“Kätte on jõudnud hetk, mida olen pikisilmi oodanud. Juba sel nädalal algava Jalgpalli MM’i raames kandideeris minu laul „I Believe In You“ Inglismaa koondise hümniks,” räägib õnnelik Hannah.
Katrin Siska retsept igavese nooruse ihkajaile
Vanilla Ninja liige ja kultuurikeskuse Lindakivi direktriss Katrin Siska (26) soovitab igavese nooruse ihkajaile elustiili, mida tema järgib. Selle nimel lülitas ta oma menüüst välja muna, kana, liha, mereannid ja kala.
Oprah Winfrey elukaaslane Stedman Graham: mu kallim on prohvet!
Saatejuht Oprah Winfrey, kes eestlastelegi võõras pole, saab oma kauaaegselt elukaaslaselt tõeliselt ülistavaid sõnu. “Ma arvan, et ei mõisteta täpselt, mida Oprah maailmale andnud on. Ta on prohvet,” räägib Stedman Graham.
Robin Juhkentalil on nüüd natuke rohkem raha kui varem, armastus, ning isegi väärikas eas naabriproua poolehoid.
“Kui on üks tüdruk, siis on üks tüdruk,” sõnab Robin Juhkental. Peadpööritava tähelennu teinud Malcolm Lincolni laulja on naisfännide kurvastuseks hõivatud mees – tõmme kooliõega pidi varem või hiljem suhteks kujunema.
Markko Märtin naaseb Rally Estonial võistlusrajale
“Lõuna-Eesti teedel on vahva sõita, seda enam maailma ühe parima ralliautoga,” põhjendas Markko Märtin tagasitulekut.
Anu Samarüütel-Long: Olin 38, kui kõike otsast alustasin
“Kuni sa surnud pole, võid teha kõike,” usub moekunstnik Anu Samarüütel-Long. Tema avastas 38aastasena, et see, mida ta teha oli tahtnud, ja see, mida ta tegi, ei langenud üldse kokku. Ja alustas kõike uuesti. Algusest.
Olari Taal: Vaesuse põhjuseks on tihti tarbimiskiusatus
Endine poliitik ja ettevõtja Olari Taal arvab, et kui inimese tervis on korras, siis on tema heaolu kinni vaid mõtlemises ja tihtilugu on vaesuse põhjuseks olnud hoopiski tarbimiskiusatus.
Kuidas sai Helena-Reet Ennet Mainori Majanduskooli minna juba 14aastaselt?
Artiklis Helena-Reet: “Teen seda, mida armastan” tuli kommentaariumi mitu küsimust teemal: “Kuidas on võimalik 14aastaselt Mainori Majanduskooli astuda?” Mainori Majanduskool on kõrgharidust pakkuv ülikool, kuhu saab astuda peale keskkooli. Uurisime Helena-Reet Ennetilt, kas see on eksitus või kuidas on võimalik, et tema läks kooli juba 14aastasena.
Anu Saagim: “Naudin tohutul hulgal toidulisandeid ja imeravimeid, aga ma ei tüüta sellega oma sõpru, lähedasi ja seltskonda”
“Film oli liiga naiivne ja jättis nelikust rumala mulje. Algus oli paljutõotav, aga lõpp kukkus täiesti masendavaks. Karakterid kordasid ja kordasid iseennast,” kritiseerib Anu Saagim filmi “Seksi ja linn2”.
Sandra Bullock viskas truudusetuseskandaali üle nalja
Sel aastal on Sandra Bullock´i elus pisaraid rohkem kui naeru olnud. Kolm kuud tagasi tulid avalikuks Jesse James´i seiklused. Nüüd viskab näitlejatar juba nalja.
Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi teadur Andra Siibak: Meediamaailma mõjud ei ole mustvalged
Meedia rolli ning mõjude negatiivseteks ja positiivseteks lahterdamise asemel tuleb temaatikat vaadelda eelkõige dünaamilise ning mitmenäolise protsessina.
Tartu ülikooli geneetikaprofessor Ain Heinaru: Kogu magistriõpe peaks olema ingliskeelne
Mis tagab Eesti kõrghariduse kvaliteedi?
Esiteks, bakalaureuseõpe peaks käima eesti, kuid magistri- ja doktoriõpe inglise keeles. Eestikeelne bakalaureuseõpe võimaldab säilitada ja arendada eesti teaduskeelt, ingliskeelne magistri- ja doktoriõpe on aga vajalik selleks, et meie noortel oleks lihtsam teiste maade ülikoolide magistri- ja doktoriõppesse minna ning teistest maadest saaks tulla magistreid ja doktorante ka meie ülikoolidesse. Euroopas on see trend juba olemas. Tegime Kohtla-Järvel geenitehnoloogia erialale reklaami ja ligi pool geenitehnoloogiasse konkureerinutest olid venelased. Bakalaureuseastmel õppisid nad eesti keeles, miks nad ei või õppida magistritasemel edasi inglise keeles?
Teiseks on vaja kehtestada õppejõududele konkurentsivõimelised palgad, sest ingliskeelne õpe eeldab välisõppejõude. Ka välismaale läinud eesti teadlased on vaja tagasi Eestisse tuua. Tõsi, osal meie õppejõududest ja teadlastest juba on konkurentsivõimeline palk, aga nad on pigem erand kui reegel.
Kolmandaks tuleb ülikoolides viia akadeemiline pool ja juhtimine teatud tasemest alates lahku. Tippjuhid peaksid olema professionaalsed juhid, mitte õppejõud oma teadustöö kõrvalt. Selline on maailma ülikoolide juhtimise trend ja selle alus on õige. (Seda meelt ma muidugi pole, et just poliitikud või endised poliitikud peaksid ülikooli juhtima.) Juhtimine peaks käima nagu firmas: tippjuht korraldab asju ülevalt alla, akadeemiline pool koos valimiste ja muuga tuleb oma initsiatiiviga altpoolt üles.
Neljandaks peaks riik võtma ülikoolidelt üle asutused, mis teenindavad kõiki inimesi, mitte ainult ülikooli enda rahvast. Tartu ülikool peab üleval raamatukogu, mida kasutavad kõik tartlased, seega ei peaks see olema ülikooli raamatukogu. Pakkuda Tallinna tehnikaülikoolile Eesti rahvusraamatukogu oleks isegi naljakas – nad ei võtaks vastu. Muuseumid, raamatukogud, botaanikaaiad, millel on laiem kandepind, ei peaks töötama ülikooli finantseerimisel.
Viiendaks tuleks aktsepteerida, et klassikalisi ülikoole on Eestis ainult üks. Ülejäänud kõrgharidust pakkuvad õppeasutused, mis on spetsialiseerunud mõnele üksikule erialale, võiksid kanda instituudi, akadeemia või mõnd muud analoogilist nimetust. Maailma üks kuulsamaid kõrgkoole, Zürichi tehnoloogiainstituut, ei nimeta ennast ülikooliks, sest ta ei vasta Euroopa klassikalise ülikooli mudelile, millel on neli jalga: teoloogia, filosoofia (loodusteadused), meditsiin, humanitaaria. Viljandi kultuuriakadeemia nimetab ennast õigesti akadeemiaks, ka kunstiakadeemia kannab sobivat nimetust.
Allikas: Õpetajate leht
Autor: Ain Heinaru
Grete Klein: Eesti mehi ei saa Hollywoodi meestega võrrelda
“Ei saa võtta üheselt kokku kõiki eesti mehi ja võrrelda neid kõikide Hollywoodi meestega,” räägib lauljatarist ilmatüdruk Grete Klein, et iga inimene on ainulaadne ja omaette indiviid.
Tanja Mihhailova: pärast “Seksi ja linna” tekkis kihk sõbrannadega reisile minna
Pärast filmi “Seks ja linn 2”, mille süžeest suur osa toimub seiklusrikkal reisil Abu Dhabis, ütles lauljanna Tanja Mihhailova, et tal tekkis soov sõbrannadega koos puhkama minna.
Marika Korolev: Loodan, et Charlotte’i head omadused kehtivad ka minu puhul
“Kahjuks pole eriti aega seriaali jälgida, aga kui mõnikord olen vaatama juhtunud, siis on Charlotte neist neljast vast tõesti kõige rohkem minu moodi, tundub emotsionaalse ja rõõmsameelse, tegusa ja toimeka inimesena. Juuksevärv ka klapib!” naljatab Marika.
Maria Avdjuško: Sarnaselt Mirandaga ei suuda ma olla koduperenaine
Filmilavastaja ja -stsenaristina kätt proovinud näitleja Maria Avdjuško tunnistab, et pole “Seksi ja linnaga” eriti kursis. Uut filmi aga käis ta eellinastusel vaatamas.
Millest sai Kersti Toots šoki?
Ajakiri Naisteleht uurib tuntud Eesti inimestelt, mis on nende foobiad. Kaunis pesupoe omanik Kersti Toots räägib, et ta kardab hiiri rohkem kui midagi muud siin maailmas.
Andres Peets: Välimsaalastele jätab Tallinn sügava mulje
Ärimees Andres Peets, kes on tuntud ka kui populaarse telesaate “Unistuste Printsess” saatejuht, rääkis, et seoses oma tööga, võõrustab ta tihti välismaalasi. Mida peab ta aga Tallinna hiilguseks ja mis tema kiitust väärib?
Ithaka Maria: Nagu Carriele, meeldib ka mulle kirjutada
“Olen “Seksi ja linna” karakteritega põgusalt kursis küll, näinud mõningaid seriaali osi ja käinud kinoski vaatamas,” ütleb lauljatar Ithaka Maria Rahula. Esimest filmi peab ta paremaks, kuna see oli tempokam.