OHMYGOSSIP — Soomes Lõuna-Karjalas olid möödunud aastal kõik HIV-iga nakatunud mehed üle 70 aasta vanused. Haigus on toodud kaasa Venemaa-reisidelt, vahendab Yle. Nüüd soovitavad Soome arstid teha HIV-teste ka vanematel inimestel. Enam ei ole nii, et üle 70-aastastel pole karta HIV-iga seotud vaevusi.
Kõiki HIV-i saanud mehi ühendab asjaolu, et nad käisid enne seda Venemaal. Kas see tähendab, et Lõuna-Karjalast käiakse Venemaal seksireisidel? Seda ei oska täpselt öelda Lappeenranta nakkushaiguste arst Pekka Suomalainen, aga mingi tõetera võib selles olla.
Suomalainen märgib, et ka üle 70-aastastel võib tervisehädade põhjuseks olla HIV. Ning haigus võib olla juba kaugele arenenud. Ilma diagnoosimata ja ravimata läheb haige olukord kogu aeg halvemaks. Varakult avastatud haigust on võimalik ohjes hoida. Suomalainen ütles, et osadel juhtudel on HIV arenenud edasi AIDSiks.
Lõuna-Karjalas on vanematel inimestel HIV-i avastatud juba varem. HIV-i on võimalik tuvastada ühe lihtsa vereprooviga. Lisaks HIV-ile tuuakse üha sagedamini välismaalt kaasa süüfilist. Need haigused tulevad Venemaalt, aga ka mujalt. Soome süüfilise juhtumid on enamasti ilma vaevusteta, nii et need võivad olla märkamatud.
Kokku registreeriti möödunud aastal Lõuna-Karjalas seitse HIV-i nakatumise juhtumit ja kõik neist polnud mehed.
OHMYGOSSIP — Briti päritolu rahvusvaheline tehnoloogiaettevõte Rolls-Royce loob Soome Turu linna isesõitvate laevade arenduskeskuse, kus leiab tööd mitusada inimest. Ettevõte plaanib investeerida nn tarkade laevade arendamisse kokku 230 miljonit eurot, millest märkimisväärne osa tuleb Soome.
Nn targad laevad tähendavad isesõitvaid laevu, mida Rolls-Royce juba on Turus arendanud, vahendab Helsingin Sanomat. Soome valiti arenduskeskuse asukohaks, kuna Soomes on selles vallas jõutud kõige kaugemale.
Rolls-Royce’il juba on uurimiskeskus Norras Ålesundis, kus töötab ligi 600 inimest. Lisaks neile on saanud Norras keskuse ümber tööd veel ligi 400 inimest.
Rolls-Royce’i koostööpartnerid Soomes on tehnoloogia uurimiskeskus VTT ja Tampere tehnikaülikool, lisaks paljud väikefirmad.
Soomes on Rolls-Royce’il juba tehased Raumas ja Kokkolas, kus töötatakse välja, toodetakse ja müüakse laevade seadmeid.
OHMYGOSSIP — Soome pangajuht Risto Parviainen jäi pensionile niipea, kui see oli võimalik. Tal oli järsku nädalas üle 50 tunni vaba aega. Nüüd kavandab ta klaveriõpinguid. Parviainen jäi pensionile möödunud aasta juunis, kui ta oli 63-aastane, vahendab Helsingin Sanomat. Mees räägib, et oleks võinud tööd teha kuni 68. eluaastani, aga ta otsustas, et tema töö on tehtud. Töö oli meeldiv ja hästi makstud, aga võttis tohutult aega ja energiat. Ta alustas tööd 1975. aastal ja tööstaaži kogunes 41 aastat.
Töö oli raske ja see nõudis raskeid hobisid. 50ndates hakkas ta tegelema jooksuga ja käima maratonidel. Lõpuks oli ta jooksnud kümneid maratone mitmel pool maailmas – ta lõpetas nende loendamise.
Lisaks asus ta uuesti õppima ja lõpetas Koulu ülikooli ühiskonnateaduste magistriõppe. Varem oli ta lõpetanud majanduskooli.
Pensionile jäämine tõi kaasa suure elumuutuse. Ühtäkki oli nädalas vaba 50-60 tundi. Ta tunneb, et on vaba nagu lind taevas. Ta on erutatud ja uudishimulik nagu väike poiss. Kõik on võimalik, ta võib teha, mida tahab. Parviainen magab hommikul kaua tahab, sööb rahulikult hommikusööki ja loeb siis ajalehte. Pärast seda käib koertega jalutamas ja vaatab uudiseid.
Mees tunnistab, et pole endale mingit õiget tegevust leidnud. Talle tundub, et pole veel õige aeg. Esialgu võtab ta asja rahulikult ning naudib oma turvalist ja igavat elu.
Tulevikus plaanib ta reisida veidi ringi Euroopas ja minna laulma kirikukoori. Ta on kuulnud, et koorilauljad elavad teistest kauem. Lisaks plaanib ta õppida klaverit mängima, et kasvõi Für Elise selgeks saada. Lisaks käib ta Kuopios vaatamas oma 86-aastast ema. Mehe abikaasa käib jätkuvalt tööl, ent kavatseb samuti aasta jooksul pensionile jääda.
Pensionile jäämine toob inimese elus kaasa kriisi. Parvianen märgib, et tema elus seda pole, aga samas tunnistab, et oleks meelsamini 30ndates aastates ja raskustes kui 60ndates ja hea elu peal. Vahetevahel näeb ta unes, et on tööl. Sellele vaatamata ta tööle tagasi ei kibele. Nagu ta ütleb: peolt tuleks lahkuda siis, kui on veel lõbus.
Mehe elus on veel teisigi muutusi. Kuu enne pensionile jäämist sai ta vanaisaks. Enne seda oli ta ostnud omale teise kodu Helsingis, et olla lastele lähemal. Aasta enne pensionile jäämist ta haigestus. Läks arsti juurde sünnimärki eemaldama ja siis selgus, et tal on melanoom. Õnneks oli see healoomuline ja sai eemaldatud. Vahetult pärast seda sai mees ajuinfarkti. Haigustest pääses ta ehmatusega, aga see pani elu üle järele mõtlema. Ja suurendas soovi pensionile jääda. Naine soovitas samuti töölt ära tulla.
Spetsialistide väitel ongi praegu Soomes pensionile jäämine laias laastus selline. Varem tähendas pensionile jäämine tühjust: et tulid töölt ära ja edasi ootasid surma. Nüüd suudavad pensionärid veel midagi ära teha. Enda tarbeks vabaneb palju aega ja selle ajaga on võimalik midagi ära teha.
Paljud pensioniga seotud ootused võivad aga olla illusioon. Seda kutsutakse „siis kui”-perioodiks. Mõeldakse, et siis kui pensionile jään, siis teen seda ja toda. Peagi selgub, et kõik unistused siiski ei täitu. Aga pensionäri elu ei pea olema nagu kokku kukkuv kaardimaja. Unistusedki on head, kuna nad annavad energiat.
OHMYGOSSIP — Helsingi Rautatientori servas asuva Ateneumi kunstimuuseumi seinale riputati täna pagulasi toetav plakat kirjaga „Refugees welcome” (tõlkes: Pagulased teretulnud). Nädala aja jooksul üleval oleval plagul on kujutatud lisaks kunstnik EGSi teost Europe’s Greatest Shame #11 (2017) (tõlkes: Euroopa suurim häbi).
Kunstimuuseum avaldab selle sammuga toetust varjupaigataotlejate inimõigustele ja sõnavabadusele. Samal ajal esitles ajakiri Image pöördumist, millele on alla kirjutanud tuhanded inimesed.
Kultuuriala töötajad taotlevad pöördumises varjupaiga taotlejate põhi- ja inimõiguste austamist ning tuletavad meelde varjupaiga taotlejate õigust meelt avaldada.
Varjupaiga taotlejad on juba kuu aja jooksul avaldanud Helsingi kesklinnas meelt migratsiooniameti ehk Migri väljasaatmisotsuste tõttu. Samas Helsingi kesklinnas on ka vastumeeleavaldus, mida korraldab ühendus Suomi ensin (tõlkes: Soome kõigepealt).
OHMYGOSSIP — Helsingi raudteejaamas peksid immigrandid läbi 1986. aastal sündinud rongi oodanud Soome mehe. Teadaolevalt oli mees peksjatele täiesti tundmatu. Peksjad olid tõenäoliselt joobes, politsei uurib nende maal viibimise õiguspärasust.
Mees ootas hommikupoole ööd ootesaalis oma rongi, kui järsku lõi üks täiesti tundmatu mees teda näkku, vahendab Iltalehti. Kohale tuli raudteejaama turvatöötaja, kes pidas kinni kaks meest ja ohvri, kel oli huul lõhki ja verine. Politsei tuli kohale, et osapooled üle kuulata. Ohver ütles, et teda oli löödud vähemalt üks kord ja et ta saab ise arsti juurde minna. Kinni võetud kaks meest ütlesid, et nemad pole midagi teinud.
Õnneks jäi toimunud valvekaamera salvestusele. Sellelt on näha, et 1995. ja 1997. aastal sündinud mehed valetasid. Salvestuselt on näha, kuidas üks meestest lõi rongi ootajat peaga vastu nägu ja pärast seda veel rusikaga näkku. Teine mees kõndis ohvri selja taga ja lõi teda selja tagant rusikaga kuklasse.
Pärast kinnivõtmist pritsis üks peksjatest sülge ja rabeles vastu. Tal pandi nii käed kui jalad raudu.
Politsei viis peksmises kahtlustatavad arestimajja. Nende maal viibimise õigust alles selgitatakse. Helsingi kriminaalpolitsei peakonstaabel Mika Myöhänen ütles, et politsei teeb kindlaks, kas mehed tuleks maalt välja saata. Tema väitel on varemgi juhtunud, et Helsingi raudteejaamas on antud peksa täiesti tundmatule inimesele. Tõenäoliselt oli tegemist joobeseisundiga.
OHMYGOSSIP — Kuus aastat tagasi Eestist majanduslike probleemide tõttu lahkunud kahe lapsega üksikema Jane Kullmann saab Soomes hästi hakkama. Ta töötab Soomes koristajana ja ei kahetse, ütles ta intervjuus Põdra-TV-le. „Eestis on väga raske elada kahe lapsega,” räägib Jane, „kui veel laste isa ka ei toeta. Oleks vaja süüa panna lauale, aga raha on vähe.” Jane ütleb intervjuus, et isegi kui töö on, siis lapsed käivad koolis, tahavad trennis käia, aga üksikemal pole selleks raha.
Jane elas Soomes algul paar nädalat isegi telgis. Tal ei olnud tööd ega midagi. Ta mõtles, et kui saab tööd, siis läheb ära Soome. Siis aga leidiski ta kohe töökoha ja sai hakkama. Tööd sai Jane koristusfirmas, nüüd töötab ta ehituskoristajana. Algul oli tema palk 9 eurot, nüüd 13 eurot tunnis. Tema eduloost on olnud Soome Yle TV-s lausa saade. Kodulinna Põlvat külastab ta harva, kuid selle talve koolivaheaja veetsid Jane ja ta noorim laps Põlvas, kus nende Eesti kodu eest hoolitseb Jane ema.
Jane räägib, et tal jäi Eestisse maha palju sõpru, aga nüüd elab tema pere Soomes: nii tema õde kui vend elavad Soomes.
Kui Jane Eestist lahkus, siis paljud ütlesid, et kuhu sa kahe lapsega lähed, mõtle peaga, sa ei oska keelt, mida sa teed seal, lastel on vaja kooli minna, laste sõbrad jäävad maha, milline vastutus, mis ema sa oled, kuidas sa võid lapsed võtta ära vanavanemate käest. Pigem ei suhtunud teised positiivselt. Pärast kuut aastat Soomes on kõik väga rõõmsad. „Nad näevad, et üksikema saab Soome normaalselt hakkama,” lisab Jane.
„Ma suudan osta lastele riided, lapsed saavad kõike, mida lihtsalt on eluks vaja,” räägib Jane, „vahetevahel saavad ujuma minna siseujulasse, nad saavad hobidega tegeleda, nad saavad reisida, nende silmaring avardub.”
Jane rääkis, et tal oli Soomes algul raske, kuna ta ei osanud keelt. Ta ei osanud isegi küsida, kus asub tualett ja ei saanud aru, mis talle vastati. Inglise keelt ta samuti ei oska ja vene keelega pole Soomes midagi peale hakata. Nüüd oskab ta hästi soome keelt. Lapsed õppisid soome keele kiiremini ära.
Soomes pani Janet imestama inimeste külmus, see tähendab hoolimatust oma naabrite ja teiste inimeste suhtes. Eesti inimene on rohkem avatud ja räägib teisega rohkem oma asjadest. Soomes meeldib talle see, et inimesed ei tule teineteisele väga ligi, hoitakse meetripikkust vahet. Paljud soomlased on teda aidanud.
Jane sõnul on Soomes kallim ainult üür, mis temal on 737 eurot kuus, aga sisaldab kõike, isegi remonti. Näiteks pliit vahetatakse välja, vannitoa kapp parandatakse ära.
Selle kohta, miks Eestis on inimesed vaesed, räägib Jane, et inimesed teevad küll tööd, aga väga paljud tema sõpradest on miinimumpalga peal. Kui sul on Eestis miinimumpalk, siis jaksad maksta ära üüri ja osta söögi, aga ei jõua osta mööblit ega korralikke riideid. Ostujõud on väga väike ja seetõttu pole Eestis tööd ka mööbli- ja rõivatootjatele.
Jane tunnistab, et elu Eestis on võitlus ellujäämise eest ja lapsed kannatavad kõige rohkem. Puudu on riigi toetus. Jane väitel pole Eesti riik mitte rahvas, vaid poliitikud, kes on kõik Tallinnas ja teevad seal otsuseid. Kurb on see, et kui tulen Eestisse ja tahan minna kuhugi poodi, siis see pood on kinni pandud, räägib Jane. Oli pank, aga selle tööaega on lühendatud, kuna pole enam tarbimist.
Eestisse Jane enam kindlasti tagasi ei tule. „See on võimatu. Eesti palgad ei võimalda normaalset elu,” räägib Jane. Tema sõnul on tema kodu Soomes ja lapsed on pigem soomlased. Eesti keeles suheldakse ainult kodus.
OHMYGOSSIP — Ligi kakskümmend aastat Eestis elanud ja algul koka ametit pidanud Tapio Reini veab nüüd ainsat soomekeelset raadiot Eestis – SSS-Raadiot. Tapio üks lemmikteemasid raadios on Eesti kaitsevõime ja Eesti kaitsevägi ning ta on välja käinud mõtte luua eraldi eestisoomlaste üksus. Reini ütles intervjuus Põdra-TV-le , et ta pole mingi sõjahull, aga mõte tuleb sellest, et Eestis elab 8-10 tuhat soomlast ja see arv kogu aeg kasvab. Kui ida poolt rünnatakse, siis räägitakse, et 3-4 tunniga on vaenlane sees. „Kas me ootame siin suu lahti, kuni keegi meile kuuli pähe laseb või meid Siberisse viib?” küsis Reini.
Reini räägib, et kui vaenlane sisse tuleb, siis pannakse piirid kinni, turistid aetakse välja, laevad on inimesi täis ja valitseb hirmus paanika. Diplomaadid lahkuvad esimese laevaga Soome. Selles eestisoomlaste üksuses võiks olla 300 liiget. Seda võiks juhtida auastmelt kapten ja see võiks alluda Kaitseliidule. Eestis on kindlasti Soome kapteneid, arvas Reini, kelle enda auaste on kapral.
„Mõte on see, kas me teeme midagi või ei tee,” ütles Reini. Tema arvates oleks soomlased Eestis nõus kaitsma Eestit, nad ei põgeneks kohe tagasi Soome. See puudutab eelkõige neid soomlasi, kelle naised ja lapsed elavad Eestis. See on eriasi, kas kasutada relva või midagi muud, aga kindlasti on igaühe soov kaitsta oma peret, rääkis Reini. „See on meie kodu hetkel,” ütles ta. Saatejuht Sami Lotila ütles selle peale, et kodu kaitsmine on isegi soomlaste kohustus Eestis.
Eesti kaitsevõime kohta ütles Reini, et tema arvates tahavad eestlased oma maad kaitsta. Ta ütles, et ta ei usu, et juhtub sama nagu 1939. aastal.
Reini alustas oma karjääri 1970ndatel aastatel meremehena. Ta asus tööle kokana laevade peal. Tema hõrgutisi maitses isegi Kongo vabariigi juht Mobutu Sese Seko, kellele eriti meeldis Reini valmistatud kana apelsinikastmes. Ent laevadel seilamine väsitas Reini ära. Eestisse kolis ta 20 aasta tagasi.
Reini pole lihtsalt niisama kokk. Umbes 15 aastat tagasi tunnustati teda Prantsuse gastronoomiaühenduse Chaine des Rotisseurs’ aunimetusega. Täna on Reini Eestis tegutseva ainukese soomekeelse raadiojaama peatoimetaja.
Reini ütles oma Eestisse kolimise tagamaadest rääkides, et tuli tagasi Soome Londonist ja elas mõnda aega Soomes. Seal hakkas ta vaatama, millega tegelema hakata. Samal ajal avati Toompeal uus restoran ja tema soov oli Eestit aidata. Et seda, mida ta ise oli õppinud, Eestisse kaasa tuua. See polnud raha pärast. „Ma arvan, et ma olen estofiil,” rääkis Reini. Teda huvitas Eesti ja oli õnnelik, et Eesti sai vabaks.
Saatejuhi Sami Lotila küsimusele, kas põhjus võis olla alkohol ütles Reini, et tema jaoks polnud see oluline. Aga paljud soomlased, kes Eestisse tulid, olid esimese aasta purjus.
OHMYGOSSIP — Soome pealinna Helsingi tänavaid on juba hakatud puhastama talvistest sõelmetest, aga suurem puhastus võetakse ette alles märtsikuu lõpus. Kõige esimene prioriteet on ringteede puhastus, ütles Helsingi ehitusameti hooldusinsener Tarja Myller Yle vahendusel. Seejärel võetakse ette kõnniteed ja väljakud.
Praegu puhastatakse tänavaid tolmust ja sõelmetest, tänava pesu on kavas ette võtta mõne nädala pärast. Siis pühitakse tänavatelt viimane tolm ning pestakse tänavad veega.
Pesu eeldab seda, et öösel enam ei külmeta ning ei teki jäite ja libisemise ohtu. Suurem tolmuimemine ja pesu peaks algama esmaspäeval, 27. märtsil. Kevadine suurpuhastus kestab kuus nädalat, mis tähendab, et kõik tänavad saavad puhtaks maikuu alguseks.
Sõelmeid korjatakse tänavatel kokku 60 000 tonni ehk 2500 autokoormat. Sõelmeid on eriti palju sel aastal, mil oli libe, aga vähe lund. Muidu oleks osa sõelmeid koos lumega juba kokku lükatud ja ära veetud.
Soome allergialiit soovitab kevadise tolmu vastu kasutada kaitsevahendeid. Tolm tungib silmadesse ja kurku ning muudab nina vesiseks ja teeb kurgu kähedaks. Tolmukübemed võivad tungida isegi kopsu.
Suurem osa tänavatele puistatud ja kokku korjatud sõelmetest võetakse uuesti kasutusse, näiteks ehitustel. Juba kasutatud sõelmeid enam uuesti tänavale ei panda.
OHMYGOSSIP — Soomes suursaadik Lätis Olli Kantanen ütles intervjuus Eesti soomekeelsele SSS-Raadiole, et Lätis elab ligi 300 soomlast, aga Soome ettevõtteid on ligi 400. Kantanen lisas, et ettevõtteid on viimasel ajal juurde tulnud. Kui ta ise 2104. aastal Lätti saadikuks läks, siis oli Soome ettevõtteid Lätis 350 ringis.
Kantanen ütles, et Läti majandus on kasvamas, kuigi sealgi on väljakutseid, kuna eksporditurud on raskes olukorras.
Saatejuht Tapio Reini küsis, kas president Raimonds V?jonis, kes on avalikult pagan, väldib ka kirikus käimist nagu Eesti president Kersti Kaljulaid. Kantanen vastas, et Lätis pole see olnud jututeemaks. Küll on ta näinud presidenti osalemas ametlikel kirikutseremooniatel.
Varjupaigataotlejate kohta Lätis ütles Kantanen, et otse Lätti eriti palju varjupaiga taotlejaid ei tule, nii nagu ka teistesse Balti riikidesse. Olukord seoses varjupaiga taotlejatega on enam-vähem sama mis Eestis. Vastu võetakse Euroopa Liidu poolt saadetud varjupaiga taotlejaid.
Paremäärmuslased või populistid pole Lätis saavutanud sellist kandepinda nagu mitmel pool mujal Euroopas.
Läti pealinn Riia on väga multikultuurne: seal elab 42,6% lätlasi, lisaks 39,8% venelasi, 4,1% valgevenelasi, 3,7% ukrainlasi, 1,9% poolakaid ja 7,9% muid rahvusi. Kantanen ütles, et Riia on juba ajalooliselt olnud paljurahvuseline linn. Tooni annavad siiski lätlased ja venelased. Riias kasutatakse palju vene keelt, kuigi ametlik keel on riigis läti keel.
Alkoholi kohta Lätis ütles saadik, et see puudutab rohkem Eestit. Tunda on, et alkoholi müügikohti reklaamitakse ka Soomes. Ta käis Tartu maratonil ning läbi Valga sõites nägi suuri silte tee ääres.
Soome 100 üritused on kavas ka Lätis, ütles Olli Kantanen. Põhiliselt on need üritused kavas sügisel, näiteks Soome foto- ja kunstinäitused. Lätlased on Soomest väga huvitatud ning paljudes asjades tahavad võtta Soomest eeskuju.
Saadik käib ise palju Lätis ringi, näiteks koolides, ning tutvustab seal Soomet.
Eestlastel on ütlus, et lätlastel on kuus varvast. Saadik Kantanen ütles, et pole veel kohanud kuue varbaga lätlasi.
OHMYGOSSIP — Kotka linnas nn Punases majas tegutses aastail 1996-2002 Soome tuntuim bordell. Seda juhiti Venemaalt, sellega teeniti üle 3 miljoni euro ja selle pidajad mõisteti kohus 1-3 aastaks vangi, vahendab Eestinen veebilehte Yle.fi. Maja omanik oli ametlikult kohalik jurist. Bordelli kliendid olid näiteks kohalikud poliitikud, kellest üks lausa elas pooleldi seal.
Bordelli tegevus sai 1990ndate algul sellest, kui venelased hakkasid Kotka tänavatel müüma viina ja suitsu. Vene naised müüsid seksi otse bussidest. Seksiäri siirdumine Punasesse majja oli politsei jaoks paras pähkel, sest sealt leiti küll viina ja suitsu, aga mitte kunagi prostituute. Kotka linnas oli samas üldteada, et majas tegutseb bordell ja politseid süüdistati saamatuses. Seksi ostmine ja müümine iseenesest polnud kuritegu, keelatud oli seksi vahendamine. Politsei küll teadis, et maja tegevust juhitakse Venemaalt, aga selle kohta polnud tõendeid.
Uurimine kestis kokku üle viie aasta ja lõpptulemus jättis jälje Soome kuritegevuse ajalukku.
Punase maja lugu sai alguse 1980ndate lõpus, kui majast kolisid välja raudteetöölised ja see jäi tühjaks. Kohalikul juristil oli plaan maja remontida ja jagada see korteriteks. Siis aga olukord muutus. 1990ndate algul algas majanduslangus lama, mistõttu sattus jurist raskustesse. Võlg ulatus miljonitesse markadesse. Kortereid müüa polnud võimalik. Rahahäda oli nii suur, et ta üüris maja välja ühele armeenlasele. Maja nimeks sai Moi dom 1, tõlkes: Minu maja. Tegelikkuses rajati sinna bordell.
Bordelli pidajad sõlmisid lepingud turismifirmadega, mille kaudu hangiti töötajatele Soome viisad. Lõbumaja teiseks juhatajaks sai üks venelanna, lisaks võeti tööle üks kohalik uksehoidja.
Lõbumajja veeti töötajaid Venemaalt bussidega. Need olid elukutselt arstid ja õpetajad, kellele lubati hästi tasuvat tööd Soomes. Kohapeal alles selgus, millega oli tegu. Osa naisi pandi tööle vastu nende tahtmist. Naised tulid Soome, kuna Venemaal oli väga raske toime tulla. Nad teenisid punases majas nädalaga rohkem kui kodus õpetajana või haiglaõena mitme kuu jooksul. Peterburis saatsid neid bussi peale pere liikmed. Mees ja lapsed lehvitasid emale, kes sõitis Soome tööreisile. Naised töötasid vaheldumisi nädala Soomes ja nädala kodus.
Punane maja polnud ainus selletaoline. 1990ndatel tegutses Soomes kümneid bordelle.
Töötajaid värvati Peterburis. Värbamisega tegelesid armeenlane ja venelanna. Töötajad läbisid tiheda sõela. Naine pidi olema 20-30-aastane ja lojaalne. Välimus pidi olema selline, et naine oleks võimeline hästi teenima.
Naised valmistati korralikult ette. Venelannal oli Peterburis väike toidupood, kus naisi välja õpetati. Naistele õpetati näiteks seda, mida öelda politseile ja piirivalvuritele. Jutt pidi olema sorav ning see õpiti korralikult selgeks. Piiri peal tuli öelda, et reisi eesmärk on turism ja šoppamine. Poliseile ei tohtinud öelda, et osa rahast makstakse kellelgi teisele.
Punases majas töötas nädalalõppudel mitukümmend naist. Buss tuli neljapäeval ja lahkus pühapäeval. Naised küsisid 300-500 marka ühe korra eest. Klientidel oli võimalik võtta naine koju. Terve nädalalõpp maksis 1500 marka.
Armeenlane ja venelanna olid naised omavahel ära jaganud. Kumbki pidas oma naiste üle arvestust. Algul küsisid nad naistelt 600 marka päeva, hiljem juba 1000 marka. Kotka merepäevade ajal, kui kliente oli rohkem, küsiti 2000 marka päevas. Juhtus sedagi, et mõni naine jäi vahendajale võlgu. Osa naisi teenindas öö jooksul kuni kümmet klienti, teised mitte ühtegi. Kui naisel raha polnud, siis sunniti teda võlgu võtma. Vahendajad ei saanud jääda ilma rahata. Enamasti lahkusid võlglased nuttes, sest neid ei peetud seal kaua.
Maja oli kuulus üle terve Soome. Sinna saabus kliente nii Helsingist kui Ida-Soomest. Kohalikud noored mehed müüsid oma asju, et seksi osta. Ning siis oli seal üks kohalik poliitik, kellest sai majas peaaegu püsielanik. Ta ei käinud seal ainult merepäevade ajal, kuna siis oli ukse taga pikk järjekord.
Poliitik rääkis hiljem, et oli majas kohanud naist, kes oli 4000-5000 marka võlgu. Poliitik maksis naise eest võla ja viis ta tagasi Peterburgi. Poliitik veetis majas nii palju aega, et võitis maja pidajate usalduse. Lõpuks ta sõidutas juba ise naisi Soome ja Peterburi vahet. Poliitiku usaldamine oli samas suur viga, sest politsei sai temalt palju olulist infot. Nimelt oli poliitik üks neist vähestest, kes nägi, kuidas raha majas sees liikus. Majas tegutsesid brigadirid, kes korjasid raha kokku ja saatsid selle omanikele Peterburgi. Mingi aja pärast naisi enam turistibussidega ei veetud, vaid sõidutati autodega. Mõned tulid tavaliste liinibussidega.
Soome politsei palus abi Venemaalt, sest algul oli kahtlus, et naised veavad üle piiri narkootikume. Koostöö vene partneritega sujus eriti hästi. Telefonide pealtkuulamine polnud kupeldamise tuvastamisel lubatud, küll aga narkokaubanduse puhul. Pealtkuulamise abil saadi teada, millal ja millised naised tulevad. Vaalimaa piirivalvurid tundsid neid juba nägupidi. Naistel olid tavaliselt kaasas ainult ühed pealisrõivad, aga hulgaliselt aluspesu. Lisaks libestid, kondoomid, lõhnaõlid ja antibiootikumid haiguste vastu.
Armeenlane oli samuti hästi tuntud. Kord pakkus ta isegi piirivalvuritele tasuta seksi Punases majas. Siis aga armeenlane tapeti. Nüüd otsustas politsei reageerida. Oli teada, millal saabub venelanna – see oli kolmekuningapäeva õhtul 2002. aastal. Politsei pidas kinni juristi ja osa maja töötajatest. Leiti 120 000 marka raha – selle järele pidigi venelanna tulema. Venelanna peeti kinni piiril ja kohus mõistis talle maksimumkaristuse – kolm aastat vanglat. Jurist sai 1,5 aastat, üks maja töötaja aasta.
Kui bordellid Soome kinni pandi, liikus seksiäri edasi veebi. Pärast Punase maja juhtumit muudeti seadust ja seksiäri vahendamise eest võib saada kuni kuus aastat vanglat. Nüüd võib trahvida ka kliente, kuna seksi ostmine vahendaja kaudu on kuritegu.
Täna pole teada, kas prostitutsiooni esineb Soomes rohkem või vähem kui 20 aastat tagasi. Vahendusjuhtumite arv on vähenenud, aga lõbumajandus pole kuhugi kadunud.
OHMYGOSSIP — Soome uued ja värskelt remonditud koolid on hädas hallitusega, mis kahjustab nii õpetajate kui õpilaste tervist. Üks sellistest koolidest on Vartiokylä algkool Ida-Helsingis, vahendab Helsingin Sanomat.
1959. aastal valminud koolimajas tehti põhjalik remont kümme aastat tagasi ja siis peeti seda suureks õnnestumiseks. Ent seinte sees on endiselt peidus seened, õigemini kiirikbakterid, mis inimeste tervist kahjustavad. Bakterid elutsevad paneelide vahel vanades puitkiud- ehk toja-plaatides.
Arstide väitel on asi ikka päris hull. Kui näiteks supermarketis midagi sellist avastataks, siis kästaks see market kohe ära lammutada ning vastutavad isikud lastaks ametist lahti. Koolimajade puhul on asi keerulisem, sest linnal pole raha majade remontimiseks. Aastas suudetakse remontida vaid viis koolihoonet, kuigi vajadus oleks kümnete majade remondi järele. Nõnda peavad nii õpetajad kui õpilased läbi ajama tervistkahjustavates hoonetes.
Koolimajade kehva siseõhu peamine põhjus on kehv õhuvahetus. Kümmekond aastat tagasi tunnistati koolimaja mürgiseks. Lapsed haigestusid. Aknaraamid olid pehkinud ja sealt leiti seent. Vana ventilatsioonisüsteem ei suutnud õhku puhtana hoida.
Nüüd on majas uus ventilatsioon, aga ka sellega on probleeme. Selgus, et ventilatsioonisüsteem ei taga piisavalt õhku 450 õpilase jaoks. 2015. aasta sügisel remonditi maja uuesti, hoone kaeti kilega ja aknaid ei saanud lahti teha. See tegi asja veel hullemaks. Lapsed haigestusid. 2016. aasta kevadel puhastati ventilatsioonisüsteemid, aga selgus, et ka sellest ei piisa. Aasta lõpus tegid asjatundjad kindlaks, et oht tervisele püsib.
Koolimaja vajaks põhjalikku remonti, aga selle peale kulub 10 miljonit eurot. Linnal on raha vaid viie koolimaja suuremaks remondiks aastas, kuigi vajadus oleks remontida kümneid koolimaju.
Koolimajade siseõhu probleemide tõttu on õpilastel oht saada püsiv tervisekahjustus, näiteks astma. Tüüpilisemad vaevused on peavalu, väsimus ja infektsioonid. Tekivad probleemid nii õppimise kui õpetamisega.
OHMYGOSSIP — Kuigi Soome president Sauli Niinistö on korduvalt kinnitanud, et Soome ei anna Eestile sõja korral kaitsegarantiid, tuleb Soome siiski sõja korral Eestile appi, kirjutab Iltalehti. Nimelt, nagu ütles ligi kuu aega tagasi välja Norra kaitseminister Ine Eriksen Søreide, on nii Soomel kui Rootsil sõja korral täita ühesugune roll. Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist lisas, et asi puudutab Soome ja Rootsi õhuruumi.
Nendest ütlustest võib välja lugeda, et NATO vajab sõja korral Soome ja Rootsi õhuruumi, et NATO lennukid saaksid sealtkaudu toetada sõjalisi operatsioone Balti riikides. Soomet otseselt Balti riikide kaitsmiseks vaja pole, seetõttu ei tooda Soome ka USA lennukeid. Need lennukid jääksid liiga lähedale Venemaale, mistõttu satuksid kohe ründeobjektiks.
See on ka põhjus, miks Soome president Sauli Niinistö on pidevalt toonitanud, et Soome ei anna Eestile kaitsegarantiid. See on tõde, aga mitte kogu tõde. Soome ei anna küll aktiivset abi, aga ei keera ka selga. Soome on valmis toetama Eesti kaitsmist, kirjutab leht.
USA soovib, et Soome kaitseks küünte ja hammastega oma maad, et Venemaa ei saaks tuua oma vägesid Soome aladele Balti riikide ründamiseks. Lisaks saaksid Soome lennukid tagada läbi Soome lendavate NATO lennukite turvalisust. Hätta sattunud NATO lennukid saaksid kasutada Soome lennuvälju ning saada sealt abi.
Rootsis vajavad ameeriklased nii lennuvälju kui sadamaid ja selle vastu on lubatud tagada Rootsi turvalisust. Asi toimib samamoodi nagu külma sõja ajal, mil USA andis Rootsile turvagarantii ilma NATO liikmeks astumata.
Rootsi ja Soome omavaheline koostöö on ühtlasi üks osa NATO Balti kaitseplaanist. NATO liikmeks astumine pole Soome ja Rootsi puhul enam päevakorral. See on nn kolmas tee, mida on ajanud Soome president Sauli Niinistö.
Soome ja Rootsi on omavahel kaitsevõime ära jaganud nii, et Rootsi on tugevam merel ja Soome omakorda maal. Soomel on välja panna 280 000 sõjaväelast, Rootsil on omakorda 157 sõjalaeva ja 5 allveelaeva. Õhus on nad enam-vähem võrdsed.
OHMYGOSSIP — Soomes levib tuntud poeketi S-Marketiga seotud veebipettus. Inimestele saadetud elektronkirjas palutakse klikkida lingile, kus avaneb ankeet, milles palutakse sisestada andmed, et osaleda 500-eurose kinkekaardi loosimises. Tegelikult pole asi S-Marketiga üldse seotud, vahendab Ilta-Sanomat.
Selliseid petukirju on saadetud laiali täna hommikul. Ankeedis palutakse ühtlasi sisestada oma S-Marketi tunnuskood ja maksta 1 euro, milleks palutakse sisestada pangakaardi andmed. Pärast andmete sisestamist seotakse inimene PointWorld veebiteenusega, mis hakkab igas kuus pangakaardilt maha võtma 39 eurot.
Petukirjas palutakse täita ankeet ja maksta 1 eurot.
S-Marketi kaupluseketti haldav S-grupp andis teada, et tegemist on pettusega. S-grupp ei küsi kunagi oma kampaaniates klientide pangakaardi andmeid. Ühtlasi näitab pettust see, et petturite koduleht asub välismaal. S-grupp kogub asja kohta infot ka oma kodulehel.
Pettus meenutab möödunud nädalal levinud Finnkino-pettust. Mõlema puhul juhitakse klient veebiküljele, kus palutakse täita ankeet.
OHMYGOSSIP — Helsingis jäi möödunud aastal joobes olekus auto juhtimisega vahele 1684 inimest, neist 303 olid Eesti kodanikud. See tähendab, et iga viies roolijoodik oli Eestist, vahendab Helsingin Sanomat. Eesti roolijoodikute teema kerkis jälle päevakorda nädalavahetusel, kui laupäeva õhtul jäi politseile joobes juhtimisega vahele koguni kolm Eesti kodanikku.
Soome politsei liiklusturvalisuse keskuse juht Dennis Pasterstein ütles, et Eesti juhtide käitumine on muljetavaldav. Samas võrreldes 2010. aastaga on Eestist pärit roolijoodikute arv kukkunud 15% võrra. Joobes autot juhtinud välismaalaste koguarv on jäänud samaks. Sellele vaatamata on valdav osa roolist purjuspäi tabatud välismaalasi pärit Eestist – möödunud aastal lausa 65%.
Miks eestlased sedavõrd palju Soomes joobes juhtimisega vahele jäävad ei oska politsei kommenteerida. Eestlaste jaoks ei tohiks see olla võõras teema, sest erinevalt Soomest, kus on lubatud 0,5 promilli ei tohi Eestis alkomeeter näidata mitte ühtegi promilli.
Joobes juhtimisega vahele jäänud eestlaste suur arv on seletatav sellega, et Helsingi piirkonnas elab erakordselt palju eestlasi. Helsingis töötab ligi 50 000 eestlast.
Pastersteini arvates võiks välismaalastest roolijoodikute arvu vähendada alkokontroll piiri peal. Üks lahendus on see, et sadamatesse pannakse välja alkoväravad. Näiteks Turu linnas on selline asi kaalumisel. Selline süsteem on juba kasutusel Stockholmis ühes sadamas.
Nii soomlastest kui välismaalastest roolijoodikud on rohkem liikvel nädalalõppudel. Argipäevadel on keskmiselt iga 700-s liikleja joobes, nädalavahetusel iga 150-s.
Soomes on auto juhtimisel joobe piir 0,5 promilli, raske joove algab 1,2 promillist.
OHMYGOSSIP — Soome õpilastel kaob alates augusti algusest õppetoetusele lisaks makstud eluasemetoetus. Kela täpsustas, et see puudutab 42 000 õpilast, kelle eluasemetoetus kaob täielikult. Muudatuse kiitis Soome parlament heaks möödunud aasta lõpus valitsuse ettepanekul, vahendab Taloussanomat. Sotsiaal- ja terviseala katusorganisatsiooni Soste varasema hinnangu kohaselt puudutab muudatus ligi 50 000 õpilast, kes jäävad eluasemetoetusest ilma.
Paljude õpilaste puhul siiski toetus tõuseb. Ligi 110 000 õpilase toetus tõuseb keskmiselt 700 euro võrra aastas. Raha tuleb lisaks, kuna üldise eluasemetoetuse puhul tohivad kulutused olla suuremad kui õppetoetusega seotud toetuse puhul. Üldist eluasemetoetust makstakse erinevalt õppetoetusest kõigi kuude eest.
23 000 õpilase puhul toetus ei muutu ja 20 000 õpilase puhul toetus väheneb.
Eluasemetoetus paljudel juhtudel kas väheneb või kaob üldse, kuna üldise eluasemetoetuse puhul kehtib madalam tulumäär, millest alates toetust ei maksta. Lisaks on üldine eluasemetoetus leibkonna-põhine, mis tähendab, et elukaaslase sissetulek võib takistada toetuse saamist.
OHMYGOSSIP — Soome jahindus- ja matkarõivaste kauplusteketti haldav ettevõte Erätukku Oy läheb pankrotti. Ettevõte esitas Oulu kohtusse pankrotiavalduse, ning poodises algas lõpumüük. Erätukku alustas saneerimismenetlust juba 2014. aastal, aga vahepealse ajaga ei õnnestunud saavutada loodetud tulemusi. Ettevõttel on üle Soome 24 kauplust, kus töötab ligi 80 inimest.
Aastavahetuse ja talvekaupade müük jäi oodatule alla ning sellega seoses välja kujunenud seis ei võimalda enam jätkata, kommenteeris asja pressiteate vahendusel ettevõtte juht Markku Lampela.
Ettevõtte käive oli aastas 16 miljonit ja kahjum 1,5 miljonit eurot. Ettevõttel oli möödunud suveks kuhjunud võlga üle 10 miljoni euro. Viimastel aastatel on ettevõte olnud kahjumis.
Ettevõtte koduleht ja veebipood on suletud, kaupade lõpumüük peaks algama neljapäeval.
OHMYGOSSIP — Soome president Sauli Niinistö algatas koos popartistide Robini ja Diandraga kampaania kiusamise vastu. Me peaks rohkem teineteist tunnustama. Me usume sellisesse Soomesse, kus kõik on kaasatud, ütles Robin Packalen.
Me usume sellisesse Soomesse, kus kedagi ei kiusata, lisas Diandra Flores.
President Sauli Niinistö tunnistas, et kiusamine on julm ja seda ei korva miski. Ent Soomes on mitmeid edulugusid sellest, kuidas kiusamine on ära lõppenud. Nüüd algatataksegi kampaania selleks, et inimesed jutustaks neid lugusid. Kas sind ennast on ergutatud või oled ise kedagi ergutanud.
Lugude kogumiseks on Twitteris avatud leht #kannustusryhmä (tõlkes: ergutusgrupp). Igaüks võib luua ka oma ergutusrühma ja mõelda, kuidas kiusamist vähendada ja kaaslasi ergutada.
Avafoto: Sauli Niinisto (AP/ Martti Kainulainen/ Scanpix)
OHMYGOSSIP — Soomes ja välismaal burgerite müügiga rikkaks saanud Hesburgeri asutaja ja omanik Heikki „Hese” Salmela räägib, kuidas Soome heaoluühiskond on võtnud inimestelt soovi tööd teha ning ettevõtlusega tegeleda. Salmela meenutab, et kui tema väike laps oli, siis ta vaatas kodu aknast, kuidas inimesed hommikul tööle läksid. Nüüd aga kasvab peale põlvkond, kes pole näinudki, kuidas vanemad tööle lähevad.
Soomes ettevõtjana 51 aastat tegutsenud Salmela rääkis Iltalehtile, et alustas ettevõtjana juba 18-aastaselt ning jätkab ka nüüd, 70-selt. Salmela on oma kogemusele tuginedes mures Soome praeguse olukorra pärast, kuna noori ettevõtjaid peale ei tule. Ainult ettevõtjad on need, kes uusi töökohti loovad, mitte poliitikud.
Salmela on seiskohal, et Soomes ei tuleks inimeste palka vähendada, sest juba niigi on inimesi, kes ei tule oma palgaga toime. Soome probleem on see, et kui palgast maha võtta ametiühingutasud ja muud maksud, siis kätte ei jää suurt midagi. Kauplustes on jälle hinnad kõrged, kuna ka sinna on maksud sisse kirjutatud. Näiteks kauplustes müüdavast kaubast üle poole moodustavad maksud. Salmela süüdistab eelkõige poliitikuid selles, et Soome hinnad on kõrged ja inimeste ostuvõime madal.
Veteranettevõtja arvates on Soomes viimase 20-30 aastaga kadunud inimestel motivatsioon tööd teha. Põhjus on selles, et Soome heaoluühiskond muudab inimesed passiivseks. Inimestel on võetud ära omavastutus ja see on halb. Tundub, et valitsuselt soovitakse abi igas olukorras. Soomes peaks igaüks palgaga toime tulema, aga üha rohkem makstakse inimestele toimetuleku- ja eluasemetoetust, mille teised maksumaksjad kinni maksavad. Palju on selliseid teenuseid, mida inimesed kunagi ei telliks, kui nad selle eest ise peaksid maksma.
Üldine mõtteviis paistab välja ka uutest ettevõtjatest. Kui kellelgi on mingi äriidee, siis esimene mõte on, kust sellele võiks toetust saada. Salmela arvates ei vaja ettevõtjad mingeid toetusi. Kui idee on hea, siis tuleb raha teistelt ettevõtjatelt. Ettevõtlustoetuste kaotamise kõrval loodab Salmela, et hakatakse hindama ja tunnustama neid ettevõtjaid, kes loovad töökohti. Kui ettevõtjana töökohtade loomine oleks magus tegevus, siis tegeleksid sellega kõik.
Salmela meelest peaks Soomes olema ettevõtjaid palju rohkem, eriti neid, kes töökohti loovad. Et nii juhtuks, peaks ettevõtja elu tegema lihtsamaks. Et ettevõtja saaks müüa oma tooteid, mitte ei peaks tegelema 400-leheküljeliste kollektiivlepingutega. Salmela tahab, et Soomes võetakse kasutusele Eesti maksusüsteem, kus 20%-ga maksustatakse ainult ettevõttest välja võetud raha. Eesti mudel toetab eriti just väikseid ja keskmise suurusega kasvavaid ettevõtteid. Suurtele pankadele ei anna see midagi, aga see on tähtis just tavalistele tööd pakkuvatele firmadele. Samuti ei mahu Salmelale pähe, kuidas on võimalik, et maailma kõige paremini koolitatud riigis on peamised ekspordikaubad toorpuit ja tselluloos. Kas see vastab meie koolitusele, küsib kogenud ettevõtja.
Salmela arvates ei hinnata ega tunnustata Soomes ettevõtjaid piisavalt. Ettevõtjatel pole mõjukaid katusorganisatsioone, mille esindajad oleks valmis väljakul meelt avaldama. Salmela arvates peaks inimesed rohkem mõtlema selle peale, miks ei taheta hakata ettevõtjaks, kui see elu nii mõnus on ja pakub kiiret rikastumise võimalust. Miks siis on ettevõtjaid ühiskonnas sedavõrd vähe. Teine asi on see, et ettevõtjad ei julge midagi avalikult välja öelda, kuna neid hakatakse kohe sõimama.
Laiemas plaanis on ettevõtjal kahju sellest, et rahvas, mis pärast sõja lõppu oma riigi tööd tehes üles ehitas, on paari viimase aastakümnega kaotanud huvi töö tegemise vastu. Ta muretseb ka ettevõtjate pärast, keda enam keegi ei poolda..
OHMYGOSSIP — Soome telefonidele on paari viimase päevaga helistatud tuhandeid kordi. Helistatakse Londoni numbritelt. Politseil ega kommunikatsiooniametil pole asja kohta lähemat infot. Kommunikatsiooniameti info kohaselt on Soomest saanud teatud automaatse telefonikampaania sihtmärk, vahendab Ilta-Sanomat. Tõenäoliselt on tegemist pettusega.
Kõige rohkem on kõnesid tulnud numbrilt +442070431669, aga ka näiteks numbrilt +442077021777. Kõne käigus soovitakse teada saada vastaja vanust ja võlgnevusi. Inimese nimi on helistajale teada.
Asjatundjate arvates võib olla tegemist sarnase kampaaniaga nagu jaanuaris, kus helistati justkui küsitluse läbi viimiseks. Tegelik eesmärk oli siduda vastajad teatud investeerimistoodetega. Helistajad räägivad inglise keeles ja tugeva india aktsendiga. Kuulda on tugevaid taustahelisid. Kõned tulevad numbri järgi Londonist.
Asi võib olla ka sellest, et kõned on lihtsalt suunatud läbi Londoni. Kõnekeskus võib olla kusiganes.
Veebis liikuva kuulduse järg on tegemist nn „can you hear me”-pettusega, kus vastajalt tahetakse igal juhul kätte saada jah-sõna. Seda saab hiljem tuua tõendina teatud toote või teenuse kaela määrimiseks.
Telefonile vastamises iseenesest midagi riskantset pole, sellest ei saa tekkida lisakulusid. Kahtlase kõne puhul on aga targem kõne lihtsalt katkestada.
