OHMYGOSSIP — Soomes riigipoolsete toetustega tegelev rahvaterviseamet Kela hakkab alates 1, aprillist lisaks lapsevanematele maksma ühekordset sünnitoetust ka tööandjatele. Toetuse summa on 2500 eurot, edastab Kela.
Toetus on sünni- või adopteerimise põhine ja see on mõeldud eelkõige lapsi sünnitavate naistöötajate võrdsustamiseks meestega. 2500 eurot toetust maksmatakse neile tööandjatele, kelle juures on sünnitanud töötaja olnud ametis vähemalt 3 kuud ja kelle töösuhe töötajaga kestab vähemalt aasta aega. Arvesse lähevad ka ajutised tööotsad ühe ja sama tööandja juures. Toetust makstakse tööandjale ajal, kui töötaja viibib lapsepuhkusel ja saab vanemapalka. Toetusega kompenseeritakse tööandjale ka need summad, mis makstakse vanemapalgale lisaks.
OHMYGOSSIP — Finnairi kimbutab suur lennukite ja töötajate puudus, mistõttu oli firma sunnitud tühistama kõik suvised Miami lennud. Lennud lõppevad 4. mail ja algavad uuesti oktoobrikuus.
Oma teates viitab lennufirma „operatiivsetele põhjustele”, mis tegelikkuses tähendavad suurt lennukite ja töötajate puudust, vahendab Helsingin Sanomat.
Lennufirma meediasuhete juht Päivyt Tallqvist ütles, et töötajate puudus tuleb sellest, et Finnair koolitab töötajaid uute A350-jumbo lennukite jaoks. Lennufirmal on praegu seitse sellist lennukit, aasta lõpus tuleb veel neli lisaks. Koolitused ja uute töötajate värbamine on tekitanud ahelreaktsiooni, kus osa töötajatest viibib koolituste tõttu tööst eemal või õpib muud ametit. Suveks on Finnair üürinud läbi personalifirma 15 pilooti lisaks lennukite A330 tarbeks, aga ka sellest ei piisa, sest Aasia lende on tulnud palju juurde. Lisaks avas firma uue otselennu San Franciscosse.
Juba terve viimase aasta on Finnair rentinud nii lennukeid kui töötajaid teistelt lennufirmadelt. Kevade jooksul on Miami-lende katnud Hispaania lennufirma Iberia. Novembrist jaanuarini lendas Finnair New Yorki Portugali lennufirma Hifly lennukite ja töötajate abil. Enne seda lennati New Yorki Poola LOTi lennukitega.
Kevadel on Finnair tühistanud ühe Hiina lennu ja nüüd siis Miami lennud. Kõigile Miami lennule pileti ostnutele pakutakse firma kulul mõnda muud lennuvõimalust. Kui klient pole sellega nõus, siis ostetakse piletid tagasi.
OHMYGOSSIP — Soome avaliku sõna nõukogu tegi Soome avalik-õigusliku meediafirma Yleisradio suhtes tauniva otsuse, kuna Yle ajakirjanikud lasid end möödunud aasta sügisel peaministril mõjutada. Peaminister Juha Sipilä helistas Yle ajakirjanikule ja uudistejuhile ning selle tulemusel muudeti juba valminud ajakirjanduslikku materjali.
Avaliku sõna nõukogu tõi välja, et uudistejuht on lasknud end mõjutada, vahendab Helsingin Sanomat. Uudistejuht reageeris peaministri sekkumise järel poole tunni jooksul ja eemaldas juba valmis tehtud graafilise materjali. Raadiouudiseid samuti parandati, kuigi algses materjalis polnud vigu.
Tegemist oli möödunud aasta lõpus üles kerkinud skandaaliga, kus tuli välja, et peaminister oli teinud positiivseid otsuseid seoses riigipoolse 100 miljoni euro suuruse abiga kaevandusfirmale Terrafame Oy, mis kuulub peaministri sugulastele. Teemaga tegelesid põhiliselt Yle ajakirjanikud ja peaminister sekkus ajakirjanike töösse.
End mõjutada lasknud ajakirjanik Salla Vuorikoski lahkus ametist möödunud aasta lõpus. Yle uudistejuht Atte Jääskeläinen jäi ametisse edasi. Ühtlasi lahkus aasta lõpus ametist Yle ajakirjanik, päevakajaliste saadete toimetuse juht Jussi Eronen, kes oli varem Yle juhtkonda kritiseerinud. Eronen tõi põhjuseks asjaolu, et tema arusaam sõnavabadusest erineb peatoimetaja omast.
Eronen, kes töötab nüüd ajakirjas Suomen Kuvalehti kirjutas oma Twitteri kontol Avaliku sõna nõukogu otsust kommenteerides, et asi nägi välja nii, et peaminister Juha Sipilä mõjutas ja uudistejuht Atte Jääskeläinen lasi end mõjutada: “JSN:n ratkaisu pähkinänkuoressa: pääministeri @juhasipila painosti ja Ylen uutis- ja ajankohtaistoiminnan päätoimittaja @attesakari taipui.”
Peaminister Juha Sipilä tunnistas, et tegi vea, et saatis elektronkirjad ajakirjanikele, aga ta lisas, et tal oli õigus end kuuldavaks teha. Elektronkirjad saatis ta Yle toimetusse möödunud aasta novembris, kui Yle kajastas tema seotust firmaga Terrafame.
Yle nõukogu esimees Thomas Wilhelmsson ütles, et ei pea vajalikuks uudistejuhi Atte Jääskeläineni tagandamist, kuna meediaorganisatsioon peab õppima vigadest, mitte jahtima süüdlasi. Yleisaradio on ülekaalukalt Soome kõige suurem meediaorganisatsioon.
Yleisaradio sõltumatus oli enne seda kahtluse all 2015. aastal, kui Juha Sipilä valitsus kärpis ettevõtte eelarvet ilma, et sellest oleks informeeritud parlamendi juures tegutsevat haldusnõukogu.
OHMYGOSSIP — Muumi-fännidel on rõõmustamist, sest Tamperes tuleb maikuus müügile esimene kunstiline Muumi-tass, mis on tehtud Muumide looja Tove Janssoni algupärase joonistuse järgi. Tassi teema on Taikurin hattu ehk Võluri müts.
Uue tassi müük algab Tampere-talo poes 9. mail ja hiljem tuleb see müüki Tamperes 17. juunil avatavas maailma ainsas Muumimuuseumis. Võluri müts on esimene joonistus, mis kantakse Muumi-tassile. Tassi valmistaja on Soome portselanitehas Arabia. Tassi põhjal on kiri: Muumimuuseum, Tampere.
Tove Janssoni joonistus valmis 1950. aastal. Arabia on Muumi-tasse valmistanud 1990ndate aastate algusest alates.
Esimesel kunstilisel Muumi-tassil on peal sellised Muumisarja kangelased nagu Muumitroll, Muumimamma, Muumipapa, Piripiiga, Sniff ja hatifnatid. Peal on ka Tutsik ja Lipsik, salapärane võlur ning must panter.
OHMYGOSSIP — Soome kultuuriajakiri Image ühendas omavahel kaanel kaks Soome sümbolit: multifilmikangelased Muumid ning homoerootilise tegelase, nahksesse kostüümi riietatud Tom of Finlandi. Kokku sai sellest Moomin of Finland.
Sellega tekitas ajakiri Soomes sensatsiooni. Piltidel on palju poolehoidjaid, aga Muumide tegelaskuju looja Tove Janssoni pärijad peavad seda varguseks. Piltide autor on kunstnik Sami Saramäe, vahendab Helsingin Sanomat. Artiklis kirjutab näitleja ja kirjanik Antti Holma sellest, kuidas need tegelaskujud on muutunud kogu Soome maskottideks. Muumi tegelaskujude õigused kuuluvad ettevõttele Moomin Characters, mida esindavad looja Tove Janssoni vennatütar Sophia Jansson ja tolle abikaasa Roleff Kråkström. Viimane ütles, et ajakiri pole küsinud tegelaskujude kasutamiseks luba. Tegelaskujude loata kasutamine rikub aga ärieetikat.
Ajakirja Image peatoimetaja Heikki Halkama tunnistas, et Muumi tegelaskujude omanikelt luba ei küsitud, aga ajakirja kaanel kujutatu puhul on tegemist satiiriga. Nii on võimatu joonistada satiirilist pilti peaministrist, kui temalt peab selle jaoks eraldi luba küsima. Ja kui satiiri teha ei saa, siis on see suur probleem. Halkama tunnistas, et Muumide advokaat on olnud temaga ühenduses. Kråkström ütles, et tiraaži müügilt ärakorjamist ei ole kavas nõuda.
OHMYGOSSIP — Soomes jagati oscareid – filmiauhindu (vt. Jussit.fi). Kokku kaheksa auhinnaga, sealhulgas parima filmi Jussiga pärjati Hymyilevä mies (Naeratav mees). Tõsielul põhinev film räägib kuulsast Soome poksijast Olli Mäki’st, kes võistles 1962. aastal Helsingi olümpiastaadionil maailmameistri tiitli nimel, ent jäi alla David Moore’ile. Ometi oli see Mäki jaoks kõige õnnelikum päev.
Parima filmi auhinnale kandideerisid veel Jättiläinen (Hiiglane, Soome kaevandusfirma Talvivaara asutamisest), Tyttö nimeltä Varpu (Tüdruk nimega Varpu, tüdrukust, kes peab kiiresti täiskasvanuks saama), Angry Birds Movie ja Bodom (õudusfilm 1960ndate aastate ainetel).
Lisaks parimale filmile sai Hymyilevä mies auhinna-Jussi parima lavastuse (Juho Kuosmanen), meespeaosa (Jarkko Lahti), naiskõrvalosa (Oona Airola), operaatori (J-P Passi), montaaži (Jussi Rautanemi), kostüümide (Sari Suominen) ja jumestuse (Salla Yli-Luopa) eest.
Parima naispeaosa auhinna sai 13-aastane Linnea Skog (Tyttö nimeltä Varpu), meeskõrvalosa auhinna Jani Volanen (Jättiläinen), parima stsenaariumi auhinna Pekko Pesonen (Jättiläinen), muusika auhinna Panu Aaltio (Järven tarina), helirežii auhinna Panu Riikonen (Bodom) ja kunstniku auhinna Santtu Toivola (Pahat kukat).
Parimaks dokumentaalfilmiks tunnistati Katja Gauriloffi Kuun metsän Kaisa (Kuumetsa Kaisa), mis jutustab legendaarse saami rahvalauliku Kaisa Gauriloffi ja Šveitsi kirjaniku Robert Crotteti sõprusest. Kaisa on filmi autori Katja vanaema.
Vaatajate auhinna pälvis Teit meistä kauniin (Tegid meist ilusa), mis jutustab 1991. aasta Heinola noortest, kes asutasid punkbändi Apulanta.
Jussi auhindu jagatakse Soomes alates 1944. aastast. Auhinna asutasid filmiajakirjanikud, aga pärast nende omavahelist riidu annab auhinda alates 1960ndatest aastatest välja filmiala töötajate ühendus Filmiaura ry.
OHMYGOSSIP — Soome tarbijate kindlustunne kerkis märtsis rekordkõrgele. Kindlustunne on aja jooksul mõõdetutest kõrgeim – viimati oli kindlustunne nii kõrgel 2010. aasta septembrikuus.
Aasta tagasi samal ajal oli kindlustunne poole madalam, vahendab Soome Statistikaamet. Pikaajalisest keskmisest on kindlustunne praegu kaks korda kõrgem. Andmed põhinevad Statistikaameti tarbijabaromeetri uuringul, mille käigus küsitleti märtsikuu algul 1191 inimest üle Soome. Kõrge kindlustunne tähendab, et inimeste arvamus nii enda kui Soome majanduse kohta on paranenud. Inimesed peavad praegust aega eriti soodsaks laenamiseks, aga mitte eriti kestvuskaupade ostmiseks ja säästmiseks. Töötuks jäämise risk on oluliselt vähenenud.
Märtsis arvas 46% soomlastest, et Soome majanduse olukord läheb eeloleval aastal paremaks. Ainult 11% arvas, et majanduse olukord läheb halvemaks.
Tarbijate ootused enda ja Soome majandusele järgneva aasta jooksul. Sinine joon – oma majapidamine, kollane joon – Soome majandus. Allikas: Statistikaamet
OHMYGOSSIP — Välisturistide ööbimiste arv kasvas Soomes jaanuaris võrreldes möödunud aasta sama ajaga hüppeliselt ehk 18,3%. Kasvu taga on põhiliselt Hiina turistid, kes külastasid aktiivselt Lapimaal jõuluvana. Kokku ööbisid välisturistid jaanuaris Soomes 615 000 korda, edastab Statistikaamet (Tilastokeskus).
Kodumaiste turistide ööbimiste arv kasvas jaanuaris 5,7% ja kodumaiste ööbimiste arv oli jaanuaris kokku 827 000.
Põhiliselt tuli kasv Hiina turistide arvelt. Hiina turistide ööbimiste arv kasvas 160%:
Ööbimiste arvu kasv Soomes riikide kaupa 2016-2017, protsentides. Allikas: Soome statistikaamet
Lapimaal registreeriti jaanuaris ligi 236 000 välismaalaste ööbimist, mis on 41% enam kui aasta tagasi. Aasia maadest, peamiselt Hiinast ja Jaapanist oli 44 000 ööbimist, kasv 125%. Kõige rohkem ööbimisi terves Soomes oli jaanuaris Venemaalt – 155 000. järgnesid britid 61 000-ga.
OHMYGOSSIP — Soome taotleb seoses Brexitiga Euroopa ravimiagentuuri ületoomist Soome. Ravimiagentuur asub hetkel Londonis ja tegeleb ravimite müügilubade väljastamisega. Soome Euroopa Liidu asjade ministrite nõukogu nimetas asjas vastutavaks sotsiaal- ja tervishoiuministri Pirkko Mattila, edastas riigikantselei.
Euroopa ravimiagentuur on suuruselt kolmas agentuur Euroopa Liidus. Lisaks Soomele taotlevad agentuuri ületoomist pooled ELi riigid. Soomes tegutseb alates 2007. aastast Euroopa suuruselt viies agentuur – keemiaagentuur.
OHMYGOSSIP — Soomes pandi pedofiilia süüdistusega kolmeks aastaks vangi 46-aastane varjupaiga taotleja Ali Mukhlus Jawdat Al-Moftin, kes kasutas vastuvõtukeskuses lapsi seksuaalselt ära. Ärakasutatud 13-14-aastased poisid olid samuti varjupaiga taotlejad.
Põhja-Savo kohtus arutusel olnud kuriteod pandi toime 2016. aasta maikuust kuni septembrini. Ohvrid olid kolm alaealist poissi vanuses 13-14 eluaastat. Mees elas kuritegude toimepanemise ajal ise vastuvõtukeskuses, vahendab Iltalehti.
Seksuaalne ärakasutamine seisnes selles, et mees oli lastega suguühtes ja tegi nendega erinevaid seksuaalseid toiminguid. Tegemist oli alandavate tegudega, kuna need võeti videosse ja pildistati üles. Ühele ohvrile, keda filmiti, mõistis kohus välja kahjutasu 10 000 eurot. Kahele ülejäänud poisile, keda pildistati, mõistis kohus välja 2500 ja 1500 eurot. Lisaks peab süüdlane tasuma õigusabikulud.
OHMYGOSSIP — Soome kirjanik Kirsti Manninen, kirjanikunimega Enni Mustonen sai maksupettuse ja raamatupidamisreeglite rikkumise eest poole aasta pikkuse tingimisi vanglakaristuse.
Tuusula kohus ei kehtestanud kirjanikule siiski etevõtluskeeldu. Otsuse järgi maksis Mannineni ettevõte talle alusetult transpordihüvitist ja päevaraha. Manninen ise väitis, et transpordihüvitis näiteks Lapimaale sõidu eest oli täiesti seaduslik, aga märkmiku täitmisega seotud segadusega seoses tulid vead sisse.
Maksmata jäetud maksu suurus oli kokku 21 000 eurot. Kohtuotsuses on märgitud, et Manninen on selle summa tasunud. Manninen on välja andnud üle saja raamatu, osa neist kirjanikunimega Enni Mustonen. Ta on ühtlasi TV1 pealt jooksva telesarja Presidentti üks autoritest.
OHMYGOSSIP — Soome start-up ettevõte Rivender Oy avas Espoos toidupoe, kus pole ühtegi müüjat. See on nagu üks suur kauba-automaat, vahendab Helsingin Sanomat. Niitykumpus eile avatud müüjata pood on lahti ööpäev läbi. Kauplus on sisustatud ehitussoojakusse ning kaubad on kapi sees luku taga. Kogu asjaajamine käib pangakaardi abil.
Rivenderi juht Juha Pennanen räägib, et tegemist ongi suure automaadiga. Firma on loonud ilma müüjata poekeskkonna, aga kaubad tulevad poest. Toodete valik on praeguses testfaasis veel tagasihoidlik. Müügis on 73 toodet. Valikus on viilutatud tooted, piim, või, rõõskkoor ja muu säärane. Valikus pole veel sügavkülmutatud tooteid. Kliendid ise kaupa katsuda ei saa, vaid see on luukide taga peidus. Näiteks ei saa klient sealt kätte kõige värskemat piima, vaid selle, mis on järjekorras eespool.
Pennaneni väitel erilisi turvariske poes pole. Alkoholi ja tubakatooteid seal ei müüda, samuti pole poes sularaha. Poes on turvakaamera. Ei ole tõenäoline, et keegi lõhub juustupaki kättesaamiseks nii turvakaamera kui poe sisustuse. Sellise poeautomaadi mõte on säilitada kohalikke poode. Muidu kaovad väiksed poed lihtsalt ära ja kodu lähedalt pole võimalik midagi osta. Poeautomaadi puhul on kulud minimaalsed.
OHMYGOSSIP — Soome tahab järgmisest, 2018. aastast minna üle paberivabale asjaajamisele. Sellega oleks Soome teine riik maailmas pärast Taanit, mis läks paberivabale asjaajamisele üle 2013. aastal.
Soomet innustab Taani positiivne eeskuju, edastab Soomes paberivaba asjaajamisega tegelev rahandusministeerium. Taanis mindi paberivabale asjaajamisele ettevõtetega üle 2013. aastal ja eraisikutega aasta hiljem. Praegu saab 89% taanlastest riigilt teateid elektroonilisel teel ja sellise teenusega on rahul 80% kasutajatest. Need, kes ise asjaga hakkama ei saa, saavad selleks abi, aga kogu asjaajamine käib elektroonilisel teel.
Taani puhul on märkimisväärne teenuste kõrge kvaliteet ja kasutajasõbralikkus. Kolmas tähtis asi on kulude kokkuhoid. Elektroonilisel teel on ühe teate pealt võimalik kokku hoida 10 eurot. Taanlaste arvestuse kohaselt hoiab paberivaba asjaajamine aastas kokku ligi 100 miljonit eurot.
Elektroonilise teenuse eelis võrreldes tavapärasega on see, et see on kogu aeg avatud. Elektrooniline teenus on kõigile võrdne: nii linnas tipptunni ajal kui keset metsa. Elektrooniline teenus on tavapärasest kiirem ja turvalisem.
Elektroonilistele teenustele minnakse üle terves Euroopa Liidus. Vastav eelnõu peaks valmima 2019. aastal ja selle kohaselt peab olema teenus kättesaadav ka neile, kel on erivajadused, näiteks nägemispuue.
Elektroonilist asjaajamist ei tehta kõigile kohustuslikuks. Neil, kel arvutit või netiühendust pole, saavad võimaluse asju ajada tavapärasel moel.
OHMYGOSSIP — Ööl vastu laupäeva, 18. märtsi pussitati Kotkas surnuks 19-aastane Helsingi elanik, kes on sündinud Eestis ja rahvuselt eestlane. Esialgse info kohaselt oli ohver tulnud sõbrale Kotkasse külla. Ohver on küll eestlane, aga elanud pikka aega Soomes.
Pussitamine toimus kahe seltskonna omavahelise arveteõiendamise käigus, mis sai alguse Kotkas Karhuvuoris asuvas restoranis, vahendab MTV. Kaks seltskonda läksid omavahel tülli, misjärel läksid välja restorani ette arveid õiendama. Sealt olid nad edasi liikunud lähedalasuva arstikeskuse hoovi. Rüseluse käigus pussitas 35-aastane kotkalane 19-aastast Helsingi elanikku, kes kohapeal suri.
Ohvri seltskonnas oli olnud neli inimest ja tapmises kahtlustatava seltskonnas kaheksa.
Politsei võttis laupäeval tapmises kahtlustatava vahi alla, lisaks on kinni võetud veel kuus kakluses osalenud meest. Teo motiiv pole veel selge. Asjaosalised ise palju ei mäleta, kuna nad olid väga purjus. Kahtlustatav pannakse homme tõenäoliselt vangi, ülejäänud pääsevad vabadusse.
Kahtlustatav pussitaja on ka varem politsei tähelepanu alla sattunud, aga täpsemaid kommentaare politsei ei jaga.
OHMYGOSSIP – Eesti on Venemaa elanike turismisihtkohtade seas kuuendal ning Soome teisek kohal, selgub Vene statistikaameti andmetest.
Kõige rohkem külastasid venelased eelmisel aastal Abhaasiat, kuhu tehti 4,3 miljonit reisi, järgnesid Soome 2,9 miljoni reisiga, Kasahstan 2,8 miljoni, Ukraina 1,8 miljoni, Hiina 1,6 miljoni ja kuuendana Eesti 1,5 miljoni külastusega, edastas uudisteagentuur Interfax.
Eestile järgnesid Saksamaa ja Poola mõlemad 1,1 miljoni, Tai 867 000, Küpros 813 000, Türgi 797 000, Hispaania 790 000, Kreeka 782 000, Gruusia 742 000, Itaalia 710 000 külastusega. Leedusse tegid venemaalased 693 000 külastust. Üldse tegid Venemaa elankud 2016. aastal 31,7 miljonit välisreisi, mida on 7,9 protsenti vähem kui aasta varem.
Avafoto: Soome turismimess MATKA (Helena-Reet Ennet/OHMYGOSSIP)
OHMYGOSSIP — Tulevane Soome arvatav peaminister, äsja neljaks aastaks sotside uueks juhiks valitud Antti Rinne tahab lisaks tausta kooliharidusele Soome üle viia tasuta lasteaedadele. Soome puhul tähendab see, et maksma ei pea enam toidu ega lasteaiakoha eest, nii nagu see on praegu koolides.
Tasuta lasteaiahariduse vajadust toonitas Rinne oma eilses kõnes erakonna liikmetele, vahendab Aamulehti. Tasuta lasteaedade teema saab ühtlasi Soome sotsiaaldemokraatliku erakonna (SDP) peamiseks valimisloosungiks enne 2019. aasta Eduskunta (parlamendi) valimisi.
SDP tahab parandada naiste olukorda tööturul ja terves ühiskonnas. Rinne ütles, et SDP on feministlik erakond, mille eesmärk on kaotada kõik takistused sugude vahelise võrdsuse tagamisel.
Sotsid tahavad ühtlasi kehtestada kodanikupalga, kuigi nad otse seda sõna ei kasuta. Sotsid tahavad rakendada erakonna noortekogu välja pakutud sotsiaalse turvalisuse süsteemi, mis tagaks igale elanikule vähemalt 520 euro suuruse sissetuleku kuus. See süsteem asendaks praegused toimetuleku- ja töötutoetused, vanemapalga, õppetoetuse ja muud toetused. See toetus makstakse lisaks eluasemega seotud kuludele ja põhimõte on, et inimesel on kasulikum tööle minna kui ainult toetustest elada.
OHMYGOSSIP — Soomlased soosivad Tallinna-Helsingi 85 km pikkust raudteeühendust, mis läheks maksma 9-13 miljardit eurot, selgub Soomes läbi viidud küsitlusest. Helsingi, Espoo ja Vantaa elanike seas läbi viidud küsitlusest selgus, et peaaegu pooled ehk 48% pooldas raudteeühenduse rajamist. Kolmandik oli vastu ja viiendikul polnud selles osas arvamust. Rongisõit kahe linna vahel kestaks pool tundi ja ühendus võiks valmida 2030. aastaks.
Kui Tallinna pääseks rongiga, siis saaks Tallinnas käia rohkem, ütles 17-aastane Helsingi Pasila linnaosa elanik Lenita Boullenger intervjuus ajalehele Helsingin Sanomat. Igapäevast muutust raudtee tema ellu ei tooks, aga sõpradega on lihtsam teha ühist väljasõitu. Tallinnas võiks käia siis tihedamalt, kasvõi šoppamas.
Helsingi ja Tallinna vaheline tunnel on olnud Helsingi linna jaoks oluline teema juba aastaid. 2015. aastal tehti esimene uuring ja siis pooldasid tunneli ehitust nii linnapea Jussi Pajunen kui abilinnapea Pekka Sauri. Siis selgitati raudtee rajamist kui võimalust saada ühendus Euroopaga.
Helsingi-Tallinna tunneli osas kirjutasid Eesti ja Soome möödunud aastal alla ühiste kavatuste protokollile ja möödunud nädalal kirjutasid Balti riikide juhid alla kiirraudtee rajamise otsusele Tallinnast kuni Poola piirini. Raudteed Balti riikides on peetud eelduseks Tallinna-Helsingi tunnelile.
Mingit kindlust tunneli osas aga veel ei ole. Kõigepealt peavad Eesti ja Soome pooled ELi toetuse abil välja selgitama, kas see end üldse ära tasub. Lisaks tuleb välja selgitada, kas see on tehniliselt teostatav ja kuidas see mõjutab keskkonda. Samuti tuleb võrrelda tunneli otstarbekust võrreldes praeguse laevaliiklusega. Uuringute tulemused peavad olema valmis 2018. aastaks.
OHMYGOSSIP — Soomes on ohus sajad tuhanded uued viipefunktsiooniga pangakaardid, kuna nendelt on võimalik andmeid kergesti kopeerida. Õnneks ei vastuta andmete kopeerimise eest mitte kliendid, vaid pank, vahendab Iltalehti.
Viipekaartidelt on võimalik tavalise nutitelefoni abil kopeerida kogu informatsioon, see on siis pangakaardi number ja selle kehtivusaeg. Nendest andmetest piisab, et mõnes võrgupoes, näiteks Amazonis ostusid teha
Enamik veebipoodidest nõuab lisaks kolmekohalist turvanumbrit ehk CVV-numbrit. Aga selle numbri puhul on vaid 1000 võimalikku kombinatsiooni, mille üks inimene saab käsitsi tuvastada tunni aja jooksul, arvuti abil veelgi kiiremini.
Kokku on selliseid uusi viipekaarte Soomes väljastatud sadu tuhandeid, mis tähendab, et ohus on väga paljude kaartide info.
IT-turvalisuse spetsialist Niki Klaus soovitab neile, kes mingil juhul ei taha andmete kopeerimisega riskida, kasutada kaardi puhul fooliumist ümbrist, mis peaks takistama igasuguse andmete kopeerimise õhu kaudu. Klaus ise seda ei soovita, aga nii võib teha.
OHMYGOSSIP — Rootsi omavalitsused on õpetejate puuduse tõttu asunud värbama Soomest õpetajaid. Rootsi on valmis palkama Soomest nii palju õpetajaid kui võimalik, vahendab Helsingin Sanomat.
Rootsis on õpetajatest suur puudus. Näiteks Eskilstunas leiti klassidele õppeaasta alguses vaevu vajalikud õpetajad. Sealsetes koolides pole 800-st alg- ja põhikooli õpetajast ligi sajal vajalikku haridust. Seetõttu käisid Eskilstuna esindajad enne jõule Soomes Turus õpetajaid värbamas. See käik tõi kaasa Soomest 30-35 taotlust. Kevadisele õppeveerandile on palgatud juba kaks soomlast ja lähiajal on tulemas oludega tutvuma veel neli inimest. Ülejäänud osa ligi 30-st inimesest palgatakse sügisel algavaks uueks õppeaastaks.
Eskilstuna pole Rootsis ainus omavalitsus, mis Soomest inimesi jahib. Juba on järgnenud huvi Malmöst, Örebrost ja Haaparantast. Örebro, Malmö ja Eskilstuna plaanivad märtsikuus korraldada Soomes Vaasas uue värbamisreisi. Malmös jääb igal aastal koolides puudu 500-800 õpetajat. Praegu on seal 2500-st põhikooli õpetajast ligi 400 ebapiisava haridusega. Aasta algul leiti Malmös, et õpetajaid võiks värvata Soomest, kui vihjati, et Soomes on vabu õpetajaid. Soome õpetajatel on Rootsis hea maine.
Rootsi õpetajate põual on mitu põhjust. Esiteks pole õpetaja elukutsel sellist prestiiži nagu Soomes. Teiseks oli palgatase pikka aega väga madal. Põuda on põhjustanud ka immigrantide tulek, mis on suurendanud õpilaste arvu koolides. Samal ajal on paljud vanemad õpetajad jäänud pensionile. Rootsi on viimase mõne aastaga tulnud juurde kümneid tuhandeid turvapaiga taotlejaid ja noori. Rootsis valib õpetaja kutse kaks korda vähem noori kui neid tegelikult vaja oleks.
Soomes on olukord teine. Õpetajate seas on viimastel aastatel suurenenud tööpuudus ja vabade töökohtade pärast käib mõnes omavalitsuses tihe rebimine. Eskilstunasse tööle läinud Soome õpetaja Jutta Turunen märgib, et täiskohaga töö leidmine on Soomes üsna raske. Konkurents õpetaja töökohtade pärast on Soomes päris suur. Turunen töötas pärast kooli lõpetamist mõnda aega Lahtis ja seal oli õpetajatele pakkuda vaid lühiajalisi lepinguid. See oli üks põhjusi, miks ta võttis vastu töökoha Eskilstunas. Lisaks oli tal Rootsis sugulasi, mistõttu kolimine polnud keeruline. Rootsis pakuti kohe pikka, pooleteise aasta pikkust töölepingut ja võimalust jätkata pärast seda.
Soomes oli 2016. aasta detsembri lõpus ligi 6500 töötut põhi- ja keskkooli õpetajat. Õpetajate tööpuudus on suurenenud just mõne viimase aasta jooksul. Töötute õpetajate arv on aastaga kasvanud 400 võrra ja võrreldes viie aasta taguse ajaga paari tuhande võrra.
