OHMYGOSSIP — Viljandis pärjati Etnokulbi galal parimaid pärimusmuusikuid. Sel aastal osales parimate väljaselgitamisel rekordarv inimesi. Oma lemmikuid toetas üle 2500 inimese, vahendas “Aktuaalne kaamera”. Parima artisti Etnokulbi pälvis juba kolmandat aastat järjest ansambel Trad Attack. Parima muusiku Etnokulbi pälvis Eeva Talsi. Publiku lemmik heliplaat on Maarja Nuudi “Une meeles”.
Ansambel “Naised köögis” viis koju lausa kaks etnokulpi: parima uusfolgi kategoorias ning nende lugu “Naised, naised” osutus samuti rahva lemmikuks. Parim uus tulija on Voorand-Koikson-Sooäär-Daniel kooslus ning parim etnno-DJ on DJ Harl Etno.
Eesti Pärimusmuusika Keskuse erikulp anti pikaaegsele Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia juhile Anzori Barkalajale eriliste teenete eest Eesti pärimusmuusika edendamisel viimase 15 aasta jooksul. Raadio 2 pidas oma erikulbi vääriliseks Pastacat.
Etnokulp 2016 tulemused: Aasta parim lugu: Naised Köögis “Naised, naised”
Aasta parim heliplaat: Maarja Nuut “Une meeles”
Aasta parim artist: Trad.Attack!
Aasta parim muusik: Eeva Talsi
Aasta uusfolk artist: Naised Köögis
Aasta uuustulnuk pärimusmuusikamaastikul: Voorand-Koikson-Sooäär-Daniel
Aasta DJ: Harl:Etno
Eesti Pärimusmuusika Keskuse erikulp: Anzori Barkalaja
Raadio 2 erikulp: Pastacas
Avafoto: Kaader saatest
Allikas: menu.err.ee Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT
OHMYGOSSIP – Ma ei mõista seda eufooriat, et oi, meil on nüüd naispresident! Ja veel esimene, justkui oleks neid veel palju järjekorras. President on president, kas naine või mees, minule on see küll täiesti ükskõik. Peaasi, et on inimene. Eelistaksin meest, sest mulle tundub, et meestega nagu arvestatakse rohkem, neid kuulatakse rohkem. Pealegi on meil praegu keerulised ajad, terve Euroopa vajab julgeid ja tarku ja otsusekindlaid juhte.
Naine mingil tähtsal juhtival kohal tundub ikka kuidagi nagu valena. Aga kui mehi pole, või valijad ei julge targa mehe poolt hääletada, eks siis peab naine mehe eest väljas olema.
Ma ei hakka arutama seda, kuidas ta paika hääletati. Demokraatiaga on meil niikuinii pahasti. Ma vaatan parem tulevikku. Unistades.
Mina soovin, ja ma usun, et kogu meie rahvas soovib eelkõige seda, et meil poleks Kadriorus istumas (pre+sident = ees istuv) järjekordne Brüsseli marionett. Kes hakkab meid vihkajateks sõimama ja meie pärast häbi tundma.
Mina usun imedesse, Eesti sai kunagi Nõukogude Liidu alt vabaks – see oli ju IME! Vähemalt mõned aastad saime elada vabaduse illusioonis… Paljud elavad selles praegugi.
Äkki hoiab meie uus president rahva poole? Ta on seda ju lubanud. Naiivne, ütlete: sa usud poliitikute lubadusi? Laske mul kasvõi hetkekski loota… Mida muud tähendab see “saame sõpradeks?” Keegi pole enne meile niimoodi öelnud. Sõbrad austavad üksteist, sõbrad kuulavad üksteist.
Ta kirjutas kirja kõigile eesti inimestele, öeldes meile igaühele: Sina. Järelikult võime meiegi temale öelda: Sina. Sõbrad ju ei teieta?
Ta ütles, et ta ei hakka “mänge mängima”, vaid kavatseb selgitada oma seisukohti. See on väga hea. Ent kas ta sellele lisaks kavatseb ka ära kuulata TEISTE seisukohad? Kas ta on valmis rahvaga kaasa mõtlema, meie muresid ja hirme austama? ??Nii ma siis ootan, et ta selgitaks meile, rahva jaoks ilmselt kõige valusamaid küsimusi: 1. Milleks on eesti rahvale vaja Rail Balticat? 2. Miks me peame hakkama üleval pidama inimkaubitsejate poolt massiliselt Euroopasse küüditatud Aafrika moslemeid? 3. Mida head annab meie rahvale kooseluseadus, ja kuidas edaspidi vältida selle negatiivseid tagajärgi? 4. Kuidas aitab haldusreform maaelu taastamist?
KUI tal on vastused nendele küsimustele, siis jagagu neid meiega, ärgu hoidku küünalt vaka all. Aga ärgu öelgu, et “meil on seda vaja”, vaid põhjendagu, milleks MEIL (rahval, mitte valitsusel ja Brüsselil) seda vaja on. Kui on. Minu meelest ei ole. Ma pole kuulnud ühtki arvestatavat argumenti, mis mind nende vajalikkuses veenaks. Minu argumente saab lugeda portaalides Objektiiv ja Uued Uudised avaldatud artiklitest. Neid on seal nii palju, et ma ei hakka ühtki eraldi välja tooma.
Ja veel üks oluline asi: KUIDAS ta lahendab ära meie kodusõja, kuidas ta lepitab kaks leeri, kes teineteist vastastikku sõnadega tulistavad? Ta ju lubas olla KÕIKIDE president? See on väga raske ülesanne.
Ma fantaseerin: kui mina oleksin praegusel hetkel president, siis ma alustaksin sellest, et kutsuksin kokku autoriteetse mõttekoja, ja püüaks tarkade inimeste abiga ära korrastada meie keeleruumi. Mitte “arvamusliidrite”, mitte “tele-ekspertide”, vaid tõsiste keeleteadlaste, kultuuriteadlaste, kasvatusteadlaste, teoloogide, ühiskonnateadlaste abiga.
Seejärel teeksin ajakirjanikele ja poliitikutele kohustuseks kasutada edaspidi ühtlustatud termineid, ja lõpetada valelike siltide kleepimine nendele, kes näevad maailma kuidagi teisiti. Ja lõpetada alusetu laimamine. Anname sõnadele tagasi nende õiged tähendused. Räägime ilusat puhast väärikat eesti kirjakeelt. Ilma roppusteta. Ilma kantseliidita.
Hakkame üksteisest LUGU PIDAMA. Me oleme ju vennad ja õed. Ja me kõik tahame, et Eestimaa oleks turvaline kodu – meile, meie lastele ja meie laste laste lastele. Kauaks ajaks. Selle saavutamiseks on meil vaja üheskoos tööd teha, mitte üksteist kividega loopida.
See ei ole väike asi, see on väga oluline samm. Me ei tule sellest kodusõjast kunagi välja, kui me ei hakka rääkima ühtedest ja samadest asjadest. Nagu praegu: ühed räägivad vaestest pagulastest ja haletsevad neid, teised räägivad Euroopat vallutavatest agressiivsetest islami sõjameeste hordidest, keda nad siia EI soovi. Sest me näeme ja kuuleme, mis toimub Euroopas. See pole mingi võõraviha. See on terve mõistus.
Ma keeran ööseks oma koduukse lukku: kas see on ksenofoobia? Ei ole. Ja see ei tähenda ka seda, et ma kõiki inimesi röövliteks pean.
Jah, mida muud me saame teha, kui loota järjekordset imet… Saulusest sai kunagi Paulus, Damaskuse teel.
Või tuleb veel üks viisaastak tühikõnesid, mida keegi enam kuulata ei taha?
OHMYGOSSIP – Fazer tähistas 125. juubelit Viru Keskuses toimunud aktsiooniga, kus kunstnikud Karl Markus Antson, Maria Sidljarevitš ja Alina Orav maalisid sulašokolaadiga portreed Tanja Mihhailova-Saarest, Anni Rahulast ja Teele Viirast.
Jaga fotojäädvustust (SIIN) šokolaadiportreede ja sündmuse peakangelastega, kuna iga 125 pildijagamise eest kingib Fazer Eesti lasterikastele peredele ühe kilo maiustusi. Kõigi jagajate vahel läheb loosi viis kingikotti Fazeri maiustustega!
Anni Rahula kutsub samuti üles pilti jagama: “Kallid sõbrad! Niisama ma asju ei jaga ning tavaliselt ma kedagi seda ka tegema ei kutsuks, aga see on mõnus erand. Vaid ühe lihtsa jagamisega saad Sa teha koos Fazer Eestiga head lasterikastele peredele. Lisaks saad piiluda kui vahvad pildid meist Fazeri šokolaadiga maaliti!”
OHMYGOSSIP — Eesti sportlikuma pere tunnustus omistati Põlvamaalt perekond Villakole, Tartumaalt perekondadele Kiiver ja Aan, Järvamaalt perekond Ilvesele, Jõgevamaalt perekond Eensalule, Valgamaalt perekond Pullesele, Saaremaalt perekond Mändlale, Raplamaalt perekond Tüvistele, Võrumaalt perekond Kuraginile, Läänemaalt perekond Kurismanile, Ida-Virumaalt perekond Pisarevile, Hiiumaalt perekond Koppelile, Harjumaalt perekond Aasjõele ja Viljandimaalt perekond Roosimägile.
Koostöös maakondlike spordiliitudega valitud Eesti sportlikumad pered saavad koos tunnustusega EOK-lt preemiaks 7.-9. oktoobrini toimuva Tallinn International Horse Show külastuse koos ööbimisega uues Hilton Tallinn Park hotellis.
Tartumaalt tunnustuse pälvinud seitsmeliikmelise sportliku perekonna pereisa Peetri sõnul on väga meeldiv, et nende perekonna sportlikkus on silma hakanud. “Meie peres käsukorras sporti ei tehta. Esmatähtsad on tervislikud elusviisid, mitte tippsport. Samas spordipisik on meil peres sees ja kõik pere liikmed on kas mingil hetkel tegelenud või tegelevad ka praegu spordiga. Kui päris trennis kõik hetkel ei käi, siis 2-3 korda nädalas liigub aga iga meie pere liige kindlasti,” rääkis Peeter Aan ja lisas: “Täname kogu perega EOK-d auhinna eest ja tunnustuse omistamise eest Tartumaa Spordiliitu.”
Eesti Olümpiakomitee liikumisharrastuse juhi Peeter Lusmägi sõnul peab EOK liikumisharrastuse edendamisel perespordi valdkonda väga oluliseks. “Kõik olulisemad väärtused ja elukestvad harjumused saavad alguse kodust. Nii ka armastus spordi ja liikumise vastu,” selgitas Lusmägi. “Oleme sportlikemaid peresid tunnustanud juba kümmekond aastat. Võiks ju arvata, et aastatega on tublimate valimine läinud lihtsamaks, siis tegelikult nii ei ole. Eesti pered on aina sportlikumad ja märkamist ning tunnustust väärivaid perekondi tuleb aina juurde. Usun, et liikumisharrastuse suurem väärtustamine kodudes on oluliselt mõjutanud Eesti liikumisharrastusega tegelemise statistikat ja aidanud üldise olukorra paranemisele kaasa.”
“Sellele kogemusele tuginedes oleme käivitanud ka teisi peresporti edendavaid algatusi. Näiteks Coca-Cola Fondiga koostöös sai sellel aastal alguse perespordipäevade programm “Liikumine teeb erksaks!”, igasügisesel üle-Euroopalisel spordinädala raames kutsume koole ülesse kaasama oma sündmustele ka lapsevanemaid jne,” lisas Lusmägi.
Avafoto: Tartumaa sportlik perekond Aan. (EOK) Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT
OHMYGOSSIP — Eesti kinodesse jõuab verivärske psühholoogiline põnevik, Vallo Toomla mängufilmidebüüt “Teesklejad”, mille peaosalisi kehastavad Mirtel Pohla ja Priit Võigemast.
“Film jutustab loo Annast ja Juhanist, kes on oma suhtega ummikus ja peavad endasse vaatama, et mõista iseenda tõelisi soove, vajadusi, armastust või selle puudumist,” kommenteeris Vallo Toomla. “Tegin filmi eelkõige hirmust; tundest, et me ei ole piisavalt edukad, rikkad, ilusad, seksikad, pole kogenud erinevaid rõõme ja naudinguid. Hirmust, et me ei ole kunagi teistele ja endale piisavad ning jääme oma lühikese elu jooksul millestki olulisest ilma. Pidev võidujooks teiste ja iseendaga tekitab inimeses kohati skisofreenilise identiteedikriisi ja laiemalt ühiskonnas moraalikriisi. Aga see film ei ole mingi näpuga viibutamine. Inimene on saladus.”
Filmi stsenaristid on Livia Ulman ja Andris Feldmanis (telesarjad “Kättemaksukontor” ja “Keeris”, lühimängufilm “Roosa kampsun”), kunstnik Eva-Maria Gramakovski (“Klass”, “Väikelinna detektiivid”, “Lumekuninganna”) ja operaator Erik Põllumaa (“Risttuules”, “Roukli”, “Kõik muusikud on kaabakad”). Filmi peaosades on Mirtel Pohla ja Priit Võigemast, kõrvalosades Mari Abel ja Meelis Rämmeld, kaasa teevad ka Laine Mägi ja Andres Lepik. Filmile annavad oma panuse rahvusvaheliselt tuntud filmitegijad – monteerija Danielius Kokanauskis ja helirežissöör Vladimir Golovnitski.
“Teesklejate” esmaesitlus toimus 19. septembril San Sebastiani filmifestivalil, kus võisteldi uute filmitalentide kategoorias. Tegemist oli selle maineka festivali ajaloo esimese eestikeelse võistlusfilmiga.
Filmi tootja on produktsioonifirma Amrion OÜ, mille mängufilmid “Klass” (2007), “Mina olin siin” (2008), “Polli päevikud” (2010) “Hella W” (2011), “Eestlanna Pariisis” (2012), “Kertu” (2013) ja “Ma ei tule tagasi” (2014) on olnud edukad nii festivalidel kui kinolevis.
Filmi kaastootjateks on Studio Uljana Kim Leedust ja Locomotive Productions Lätist.
Avafoto: Mirtel Pohla ja Priit Võigemast filmis “Teesklejad” (Kaader filmist) Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT
OHMYGOSSIP — Al Bano alustas oma karjääri täpselt 50 aastat tagasi, mil pääses juba noore poisina esinema Itaalia televisiooni ja mitmetele riigi populaarsetele festivalidele. Vaid aasta hiljem avaldas ta laulu pealkirjaga “Nel Sole”, mis saavutas esimese kolme kuuga tohutu edu, müües Itaalias üle 600 000 koopia.
Vahetult pärast seda alustas ta koostööd oma tulevase abikaasa Romina Poweriga. Oma ajastu üks kuulsaim Euroopa armastajapaar tuli 1982. aastal välja hittlooga “Felicita”, mis jõudis hetkega Euroopa muusikaedetabelitesse ja kuulajate südametesse.
Al Bano laulud “Felicita”, “Ci Sara”, “Tu Soltanto Tu” on tänaseni romantilise itaalia muusika sünonüümid. Al Bano on oma 50. lavajuubelil jätkuvalt üks hinnatumaid Itaalia muusika viljelejaid üle kogu Euroopa. Eestisse saabub Al Bano kahekümnest tippmuusikust koosneva saatebändi ja saatjaskonnaga. Al Bano kontsertidel aitavad romantilist õhkkonda luua duetid kaunite naissolistidega.
Vabal ajal peab legendaarne laulja Itaalia lõunaosas omanimelist spaahotelli ning talle kuulub maailmakuulus veiniistandus, millest pärinevad veinid on ekspertide ja nautlejate hulgas kõrgelt hinnatud. Al Bano veinivalik on esindatud ka järgmise aasta Haapsalu kultuuri- ja veinipäevadel. Meile lähim koht, kus on võimalik Al Bano istanduse viljadest valmistatud veini igal ajal nautida, on Riia vanalinnas asuv restoran Felicita.
Al Bano kontsert toimub Haapsalu Piiskopilinnuse hoovis järgmise aasta 3. juunil, mil kuurortlinnas Haapsalus toimuvad järjekordsed Itaalia kultuuri- ja veinipäevad. Veinipeo raames täitub Haapsalu, mida kutsutakse ka Põhjamaade Veneetsiaks, Itaalia maitsete, suurepäraste veinide ja muusikaga. Igal aastal külastavad üritust tuhanded Itaalia kultuuri austajad nii Eestist kui ka välismaalt.
Sel aastal oli Haapsalu kultuuri- ja veinipäevade peaesinejaks Toto Cutugno, kelle esinemine lõi kümne aasta järel Haapsalu piiskoplinnuse absoluutse rahvarekordi. Kultuuri- ja veinipäevade publiku soe vastuvõtt oli maestro jaoks niivõrd liigutav, et Toto Cutugno soovitas isiklikult oma heal sõbral Al Banol sellest osa saada.
Piletimüük Al Bano suurejoonelisele itaalia muusika kontserdile algab 5. oktoobril kell 10 Piletilevi müügipunktides. Kiirematele maksab pilet vaid 19 eurot.
Avafoto: Lauljad Romina Power ja Al Bano Carrisi (Scanpix/ SIPA/ Maria Laura Antonelli) Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT
OHMYGOSSIP – Astroloog Villu Põldma räägib Ohmygossip.ee´le, milliseks kujuneb tähtede järgi nii sise- kui välispoliitika oktoobris, mis saab hetkel peaministritoolil istuvast Taavi Rõivasest ning millist kandidaati saadab edu presidendivalimistel.
Villu Põldma, milliseks kujuneb oktoobris maailma poliitika?
Maailma poliitikas läheb oktoobris sama ägedaks nagu Eesti sisepoliitika pärast ebaõnnestunud presidendivalimisi. Majandus on endiselt raskustes, sõjategevuse ja immigratsiooni tõttu. Oktoober toob muutusi nii pagulastega käitumise poliitikasse kui ka ägeneb sõjategevus sõjakolletes, sest Mars liitub sõjaplaneet Plutoga ja lisaks sellele jõuab ka halba aspekti Uraaniga. Marsi ilmumine Kaljukitse märki ja liit Uraaniga annab ilmselt kõvemaid torme kõikjal maailmas.
Milline on oktoober 2016 Eestis?
Marsi , Jupiteri ja ka Uraani halb ühendus näitab, et Oktoober saab olema suurte segaduste ja tülide aeg Eesti parteide vahel ja parteides sisemiselt. Presidendivalimised nõuavad uusi seadusi ja oktoober ongi see kuu kus asjad tulevad tõsiselt vaidluste alla. Valitsuse kriis tuleb detsembris, senikaua asjad hauduvad. Oktoobris saab alguse ka Taavi Rõivase seisuse muutus.
Kas järgmiseks presidendiks saab Kersti Kaljulaid või Kristiina Ojuland?
Uued presidendikandidaadid on praegu veel teadmata. Eelistatud on need kandidaadid, kes on sündinud augusti või detsembri esimestel päevadel. Või ka isik, kes on sündinud märtsi viimastel päevadel.
Ei Kersti Kaljulaid ega ka Kristiina Oljuland. Ojuland langeb oma sünnipäevadega antud piiridesse, aga Kristiina Ojuland on selle piiri lähedal ja tema ametimuudatus on kohe tulemas. Kersti Kaljulaid on sellest piirist kaugemal. Kersti Kaljulaid omab paremat Saturni seisu ja ka Jupiter toetab teda. Parlamendis peaks ta saama ülekaalu, aga kas sellest võiduks piisab pole päris kindel.
Avafoto: Astroloog Villu Põldma (Scanpix/ Ants Liigus)
OHMYGOSSIP — Täpselt aasta tagasi läks esmakordselt eetrisse rahvusringhäälingu venekeelne telekanal ETV+, mis on praeguseks eetrisse andnud üle 20 originaalsaate ja avanud stuudio Narvas.
Esimest korda jõuab täna õhtul kell 20.20 eetrisse Eesti ja Läti rahvusringhäälingu venekeelsete toimetuste esimene koostööprojekt – telesild Eesti ja Läti vahel. Tulevikus plaanitakse ekraanile tuua iganädalane Balti riikide ühissaade.
Oma esimese sünnipäeva puhul on ETV+ toimetus korraldanud ka meeleoluka algatuse “Teleinternid”. Suvekuudel said noored vanuses 11 kuni 23 eluaastat anda märku oma soovist osaleda telekursustel ja kanali saadete loomises. Toimetusse saabus taotlusi ligi sajalt huviliselt ja žürii valis neist välja kümme inimest, keda näeb saadete “Kohv+”, “Sinu õhtu”, “Rabarbar”, “Noateral” ja “Rahvale tähtis” ajutiste saatejuhtidena. “ETV+ on noor telekanal ja meile paistis, et esimese sünnipäeva puhul on kõige parem kingitus võimaluse andmine noortele, et nad saaksid end proovile panna saatejuhtidena,“ kommenteeris ETV+ peatoimetaja Darja Saar.
“Ükski telekanal ei saa kuulsaks aastaga, aga selle ajaga on võimalik näidata potentsiaali ja seda on ETV+ näidanud,” sõnas ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa. “Darja Saar ja tema inimesed on näidanud, kuidas on võimalik kasutada edukalt võrgumeediat telekanali toetuseks. See on uus teadmine, millest saame me kõik õppida ja vastupidi, ETV+ inimestel on jätkuvalt palju õppida ERR-i vanematelt kolleegidelt,” lisas ta.
ETV+ meeskond (Foto: Siim Lõvi/ERR)
ETV+ peatoimetaja Darja Saar (Foto: Siim Lõvi/ERR)
Narvas avati uus telestuudio (Foto: Siim Lõvi/ERR)
ETV+-i uus hooaeg (Foto: ERR)
Narvas avati uus telestuudio (Foto: Siim Lõvi/ERR)
“Sinu õhtu” saatejuhid Anna Sapronenko ja Ilja Nartov (Foto: ERR/Ülo Josing)
“Sinu õhtu” saatejuhid Anna Sapronenko ja Ilja Nartov (Foto: ERR/Ülo Josing)
Jelena Skulskaja, Viktor Teletškun ja Anna Sapronenko (Foto: ERR)
“Kohv+” saatejuhid Jelena Solomina ja Dmitri Pastuhhov, autor Olga Makina. (Foto: Ülo Josing/ERR)
Allikas: menu.err.ee Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT
OHMYGOSSIP — Ettevõtja ning ajakirjanik Tiit Pruuli käis 2016. aasta jooksul nii Antarktikas kui Arktikas – “Ringvaate” stuudios rääkis ta mõne sõnaga nendest reisidest.
Reisimees Tiit Pruuli tõdes “Ringvaates”, et ta on normaalne põhjamaa inimene, kes tahaks ikkagi enamasti soojemapoolsematele maadele reisida. “Sel aastal ma püüdsin süstemaatiliselt läheneda asjale – käisin suvel ära Antarktikas ja just hiljuti tulin tagasi Arktikast,” ütles Pruuli ja lisas, et on raske öelda, kumb ägedam on. “Enamike inimeste jaoks ei ole kummalgi pool midagi vaadata – üks igav jää ja vete väli – tegelikult on aga mõlemal pool oma ilu ja võlu,” selgitas reisimees.
Kuigi nii Antarktikas kui Artikas on tipphetkedel mitukümmend kraadi külma, siis Tiit Pruuli selgitas, et tema käis seal ajal, kui oli vaid mõni kraad külma. “Seljas olid aga ikkagi soojad sokid ning vastavad riided,” tõdes ta ja lisas Artika kohta, et näiliselt armsad jääkarud olid seal reisides väga suureks ohuks. “Iga kord, kui me kummipaatidega väiksele ringkäigule läksime, siis oli meil relvastatud saatja kaasas.” Arvestuslikult on Arktikas 20 000 jääkaru, kellest nad nägid umbes kümmet. “Neil on toidu otsimisega keeruline ning seega on nad tihti väga näljased.”
Tiit Pruuli aga nentis, et kui ta läheks ühte neist kohtadest tagasi, siis pigem eelistaks ta Antarktikat. “Kui Arktikas on põhiliseks ohuks jääkarud, siis Antarktikas on põhilised õnnetused seotud just jäämägedega.”
Allikas: menu.err.ee Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT
OHMYGOSSIP — 29. septembril jõuab VAT teatri lavale Andrus Kivirähki uus näidend “Alias” – Aare Toikka lavastatud tükk jätkab VAT teatris intiimse kahe tegelase draama traditsiooni.
Laval saavad pärast mitmeid aastaid taas kokku kaks klassiõde, vahendas “Aktuaalne kaamera”. Üks on nautinud terve elu kuulsust ja tähelepanu, naeratanud ajakirjade esikaantel ning säranud seltskonnaüritustel. Teine on aga elanud silmatorkamatult. Naised hakkavad mängima “Aliast” ning lihtne seltskonnamäng avab nende tõelise loomuse. Lavastuses teevad kaasa näitlejad Merle Palmiste, Piret Rauk ja Tanel Saar.
Lavastuse autor Andrus Kivirähk kinnitas, et kui hakkad kirjutama täiesti võõrast, siis lähedki rappa, aga sa pead siiski lähtuma iseendast. “Pead leidma iseendas selle inimese, antud juhul naise üles, ja siis on see kõik lihtne,” ütles Kivirähk ja lisas, et väga tore on kirjutada naisnäitlejatele.
Näitleja Merle Palmiste arvates on tema mängitav Piret üks naiselikumaid naisi, keda ta mänginud on. “Tema puhul on isegi see, et ta võib olla isegi liiga naiselik.” Kaasnäitleja Piret Rauk selgitas, et “Alias” on lugu üksindusest ning sellest, kui väga me loodame leida hingesugulast-armastatut-sõpra, kellega kõike jagada. “See üksindus võib olla ka selle inimese teema, kelle puhul tundub, et tal on väga palju sõpru, kuid kes võib kõige selle keskel olla täiesti üksinda.”
OHMYGOSSIP — Mart Kadastikul ilmus uus raamat “Nüüd ma siis kirjutan”, mis pajatab Postimehe telgitagustest, mille kauaaegne peatoimetaja Kadastik oli.
“Ma olen hästi õnnelik, et see täna jõudis müüki. See on selles mõttes hästi oluline, et võrreldes minu varasemate raamatutega oli selle ilmumine tähtis, sest meie perekond vähemasti nüüd, kui see raamat on väljas, on šantaaži alt väljas,” rääkis Kadastik ETV saates “Ringvaade”.
Kadastik ütles talle tehtud ähvardused pole väljamõelnud ning suve keskel helistas Postimehe praeguse omaniku Margus Linnamäe firma jurist Hannes Haamer tema tütrele. “Aastaid ei ole see inimene minu tütrele helistanud, siis korraga helistas ja teatas, et minuga hakkavad juhtuma väga halvad asjad,” ütles Kadastik. Mehe sõnul vihjas Haamer sisule, mida Margus Linnamäe enne raamatu avaldamist kartis. “Ähvardus oli väga konkreetne, et kui ma ei muuda oma suhtumist Margus Linnamäe suhtes, ehk ma peaksin raamatus teistmoodi kirjutama, siis minu vastu käiakse KGB kaardiga,” ütles Kadastik.
Raamatus rullub lahti neli aastakümmet Eesti ajakirjanduse ajalugu, teljeks Eesti suurima ajalehe Postimees ja suurima meediaettevõtte Eesti Meedia ülesehitamine. Kadastik ütles, et tahtis oma loo lõpuni välja ausalt ära jutustada. “Nüüd see raamat kaitseb ennast ise. Kindlapeale tuleb sellele vastulööke ja katseid mind kompromiteerida,” rääkis Kadastik.
Ta lisas, et see, mis raamatus on, selle üle otsustab lugeja. “Mina rääkisin nii nagu minule teadaolevalt tõde on,” ütles Kadastik. Kadastik toob avalikkuse ette nii mõndagi igavesest võitlusest meedia sees ja selle ümber, millest lugejad seni pole midagi teadnud.
Avafoto: Scanpix
Allikas: menu.err.ee Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT
OHMYGOSSIP —Triobeti koefitsiendiekspertide hinnangul on 44- protsendiline tõenäosus, et laupäeval valitakse presidendiks Marina Kaljurand (koefitsient 1.85). Kaljurannale järgneb Siim Kallas, kelle presidendiks saamise tõenäosus on 32 protsenti ja koefitsient vastavalt 2.50.
Mailis Repsi ning Allar Jõksi koefitsiendid on võrreldes Kaljuranna ja Kallasega palju väiksemad, olles vastavalt 14 ja 8 protsenti. Mart Helme presidendiks saamise tõenäosus on pea olematu, kuid selle juhtumise korral maksab Triobet panustajatele raha tagasi koguni 100-kordselt!
Triobet võttis presidendivalmistega seotud ennustusi vastu reedel (23.09) kaheteistkümneni.
OHMYGOSSIP —”Olen oma elus palju võistelnud nii Taimaal kui ka Soomes, samuti pidanud maha mitmeid erinevaid tiitlimatše. Tõesti tuleb tunnistada, et seekord saab see matš olema minu jaoks tõsine katsumus ning võistlen tõelise meistri vastu, aga ma tulen siia võitma. Olen väga elevil selle matši pärast ning usun, et võidan selle,” vahendab Elu24 üle 200 poksimatši pidanud 35-aastase Deo Phetsangkhat´i sõnu.
Kuias hindab Deo aga tänaset taipoksi taset Eestis? “Eesti võitlussportlased on kindlasti rohkem kickpoksijad kui taipoksijad. Taipoksi taset võib siin suures plaanis hinnata ikkagi amatöörtasemeks, kuid mida rohkem te noori arendate ja trennidesse suunate seda suurem lootus on ka taset kasvatada. Ise ma usun, et materjali teil on ning järelkasvule on kõik võimalused loodud saamaks väga headeks taipoksijateks.”
___________________________________________________________ Deo Phetsangkhat on pidanud maha üle 220 taipoksi matši. Tema vastaseks on valitsev maailmameister Suurbritanniast Charlie Peters, kes kaitses alles möödunud suvel 11. juunil Londonis O2 Arenal toimunud MTGP sarjas oma meistrivööd alistades vastase 2. roundis läbi efektse küünarnukilöögi nokaudiga. Lisaks on ta tõestanud oma kuulumist maailma tipptaipoksijate sekka hiljutise matšiga elava taipoksi legendi Saenchai vastu, kus ta kaotas matši vaid nappide punktidega.
Phetsangkhati ja Petersi matš saab toimuma kehakaalus 66-68 kg ja Full Muay Thai reeglite järgi, mis tähendab 5×3 minutilist roundi ning lubatud on löögid rusikate, küünarnukkide, jalgade ja põlvedega. Matši teeb kindlasti vaatemänguliseks ka see, et ta toimub täielikult traditsiooniliste taipoksi reeglite ja kommete järgi, kus näiteks matši eel esitavad võistlejad traditsionaalse Wai Khru palverituaali.
OHMYGOSSIP — Missuguseid erinevaid piiranguid on lennufirmad kehtestanud lapseootel naistele? President Toomas Hendrik Ilves viibib USAs visiidil koos lapseootel abikaasa Ievaga. Kuna käimas on raseduse viimane kolmandik, siis tasub küsida – mis juhtuks, kui järelkasv sünniks USA pinnal? Ja kas nii hilises seisus on lennusõit ikka ohutu?
Esmalt – avalikkus ega ajakirjanikud ei tea täpselt, millal laps plaani kohaselt sündima peaks. Läti kaitseministeerium, kus Ieva Ilves küberpoliitika juhina töötab, ei osanud eile öelda, kas Ieva on juba lapsepuhkusel või millal see algama peaks.
Avalikult on Ilvesed vaid kinnitanud, et nende ühine laps peaks sündima pärast ametiaja lõppu ehk pärast 10. oktoobrit. Ning kui presidendipaar uudise mai keskel avalikuks tõi, olid “esimesed kriitilised kuud” nende sõnul möödas. Kahtlemata on käimas raseduse viimane kolmandik, ent Kanadasse ja USAsse sõitis presidendipaar siiski 14. septembril koos.
VÄSIMATU: Ieva Ilves ei tundu ennast laskvat märkimisväärsest beebikõhust segada ning osaleb aktiivselt ÜRO tippkohtumisega seotud üritustel. (Presidendi kantselei)
OHMYGOSSIP – “Riigipea peab kõnetama ja ühendama kõiki Eesti kogukondi. Presidendina annan oma parima, et lõppeks pidev vaenu ja hirmu külvamine, mis lõhestab ja hirmutab ühiskonda. Riigipeaks saades taotlen ka laiapõhjalise riigireformi elluviimist,” räägib Mailis Reps eksklusiivselt Ohmygossip.ee´le.
Mailis Reps, kui teid valitakse Eesti Vabariigi järgmiseks presidendiks, siis mida teeksite teisiti, kui praegu on?
Minu hinnangul peab tulevane Eesti president juhtima enam tähelepanu siseriiklike probleemide lahendamisele. Välispoliitika ning antud valdkonnas tehtav töö on ääretult tähtsad, kuid esmajärjekorras tuleb siseriiklikult asjad korras hoida. Presidendi käes pole võluvitsa kõigi probleemide lahendamiseks, küll aga on riigipea kohustus olulised teemad lauale tõsta ning esitada ka omapoolseid ettepanekuid. Täna on meie riigi peamine mure rahvaarvu langus. Sama tõsiseks probleemiks on jätkuvalt piirkondlik ja sotsiaalne ebavõrdsus, mis saab tihti alguse juba varajases lapsepõlves. Riigipea peab jälgima, et valitsev poliitika toetaks tasakaalus arengut ning aitaks eeskätt raskustes inimesi. Riigipea peab kõnetama ja ühendama kõiki Eesti kogukondi. Presidendina annan oma parima, et lõppeks pidev vaenu ja hirmu külvamine, mis lõhestab ja hirmutab ühiskonda. Riigipeaks saades taotlen ka laiapõhjalise riigireformi elluviimist. Riigikogus läbisurutud haldusreformi seadus on poolik lahendus, mis tulnuks jätta välja kuulutamata.
Kas teie arvates on väikeste valdade sundliitmine normaalne? Teatavasti alla 5000 elanikuga vallad liidetakse sunniviisiliselt järgmiseks aastaks.
Juba siis, kui haldusreformi eelnõu parlamendis kiirkorras läbi suruti, ütlesin, et valitsuse eelmisel kevadel välja käidud riigireform taandub kokkuvõttes vaid Eesti kaardi mehaaniliseks ümberjoonistamiseks. Tegelikku sisu on haldusreformile lubatud anda 18 uue seadusega, kuid ühtegi reaalset eelnõu pole valitsus siiani Riigikokku saatnud. Minus tekitab küsimusi nii sundliitmine kui ka 5000 elaniku nõue. Kus kohast tuleb taoline number? Mina sellist kiirustatud sundabielu ei toeta. Kui me liigutame lihtsalt kunstlikult rahvast ühest registrist teise, siis mida see meile annab? Mulle tundub, et teenused lähevad selle käigus inimestest veelgi kaugemale. Meie eesmärgiks peavad olema tugevad omavalitsused, rahvaarv ei oma siinkohal niivõrd suurt tähtsust. Tänane väljakutse seisneb selles, et riik ja tema teenused jõuaksid iga inimeseni, et omavalitsus oleks tugev ning suudaks iseseisvalt opereerida ning ära elada. Minu jaoks ei ole probleem, kui omavalitsusi on samas mahus, mis täna. Seda juhul, kui riik annab neile piisavalt vahendeid toimimiseks. Kui aga keegi soovib vabatahtlikult liituda, ei saa ka sellele kätt ette panna.
Kas võtaksite midagi ette ka pagulaspoliitika osas, või leiate et praegu on selles osas kõik korras?
Pagulaspoliitika suurimaks probleemiks on olnud asjaolu, et kommunikatsioon valitsuse ning rahva vahel on olnud poolik ning segane. Kui sõnum rahvale oleks algusest peale olnud ühene ning järjepidev, siis ei oleks tänased vastuolud nii suured. Maal käies on aru saada, et inimesed lihtsalt kardavad. Neil on hirm ja neid juhib teadmatus. Kindlasti tuleks rahvast paremini informeerida ja kursis hoida. Eks mure on ka selles, et me ei tea täna täpselt sedagi, kui palju põgenikke meile saabub. Jah, valitsuse poolt on ette antud üks number ning ametlikes numbrites saame ka suhteliselt kindlad olla. Kuid mure on selles, et juba Euroopasse tulnud põgenikke ja nende liikumist on pea võimatu kontrollida. See on tõsine murekoht. Kindlasti leidub liikvel olevaid pagulasi, kes satuvad Eestisse ja seda siis mitte ametlikke teid pidi. Olen veendunud, et tegemist on tähelepanu vajava probleemiga.
Kas teie arvates on normaalne see, et pensionile saamise iga tahetakse tõsta 70- le eluaastale, nagu praegune Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna seda soovib? Kas selles osas teeksite midagi teisiti, kui teid presidendiks valitakse?
Eesti rahvastik on vananev ja muudatusi tuleb teha, sest tänane süsteem pole lihtsalt pikaajaliselt jätkusuutlik. Kuid ma ei saa kuidagi olla nõus minister Tsahkna pakutuga, et esimese sammuna peame hakkama kasvatama pensioniiga. See on väga vale lähenemine, eriti kui vaadata meie inimeste tervena elatud aastaid. Selle näitaja poolest oleme Euroopa tagumiste seas. Täna tuleb mõelda, kuidas tagada, et noored ja elujõulised inimesed Eestist kergekäeliselt ei lahkuks. Ning et juba ära läinud pered siia tagasi tuleksid. Pühendaksin oma peamise jõu sellele, et peatada väljaränne.
Mida annaks teha selles osas, et eestlased ei läheks kodumaalt ära tööle ja elama Soome ja teistesse välisriikidesse?
Minu suurim mure on just väljaränne maapiirkondadest ning Eestist üldiselt. Väljarände pidurdamiseks tuleb motiveerida ettevõtlust maal, hoida neid inimesi, kes meil on ja leida ka võimalused noorte Eestisse tagasitoomiseks. Meie noortel pole piisavalt võimalusi leida head ja tasuvat tööd ning võimalusi, mis oleks võrdsed Euroopaga. Antud probleemi saab lahendada, kui meie majandus taas tõusuteele pöörataks.
Kuidas suhtute Toidupanka, kas teie arvates oleks vaja Toidupanga tööd riiklikult toetada, et toimetulekuraskustes inimesed saaksid ehk paremat toitu Toidupanga kaudu?
Teatavasti sõltub Toidupank kauplustest. Kui antakse sealt toitu Toidupangale, siis saavad ka vaesemad inimesed toitu. Toidupanga näol on tegemist väga tänuväärse ettevõtmisega ning ma pean vajalikuks, et nende tegevust toetataks tänasest enam. Statistikaameti andemetel elab iga viies Eesti elanik suhtelises vaesuses ning see mõjutab kahjuks ka paljude laste igapäevast toimetulekut. Protsentide keelde panduna elas 2014. aasta seisuga 20 protsenti Eesti lastest suhtelises ja 9 protsenti absoluutses vaesuses. Täis kõht peaks olema elu elementaarne osa.
Kas toimetulekutoetuse praegune määr 130 eurot on teie arvates piisavalt suur, et töötu saaks sellega kuu aja jooksul toime tulla, või peaks seda tõstma näiteks 200- le eurole. Kas riigil on raha selleks olemas, et seda toetust tõsta?
Olen aastaid olnud seisukohal, et Eestis tuleb kasvatada väiksema sissetulekuga inimeste võimalusi. Siinkohal pean ma silmas nii tulumaksuvaba miinimumi kasvatamist kui ka nende maksukoormuse üldist langetamist. Samuti tuleb mõelda selle peale, kuidas kasvatada toimetulekutoetust. Selleks, et riigil antud sammude astumiseks vahendeid jaguks, tuleks aga põhjalikult reformida meie maksusüsteemi. Leian, et Eestis tuleb kehtestada astmeline tulumaks ning taas sisse seada klassikaline ettevõtte tulumaks, mis aitaks maksustada täna Eestist niisama välja viidavat tulu. Esmalt tuleb aga kokku leppida prioriteetides.
Keskerakond on võimaldanud Tallinna võimul olles Tallinna elanikele tasuta ühistranspordi. Kas oleks võimalik üle Vabariigi tasuta ühistransporti hea tahtmise juures?
Kindlasti. See on olnud ka Keskerakonna valimisprogrammi osa. Siinkohal on juttu ennekõike maakonnaliinidest, millele me täna niikuinii peale maksame. Meie ettepanek ei nõua riigieelarvest suuri summasid, kuid aitaks kaasa maaelu säilimisele. Samuti laiendaks antud meede kohalike pensionäride ning tööinimeste võimalusi, kelle jaoks on elulise tähtsusega, et säiliks ühendus maakonnakeskustega.
Maal elavatel pensionäridel on probleem ka pensioniraha kättesaamisega sularahas, sest maale ei panda üles sularahaautomaate. Kas riik saaks toetada maaelu ning võimaldada näiteks SEB pangal panna ka maale sularahaautomaadid, et pensionärid ei peaks pensionipäeval linna sõitma, et oma pensioniraha sularahas kätte saada?
Riik peab tagama teenuste säilimise maal. Kuid on raske näha, et riik saaks sundida panka selliseid otsuseid tegema. Pigem on tähtis, et säiliks ühendus maakonnakeskustega, kus oleks pangaautomaat ning muud vajalikud teenused olemas.
Mille pärast teie süda praegu kõige rohkem valutab Eesti Vabariigis, mis on väga valesti ja mis vajaks kohe muutmist?
Hetkel on selleks teemaks haldusreform ning maaelu säilimine. Olen sõitnud viimaste kuude jooksul läbi kogu Eestimaa ning ma näen suurt ääremaastumist. Tänane haldusreform seda probleemi ei lahenda. Muret valmistab ka väljaränne, mis on tegelikult otsapidi haldusreformiga seotud – inimesed näevad, et maal ei ole neile kõik teenused ning võimalused tagatud ning see paneb nad oma kodust lahkuma. Eesti peab muutuma kohaks, kus kõigil on hea elada ning seda nii maal kui ka linnas.
OHMYGOSSIP — “Lugu kannab filmist ettepoole ulatuv sündmus, mis oskuslikult vaataja ees lahti hargneb ning rütmi kaotamata end avab,” ütles komisjoni kuulunud režissöör ja Kinoliidu juhatuse esimees Martti Helde, kelle sõnul on Kõusaarel õnnestunud saavutada väheste vahenditega maksimaalne tulemus, mis pakub elamuse ka teistkordsel vaatamisel.
Iiri filmitegija Kevin McCanni raadioseriaalist “Kooma” inspiratsiooni saanud põnevusloo keskmes on naine, kes hoolitseb tulistamise järel koomasse langenud täiskasvanud poja eest. Tiina Mälbergi kehastatud naisel tuleb seista silmitsi väikelinna elanikega, kes püüavad tema pojaga juhtunud mõistatust lahendada. Esmapilgul lihtsakoelisest krimiloost kasvab välja tõeline inimlik tragöödia, mis väljub väikelinna ning “väikese inimese” raamidest, jättes vaataja silmitsi ajatute küsimustega moraalist, eneseohverdusest, isiklikust õnnest ning valikuvabadusest.
“Film balansseerib osavalt ning tundlikult väikelinna piiratud pindadel nähtava ja varjatu, valgusküllase välismaailma ja hämara haigetoa piirimail, kergitades vaid tükati loori peategelaste pulbitsevalt sisemuselt,” märkis žürii. “Väikelinna staatilisust rõhutab liikumatu, koomas õpetaja Lauri, kellele käiakse pihtimas oma salajasi unistusi ning kelle ees rulluvad lahti loo inetuimad stseenid.”
Eesti Filmi Instituudi kokkukutsutud valikukomisjoni sõelal olid täispikad eesti mängufilmid, mis esilinastusid vahemikus mullu 1. oktoobrist tänavu 30. septembrini vähemalt seitsmel järjestikusel päeval tasulistes kommertskinodes. Komisjoni kuulusid lisaks Heldele veel Lauri Kaare, Tõnu Karjatse, Mait Mäekivi, Mare Raidma, Riina Sildos ja Edith Sepp.
Filmi produtsent on Aet Laigu, stsenarist Leana Jalukse ja operaator Jean-Noël Mustonen. Vastavalt filmiakadeemia reeglitele määrab Eesti produktsioonifirma enamusraha (ehk loominguline kontroll) filmi eestimaisuse. “Ema“ esilinastus rahvusvaheliselt Tribeca filmifestivalil. Filmi levitab USA müügiagent Andrew Herwitz (The Film Sales Company).
USA filmiakadeemia jagab Oscareid Hollywoodis 26. veebruaril juba 89. korda.
OHMYGOSSIP — Kanadast pärit kunstnik Bonar (Oliver Bonnard) tundis juba enne teose loomist huvi Eesti ajaloo vastu ning ühe festivali korraldaja Salme Liivrandi abiga leidis ta ka esimesed teadmised Kalevipoja. Ta tutvus lähemalt Eesti rahvuseepose sisuga ning maalis Telliskivi Loomelinnaku seinale A3 Kalevipoja, mis on imetlusväärne kõikide möödujate jaoks.
Street Art Jam’i eestvedajate Ita Puusepa ja Salme Liivrandi sõnul on loodud kunst kättesaadav kõigile – imelisi teoseid saab nautida mitte galeriis, vaid jalutuskäigul Telliskivis. Sel aastal leiab Street Art Jam aset 6ndat korda ning sündmuse eesmärk on Tallinna tänavapildi rikastamine professionaalsete tänavakunsti teostega ning teadlikkuse tõstmine tänavakunstist. Festivalile on kaasatud nii nimekad välismaa kusntnikud kui ka kohalikud kunstnikud. Eelnevate aastate jooksul on festival jõudnud Mustamäele, Uude Maailma, Tondile, Järvele, Nõmmele, Tartu maanteele ja Telliskivi Loomelinnakusse. Sellel aastal on plaanis kaunistada lisaks ka Sauet ja Juhkentali.
Ita Puusepa sõnul muutub Tallinn selliste kunstiteostega avatumaks, atraktiivsemaks ja värvilisemaks. Ta lisab, et illegaalset sodimist jääb vähemaks. “Mitmeaastane kogemus on end tõestanud, et pinnad, mida varem pidevalt soditi, säilivad tänu hea tasemega kunstiteostele puhtana, uut sodi sinna üldiselt peale ei teki,” teab ta.
Lisaks on Street Art Jam veel seinte otsingul selle aasta festivaliks! Potentsiaalsetest festivaliseintest võib teada anda meilitsi: streetart@balticsession.com. Sel aastal on toimub Street Art Jam’i raames kogu järgnev:
12.-15.08 – Bordalo loob prügiskulptuuri Telliskivi Loomelinnakus F-hoone peasissepääsu kõrvale
3.-4.09 – Tänavakunstiloeng ja -töötoad Uue Maailma Tänavafestivalil
OHMYGOSSIP – Mõned nädalad tagasi sai avalikuks sooduspakkumiste portaali Cherry.ee pankrot. Põhjused ja saadud õppetunnid tõid omanikud ja juhtkond juba ise aegsasti välja, seega sellel ma praegu pikemalt peatuda ei soovi, küll aga räägiks veidi nendest ettevõtetest, kes oma teenuseid läbi sooduspakkumiste turundada püüavad, kas siis läbi Cherry-tüüpi portaalide või omal käel sarnase ideega kampaaniaid läbi viies, kirjutab müügipraktik ning ettevõtluskonverentside ja -koolituste korraldamisele keskendunud Soome ettevõtte Nordic Business Forum Oy esindaja Priit Liiv lehel Bestsales.ee.
“Kas te olete selle vautšeriga?” – Ilmselt on nii mõnigi klient seda küsimust kuulnud ja seejärel õigustatult oma ootuseid saadava teenuse osas alla toonud, misjärel kogebki ta peagi, et vautšeriga saab aegu broneerida alles kuu aja pärast või on massaaž või küünehooldus tehtud närviliselt kiirustades mõne praktikandi poolt.
Sellistes olukordades tekib küsimus, kas kogu selle vautšeri-majanduse mõte on oma tooteid alla turuhinna müüa (teenitav kasum portaalipidajale ja kliendile laiali jagada) või soovid sa kliendile näidata, kui head sushit sa teed ja et sa karpi üle andes veel naeratad ja soovid neile ilusat õhtut ning annad võib-olla mõne põhjuse lähiajal uus tellimus teha?
Jah, odava hinnaga meelitad sa kliendi ehk oma toodet või teenust proovima – ta annab sulle võimaluse. Kui sa aga müüd kehva toodet, siis hind on oluline ainult esimesel korral.
Meil on liialt palju levinud tehingupõhine müük, kus pannakse väga palju rõhku kliendi hankimisele, aga sealt edasi tihtilugu ei mõelda. Kas oled mõelnud, kui palju on klient sinu ettevõttele väärt (ehk mis on nö customer lifetime value)? Kui palju su klient ostab? Kui tihti ta ostab? Kui kaua / mitu korda ta ostab?
Ma ei ole kindlasti see inimene, kes väidaks, et head toodet pole vajagi müüa ega turundada – klient leiab selle ju ise üles. Vaevalt. Küll aga on hea toode eelduseks eduka äri ajamiseks. On ju müügiinimeselgi parem tunne müüa toodet, mille üle ta on uhke ja mida kliendid armastavad.
Äri kasvatamiseks on kolm viisi:
Suurendad klientide arvu.
Suurendad kliendi ostukorvi suurust.
Suurendad kordusostude arvu ja tihedust.
Kõik kolm on olulised, ärme piirdume ainult esimesega. Kogenud ettevõtja ja koolitaja Keith Cunningham soovitab igal ettevõtjal, kes soovib oma äri jätkusuutlikult kasvatada, küsida endalt kahte lihtsat küsimust.
Kui suur su äri oleks, kui sul oleks alles iga klient, kes sinu toodet/teenust kunagi üldse on proovinud?
Kas sinu äri pole suurem seetõttu, et piisavalt palju inimesi ei tea sinust, või need, kes teavad, lihtsalt ei taha osta rohkem? Tõenäoliselt on põhjus mõlemas, seega tuleks ka mõlemaga tegeleda.
Kuidas sa korraldaksid oma ettevõtte tegevust, kui 100% sinu uuest ärist tuleks läbi soovituste?
Millist rõhku paned oma toote kvaliteedile? Milline on standard klienditeeninduses? Kuidas väärtustad ja koolitad oma töötajaid? Kas saaksid oma kliente kuidagi motiveerida sind soovitama?
Kui suudad oma kliendid muuta enda fänniks, võib sul üks hetk olla äri, milles on kümneid või sadu müügiagente, kes aga ei küsi palka, vaid hoopis maksavad ise sulle.
OHMYGOSSIP – Hiina firma Tencent ostab Soome mängufirma Supercell osaluse Jaapani Softbankilt 7,4 miljardi dollariga. Tehingu tingimused lubavad ka soomlastest osanikel oma osaluse müüa, avaldab Yle uudisteportaal.
Softbanki käes oli 73 protsenti Supercellist. See teeb Supercelli väärtuseks kokku 10,2 miljardit dollarit ehk ligikaudu 9 miljardit eurot. Tegemist on Soome ajalukku mineva tehinguga. Võrdluseks: kui Microsoft 2013. aastal Nokia telefonitootmise ostis, ulatus hind 5,44 miljardini. Suurim tehing pärineb Soomes aga eelmise aasta lõpust, kui Nokia ostis tehnoloogifirma Alcatel-Lucent, mille väärtuseks määrati 15,6 miljardit eurot.
„Kahtlemata on see Supercellile suur võimalus. Kunagi olime rahul, kui meil oli 10 000 mängijat, siis saavutasime 100 miljoni mängija piiri. Nüüd on aga kindel, et sellega algab Supercellil täiesti uus elu. Saame uue suuromaniku ja tohutu suure akna Hiina turule,“ ütles Supercelli tegevjuht Ilkka Paananen.
Tencent on maailma suurim mängufirma ja arvestatav internetiettevõte. Hittmängudest kuulub tema portfelli näiteks Epic Games. Ettevõttes on üle 300 000 töötaja, selle platvormil on üle miljardi kasutaja ja 300 000 mängijat.
Supercelli peakontor jääb Soome. „Meil on tohutu kasvuvõimalus, aga samas säilitame oma iseseisvuse,“ ütleb Paananen. „Peakontor jääb Soome ja maksame ka edaspidi makse Soomes.“
