MITMESUGUST

Barokkmuusikafestival

By
Helena-Reet Ennet
-

L, 30. jaanuar 2010 19:00, Estonia kontserdisaal, Tallinn
P, 31. jaanuar 2010 16:00, Mederi saal (Gustav Adolfi Gümnaasium), Tallinn
P, 31. jaanuar 2010 19:00, Niguliste muuseum-kontsertsaal, Tallinn
K, 3. veebruar 2010 19:00, Estonia kontserdisaal, Tallinn
N, 4. veebruar 2010 19:00, Mederi saal (Gustav Adolfi Gümnaasium), Tallinn
R, 5. veebruar 2010 19:00, Niguliste muuseum-kontsertsaal, Tallinn
L, 6. veebruar 2010 19:00, Estonia kontserdisaal, Tallinn

30.01.2010 kell 19.00 Estonia kontserdisaalis
Barokkmuusikafestivali avakontsert
“Kuldne Bach”

TALLINNA KAMMERORKESTER
Solistid:
   Ramin Bahrami (klaver, Iraan)
   Anu Komsi (sopran, Soome)
   Jüri Leiten (trompet)
Dirigent Andres Mustonen

J. S. Bach
   Klaverikontsert d-moll
   Kantaat BWV 51
   Brandenburgi kontsert jm

Helilooja, keda Ramin Bahrami nimega kõige sagedamini seostatakse, on kahtlemata Johann Sebastian Bach. Temale on noor pianist pühendanud suurema osa oma kariäärist, tuues sellega kaasa suurima edu. Sündinud Teheranis 1976. aastal, õppis Bahrami Piero Rattalino juures G. Verdi nimelises konservatooriumis (Milaano, Itaalia) ning seejärel “Incontri col Maestro” klaveriakadeemias Imolas (Bologna). Hiljem jätkusid õpingud Stuttgarti Muusikakõrgkoolis Wolfgand Bloseri käe all. Kuid Bahrami on olnud ka Alexis Weissenbergi, András Schiffi, Robert Levini ja eriti Rosalyn Turecki õpilaseks – just viimane on kõige ulatuslikumalt populariseerinud oma uurimuste ja esinemiste kaudu Bachi teoseid.

Tallinna Kammerorkester (TKO) on moodustatud 1993. aasta aprillis Tõnu Kaljuste initsiatiivil varasemalt eksisteerinud Tallinna konservatooriumi üliõpilaste keelpilliorkestrist, mille kutsus 1989. aastal kokku Jüri Gerretz. Kunagisest peamiselt koostöös Eesti Filharmoonia Kammerkooriga üles astunud orkestrist on TKO tõusnud arvestatavaks iseseisvaks muusikakollektiiviks. Selle tõendusena on mitmed maailma nimekad solistid kutsunud TKOd oma festivalidele: Arto Norase kammermuusika festivalil Naantalis on osaletud kaks korda, 2008. aasta kevadel mängiti Moskvas Aleksander Rudini festivalil “Pühendus”, koos Jaakko Kuusistoga astuti aga üles Tuusulanjärve kammermuusikapäevadel. 2008. aasta novembris toimus Tallinna Kammerorkestril koos EFK ja Tõnu Kaljustega kolmenädalane kontserdireis USAs, 2009. aasta sügisel ootas Tallinna Filharmoonikuid, mille moodustavad TKO muusikud, aga Brüsseli esindussaal Flagey koos Juri Bashmeti ning Andres Mustoneniga, samuti Šveitsi parimad kontserdipaigad koos EFK ning Daniel Reussiga. 2010. aasta oktoobris esineb Tallinna Kammerorkester Viini Musikvereini Kuldses Saalis, kus koos suurepärase pianisti ja tundliku muusiku Lisa Smirnovaga esitatakse Andres Mustoneni juhatusel viini klassikute igikestvat loomingut. 1996. aastal ilmus plaadifirmalt ECM kaks TKO-le olulist helisalvestust: Erkki-Sven Tüüri “Crystallisatio” koos Eesti Filharmoonia Kammerkooriga ja Arvo Pärdi “Litany” koos The Hilliard Ensemble’i, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Leedu Kammerorkestriga. 2001. aasta mais ilmus aga samalt plaadifirmalt esimene Tallinna Kammerorkestri CD – “Neenia” Heino Elleri keelpillimuusikaga. Orkestriga on töötanud sellised dirigendid nagu Juha Kangas ja John Storgårds Soomest, Richard Tognetti Austraaliast, Terje Tonnesen Norrast, Valentin Zhuk ja Daniel Raiskin Hollandist, rääkimata meie endi dirigentidest, nagu Eri Klas, Andres Mustonen, Risto Joost, Olari Elts, Paul Mägi, Arvo Volmer, Vello Pähn jpt. Olulisel kohal on orkestri kontserdielus koostöö noorte dirigentidega. TKOga on koostööd teinud paljud mainekad solistid: Arto Noras, Aleksander Rudin, David Garrett, Viktor Tretjakov, Kolja Blacher, Jaakko Kuusisto, Pekka Kuusisto, Mika Väyrynen, Marko Ylönen, Kalle Randalu, Sergei Stadler, Michel Lethiec. TKO kontsertmeister on Harry Traksmann ning tegemisi kureerib Tallinna Filharmoonia kunstiline juht Eri Klas.

Pileti hind: 180.-. Soodushind: 135.- (lapsed, õpilased, tudengid, pensionärid).

31.01.2010 kell 16.00 Mederi saalis
RAHMIN BAHRAMI (klaver, Iraan/Saksamaa)

Johann Sebastian Bach. Goldbergi variatsioonid

Helilooja, keda Ramin Bahrami nimega kõige sagedamini seostatakse, on kahtlemata Johann Sebastian Bach. Temale on noor pianist pühendanud suurema osa oma kariäärist, tuues sellega kaasa suurima edu. Sündinud Teheranis 1976. aastal, õppis Bahrami Piero Rattalino juures G. Verdi nimelises konservatooriumis (Milaano, Itaalia) ning seejärel “Incontri col Maestro” klaveriakadeemias Imolas (Bologna). Hiljem jätkusid õpingud Stuttgarti Muusikakõrgkoolis Wolfgand Bloseri käe all. Kuid Bahrami on olnud ka Alexis Weissenbergi, András Schiffi, Robert Levini ja eriti Rosalyn Turecki õpilaseks – just viimane on kõige ulatuslikumalt populariseerinud oma uurimuste ja esinemiste kaudu Bachi teoseid. Bahrami debüüt Teatro Bellini saalis Catanias 1998. aastal oli niivõrd erakordne, et ta kuulutati kohe linna aukodanikuks. Alates sellest päevast on ta andnud palju kontserte tuntuimates saalides kõikjal Itaalias ja Saksamaal nagu ka kõrgelt hinnatud rahvusvahelistel festivalidel. Need paljud esinemised on aina süvendanud Bachi teoste tunnetamist, mis on talletatud kolmel helikandjal Decca märgi all (Goldbergi variatsioonid, 7 Partitas ja Fuugakunst). Järgnev Itaalia turnee oli samuti suur triumf, eriti kontserdid sellistes saalides nagu Teatro Comunale (Bologna), Teatro La Fenice (Veneetsia) ja Accademia di Santa Cecilia (Rooma) – seal esines ta nimekas sooloklaveri sarjas Serie Solo Piano koos Maurizio Pollini, Grigory Sokolovi, Daniel Barenboimi, Jean-Yves Thibaudet ja Evgeny Kissiniga ning kus 2008. aastal esines Bachi-maratonil koos tšellisti Mario Brunelloga. Jaanuaris 2009 auhinnati Bahramit tiitliga “Città di Piacenza – Giuseppe Verdi”, kui muusikaelu särav tegelane – auhind, mida enne teda on antud suurkujudele nagu Riccardo Muti, Josè Cura, Leo Nucci ja Pier Luigi Pizzi. Maikuus 2009 toimus oluline debüüt Leipzigis koos Gewandhaus orkestri ja dirigent Riccardo Chailly´ga, samuti osales ta rahvusvahelisel pianistide festivalil “Arturo Benedetto Michelangeli” di Brescia e Bergamo. Teda on kutustud lisaks barokkmuusikafestivalile Eestis osalema ka “Piano aux Jacobins” festivalile, mis tähistab oma 30. aastakäiku.

Pileti hind: 180.-. Soodushind: 135.- (lapsed, õpilased, tudengid, pensionärid).

 

31.01.2010 kell 18.00 Niguliste kirikus
Vokaalansambel STILE ANTICO (Suurbritannia)
“IN PARADISUM”

Renessanssi meistrite luigelaulud ja paradiislikud motetid
   Guillaume Dufay “Ave regina caelorum”
   Plainchant “Reqiuem aeternam”
   Josquin des Prez “O bone et dulcissime Jesu”
   Plainchant “Lacrimosa”
   Alonso Lobo “Versa est in luctum”
   Plainchant “Pie Jesu”
   John Sheppard “Media vita”
VAHEAEG
   Nicol
as Gombert “Magnificat”
   Plainchant “Lux aterna”
   William Byrd “Retire my soul”
   Plainchant “Libera me, Domine”
   Orlande de Lassus “Vide homo” (Lagrime di San Pietro)
   Plainchant “In paradisum”
   Heinrich Schütz “Herr, wenn ich nur Dich habe”

Stile Antico on briti vokaalansambel, kes on spetsialiseerunud renessanssi ja varase barokkmuusika esitamisele. Loodud 2001. aastal, on neid kirjeldatud kui “renessansiaja vokaalgruppide esindajate heledamaid tähti”. Erinevalt ansamblitest Tallis Scholars ja The Sixteen, ei seisa Stile Antico ees dirigenti – lauljad harjutavad ja esinevad kui kammermuusikud. See lähenemisviis on kõrgelt hinnatud kriitikute seas. Stile Antico lindistab eksklusiivselt Harmonia Mundi märgi all ning on firmaga koostöös väljastanud 3 CDd. Nende debüütalbumit “Music for Compline” saatis suurepärane edu jõudes Billboardi klassikalise muusika edetabeli 2. kohale. Alates 2007. aastast on ansambel teinud tihedat koostööd Stingiga, andes kontserte Euroopas, Austraalias ja Kaug-Idas projektiga “Songs from the Labyrinth”.

Pileti hind: 180.-. Soodushind: 135.- (lapsed, õpilased, tudengid, pensionärid).

 

3.02.2010 kell 19.00 Estonia kontserdisaalis
Orkester I VIRTUOSI ITALIANI (Itaalia)
PAOLO POLLASTRI (oboe)

Kavas Marcello ja Albinoni oboekontserdid, Locatelli, Tartini, Geminiani

Orkester I Virtuosi Italiani on ligi kahekümne tegutsemisaasta jooksul esinenud kõikjal Itaalias ja Euroopas. Pärast esmakordset ja juubeldavat esinemist Eestis 2008. aasta Barokkmuusikafestivalil, ollakse seekord valmis uueks säravaks etteasteks koos meisterliku oboistiga. Orkester on salvestanud üle 50 heliplaadi selliste tuntud plaadifirmadega nagu Chandos, EMI, Naxos, Dynamic, Verany, Arcadia jpt. Koostööd on tehtud tuntud dirigentide ning solistidega, nagu näiteks Barbara Hendricks, Fabio Biondi, Pavel Vernikov, Patrick Gallois, Natalia Gutman, Julian Rachlin jpt. Orkester on tihe külaline enamikel olulisematel barokkfestivalidel. Samuti on tehtud koostööd New York City balletiteatriga ning Pariisi ooperiteatriga Opera Comique. I Virtuosi Italiani asutaja ning juhtfiguur on orkestri kontsertmeister Alberto Martini. Hoolimata traditsioonilisest vormist on orkestri repertuaaris olulisel kohal ka jazz- ning maailmamuusika, koostööd on tehtud mainekate muusikutega nagu Chick Corea, Goran Bregovic, Michael Nyman, Franco Battiato. Orkestri esimene külalisdirigent on Corrado Rovaris. Juba aastaid on I Virtuosi Italianil Veronas oma kontsertsari “I Concerti della Domenica” ning läbi viiakse rahvusvahelist festivali “Festival Atlantide” koostöös Teatro Nuovoga. Hiljuti ühines orkester kõrgelt hinnatud kammerorkestriga Accademia I Filharmonici. Kahe kollektiivi kõrge kunstiline tase ning sünergia annab lootust viljakaks koostööks ning et orkester tõuseb nii Itaalia kui ka Euroopa muusikamaastiku esinumbriks.

Pileti hind: 200.-. Soodushind: 150.- (lapsed, õpilased, tudengid, pensionärid).

 

4.02.2010 kell 19.00 Mederi saalis
MARTTI ROUSI (tšello, Soome)

Kaija Saariaho. 7 papillons (2000)
J. S. Bach. Suite nr 1 G
Magnus Lindberg. Partia (2001)
J. S. Bach. Suite nr.5 c

Martti Rousi on üks Soome juhtivamaid keelpillimängijaid, kes alustas muusikaõpinguid kodulinnas Turkus 1968. aastal Timo Hanhineni ja Seppo Kimaneni juures ning jätkas Sibeliuse Akadeemias Arto Norase klassis. Juba aastal 1982 võitis Rousi Turkus toimunud tšellistide konkursi misjärel teda kutusti esinema pea kõigi nimekamate soome orkestrite ette. 1985. aastal sai Rousi Fulbright-stipendiumi õppimaks Janos Starkeri juures Indiana Ülikoolis, olles seal toimunud tšellokontsertide konkursil samuti võidukas. Ta on saanud osa ka William Pleethi, Valter Deshpalj´ ja Natalia Gutmani koolitustest.1986. aastal võitis Rousi hõbemedali mainekal Tšaikovski nimelisel konkursil Moskvas ning see avas talle tee juhtivate Skandinaavia ning Euroopa orkestrite ette. Nii on koostöö teda kokku viinud ka suurepäraste dirigentidega: Esa-Pekka Salonen, Okko Kamu, Osmo Vänskä, Sakari Oramo, Olli Mustonen, Leif Segerstam, Valeri Gergijev, Emmanuel Krivine, Bernhart Klee, Joseph Swensen ja Muhai Tang. Lisaks soolokariäärile osaleb Rousi regulaarselt ka olulisematel kammermuusika festivalidel nii Euroopas kui ka USAs. 1990. aastatel mängis ta klaveritrios viiuldaja Leonidas Kavakos´e ja pianisti Peter Nagy´ga. Alates 1993. aastast on Rousi Turku muusikafestivali kunstiline juht ning aastast 1995 Sibeliuse Akadeemia professor. 2010. aastal on tema kunstiliselt koostada SIBAFEST (Sibeliuse Akadeemia festival). Rousi lindistuste hulka kuuluvad mitmed soolo- ja kammermuusika plaadistused firmale Ondine ning Finlandia. Martti Rousi mängib Carlo Giuseppe Testore valmistatud tšellol aastast 1698 ja J.-B. Lefevre pillil aastast 1760.

Pileti hind: 140.-. Soodushind: 105.- (lapsed, õpilased, tudengid, pensionärid).

 

5.02.2010 kell 19.00 Niguliste kirikus
MAGNUS HORTUS MUSICUS

EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOOR
MAGNUS HORTUS MUSICUS

Kavas 16.-17. sajandi itaalia ja saksa mitmekoorimuusika – Monteverdi ja 3 S-i (Schütz, Scheidt, Schein)

Juba rohkem kui 500 aastat seisab Toompea veerul Tallinnas uhkelt Väravatorn, mis juba kaugelt üle 30 aasta on olnud kodupaik ansamblile Hortus Musicus. Selline iga on ühe kammeransambli jaoks fenomen – tegemist on Euroopa vanima pidevalt tegutsenud vanamuusikakollektiiviga. Hortus Musicuse ja Väravatorni sümbioos on paljutähenduslik ja võluv. Sama harukordne ja erandlik nagu linnamüüri tähtis tugipunkt Väravatorn, on ka Hortus Musicus ise. Ansamblit pole võimalik otseselt kuhugi lahtrisse liigitada. Võrsunud küll akadeemilise hariduse pinnaselt, leidis tulihingelise teisitimõtleja Andres Mustoneni eestvedamisel 1972. aastal sündinud grupp kohe alguses oma muusika, mida tollases Nõukogude Liidus, aga ka mujal Euroopas, oli harrastatud väga harva. Just vanamuusika oli see, mis vastas noorte inimeste energiast pakatavale soovile mängida midagi senikuulmatut. Hortus Musicus on oma tegutsemisaja jooksul käinud läbi kogu Euroopa muusikaajaloo, alates Gregoriuse koraalist ja lõpetades 18. sajandi suurte barokkheliloojatega. Loetelu Hortuse repertuaarist tuleks väga pikk. Lihtsam oleks öelda, et Euroopa vanemas muusikas ei ole sellist žanri või perioodi, mis ansambli kavades 35 aasta jooksul poleks esinenud. Renessansiajastu värvikirev ja energiast pakatav muusikapidu Euroopa õukondades on Hortuse programmides olnud loomulikult kesksel kohal läbi aegade ja on kujunenud muusikaliseks vapiloomaks, mille järgi ansamblit maailmas teatakse. Hortus Musicus saavutas tuntuse vanamuusikaansamblina. Kuivõrd kollektiivile on olnud kogu aeg omane avatud, loominguline ja väljakujunenud tavasid mitte eriti “pühaks lehmaks” pidav lähenemine ja suhtumine muusikasse, leiti ühine keel paljude teiste muusikaliste teisitimõtlejatega Eestis ja Venemaal. Kui Arvo Pärt 1970. aastate lõpus oma rabavalt minimalistlikke tintinnabuli-lugusid ilmutas, hakkas see muusika just koostöös Hortusega helisema. Viimasel aastakümnel on Hortus Musicusele muusikat kirjutanud või seadnud paljud tuntud nüüdisaja heliloojad, teiste hulgas Gija Kantšeli, Arvo Pärt, Aleksander Knaifel, Lepo S
umera, Erkki-Sven Tüür ja Valentin Silvestrov. Hortus Musicuse tegutsemist on alati kannustanud janu harmoonia, armastuse, ilu ja elu järele muusikas. Pidades kalliks igavesi tõdesid – usku, lootust ja armastust –, on ansambli repertuaar loomuliku jätkuna laienenud üle aegade ja maade.

Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK) on kujunenud tuntuimaks eesti muusikakollektiiviks maailmas. EFK asutas 1981. aastal Tõnu Kaljuste, kes oli koori kunstiline juht ja peadirigent kakskümmend aastat. Aastail 2001–2007 jätkas tema tööd inglise muusik Paul Hillier. Alates hooajast 2008/2009 on koori kunstiline juht ja peadirigent Daniel Reuss. Koori repertuaar ulatub gregooriuse laulust hilisbaroki ja 20. sajandi muusikani, eriline koht on selles juba aastaid olnud Veljo Tormise ja Arvo Pärdi loomingul. Hooaja jooksul annab koor 60–70 kontserti nii kodu- kui ka välismaal. EFK on teinud koostööd paljude väljapaistvate dirigentide ja orkestritega, nagu Claudio Abbado, Helmuth Rilling, David Willcocks, Eric Ericson, Ward Swingle, Neeme Järvi, Paavo Järvi, Nikolai Aleksejev, Andrew Lawrence-King, Roland Böer, Stepehn Layton; Norra, Austraalia, Leedu, Praha ja Stuttgardi kammerorkestrid; Iisraeli Filharmoonia orkester, Berliini Ringhäälingu orkester, Concerto Copenhagen, Concerto Palatino ning muidugi Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Tallinna Kammerorkester. Koori on kutsutud osalema sellistele mainekatele festivalidele nagu BBC Proms, Salzburgi festival, Edinburghi rahvusvaheline festival, Hong Kongi festival. Kontserttegevuse kõrval on koori töös olulisel kohal salvestused (plaadifirmadele ECM, Virgin Classics, Carus, Harmonia Mundi), mis on võitnud auhindu ning saanud maailma juhtivatelt muusikakriitikutelt kõrgeid hinnanguid. 2007. aastal võitis kammerkoori ja Paul Hillieri salvestatud heliplaat „Arvo Pärt. Da Pacem” (Harmonia Mundi) Grammy auhinna. EFK plaadid on Grammyle kandideerinud kokku üheksal korral. Veljo Tormise „Pikse litaania” (ECM) ja „Baltic Voices 3“ (Harmonia Mundi) on tunnistatud auhinna Diapason d’or vääriliseks, 2006. aastal omistati viimasele ka saksa plaadikriitikute auhind. 2005. aastal välja antud plaati „Rachmaninov – All-Night Vigil“ nimetasid maailma prestiižikaimad meediaväljaanded parimate sel aastal ilmunud plaatide hulgas. Augustis 2009 osales EFK Mozarti ooperi “Idomeneo” lavastuses Bremeni muusikateatris, uut hooaega alustati septembris kontsertidega erinevates Eesti linnades, kus ettekandele tuli Mendelssohni ja Kreegi looming, sama kavaga valmib ka cd-plaat. Sügisel 2009 viis kontserdireis Šveitsi koos Tallinna Kammerorkestriga Daniel Reussi juhatusel.

Pileti hind: 140.-. Soodushind: 105.- (lapsed, õpilased, tudengid, pensionärid).

 

6.02.2010 kell 19.00 Estonia kontserdisaalis
Barokkmuusikafestivali lõppkontsert

Segakoor LATVIJA (Läti)
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
dirigent ANDRES MUSTONEN

“Ja Ta ütles” / Dixit Dominus
Händel, Vivaldi, Vittoria, Rodgers, Kantšeli

Pileti hind: 180.-. Soodushind: 135.- (lapsed, õpilased, tudengid, pensionärid).

Piletiinfo: pileti hind kuni 200.-. Soodustused.

“Koolitants 2010”

By
Helena-Reet Ennet
-

Laupäev, 30.01 – Tallinn, Raplamaa, Läänemaa,
Salme Kultuurikeskus
I etendus – Lastetantsud kell 12:00 / Pilet 50.-
II etendus – Eesti tantsud, Naerutantsud ja Tänavatantsud kell 18.00 / Pilet 60.-

 Pühapäev, 31.01 – Tallinn, Raplamaa, Läänemaa,
Salme Kultuurikeskus
I etendus – Vabatantsud ja Estraaditantsud kell 12.00 / Pilet 50.-
II etendus – Showtantsud kell 18.30 / Pilet 60.-

Festival “Koolitants 2010” on endale selleaastaseks eesmärgiks püstitanud – ELLU JÄÄDA! Selleks, et majandusraskuste ajal ellu jääda, on aga vaja teha palju olulisi ja õigeid samme. Püüame sel aastal festivali korraldamisega hakkama saada kolmandiku võrra väiksema eelarvega kui eelnevatel aastatel; tõmbame kokku nii festivali päevade osas kui püüame hoida korraldusmeeskonna võimalikult väikese; vaatame üle kõik kuluartiklid ja vähendame kulusid miinimumini. Seda kõike on “ellujäämiseks” kindlasti väga oluline silmas pidada, kuid sama oluline on raskematel aegadel mitte kaotada positiivsust. Seepärast: naerge, sest naer on terviseks! Seda vanasõna teame kõik. Kas see on aga üksnes lustimist õigustav kõnekäänd või on asjal tõsi taga?

Naerul on positiivne mõju inimese nii emotsionaalsele kui ka füüsilisele tervisele. Naer annab jõudu, jaksamist ja lisab harmooniat argiellu. Naer lisab loovust, õppimistahet, ühtekuuluvustunnet, keskendumisvõimet ja elurõõmu. Naer võib teha head ka siis, kui inimene on rasketes olukordades. Naer toimib kui lisamootor. Ja nagu ütleb Jaapani vanasõnagi: “Õnn tuleb nende juurde, kes naeratavad.”

“Koolitants” kutsub kõiki üles rohkem naeratama! Kui vaja, õppige naeratama, sest naeratus aitab kõige kiiremini meeleolu parandada. Naeratused on tegelikult pisiasjad, aga kui neid teele laiali puistata, teevad nad mõõtmatult palju head. Naer võib pakkuda suuremat rahuldust kui au ja olla väärtuslikum kui raha. Kõikidest asjadest, mida sa kannad, on kõige tähtsam su näoilme. Tants toob naeru näole!

Tantsukategooriatest ja vanuseastmetest

“Koolitantsu” festivalil võisteldakse sel aastal kuues põhikategoorias – showtants, estraaditants, vabatants, lastetants, Eesti-teemaline tants, tänavatants ja lähtudes selleaastasest festivali motost, lisasime reglementi uue teemakategooria – NAERUTANTS; ning viies vanuseastmes – mudilased, I-III kl, IV-VI kl, VII-IX kl ja X-XII kl. 2008. aastal EV juubeliaasta auks sai teemakategooriana lisatud Eesti-teemaline tants. Alates eelmisest aastast on Eesti-teemaline tants festivali põhikategooriate seas väärtustamaks nii Eesti tantsu kui kultuuri. Eraldi show- ja tänavatantsu kategooriad annavad võimaluse showtantsutruppidel paremini esile tõusta ja mitte jääda festivalil laialt levinud tänavatantsustiilide varju.

Kõik festivalil esitatavad tantsud peavad olema noorte ja nende juhendajate omalooming ning esitajateks lapsed ja noored vanuses 4-20 aastat.

Naerutantsu reglementeerisime nii – humoorikas tantsunumber, kus eelkõige hinnatakse ideed ja leidlikku lähenemist. Tantsu koreograafiline keel võib olla mistahes tantsustiilis. Naerutantsu kategoorias saavad osaleda IV-VI kl, VII-IX kl. ja X-XII kl. vanuseastmed.
Julget pealehakkamist uue teemakategooriaga katsetamisel!

Väikesed muutused on tulnud ka osalevate tantsude lubatud pikkuste osas. Ja seda kindlasti mitte selleks, et teie loomingut piirata, vaid ikka selleks, et teie loomingu parim osa jõuaks festivalile :) Seega, sel aastal võib olla show-, tänava- ja estraaditantsu pikkus maksimaalselt 4 minutit (soovitatavaks pikkuseks kuni 3 minutit) ning laste-, vaba-, eesti-teemalise- ja naerutantsu pikkuseks võib olla maksimaalselt 5 minutit.

Reglemendis seisab juba aastaid lause: “Kõik tantsus osalevad tantsijad peavad mahtuma antud vanuseastme sünnikuupäevade ajavahemikku.” See on tekitanud paljudele truppidele ja tantsijatele meelehärmi. Lisasime selleaastasesse reglementi juurde, et eranditena on lubatud 5-9 liikmelise tantsutrupi puhul 1 vanusegrupist vanem tantsija ja üle 10-liikmelise trupi puhul kuni 2 vanemat tantsijat. Eelmisel aastal hakkasime hoolsamalt tähelepanu pöörama festivali reeglitest kinnipidamise osas. Usalda aga kontrolli – seda jätkame ka sel aastal :) Kõigil osalejatel on kohustus Koolitantsu ajal kaasas kanda kehtivat pildi ja isikukoodiga dokumenti!

Registreerimisest ja osalustasust

Koolitantsu registreerimisperiood kestab 1.-14. detsembrini 2009 ja registreeruda saab vaid interneti keskkonnas, Koolitantsu kodulehel (www.koolitants.ee). Selles ajavahemikus tuleb kindlasti registreerida tantsutrupp, tantsukategooria, vanuseaste ja tantsu orienteeruv pikkus. Tantsu pealkirja, pikkust, tantsijate arvu, nimesid ning isikukoode saavad parandada ja vajadusel lisada…

… kuni 15. jaanuarini: Jõgevamaa, Järvamaa, Tallinna (+Läänemaa, Raplamaa), Harjumaa, Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa tantsutrupid;
…kuni 2. veebruarini: Hiiumaa, Pärnumaa (+Saaremaa), Viljandimaa, Valgamaa, Põlvamaa, Võrumaa ja Tartumaa tantsutrupid.

Nendeks kuupäevadeks tuleb otsustada tantsijate koosseis! Kui mõni tantsija on registreeritud, kuid pole saanud tulla, siis osalustasu tagasimakset ei tehta, kui aga lisandub tantsijaid, siis nende eest tuleb täiendavalt tasuda.

Kõik tantsude pealkirjad peavad olema eestikeelsed. Seda ikka selleks, et säilitada eesti keel meie kultuuriruumis, kus võõrkeeled pressivad sisse uksest ja aknast :)

Festivali “Koolitants” osavõtutasu on olude sunnil pisut kasvanud – 75 EEK iga festivalil osaleva tantsija kohta. Kui tantsija tantsib rohkem kui ühes rühmas, siis peab ta maksma iga trupiga osalemise eest 75 EEK-i (N: kui tantsid kahes rühmas, on osalustasu 150.-). Osavõtutasu laekumise tähtajaks on kolm päeva enne sinu maakondliku tantsupäeva algust.

Toimumiskohad ja -ajad

Alates 2005. aastast on festivalil kolmeastmeline festivalisüsteem (maakondlikud koolitantsupäevad, piirkondlikud koolitantsufestivalid, vabariiklik lõppkontsert). Ka 2010. aastal toimub Koolitants siiski pea kõigis Eestimaa maakondades, jättes ära eraldi maakondliku tantsupäeva korraldamise vaid Läänemaal, Saaremaal ja Raplamaal. Nende maakondade tantsijad on suunatud ümberkaudsetele tantsupäevadele: Rapla- ja Läänemaa Tallinnasse ning Saaremaa Pärnumaale. Eelmisel aastal õnnestus see süsteem hästi, loodame, et ka sel aastal. Maakonna tantsutrupid osalevad hindamissüsteemis eraldi oma maakonna arvestuses. Igal maakondlikul tantsupäeval anname välja hulganisti eripreemiaid, ergutamaks kohalikke tantsijaid ja tantsuelu. Ka käesoleval festivaliaastal saab toimuma professionaalse ?ürii vahetu tagasiside tantsuõpetajatele-tantsuloojatele kõikide maakondlike tantsupäevade vältel.

Viimased viis aastat on maakondlike voorude järel toimunud viies Eesti suuremas linnas piirkondlikud voorud. Sinna on pääsenud pooled festivalil osalevatest truppidest, kellest omakorda valiti välja lõppkontserdile pääsejad. Sel aastal oleme otsustanud piirkondlik
ud voorud sootuks vahele jätta ja seda ikka kokkuhoiupoliitikat järgides. Esiteks on piirkondlik etapp alati kaasa toonud suuri lisakulutusi osalevatele truppidele transpordi näol. Teiseks hoiame sellega kokku ka festivali üldkulusid, mis omakorda aitab meil paremini hakkama saada teiste etappide läbiviimisega.

Kuid lõppkontsert tuleb ikka ja kindlasti mitte halvem kui eelnevatel aastatel!

2004.a. alates on Vabariiklik Koolitantsu Lõppkontsert jõudnud kahel korral Tartusse ja Pärnusse, korra Jõhvi ja Tallinnasse. Sel aastal peaks traditsioone järgides lõppkontsert toimuma taaskord Jõhvis. Paraku on Jõhvi kallis kontserdimaja, suhteliselt väike kohapealne publikuhuvi ning logistiliselt keerulise asukohaga festivalipaik meie jaoks tänasel päeval luksus, millest tuleb ellujäämise nimel loobuda. Majanduslikel kaalutlustel oleme sunnitud selleaastase lõppkontserdi tooma hoopis Tallinnasse, mis tagab oluliselt kokkuhoidlikuma korralduse. Lõppkontserdile pääseb traditsiooniliselt 100 tantsu.

2007. aasta festivalist tegi Eesti Televisioon erisaate ja Lastetantsude kontserdist oli otseülekanne. Ka ülemöödunud aastal õnnestus koostöö ETV-ga ning otseülekandes olid Eesti-teemalised tantsud. Eelmisel aastal piirduti „Koolitantsu” erisaatega. Festivali lõppkontserdi toimumine Tallinnas teeb ka selle ülekandmise ETV jaoks lihtsamaks ja ehk õnnestub taastada ka otseülekanded.

“Koolitants 2010” maakondlikud voorud toimuvad:

N 28.01 – Jõgevamaa, Põltsamaa Kultuurikeskus
R 29.01 – Järvamaa, Paide Kultuurikeskus
L 30.01 – Tallinn, Raplamaa, Läänemaa, Salme Kultuurikeskus
P 31.01 – Tallinn, Raplamaa, Läänemaa, Salme Kultuurikeskus

R 05.02 – Harjumaa, Viimsi Keskkool
L 06.02 – Ida–Virumaa, Kohtla-Järve Kultuurikeskus
P 07.02 – Lääne–Virumaa, Rakvere teater

R 12.02 – Hiiumaa, Kärdla Kultuurimaja
L 13.02 – Pärnumaa, Saaremaa, Pärnu Kontserdimaja
P 14.02 – Viljandimaa, Viljandi teater “Ugala”

N 18.02 – Valgamaa, Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus
R 19.02 – Põlvamaa, Põlva Huvi- ja Kultuurikeskus
L 20.02 – Võrumaa, Võru Kultuurimaja Kannel
P 21.02 – Tartumaa, Vanemuise teatri suur maja

“Koolitants 2010” lõppkontsert toimub: 3.-4. aprillil Tallinnas Salme Kultuurikeskus

Kohtumiseni Koolitantsul! :)

Viljandi: Ansambli Tuulepuu plaadiesituskontsert

By
Helena-Reet Ennet
-

L, 30. jaanuar 2010 18:00, Pärimusmuusika Ait, Viljandi

Continue

Kadrioru pargis toimub festival „Jää ja Tule pidu“

By
Helena-Reet Ennet
-

30. jaanuaril avab Kadrioru Park uksed imelisse jää ja lumemaailma, festivaliga „Jää ja Tule pidu“. Seekordne festival on järjekorras kolmas. Külastajatele imetlemiseks valmib kaheksa lummavat „Jäämemme“. Kõigil huvilistel kellel soov väheke sooja saada on antud võimalus ennast registreerida Lumememmede meisterdamisele. 30 jaanuari päeva finaaliks saab olema suursugune tuleshow Kadrioru pargi Luigetiigi jääl.

Continue

2009. aasta netipiraatide lemmikuimad telesarjad TOP10

By
Helena-Reet Ennet
-

Filmid, videomängud, nüüd telesarjad… Kas varastele pole enam miski püha? TorrentFreak reastas kümme telesarja, mida inimesed 2009. aasta jooksul kõige meelsamini internetist ebaseaduslikult alla sikutasid.

Continue

Võru: VAT Teatri etendus “Misantroop”

By
Helena-Reet Ennet
-

N, 28. jaanuar 2010 19:00, Võru Kultuurimaja Kannel, Võru

Continue

Tallinn: “Armastus kolme apelsini vastu” – ESIETENDUS

By
Helena-Reet Ennet
-

N, 28. jaanuar 2010 20:00, Rahvusooper Estonia, Tallinn

Continue

“Katusel kollane kass” – Improteatri esimene etendus Eesti laval

By
Helena-Reet Ennet
-

K, 27. jaanuar 2010 19:00, Genialistide Klubi, Tartu
P, 14. veebruar 2010 19:00, Genialistide Klubi, Tartu

R, 29. jaanuar 2010 20:00, Kuressaare Linnateater, Kuressaare
N, 11. veebruar 2010 19:00, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia must saal, Viljandi

Laval on 5–6 näitlejat ja muusik. Valgustaja improviseerib koos trupiga.

Publiku määrata jääb tegevuspaik või tegelased või stseeni pealkiri või stiil… Neli sekundit ettevalmistuseks ja etendus algab. Üle maailma hinnatud ja armastatud meelelahutuslik teatriprintsiip on leidnud tee ka eesti publikuni.

Lavale astuvad eri koosseisudes Erki Aule, Maarika Mesipuu, Kati Ong, Mairi Jõgi, Rednar Annus, Merilin Kirbits, Tiina Klooster, Virko Annus, Maarius Pärn. Lavamuusik on Tarvo Krall.

*  *  *

Improvisatsiooniteatri I etendus eesti laval.

Mis on impro?

Improvisatsiooni all mõistetakse etenduse loomist selle esitamise hetkel. Laiemalt kasutatakse laval improviseerimist muusikas, aga ka tantsukunstis. Lääne teatritraditsioonis on teatriimprovisatsioonil on olnud keskne roll 1500-1700 commedia dell’arte aegadel. Improvisatsiooniteatri kesksed omadused on üllatavus ja kordumatus. Improvisatsioonilist teost uuesti esitades muudame selle loomust ainukordsest ja kohapeal sündivast taastatuks ja korratavaks. Improvisatsiooniteatris kohtab tihti tipptasemeni lihvitud näitlejatehnilist ja kunstilist täiuslikkust.

Improvisatsioonimeetod teatris

Teatriimprovisatsiooni kasutasid näitlejatreeningu elemendina vene teatripedagoog Konstantin Stanislavski ja prantslane Jacques Copeau. Moodsa ameerikaliku teatriimprovisatsiooni sünniks peetakse Viola Spolini 1940-il tehtud teatrikatsetusi, kus ta kasutas seeriat mänge näitlejate treeningul, märgates kuivõrd õpilased niisugust näitlemistreeningut hindavad. Inglismaal kasvanud ja seejärel 1970 Kanadasse, Calgarysse ümber asunud Keith Johnstone tõi loovust ja spontaansust väärtustavad impromängud teatrisse, mis tema meelest oli muutunud ürearu nõudlikuks ja keskmisele inimesele kaugeks jäävaks institutsiooniks. Kaasajal on tema ideedest lähtunud ja teatrispordi nime all levinud meelelahutuslik improteater populaarne üle maailma. Improvisatsiooniteatri levimine peaasjalikult ingliskeelses maailmas, aga ka Saksamaal ja põhjamaades jääb 1990-tesse aastatesse. Eesti taasiseseisvumise sündmuste taustal oli 1990 aastate algupoolel mõistetav vähene huvi selle teatriuuenduse vastu, mis nüüdseks Soomes ja teistes põhjamaades on oma elujõudu tõestanud ja mille meelelahutuslik väärtus väljendub ette välja müüdud saalides.

Improteater vajab eriettevalmistusega artisti

Võttestik, mida artistid etteasteteks valmistudes kasutavad, kujutab endast spetsiifilist loomingulise koostöövõime, spontaanse eneseväljenduse ja dramaturgilise kompositsiooni treeningut, mis erineb mõneti meil kasutatavast režiiteatri näitlejaõppest rõhuasetuste ja suhte poolest näitlejasse. Improlaval pole näitleja pelgalt teiste loodud tekstide esitaja, vaid terviku looja, kelle töökogemusest ja asjatundlikkusest sõltub kogu etenduste mõju, edu ja õnnestumine. Arena MTÜ on improvisatsiooniteatrit tutvustanud 2006-2007 seminaridena teatriõpetajaile koostöös Tallinna Huvikeskusega „Kullo“, Eesti Harrastusteatrite Liidu ja Soome Instituudiga.

Aeg on küps improetenduseks

Sel sügisel on aeg küps esimesteks eestikeelseteks improvisatsiooniteatri etendusteks Tallinnas ja Tartus. Truppi kuuluvad 7 TÜ Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia lõpetanud noort näitlejat ning mõned projektijuhtidena Arena eelmistel improkoolitustel osalenud vanemat tegijat. Etendusteks valmistumine on planeeritud kolmenädalase õppetsüklina, mis tipnevad Soome vanima Stella Polarise improteatri näitlejate poolt läbi viidava meistriklassiga.

Ugala etendus “Vanamehed seitsmendalt”

By
Helena-Reet Ennet
-

R, 29. jaanuar 2010 19:00, Rae kultuurikeskus, Harjumaa
E, 15. märts 2010 19:00, Vene teater, Tallinn

K, 27. jaanuar 2010 19:00, Varstu kultuurikeskus, Varstu vald
K, 10. märts 2010 19:00, Rannu rahvamaja., Rannu vald

Lavastaja: Peeter Tammearu
Lavastus- ja kostüümikunstnik: Silver Vahtre (külalisena Endlast)
Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov
Mängivad: Arvo Raimo, Peeter Jürgens, Meelis Rämmeld, Kata-Riina Luide ja Arvi Mägi

See, et Ugala staažikaim näitleja Arvo Raimo on kirglik kalamees, on üldteada fakt. Kas tema kolleeg Peeter Jürgens on samavõrra kiindunud jahipidamisse, on juba kaheldavam. Küll on aga teada, et veretut jahti on ta pidanud fotoaparaadi abil nii inimestele kui muudele objektidele, nii et mingi küttimise-pisik on ikka sees.

Igatahes Andrus Kiviräha komöödias “Vanamehed seitsmendalt” saavad neist kalamees ja jahimees, üks pöörasem kui teine. Ja pole mõtet arvatagi, et vanameeste elu üheksakordse maja seitsmendal korrusel igav ja mandunud on. Sest elada tuleb põhimõtte järgi – mida usud, see on! Kui tõesti usud, siis nii ongi!

On see tõesti nii pöörane? Äkki päris loomulik?

Kivirähk on ju meister näitama, et elu on palju suurem ja kirjum kui meile igapäiselt paistab…

ETV näitab Priit Pärna auhinnatud animafilmi “Elu ilma Gabriella Ferrita”

By
Helena-Reet Ennet
-

ETV vahendusel saab teisipäeval, 5. jaanuaril kell 21.40 näha Priit Pärna animafilmi “Elu ilma Gabriella Ferrita” tele-esilinastust.

Continue

“Ürgmees” – peaosas Jan Uuspõld

By
Helena-Reet Ennet
-

Tallinn “Ürgmees”, peaosas Jan Uuspõld

E, 25. jaanuar 2010 19:00, Vene kultuurikeskus, Tallinn
K, 27. jaanuar 2010 19:00, Vene kultuurikeskus, Tallinn
R, 5. veebruar 2010 19:00, Vene kultuurikeskus, Tallinn
T, 9. veebruar 2010 19:00, Vene kultuurikeskus, Tallinn
N, 11. veebruar 2010 19:00, Vene kultuurikeskus, Tallinn
E, 15. veebruar 2010 19:00, Vene kultuurikeskus, Tallinn
N, 18. veebruar 2010 19:00, Vene kultuurikeskus, Tallinn
E, 22. veebruar 2010 19:00, Vene kultuurikeskus, Tallinn

K, 3. veebruar 2010 19:00, Vanemuise kontserdimaja, Tartu
E, 8. veebruar 2010 19:00, Vanemuise kontserdimaja, Tartu
T, 16. veebruar 2010 19:00, Vanemuise kontserdimaja, Tartu

Monoteater esitleb:
Rob Becker – “Ürgmees“

Peaosas: Jan Uuspõld
Lavastanud: Mati Unt ja Andrus Vaarik
Tõlkinud: Hannes Villemson
Muusikaline kujundus: Jarek Kasar

Kestvus 2 tundi
Etenduse algus kõikjal 19.00

“Ürgmees” on Ameerika näitekirjaniku Rob Beckeri kirjutatud ühemeheetendus, mis toob välja, et igas mehes on peidus tundeline ja hooliv ürgmees. “Ürgmehe” näol on tegemist humoorika ja teravmeelse etendusega, mis räägib meeste ja naiste vahelistest suhetest, võrdleb naisi ja mehi ning toob esile juba ürgajal kujunenud instinktid.

Ligi kaks tundi kestev näidend seletab, kuidas on naiste ja meeste erinevus loonud eri maailmapildid, kultuuri ja isegi keele ning mis moel põhjustavad need erinevused arusaamatusi ja teineteise mittemõistmist tänapäeval. Peaosalise Jan Uuspõllu sõnul elab igas mehes ürgmees. “Arvatakse, et meestel on tundeid vähem kui naistel, aga tegelikult see nii pole,” arvab ta. “Mehed on tundelised, kohusetundlikud ja neil on instinkt hoida oma peret ning lähedasi.”

Etendus lükkab ümber laialtlevinud arvamuse, et kõik mehed on mühakad, ja õigustab mõlemat sugupoolt. Muuhulgas saab etenduses üsna palju meeste ja naiste kohta teada.

Piletihinnad:
   Vene Teater – pileti hinnad 175.- (*150.-) ja 190.- (*160.-) vastavalt istekohale. Loožipilet 225.- (soodustust ei ole).
   Vanemuise väike maja – pileti hinnad 160.- (*136.-) ja 175.- (*150.-) vastavalt istekohale.
   Vene Kultuurikeskus – pileti hinnad 165.- (*140.-) ja 190.- (*160.-) vastavalt istekohale; loozipilet 225.-
   Teater Endla – pileti hinnad 165.- (*140.-) ja 190.- (*160.-) vastavalt istekohale.

*Sooduspilet kehtib lapsele, õpilasele, üliõpilasele ja pensionärile koos soodustust tõendava dokumendiga (nõutav kohapeal).
Kehtiv pilet peab olema igal etenduse külastajal, k.a. sülelapsel.

Eripakkumine MyFitness püsiklientidele! 10., 12., 25., ja 30. novembri etendustele piletite hinnad 155 ja 125 krooni (tavahinnad vastavalt 190 ja 165 krooni). Pileti ostmiseks sisesta enne piletite ostmist ostukorvi sooduskaardi aknasse oma püsikliendi kood.

NB! Vene Kultuurikeskuses toimuvatel etendustel võimalik osta pilet, mis sisaldab sünkroontõlget vene keelde! Kõikidel Vene Kultuurikeskuses toimuvatel etendustel sünkroontõlge vene keelde. Hind 1.- kallim kui tavalistel piletitel. Internetipoe klientidele: hinnad ostukorvis “Tõlge” ja “Tõlge(sooduspilet)” all.

Piletiinfo: piletid kuni 225 krooni (olevnevalt mängukohast ja istekohast).
 
 

Kelguvõistluse “Talverõõm 2010” I etapp

By
Helena-Reet Ennet
-

23. jaanuaril 2010 kell 12.00 toimub Jõgevamaal Laiuse voorel omavalmistatud kelkude võidusõidu “Talverõõm” 2010 I etapp.

Korraldajad ootavad kõiki lõbusaid kelguvalmistajaid üle Eesti osalema seitsmendale kelguvõistlusele “Talverõõm”! Kelgusõiduvõistlusel hakkavad mõõtu võtma omavalmistatud kelgud. Rajal näeb tõeliselt värvikat fantaasialendu – eelmistel aastatel on kelke tehtud näiteks loorehast, autoistmetest, kanderaamist jne.

Võitja selgub liu pikkuses ja kelgu kiiruses. Auhinnatakse kelgu valmistamisel kasutatud fantaasiat, meeskonna ja kelgu esitlust.

Lisainfo:
Kalev Pärtelpoeg
Kelguvõistluse “Talverõõm” 2010 I etapi korraldaja

Tartu Lumelinn 2010

By
Helena-Reet Ennet
-

L, 23. jaanuar 2010 11:00, Tähtvere Puhkepark, Tartu

Ajaleht “Tartu Ekspress” kutsub kõiki väikeseid ja suuri 23. jaanuaril Tähtvere Puhkeparki lumelinna ehitama. Lumelinn kerkib suusaradade ees oleva parkla kõrvale. Ehitamisaeg on 4 tundi, ehitada võib kõike, v.a ebasündsad objektid. Võtke kaasa oma töövahendid: labidad-ämbrid, kellud, harjad ja soovi korral kelgud ning loodussõbralikud värvid. Tulemusi hindab asjatundmatu žürii. Lumehunnikud on kohapeal ja Lõuna-Eesti Päästekeskus varustab ehituseks vajaliku veega. Linnaehitusel loob meeleolu muusika ning ehitajatelt kommentaare pärivad päevajuhid. Sooja joogi ja söögiga rõõmustab Laululava kohvik.

Osalejatele meened, parematele eripreemiad, mis on välja pannud A Le Coq, Vanemuine, Cinamon, Henkel, Aura Veekeskus, Sangar, Lumerõngapark, Tartu Ekspress (nimekiri täieneb).

Osalemiseks registreeri 6–10-liikmeline võistkond enne 22. jaanuari.
Registreerimine ja info: info@tartuekspress.eu või telefonil 730 4455

Kuressaare: “Lumemees 2010”. Lumekujusid ehitama!

By
Helena-Reet Ennet
-

L, 23. jaanuar 2010 10:30, Kuressaare, Kuressaare

Lumine linn meil on, teeme siia ka lumest kodanikud! Tule linnastaadioni lähedal asuvasse parklasse. Ehitame lumememmesid, -taate, -päkapikke jne.

Tee ära kodutöö: mõtle välja oma lumeskulptuur ja vajadusel joonista see mitmes vaates paberile – pärast lihtsam ehitada!

Kava:

10.00 – lumekuhjade jagamine
10.30-15.30 – lumekujude ehitamine
15.00 – žürii alustab hindamist; töid saab sel ajal veel lõpetada
16.00 – kokkuvõtete tegemine

Hinnatakse skulptuuri väljanägemist ja praktilisust, s.t. kuidas saavad lapsed teda ohutult kasutada.

Võistkonnad: 3-6 liiget. Vanus pole oluline, osavõtt on põhiline.
 

Kaasa võtta:

* vajalikud tööriistad (labidad, kelgud, saed, redelid, kellud, värvid, kastekannud ja muu, mida arvad vaja minevat)
* silt võistkonna nimega
* soojad riided
* hea tuju

Pakutakse:

* suppi ja teed – veidi raha võiks kaasas olla
* tantsulisi vahepalasid, et saaksid selga sirutada ja külma peletada
* võimalust olla looja
* auhindu parimatele, osalemisrõõmu kõigile

Registreerimine:

Võistkonna nimi, koosseis, kapteni nimi ja telefon, kool või firma saata kuni 21. jaanuarini: lumememm@kuressaare.ee

Info: 455 5802.

Korraldavad: Kuressaare Noorte Huvikeskus koostöös Kuressaare Kultuurivaraga.

 
 

Winny Puhhi kontsert-spektaakel “Brääznik”

By
Helena-Reet Ennet
-

R, 22. jaanuar 2010 , Põlva kultuuri- ja huvikeskus, Põlva

Seto mental-pungi vaimsed isad ja alustalad, väsimatu ja surematu loominguline kollektiiv Winny Puhh on valmis saanud oma teise täispika stuudioalbumi “Brääznik”. Presentatsioonid toimuvad 15. jaanuaril Tartus klubis “Plink Plonk”; 16. jaanuaril Tallinnas klubis Rock Cafe ja 22. jaanuaril Põlva kultuurikeskuse legendaarse pöördlavaga teatrisaalis.

Erinevalt Winny Puhhi esimesest stuudioalbumist kannab “Brääznik” endas sügavat sisekaemust ja on oluliselt kaugenemas hedonistlikust maailmapildist ning on muusikaliselt jõudnud lihtsakoelisest, kuid jõulisest setopungist äärmusliku supertaotlusliku mentalistlik-vaimse ning kõikvõimalikke haigusi raviva suurvormini. Plaadilt leiab mitmeid avalikkusele juba tuntud hitte: 21. sajandi parim eesti muusikavideo “Peegelpõrand”, skandaalset paljastust peitev “Pidupäev”, germaani-teutooni kultuuriruumist äärmuslikult tugevat ja südamlikku tagasidet saanud klub-antheem “Wonderbra” ning loomulikult selle aasta tuntuimaks looks saav eurolugu “Tüdrukud ootavad” koostöös slaavi kaunitaritest suureprase vokaalgrupiga MIAU, mis kuluaaridest tulnud info põhjal saab Eestit esindama 2010. aasta Eurovisooni laulukonkursil trollide ja fjordidemaal Norras.

Kokku toimub kolm täiesti erineva stsenaariumi ja struktuuriga show-etendust-spektaaklit “Brääznik”.

15. jaanuaril Tartus klubis”Plink Plonk” avatakse vaatemäng ansambliga Vanaema Pööras Jooma, vaheajal on soovijatel võimalik maiustada värske broilerilihaga. Saadaval on soojad joogid ja käepigistused. Esimesele laivile ei soovita eriti kohale tulla, tegu on äärmuslikult brutaalse, kuid see eest väga igava etendusega.

16. jaanuaril Tallinnas klubis Rock Cafe toimub hullumeelne vahupidu. Spekaatkli esimeses vaatuses laval Toe Tag. Saali täidavad spetsiaalselt Münchenist toodud vahumasinatest väljapurskuvad vahufontäänid, kui Winny Puhhi asemel astuvad lavale kehad-stuudiomuusikud. Bändiliikmed lubavad ise istuda kogu spektaakli ajal massivsete raudkettidega lava kohale riputatud nahkdiivanil ja juhendada saalis muusika meelas rütmis toimuvat massmasturbatsiooni. NB! Osavõtjatest tehakse kompromiteerivaid pilte! Mahlakaid technorütme ja muidu toorest biiti mängib DJ Hämäläinen.

22. jaanuaril Põlva Kultuurikeskuse teatrisaalis toimuv spektaaklite superfinaal kannab endas sügavat saladuseloori ja selle kohta mingeid ennetavaid infokilde ei ilmu.

Meil on Brääznik!

Piletiinfo: 75.-

Muusikalis-tantsuline etendus “Flamencamor”

By
Helena-Reet Ennet
-

N, 21. jaanuar 2010 15:00, Estonia kontserdisaal, Tallinn

“FLAMENCAMOR” on muusikalis-tantsuline segu flamenkost, džässist ja popist.

Koreograaf-lavastajad Nene Montoya (Hispaania) ja Maria Rääk (Eesti).

Etendus ühendab endas kahe nii erineva kultuuri, nagu seda on Eesti ja Hispaania, ühise kire – armastuse flamenko vastu. See sündis kahe tantsija, Nene Montoya ja Maria Räägu, aastatepikkusest koostööst ja sõprusest ning seekord tuuakse vaatajani eelkõige flamenko värskem ja helgem pool, sealhulgas Ladina-Ameerika mõjutustega “cantes de ida y vuelta” (mineku ja tuleku laulud).

Piletiinfo: 50 krooni.
 
 

ISU European Figure Skating Championships 2010 / Iluuisutamine

By
Helena-Reet Ennet
-

ISU Euroopa Iluuisutamise Meistrivõistlused 2010 toimuvad Tallinnas. 19. kuni 24. jaanuarini on Saku Suurhall lavaks Euroopa parimatele iluuisutajatele, kes kõik võistlevad Euroopa särava meistritiili nimel. Suursündmus Tallinnas toimub ainult üks kuu enne Vancouveri olümpiamänge. Tallinnas toimuvatel võistlustel on erakordne võimalus näha kõiki Euroopa parimaid uisutajaid ja olla tunnistajaks potentsiaalsete tulevaste olümpiavõitjate sooritustele.

Continue

Päevane kontsertkohtumine Ivo Linnaga

By
Helena-Reet Ennet
-

14. jaanuar 2010 13:00, Pärimusmuusika Ait, Viljandi

Continue

Särav aastalõpupidu Kanal 2 ekraanil!

By
Helena-Reet Ennet
-

Homsel vana-aastaõhtul kell 20.00 algab Kanal 2s suurejooneline möll! Viis tundi kestval maratonpeol astuvad üles kõige kuumemad artistid, armastatumad eetrinäod ja põnevamad külalised. Oma debüüdi uues kodukanalis teevad “Pehmete ja karvaste” kangelased.

Continue
1...484950...61Page 49 of 61