SOOME UUDISED

Soome vanemad võtavad lapsi hallituse tõttu koolidest ära

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Paljudes Soome koolimajades levib hallitus, mistõttu vanemad võtavad lapsi koolidest ära koduõppele. Vanemad võivad lapsed koduõppele võtta ilma erilist põhjust toomata, vahendab Iltalehti. Koduõppel on nii negatiivseid kui positiivseid külgi. Näiteks kooliõpetaja töötanud Susanna Saxberg ütles, et õpetas lastele pannkookide küpsetamise ajal jagamist samamoodi nagu koolis õpetatakse kookide abil. Lapsed õppisid paarikümne minutiga ära sama asja, mille peale koolis kulutataikse 45 minutit.

Lastel põhjustab hallitus põhiliselt silmapõletikke. Muud hallitusega kaasnevad vaevused on peavalu, krooniline põskkoopapõletik, õhupuudus ja hingamisteede ärritus. Tavaliselt kaovad vaevused siis, kui laps koolist ära võtta.

Soomes on küll koolikohustus, aga pole koolis käimise sundust. Vanemad võivad ilma erilise põhjuseta võtta lapsed koduõppele. Väga lihtne see aga pole, sest omavalitsused ei kata koduõppel olevate laste õppematerjalide kulusid. Kodus pole lapsel juurdepääsu kooli tervishoiu süsteemile. Vanemad peavad ise maksma lapse lõunasöögi eest, mis muidu koolis käies oleks tasuta. Omavalitsused jälgivad koduõppel laste edenemist lastele tehtavate testidega.

Sageli aga omavalitsused ei tunnista, et koolis on hallitusega probleeme. Vajadusel peavad vanemad ise lapsele uue sobiva kooli leidma. Vahetevahel ähvardavad omavalitsused koduõppel olevate laste vanemaid lastekaitsega. See on aga täiesti alusetu, kuna Soomes on koduõpe seadusega lubatud.

 

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Soome pokkerimiljonär Jens Kyllonen läks kooli

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Soome pokkerimiljonär Jens Kyllonen, kes arvas, et läheb noorelt pensionile, otsustas siiski kooli minna. Ta alustas pokkeriga 19-aastaselt ja nüüd, pea kümme aastat hiljem sai sellest villand, vahendab Iltalehti. Praegu 27-aastane Kyllönen on üks Soome paremaid elukutselisi mängijaid ja saanud selle mänguga miljonäriks. Veel viis aastat tagasi arvas ta, et jääb pärast pokkerimängu lõpetamist pensionile. Mõne aja pärast ei tundunud see perspektiiv enam nii ahvatlev ja ta mõtles teha midagi muud. Teda huvitas rahandus, näiteks kasvõi selleks, et oma võitudest saadud raha paigutada. Selleks astus ta rootsikeelsesse Hankeni majanduskõrgkooli.

Noormees tegi netipokkeriga tutvust kümme aastat tagasi 17-aastasena. Ta uuris raamatuid ja leidis, et on selles vallas päris tugev. Heal pokkerimängijal peab olema hea loogiline mõtlemine. Matemaatikas oli ta oma klassi parimate hulgas ning see tuleb pokkeris kasuks. Aga see pole kõige tähtsam, muidu oleks kõik maailma paremad matemaatikud head pokkerimängijad.

Pokkeris on vaja omajagu õnne, aga ka teadmisi. Hea pokkerimängija peab tegema paremad otsused kui vastane. Kogemusega tuleb teadmine, millal rohkem panustada ja millal tagasi tõmmata.

Nüüd on aga Kyllönen pokkerist küllastunud ja ta ei pea enam midagi tegema raha pärast. Maailma pokkeriturg on samuti languses ja seal pole enam võimalik teenida nii nagu varem. Olukord on tundmatuseni muutunud võrreldes kümne aasta taguse ajaga, mil kõik tahtsid mängida pokkerit ja unistasid pokkerimängija karjäärist. Nüüd on palju selliseid noori, kes pole kuulnudki sellest, et pokkerist võib ära elada.

Kyllönen tahab tulevikus olla iseendale tööandja. See võiks olla seotud rahandusega ja see peaks olema oma firma.

Jens Kyllönen valiti kolmandat aasta järjest Soomes aasta mängijaks iga-aastasel konkursil Finnish Poker Awards. Ta on teeninud pokkeriga aastate jooksul mitu miljonit eurot.

 

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Soome vanglatesse on jõudnud usupõhine vägivald

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Soome vanglates on kanda kinnitanud uus vägivalla tüüp – usupõhine vägivald. See on seotud üha suurema hulga välismaalastest vangide lisandumisega, vahendab Iltalehti. Vägivald pole Soome vanglates midagi uut. Aga usupõhine vägivald tuli siseministeeriumi tellitud ekstremismi uuringust välja esimest korda. Usupõhine vägivald on üks vägivaldse ekstremismi vormidest ja on märk radikaliseerumisest.

Soomes arvati pikalt, et kuivõrd vanglates pole terrorismi eest süüdi mõistetuid, siis polegi see probleem. Samas on vanglate töötajad nüüd märganud, et radikaliseerumiseks polegi vaja olla tingimata terrorismi eest süüdi mõistetud.

Usupõhise vägivalla teket on soodustanud välismaa taustaga vangide arvu suurenemine, kultuurierinevused ning usu äärmuslikud tõlgendused. Paari viimase aastaga on islamiusulised vangid tõusnud vanglates kõige suuremaks vähemuseks. Vanglates moodustavad nad omaette gruppe. Nõnda sünnib suletud kogukond, kuhu suletakse tee teiste uskude esindajatele ja kiidetakse heaks vägivald teiste inimeste suhtes. Vanglates tuvastatud usupõhise vägivalla juhtumid kujutavad endast nii otsest füüsilist vägivalda kui ähvardamist.

Tavapäraselt on vangla eesmärk hoida inimest uute kuritegude toimepanemise eest. Ent vangide radikaliseerumine võib muuta vanglad kohaks, kus tavapärased põhimõtted enam ei kehti. Vanglaelu võib kujuneda üheks etapiks, mis veelgi tugevdab ideoloogiat. Vanglakaristus ei täida oma eesmärki, kui inimene on valmis idee nimel surema. Seetõttu on oluline, et vangla pakuks tegevusi, mis aitaksid sellist radikaliseerumist vältida.

Kuigi Soomes on usupõhine vägivald vanglates uus asi, on see mujal maailmas kujunenud suureks probleemiks. Vanglates on terrorismi eest süüdi mõistetuid, mistõttu võib vangla suletud süsteem kujuneda pinnaseks radikaliseerumise levikule. Vangla on soodne pinnas radikaliseerumisele, kuna seal on koos palju inimesi, kes tunnevad end ühiskonnas tõrjutuna, kel on omad probleemid, kes on pettunud või soovivad kätte maksta. Kui nüüd vangide hulgas on inimene, kes tahab teisi radikaliseerida, siis leiab ta hõlpsalt omale liitlasi.

Euroopa Liidus tegeleb radikaliseerumise ärahoidmisega  vanglates juba mitu aastat Radicalisation Awareness Network, mis ühendab asjatundjaid eri maadest. Soomes on Vantaa vanglas praegu käimas pilootprojekt vägivaldse ekstremismi ja radikaliseerumise välja selgitamiseks. Eesmärk on vanglates radikaliseerumist ära hoida.

 

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Kuidas leida tööd? Nõu annavad Soome parimad tööandjad + Vaata, kes olid Soomes parimad tööandjad!

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Kuidas leida tööd? Tavapärane soovitus on saata laiali CV-sid lootuses, et mõnel ametikohal näkkab. CV-de saatmist soovitavad töötukassa esindused, kuigi on teada, et parimad töökohad saadakse otse firmadega suheldes, vahendab Helsingin Sanomat.

Möödunud aasta Soome parimad tööandjad olid tarkvarafirmad Zef ja Vincit ning lemmikloomakaupade kett Musti ja Mirri. Ligi 30 töötajaga ettevõtte Zefi juht Jaakko Alasaarela on just otsimas inimest müüja ametikohale. Laual on hunnik kandideerimisavaldusi, firma juht loeb need hoolikalt läbi ja valib nende hulgast välja kolm, kes kutsutakse vestlusele. Alasaarelal on selge seisukoht, milline peab olema uus töötaja – ta peab suutma ära põhjendada, miks ta just sellesse firmasse tahab tööle asuda. See seletus räägib taotleja kohta päris palju. Sellest on näha, kuidas sobivad kokku firma tegevus ja inimese enda unistused. See ei õnnestu, kui unistustest pole taotluses juttu.

Sama meelt on 340 töötajaga Vinciti personalijuht Johanna Pystynen. Tema väitel peaks juba avalduses kirjutama, mida inimene tahab firmas tegema hakata. Töörollid muutuvad firmas vastavalt vajadusele, mistõttu oodatakse, et inimene kirjutab endast veidi rohkem. Okei, oskad oma tööd, aga mis sinust veel kasu võib olla, räägib Pystynen.

Ligi 800 töötajaga lemmikloomakaupade kett Musti ja Mirri on veidi eriline ettevõte. Töötajaid otsitakse palju ja valdavalt müüja ja laotöötaja ametikohtadele. Üks asi on siiski teistega sarnane: tööotsijalt oodatakse huvi firma tegevuse vastu. Me otsime lemmiklooma-inimesi, räägib ettevõtte personalijuht Sanna Hokkanen.  Tema väitel huvitavad tööandjat enam inimese isiklikud omadused, mitte niivõrd tema CV.

Ettevõtted kasutavad uute töötajate leidmiseks oma võrgustikke. Näiteks Zef ja Vincit on leidnud suure osa uutest töötajatest olemasolevate töötajate kaudu. Musti ja Mirri kasutab samuti uute töötajate leidmisel olemasolevaid töötajaid.

Lisaks kasutavad ettevõtted töötajate leidmisel sotsiaalmeedia ehk some kanaleid. Näiteks Zef ja Vincit kasutavad LinkenIn keskkonda. Musti ja Mirri on leidnud uusi töötajaid Facebooki kaudu, kus inimesed on saaanud teada vabanevatest töökohtadest just Facebookis. Parimad kandideerijad jälgivad Musti ja Mirri tegevust somes juba varem, sest on huvitatud lemmikloomade teemast.

Tööotsijale on seega nõuanne: vali välja need firmad, millest oled huvitatud ja jälgi nende tegevust kõigis kanalites. Kui võimalus avaneb, haara sellest kinni.

 

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Helsingin Sanomat peatoimetaja Antero Mukka soomekeelsele raadiole Eestis: Sõnavabadus on Soomes ohus

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Muretsemiseks on põhjust, kommenteeris Soome suurima ajalehe Helsingin Sanomat peatoimetaja Antero Mukka sõnavabaduse piiramist Soome rahvusringhäälingus Yleisradio (Yle). Mukka ütles Eesti soomekeelsele SSS-Raadiole antud intervjuus, et asi võib osalt olla seotud isikute vaheliste vastuoludega.

Mukka ütles intervjuus, et Yle probleemi lahendamine vajaks välispidist sõltumatut uurimist.

Mukka ütles, et ta ei oska võtta Yle asjas ühest seisukohta, aga ta tunnistas, et imelik pilt jääb sellest asjast küll väljapoole. Nüüd on juba mitu kuud olnud segadus Soome Yleisradio ümber ja Mukka soovib, et asi laheneks, nii et inimesed saaks lõpuks rahulikult tööd teha ning rahvas oleks veendunud, et maksumaksja raha eest ülal peetav asutus teeb seda head tööd, mida temalt oodatakse.

Helsingin Sanomate peatoimetaja ütles, et USA värske presidendi Donald Trumpi tegevusest tulenevalt on kvaliteetset teenust pakkuva meedia usaldusväärsus üle kogu maailma sattunud suure surve alla, kuna seda nimetatakse valeuudiste tootjaks. Kuivõrd sõnavabadus on ohus, pea kvaliteetmeedia hoiduma kõikvõimalikest sammudest, mis seda usaldusväärsust, sõnavabadust ja ajakirjanduslikest põhimõtetest kinnipidamist võiksid kahjustada. Mukka lisas, et ainus võimalus nüüd edasi minna on nii, et teha oma tööd võimalikult hästi.

Mukka ütles, et kuivõrd Yleisradiot peetakse üleval maksumaksja rahaga ja raha jagamine sõltub poliitikutest, siis võib juhtuda, et meediaettevõte satub poliitilise surve alla. Samas lisas ta, et ei usu, et see mõjutamine oleks laiaulatuslik. Kui nüüd selgub, et Yleisradio on poliitiliselt mõjutatav, siis see kahtlemata omab kaugeleulatuvat mõju.

Probleemid sõnavabaduse piiramisega said Soome Yles alguse möödunud aasta lõpus, kui Yle ajakirjanikud hakkasid uurima peaminister Juha Sipiläga seotud ärisid. Ajakirjanikud valgustasid, kuidas Sipilä oli oma perega seotud äridesse suunanud riigi raha. Ent ajakirjanikud ei saanud asja lõpuni käsitleda, kuna Soome peaminister sekkus Yle juhtimisse nii, et Yle juht vahetus ja osa ajakirjanikest oli sunnitud lahkuma. Suomen Kuvalehti kirjutas asja kohta artikli, et peaminister Sipilä vaigistas Yle.

Viimane piisk karikasse oli asjaolu, et Yle otsustas tühistada 1. märtsiks planeeritud sõnavabaduse-teemalise arutelu raadiosaates Avalik sõna, milles oleks osalenud Yle värske peatoimetaja Riikka Venäläinen ja Ylest lahkunud uurivate saadete toimetaja Jussi Eronen.

 

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Henn Põlluaas SSS-Raadiole: Riik võiks anda raha homode võõrutamiseks

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Eesti rahvuslik-konservatiivse erakonna EKRE esindaja, Riigikogu liige Henn Põlluaas ütles intervjuus soomekeelsele SSS-Raadiole, et riik võiks anda raha homoseksuaalsete inimeste muutmiseks heteroks. SSS-Raadio saatejuht Tapio Reini küsis, kas Eestis peaks tegema samamoodi nagu Ameerikas, kus Donald Trumpi valitsus tahab anda raha selleks, et võõrutada homod heteroteks.

„See on häire,” ütles Põlluaas homoteemat kommenteerides, „kui seda saab parandada, miks mitte.” Põlluaas lisas, et nüüd tehakse homopropagandat juba lasteaias. Miks siis ei võiks toetada õiget seksuaalset sättumust, tänu millele on inimühiskond üldse olemas, küsis ta.

Põlluaas ütles, et teda paneb imestama, et Soomes tehakse alaealisest poisist homode iidol ja selle autasu annab talle üle luterikiriku piiskop. „See on hämmastav,” ütles Põlluaas, „Eestis poleks see võimalik.”

Homode võõrutamiseks peaks Põlluaasa väitel raha eraldama. Tema väitel peaks kõigepealt küsima, kas tahetakse, et eesti rahvus ja kultuur kestaks. Siis võiks mõelda, mis on sobiv summa. Euroopas, nii Eestis kui Soomes on iive negatiivne. Nüüd on küsimus, kas tahetakse kesta rahvastena või surrakse välja. Küsimus on rahvaste elujõulisuses.

Nii saatejuht Tapio Reini kui Henn Põlluaas olid seda meelt, et õnneks on homosid veel vähe. Aga, nagu ütles Põlluaas, on nende hääl nii kõva, et see teeb ettevaatlikuks.

Saatejuht Tapio Reini küsis president Kersti Kaljulaidi sõnadega, kas eesti mehed on kehvad luuserid? Põlluaas ütles selle peale, et tema nii ei arva. „Eesti mees on selline, kes teeb meeleldi kompromisse, on kannatlik, aga see kestab ainult selle ajani, kuni selg on vastu seina,” märkis Põlluaas, „siis võib see eesti luuser end näidata hoopis teisest küljest.”

Kui saatejuht küsis Trumpi kohta, ütles Põlluaas, et ta ei usu, et Trump müüb Baltimaad ja Soome maha Venemaale. Pigem on Trump tema väitel juht, kel on õiged väärtushinnangud ja kes annab Putinile vastulöögi, kui seda vaja peaks minema.

Põlluaas tunnistas, et Trump räägib seda, mis suhu tuleb, aga palju tema öeldud sõnu on kontekstist välja rebitud. Põlluaas ütles, et Trumpil on õigus, kui ta ütles, et Euroopa riigid peavad rohkem NATO-sse panustama. Sellest, et Euroopa peaks rohkem panustama, on räägitud juba aastaid, aga nüüd, kui Trump selle välja ütles, on sellest tekkinud suur skandaal.

Henn Põlluaas räägib hästi soome keelt, tema isa Gunnar Põlluaas oli soomepoiss, kes võitles Talvesõjas Soome poolel.

SSS-Raadio on Tallinnas tegutsev soomekeelne raadio, mille nimi tuleb sõnadest Sibelius, sauna ja sisu.

 

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Soome mees Lauri Salovaara tahab saada 500 päevaga miljonäriks + LISATUD PLAAN!

By
Ohmygossip.ee
-

OHMYGOSSIP — Soome raadiosaatejuht Lauri Salovaara alustas 24. veebruaril projekti, milles on otsustanud õnnestuda ja millega tahab 500 päeva jooksul saada miljonäriks. Salovaara ütles väljaandele Taloussanomat, et tal on juba kaua mõlkunud meeles mõte, et võiks saada miljonäriks enne 40-aastaseks saamist. Tema 40. sünnipäev on 9. juuli 2018.

Pikalt raadios ja televisioonis töötanud Salovaara tahab teha asja avalikult, et inimesed saaksid teda ergutada. Avalikkus saab tema õnnestumisele kaasa aidata, kuid Salovaara ainult sellele ei looda. Salovaara plaan on järgmine: ta läheb sisse alustavatesse ettevõtetesse oma kapitaliga ja saab selle eest osaluse. Salovaara pakutav kapital pole mitte raha, vaid oskused.

Mees ise kinnitab, et oskab paljusid asju ja suudab ettevõtetele tuua kasu. Tema kontaktivõrgustik nii kodu- kui välismaal on hea. Ta ei võta palka, vaid kasvatab ettevõtete väärtust. Ta ei soovi siiski kaasata väga suurt hulka ettevõtteid. Samuti ei soovi ta lõpetada siis, kui miljon on koos. Oleks näotu jätta lootustandvad ettevõtted maha 500 päeva järel, leiab ta. Seetõttu ei näe ta ette, et jääb kunagi pensionile.

Miljon eurot ei tähenda raha isiklikul pangakontol. Kapitali väärtust võib arvestada ettevõtetele tehtud ostupakkumiste kaudu.

Praegu pole mehel veel ühtegi partner-ettevõtet. Teda huvitavad igasugused ettevõtted ja start-up-id, aga ainult ühel tingimusel: talle peab sobima ettevõtte tiim. Näiteks startup-maailmas on palju ettevõtteid, kus ei tehta midagi ja kus tahetakse vaid mõnusat elu elada. Selline asi Salovaarale ei sobi. Ta tahab koos teistega midagi ära teha, midagi muuta. Eetilised ja moraalsed väärtused peavad olema paigas.

Päris üksi Salovaara siiski oma sooviga ei ole. Teda abistavad Oulu ülikooli professor Juha-Pekka Kallonki, ettevõtlusnõustaja Jorma Terentjeff, konsultant Maucca Kärki ja tv-produtsent Teemu Hostikka.

Salovaara märgib, et Soomes on tavaks rahast mitte rääkida, aga tegelikult peaks rahast rohkem rääkima. Peaks uskuma, lootma ja julgema teha rohkem. Üks ettevõtmise põhjusi on julgustada soomlasi jõukaks saama. Rahast peaks saama rääkida rahulikult, näiteks sellest, et ühe rikastumine ei võta teistelt midagi ära.

Samuti peaks Salovaara meelest soomlased rohkem investeerima alustavatesse ettevõtetesse. Vähese rahastamise tõttu võivad palju head projektid jääda venima. Kui õiget hetke ära ei kasutata, siis tehakse asi mujal ära. Konkurents on maailmas kõva. On kahju, kui headele ideedele saab takistuseks vaid kapitali puudus.

Salovaara kutsub huvitatud ettevõtteid julgesti ühendust võtma. Seda saab teha veebiküljel 1000000.fi. Sel veebiküljel on üleval ka videoblogi ja ülevaade, kuidas on läinud.

Ebaõnnestumist mees ei pelga. Projekt ise on juba õnnestumine. Miljon võib lõpuks arvele potsatada mitmel eri moel. Projekti olemus võib samuti aja jooksul muutuda.  Näiteks võib midagi juurde teha või siis tuleb heategija, kes lihtsalt annab miljoni.

 

Avafoto: Lauri Salovaara (Selfie/Facebook)

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Soome tuleb uuenduslik kiirtoidukett EGG

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Soome on tulemas täiesti uuelaadne kiirtoidukett, millist pole varem nähtud. Tegemist on munarestoraniga, kus saab kvaliteetset munarooga kiiresti ja läbipaistvalt, vahendab Iltalehti. Uue toiduketi EGG loojad on Satokausikalenteri kokaraamatute autor Samuli Karjula ja tippkokk Jouni Toivanen. Idee sündis ühel õhtul kiirtoidukohas, kui Karjula vaatas enda ees olevat portsu ja mõtles, mis sama raha eest paremini saaks teha. Märtsikuus avab uksed esimene toidukoht Helsingi kesklinnas Katajanokal Kanavaranta 7. Teine peaks tulema suvel Jyväskülla.

EGGi menüü koosneb nimest tulenevalt munaroogadest ja peamiselt omletist. Toiduketi kontseptsioon on fast casual (kiire ja lihtne) ja toit lubatakse lauale tuua 5 minutiga. Omletis kasutatakse palju rohelist. Toidukorra juurde kuulub alati leib ja idusalat. Portsu hind on 10 euro ringis.

Nagu selgub toiduketi lehelt Facebookis, siis pole söögikoha töötajad jagatud köögi- ja saalipersonaliks, vaid kõik teevad kõike – umbes nii nagu McDonalds’is.

Omleti menüü koosneb neljast põhivalikust: liha, kala, roheline ja vegan. Veganitele on välja töötatud samaväärne munavaba variant koostööpartneri Jalotofu toodetest. Tofu koostis ja maitse meenutavad kanamuna.

Menüü vaheldub iga kahe kuu tagant lähtuvalt hooaja saadustest. Lisaks sellele pakutakse klassikalisi roogi nagu hispaania omlett (tortilla española), shakshuka (Lähis-Ida munaroog) ja toast. Magustoiduks pakutakse Soome jäätist või munakooki.

Lisaks maitsele on söögiketi puhul tähtis tooraine päritolu. Näiteks kanamunad on pärit Vaahteramäe Friida ökotalu vabapidamisel kanadelt.

 

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Soomes on elatise maksmisel tulupiir 1097 eurot

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Soomes on elatise maksmisel tulupiir 1097,14 eurot kuus. Kui elatise maksmiseks kohustatud isiku tulu on sellest väiksem, võib taotleda elatise maksmise vabastust, vahendab Kela. Tulupiiri suurendatakse veel 274,29 euro võrra iga elatise maksmiseks kohustatud isiku hoole all oleva lapse kohta, välja arvatud need lapsed, kellele elatist makstakse. Ehk siis, kui vanemal on uues suhtes veel kaks last, siis on tulupiir kokku 1645,72 eurot.

Turude hulka arvestatakse palga- ja dividenditulud, lisaks toetused nagu töötu- ja lapsetoetused.

Kui elatise maksmiseks kohustatud vanema tuludest ei piisa elatise maksmiseks, siis maksab elatisabi Kela. Elatisabi suurus on 155,50 eurot ühes kuus. See vastab makstava elatise keskmisele summale lapse kohta.

Elatise suuruse saab välja arvutada kalkulaatori abil: http://www.sosiaalikollega.fi/virtu.fi/laskurit/elatusapulaskuri

 

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Popartist Eveliina Tammenlaakso: Ma ei häbene enam oma täidlasi reisi ja peput

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Soome popartist Evelina (õige nimega Eveliina Tammenlaakso) ei häbene enam oma keha. Evelina kirjutab Instagramis, et inimesed on tajunud, et „ilu” on igaühe enda peas kinni.

Evelina tunnistab, et kui ta käis keskkooli lõpuklassides, siis midagi sellist polnud, et oleks glorifitseeritud täidlasi reisi ja peput, ei olnud mingeid Kardashiane ning fitness-alal ei tunnistatud suuremaid numbreid kui 34. Ta ei saanud kusagilt mingit tuge oma kehale. Ta oli keskkoolis samasuguse kehaga ja sai kuulda palju tänitamist, et on vöökohast altpoolt liiga jäme, et ta peaks tegema rohkem sporti ja et tema reied on näha kilomeetri kauguselt. Lõpuks hakkas ta ise ka seda uskuma, mistõttu on hea, et nüüd on maailmas ilmunud välja väga erinevad kehad, pluss-suuruses modellid. Igaüks võib end tunda hästi sellisena nagu ta parajasti on ning pole enam põhjust häbeneda mitte midagi.

Evelina sissekanne on leidnud Instagramis ligi 20 tuhat toetajat.

Pluss-suuruses kehad on viimasel ajal muutunud moes lausa peavooluks, kus üha rohkem moemajasid kasutab oma uute kollektsioonide esitlemisel kurvikaid modelle.

Otsa tegi umbes aasta aega tagasi lahti Ashley Graham, kellest tänaseks on saanud üks maailma popimaid modelle.

 

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Tõsielustaar Maisa Torppa oli üks Axl Smithi ohvritest

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Soome tõsielustaar Maisa Torppa oli üks Axl Smithi salajase filmimise ohvritest ja ütleb, et see oli täiesti haige. Torppa oli üks neist, kes pidi läbi käima kurnava kohtuprotsessi, vahendab Iltalehti. Torppa käis kohtus tunnistajana ja rääkis sirmi tagant, kuna ei tahtnud Smithile otsa vaadata.

Kuivõrd istung oli kinnine, siis ei saa Torppa öelda, kas kohtusaalis näidati temast tehtud videot.

Maisa Torppa sai salajasest filmimisest teada möödunud talvel, kui politsei temaga ühendust võttis.

Torppa arvates on Smithile suurim karistus maine kaotus. Torppa loodab, et sellel inimesel enam Soome asja ei ole. Smithi kohta lisas Torppa, et see, mis mees tegi, oli täiesti haige. „Loodan, et ta otsib abi,” märkis Torppa.

Torppat on toetanud tema lähedased, eriti tema elukaaslane, ralliäss Jari-Matti Latvala. Asi tuli välja enne, kui ta Jari-Mattiga hakkas sõbrustama, mistõttu oli see esimene asi, millest nad rääkisid. Torppaga juhtunust on möödas mitu aastat, mistõttu polnud see enam asi, millest Jari-Matti poleks üle saanud.

 

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Mobiilne internet Soomes poole aeglasem kui maailma tippriikides

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Kui maailma tippriikides ulatub mobiilse interneti kiirus üle 30 megabiti sekundis, siis Soomes on kiirus vaid 18,7 megabitti sekundis, selgub OpenSignal rahvusvahelisest ülevaatest. Soome on selle tulemusega maailmas 18. kohal.

Maailma tipus on Lõuna-Korea kiirusega 37,5 Mb/s, järgnevad Norra (34,8 Mb/s) ja Ungari (31,0 Mb/s).

Rootsi mobiilse interneti kiirus on 22,2 Mb/s (9. koht), Leedus 22,8 Mb/s (7. koht), Lätis 18,3 Mb/s (20. koht) ja Eestis 18,2 Mb/s (21. koht).

Võrdluses on kasutatud kiirusi nii 4G kui 3G võrkudes. Maailma keskmine kiirus 4G võrgus on 17,4 Mb/s ja 3G võrgus 3,3 Mb/s.

OpenSignal ülevaade paljastab veel ühe trendi: vaatamata mobiilse interneti kiiruste kasvule kasutatakse mobiilsetes seadmetes internetti üha enam wifi-võrkude kaudu. See näitab, et mobiilne internet täiendab, mitte ei asenda wifi-võrkusid.

Andmed on kogutud möödunud aasta novembri ja tänavuse aasta jaanuari vahelisel ajal.

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Soomes uued liiklusveamaksud: 5 km/h kiiruseületamise eest juba 70 eurot

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Soomes kaob senine liiklustrahvide süsteem ja asemele tulevad liiklusveamaksud. Valitsusel on vastav liiklusseaduse eelnõu valmis, see on kooskõlastusringil ja saadetakse sügisel parlamendile kinnitamiseks.

Uue süsteemi järgi ei maksa autojuhid enam liiklustrahve, vaid neilt küsitakse liiklusveamaksu, vahendab Ilta-Sanomat. Varem sõltus trahvi suurus inimese sissetulekust, nüüd tuleb kõigile ühesugune maks. Maksu suurus on 20-400 eurot olenevalt rikkumise ulatusest.

Näiteks 5 km/h kiiruseületamise eest peab maksma linnas 70 eurot ja maanteel 50 eurot. 26-30 km/h kiiruseületamise eest tuleb tasuda 400 eurot. Kui kiirus on suurem, järgneb tavapärane trahvimenetlus.

Autojuhile võib 70 eurot maksu määrata näiteks turvavööta sõitmise eest või kui lapsel pole turvatooli. 100 eurot maksu võib määrata autoroolis mobiiltelefon käes rääkimise, punase tulega ristmikule sõitmise, ilma tuledeta sõitmise, suunatule näitamata jätmise, ristmikul valesti reastumise, kulunud rehvide või majade vahel rallitamise eest. 140 eurot maksu võib määrata siis, kui autos istub liiga palju inimesi, kui järelkäru pole korralikult ühendatud või kui auto või haagise mass on liiga suur.

Jalakäija maksumäär on 20 eurot ja seda võib määrata näiteks punase tulega tee ületamise või kiirteel kõndimise eest. Jalgratturile on rikkumiste eest ette nähtud 40 eurot maksu. Mopeediga sõitjale maksab väiksem rikkumine 40, keskmine 70 ja suurem 100 eurot.

Soomes ette valmistatav uus liiklusseadus toob kaasa suurima uuenduse viimase 30 aasta jooksul. Praegu kehtiv seadus võeti vastu 1981. aastal.

 

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Soome rahvapensioniamet Kela annab välja uue beebipaki

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Soome rahvapensioniamet Kela, mis on kogu maailmas kuulsust kogunud oma beebipakiga ehk nagu seda Soomes kutsutakse, äitiyspakkaus (tõlkes: emapakk), uuendas tänavu paki sisu.

Kõik esemed on üleval Kela veebis. Esiteks on pakis kast ise, kuhu saab vajadusel beebi magama panna ja mis uuringute järgi aitab vältida beebi hällisurma. Kokku on pakis veel 53 asja, mis sisaldab kõik vajaliku alates sukkadest-sokkidest, bodidest ja sipukatest ning lõpetades kombede ja sooja magamiskotiga. Olemas on isegi beebikreemid, hari ja digitaalne termomeeter. Pakis on ka lapse esimene raamat ning pehme lelu – koer. Lapsevanematele on pakis kondoomid ja libesti.

Emapakk saab tänavu 80 aastat vanaks. Algul jagati seda abi vajavatele emadele, 1949. aastast saavad emapaki kõik emad. Kela jagab igal aastal välja ligi 35 000 emapakki.

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Helsingi, Tallinn ja Tartu kavandavad ühist piletisüsteemi

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Helsingi bussipiletit saab tulevikus kasutada Tallinnas ja Tartus. Samamoodi kehtivad Tallinna ja Tartu piletid tulevikus Helsingis ja selle ümbruses. Tulevikus on selline asi võimalik, sest Helsingi, Tallinn ja Tartu kavandavad ühist pilootprojekti, mille abil saaks samu ühistranspordi pileteid kasutada nii siin kui sealpool lahte, vahendab Yle.

Suurim eelis on see, et teise linna minnes ei peaks enam hakkama otsima, kust osta piletit, tõdeb Helsingi piirkonna ühistranspordiettevõtte HSL juhataja Suvi Rihtniemi. Projekti rahastuse mudel peaks selguma aprillis-mais.

Ühispileti rakendamine pole praegu veel lõplikult ära otsustatud. Projekti laiem eesmärk on luua võimalus ühtede ja samade ühistranspordi piletite kasutamiseks eri riikides.

Rihtniemi sõnul on sellist piletite ühiskasutust kavandatud juba varem Soomes. Selle mõte on, et kodulinna piletit saaks kasutada mujal Soomes.

Alates 2013. aasta algusest on Tallinna linna elanikud saanud sõita ühistranspordis tasuta. Rihtniemi väitel ei tähenda see, et tasuta transport laieneb projekti kaudu ka Helsingisse. Soomes on tasuta transpordi varianti kaalutud, aga Rihtniemi ei pea seda tõenäoliseks. Helsingis laekub piletitulu üle 300 miljoni euro ja see moodustab poole kuludest. Talinnas oli piletitulu neli aastat tagasi vaid 20 miljonit. Need summad pole omavahel võrreldavad.

Tallinna eelis oli see, et paljud inimesed elasid ja töötasid Tallinnas, aga olid registreeritud mujale. Läbi tasuta piletisüsteemi sai Tallinn omale lisaks elanikke ja maksumaksjaid. Helsingi puhul aga on enamus linnas elavatest ja töötavatest inimestest linna elanikeks registreeritud ja maksavad makse juba kohapeal.

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Kas soomekeelne raadio saab loa Eestis tegutsemiseks?

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Tänavu möödub 100 aastat Soome iseseisvumisest, mistõttu on Tallinnas tegutseva soomekeelse SSS-Raadio toimetus lootusrikas, et see tähistab ühtlasi püsiva tegevusloa saamist. Seni on soomekeelne raadio pidanud iga kuu taotlema ajutist tegevusluba saadete edastamiseks Tallinnas ja Harjumaal sagedusel 92,4 MHz.

Soomekeelse raadio toimetaja Tapio Reini meenutas, et nõukogude ajal tegutses Eestis soomekeelne raadio, mille eesmärk oli levitada kommunistlikku propagandat. Soomekeelse raadio tegevusest nõukogude Eestis on kirjutanud raamatu tolleaegne toimetaja Pekka Lehtonen. „Nüüdki on meil oma tähtis asi ajada, aga eesmärk on hoopis teine,” lisas Reini.

Soomekeelne raadio edastab Eesti majanduse, kultuuri ja poliitika kohta infot soome keeles.

Soomekeelne raadio Eestis kuulub ülemaailmsesse soomekeelsete raadiote võrgustikku Tunturisusi.

Soomes juba tegutseb eestikeelne raadio Finest FM sagedusel 105,0 MHz (Helsingi, Vantaa, Espoo) ja 104,8 MHz (Porvoo), mis edastab Soome kohta infot eesti keeles.

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Nordea Pank sai Soomes miljon eurot trahvi 90-aastasele kliendile antud kehva nõu eest

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Nordea Pank sai Soome finantsinspektsioonilt miljon eurot trahvi, kuna oli andnud 90-aastasele kliendile investeerimise alal kehva nõu. Lisaks sai trahvi veel teinegi pank OP Helsinki summas 400 000 eurot, vahendab Helsingin Sanomat. Investeerimisfirma Alexandria sai trahvi 90 000 eurot ja investeerimisfirma Investium 20 000 eurot.

Finantsjärelvalve algatas klientidele antud nõuannete uurimise pärast seda, kui Helsingin Sanomat kirjutas 2015. aasta juunikuus sellest, kuidas Nordea soovitas 90-aastasel kliendil müüa kahe miljoni euro väärtuses aktsiaid ja osta selle asemel pangale tulu toonud investeerimistooteid. Helsingis elava eaka mehe sugulased said asjale jälile siis, kui talle tuli 100 000 euro suurune arve maksude tasumise kohta. Maksud tulid inimesele üllatusena.

Finantsinspektsioon Fiva analüüsis eriti hoolikalt üle 70-aastastele inimestele antud finantsnõu. Pankades tuvastati olulisi puudusi klientide nõustamisel.

Pangad on altid andma klientidele kehva investeerimisnõu, kuna klientide aktsiaomandus ei too pangale niisama mingit tulu. Sestap õhutavad pangad kliente aktsiaid müüma ja ostma uusi tooteid, et selle pealt ise tulu teenida.

Aktsiate müümine vanemas eas on kahjulik ka pärimise seisukohast, kuna see toob kaasa vara mitmekordse maksustamise. Nordea investeerimisnõustajatel oli aga tookord selline preemiasüsteem, mis oli sõltuvuses klientidelt saadud tuludest. Seetõttu müüsid nõustajad klientidele neid tooteid, millest pank sai kõige rohkem tulu.

OP Helsinki panga enda hinnangul ei saanud klient tehingutest kahju. Ka Nordea leiab, et kliendid kahju ei saanud. Nordea teatas, et muutis oma tegevust juba enne inspektsiooni menetlust ja selline praktika on jätkunud hiljem.

 

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Soome hakkab välja andma rahvusvahelist sugude võrdsuse auhinda

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Soome hakkab alates käesolevast, 100. juubeliaastast välja andma rahvusvahelist sugudevahelise võrdsuse auhinda – International Gender Equality Prize. Auhinna väljaandmisest andis täna, naistepäeval, 8. aprillil Tamperes toimunud võrdsuse festivalil teada Soome peaminister Juha Sipilä. Ta põhjendas auhinna loomist asjaoluga, et Soome on olnud maailmas sugudevahelise võrdsuse teerajaja. Soomes said naised maailmas esimesena valimisõiguse 1906. aastal, aastaid enne Soome iseseisvumist.

Auhinda hakatakse välja andma koostöös Tampere linnavalitsusega. Auhind antakse inimesele, kes on edendanud maailmas sugudevahelist võrdsust. Auhind sisaldab endas rahalist preemiat, aga seda raha saab kasutada mõne naiste olukorda parandava projekti jaoks.

Auhinda hakatakse välja andma iga kahe aasta tagant ja tänavusel juubeliaastal on selle suurus 150 000 eurot. Auhinna saaja valib välja žürii, mille nimetab peaministri büroo ja mille koosseisu tänavu kuuluvad Tampere kontserdimaja juhataja Paulina Ahokas, Soome 100 programmijuht Pekka Timonen ja Tampere kirjanik Rosa Meriläinen.

Auhinna kandidaate saavad esitada kõik inimesed nii Soomes kui välismaal. Auhinnakampaania kuulutatakse välja Soome naisaktivisti Minna Canthi päeval 19. märtsil.

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Helsingi haridusameti töötajad tassisid töö juurest tehnikat minema

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Helsingi haridusameti töötajad elasid aastaid nagu põllul: tassisid töö juurest minema televiisoreid ja muud tehnikat. Kokku on viidud koju tehnikat tuhandete eurode väärtuses, vahendab Helsingin Sanomat. Tehnikat on koju vedanud põhiliselt ameti IT-osakonna töötajad. Praegu pole veel teada, kas need töötajad lastakse lahti või mitte. IT-osakond on ühtlasi politsei uurimise all seoses võimaliku ajaloo suurima korruptsioonijuhtumiga.

Nimelt kahtlustab politsei, et haridusameti endine IT-juht Hannu Suoniemi on kõrvale pannud miljoneid eurosid maksumaksja raha, mis oli mõeldud koolidele tehnika ostmiseks. Ta võeti jaanuaris vahi alla ja paigutati eeluurimisvanglasse süüdistatuna ulatuslikus pettuses ja ametiseisundi kuritarvitamises. Suoniemi vabanes vanglast veebruaris.

Suoniemi töötas haridusameti IT-juhina alates 1990ndatest aastatest kuni möödunud aasta alguseni. Politsei uuritav tegevus langeb perioodi 2006-2016.

Suoniemi töötas alates 2016. aasta algusest haridusameti turvajuhina ja tema töösuhe on praegu peatatud.

Probleemid haridusametis tulid välja, kui hakati seadmeid üle lugema.

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

1...78910Page 8 of 10