastavalt 199 ja 249 eurot.

HMD Global juht Arto Nummela ütles, et uued Nokia telefonid on valminud paljude ettevõtete koostöös. Need on Nokia, Android, Foxconn ja Qualcomm. Kõik, kes osalevad tahavad saavutada edu ja seda mitte ainult lühikeses, vaid ka pikemas perspektiivis.

Nokia telefonidest on kõrvaldatud mitmed Androidi nõrkused nagu väike efektiivsus. Nokia on kiire ja säästlik, seda kutsutakse puhtaks Androidiks. Lisaks pole vaja Nokia telefone kasutades muretseda viiruste päras, kuna tarkvarauuendusi tehakse regulaarselt.

Klientide esialgne tagasiside on olnud väga positiivne. Nokia lahendus koos Androidiga on parim, mida turult on võimalik saada.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Eestis pagulasstaatuse saanud kvoodipagulased, kes on siit lahkunud teistesse riikidesse, saadetakse varem või hiljem Eestisse tagasi, sõnas sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse, kommenteerides asjaolu, et ligi pooled Eestisse saabunud kvoodipagulased siin enam ei viibi.

Sotsiaalministeeriumi hinnangul lahkuvad kvoodipagulaste pered Eestist lootuses, et mõnes teises Euroopa riigis on paremad tingimused, ütles Kuuse BNSile. “See ettekujutus on petlik, kuna teises riigis ei ole võimalik oma elamist legaliseerida – töötada, lapsi kooli saata, teenuseid ning toetusi taotleda,” ütles Kuuse. “Samuti tuleb arvestada, et kuna nad on oma staatuse saanud Eestis, siis saadetakse nad teisest riigist meile varem või hiljem tagasi”. Eestis ei viibi praegu kokku 71 kvoodipagulast ehk ligi pooled siia ümber paigutatud ja asustatud 150 inimesest.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling

NordenBladet — Soomes on alkoholiaktsiisi tõstmist välditud, sest kardetakse, et see suurendab alkoholi importimist Eestist. Samas kui hinnad riikides muutuvad sarnasemaks, võib olukord muutuda.

Sanomat pühendab terve artikli Eestis järsult tõusvale alkoholiaktsiisile märkides, et lahjade alkohoolsete jookide maks kasvab koguni 70% ning aastaks 2020 tõuseb letihind koguni 50%. Nii hakkab kast õlut maksma 12 euro asemel 18, mis on siiski endiselt madalam kui Soome 25eurone letihind, vahendab Äripäev.

NordenBladet — Esmaspäeval, 5.juunil, paigaldati Kuressaarde uus ilmajaam, kuna seni andmeid edastanud Roomassaare ilmajaam asub mere kaldal ja näitas tihti kuni kümme kraadi madalamat temperatuuri kui linnas tegelikult oli.

“Probleem on kevade ja suvega – temperatuuride erinevused Roomassaare sadamas ja Kuressaare kesklinnas või Saaremaa sisemaal võivad erineda kuni kümme kraadi või rohkemgi veel,” selgitas turismiettevõtja Margus Mölder, vahendas AK. Esmaspäevast saavad aga juba kõik ise jälgida ilmateenistuse kodulehelt kui suurt temperatuuri erinevust teineteisest umbes viie kilomeetri kaugusel asuvad jaamad näitavad. “Ennekõike mõjutab see neid, kes teevad valikuid, kuhu minna puhkama, kuhu minna randa. Ja kui ikkagi Tallinnast alustab inimene hommikul väikest analüüsi, kas minna Pärnusse, Haapsallu või Kuressaarde, siis kui ta näeb, et Kuressaares on 18 aga Pärnus 24, siis isegi valiks võib-olla Pärnu,” arvas Kuressaare linnapea Madis Kallas.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling

NordenBladet —  Käesoleval suvel liiguvad Soome lähistel suured Vene sõjalaevad, mis tuuakse Soome lahe idaosas asuvasse Kroonlinna laevastiku päeva paraadi jaoks. Moskva soovist oma võimsust näidata räägib näiteks see, et Soome lahele saabuvad muuhulgas strateegiline tuumaallveelaev TK-208 Dmitri Donskoi ja lahinguristleja Pjotr Veliki.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling

NordenBladet — Tööotsingutel ei tohiks kõrvale jätta ühtegi võimalust. Iga kümnes tööotsija leiab töö some ehk sotsiaalmeedia kaudu, selgub Soome Sitra läbi viidud uuringust. Sotsiaalmeedia kaudu leiavad kergemini töö eelkõige noored, õpilased ja ettevõtjad, selgus Soome ühiskonnaelu edendamisega tegeleva fondi Sitra läbi viidud tööhõiveuuringust, vahendab Eestinen.

Ligi viis protsenti vastanutest märkis, et on leidnud omale some kaudu mingisuguse töö, vahendab MTV. Uuringust selgus, et ainult iga neljas leiab töö kuulutuste kaudu. Kõik ülejäänud on kasutanud muid võimalusi. Paljud peidetud töökohad tulevad välja just nende muude võimaluste kaudu, rääkis Sitra juht Timo Lindholm.

Tööhõiveuuring viidi läbi koostöös ettevõttega IRO Research Oy ja selles osales käesoleva aasta algul ligi 5000 soomlast.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Soome noormehel, 15-aastasel Niklas Maurol õnnestus jäädvustada metsas korraga viis karu.

Niklas sattus peale uskumatule vaatepildile, kus emakaru oli metsas koos nelja pojaga, kes puude otsas turnisid, vahendab Ilta-Sanomat. Niklas märkas karusid, kui oli koos isaga Põhja-Karjalas Lieksas autoga mööda metsateed sõitmas. Karud oli tee peal, aga autot märgates kamandas ema pojad puu otsa. Mõne hetke pärast olid nii pojad kui ema kõik puu otsas. Auto oli karudest vaid paarikümne meetri kaugusel.

Koos poegadega liikuv emakaru on Soome looduses kõige ohtlikum loom. Hoiduda tuleb ema ja poegade vahele sattumast. Metsas karu kohates tuleks temast eemalduda rahulikult kõndides ja vaikselt rääkides. Hüüda või karjuda karu nähes ei tohi, kuna loom võib seda pidada väljakutseks. Puude otsa ronimine ja jooksmine karu puhul ei aita, kuna karud on inimestest paremad ronijad ja jooksjad. Kui karu inimese kätte saab, tuleks teeselda surnut. Samal ajal soovitatakse kätega kaitsta kaela ja pead.

Tavaliselt õnnestub kohtumist karuga vältida, kui metsas olles teha häält. Karud väldivad enamasti inimesega kohtumist.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Helsingi-Vantaa lennujaamas tulevad suured ümberkorraldused, mille käigus Euroopa lendude terminal T2 ehitatakse ringi soomepäraseks. Laienduse käigus saab lennujaam juurde 30 000 ruutmeetrit.

Arhitektuurikonkursi võitnud arhitektuuribüroo Ala välja pakutud terminali ilmestab Wirkkala lennukivineerist massiivne sein Ultima Thule. Kaarjas puitlagi meenutab Helsingi keskraamatukogu, mille on samuti projekteerinud büroo Ala, vahendab Helsingin Sanomat.

Foto: Uue fuajee kuvand. Arkkitehtitoimisto Ala / Arkkitehtitoimisto HKP

Lennujaama laiendusega loodetakse saada reisijatele rohkem ruumi. Laiendusega tuleb juurde 30 000 ruutmeetrit, lisaks remonditakse vana osa. Vana osa jääb tulevikus turvakontrolli taha.

Kõik ehitustööd on kavas läbi viia nii, et lennujaam on kogu aeg käigus. Lennujaam peab olema omanäoline, kuna see on paljude külastajate jaoks esimene kokkupuude Soomega ja aken Soomest laia maailma. Lennujaamad on eriti tähtsaks muutunud pärast seda, kui lendamise romantika on odavlendudel jalad krõnksus istudes ära kadunud. Lendamise puuduvat romantikat saavad asendada lennujaamad.

Soome lennujaamade operaator Finavia kavatseb ehitustöödega alustada järgmisel aastal. Valmis peaks uus osa saama 2020. aastal. Esimese järjekorras lammutatakse praegune parkimismaja P1/P2. Enne lennujaama ehitust korraldatakse ringi transport.

Kokku investeeritakse Helsingi-Vantaa lennujaama järgnevate aastate jooksul 900 miljonit eurot.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Hanede riikliku seire raames toimus 10. mail Lääne-Eesti rannikualadel peatuvate valgepõsk-laglede loendus, kus arvutati kokku ligi 110 000 isendit. Paljud lagled peatuvad nüüd võrreldes varasemate aastatega pigem Põhja-Eestis, kuna toitumiseks sobivaid rannaniite jääb järjest vähemaks.

„Suurimad kogumid, kuni 10 000 pealised parved olid tavapäraselt Matsalus ja Käina lahel. See tulemus on lähedane viimastel aastakümnetel keskmiselt loendatud laglede arvule, mis on jäänud  vahemikku 60 000 – 160 000. Meilt läbirändava Barentsi mere laglede asurkonna suurus on sel perioodil mitmekordistunud, kuid üha enam linde peatub nüüd hoopis Põhja-Eesti rannikul ja sisemaal, sest Lääne-Eesti rannaniitude laglede mahutavus on langenud,“ ütles Eesti Maaülikooli juhtivteadur Aivar Leito. Ta lisas, et kuna paljud rannaniidud on degradeerunud, neid ei niideta ja seal pole ka karjakoormust, siis otsivad lagled toitumiseks sobivat madalmurust pinda mujalt.

„Lagled on üha enam saartelt mandrile ja just pigem Põhja-Eesti rannikupõldudele ümber paiknenud. Samuti peatub kevadel osa linde ka väljaspool Eestit. Kokku rändab meilt kevadel ja sügisel läbi ligikaudu 400 000 valgepõsk-laglet, kes pesitsevad peamiselt Loode-Venemaal Põhja-Jäämere rannikul ja saartel, vähesel määral ka Soome lahe rannikusaartel ja suurjärvistutel,“ tõdes Leito.

Lisaks valgepõsk-lagledele on seire all ka teised Eestist läbirändavad hane- ja lagleliigid, eeskätt rabahani ja suur-laukhani, kes siin enne Venemaale pesitsuspaikadele rändamist varurasva koguvad. Nende peatuspaigad asuvad Leito sõnul valdavalt Eesti mandriosas.

Sel kevadel oli peatuvate hanede arvukuse tipp aprilli lõpus, kui seitsmel püsiseirealal loendati korraga ligi 150 000 hane. Arvukaim oli suur-laukhani ligi 100 000 ja rabahani ligi 50 000 isendiga. Enim hanesid loendati Tartu ümbruses ja Vooremaal. Koos peatuvate hanede ja laglede arvukuse kasvuga on suurenenud ka nende poolt tekitatud kahju, suurima löögi alla on sattunud laiade põldudega piirkonnad.??

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT