OHMYGOSSIP — Soome on suutnud tõrjuda Venemaa inforünnakuid paremini kui Saksamaa, USA ja Baltimaad, kirjutab USA poliitikaväljaanne Foreign Policy. Mis on Soome edu saladus? Ajakiri märgib, tuginedes Soome ametnikele, et Soomel on tugev riiklik haridussüsteem, pikk ajalugu Venemaa vaoshoidmisel ja valitsuse strateegia seismiseks vastu koordineeritud propagandale ja valeinfole, vahendab Eestinen.

USA Harvardi ülikooli välispoliitika asjatundja Jed Willard ütles, et parim viis reageerimiseks on valeinfo parandamine, aga veel paremini aitab oma positiivse kuvandi loomine ja sellest visalt kinni hoidmine. Willard töötab praegu Rootsi valitsuse heaks, aga enne seda aitas ta Soome valitsusel välja töötada programmi, mis aitab aru saada, kuidas valeinfo levib ja kuidas propagandale vastu seista.

Asi sai alguse päris tipust, kui president Sauli Niinistö tunnistas 2015. aasta oktoobris, et Soomes on käimas infosõda ja sellega võitlemine on iga kodaniku kohus. 2016. aasta jaanuaris võttis Soome valitsus kokku ligi 100 ametnikku, kes said infosõja-alase väljaõppe lähtuvalt Willardi juhistest.

Paljudes teistes riikides pole sellist võimekust inforünnakutele vastu seista kui on Soomes.

Willard ütles, et Soomet toetab eelkõige kõrge elustandard, inimeste võime kriitiliselt mõelda ning valitsuse kiire reageerimisvõime, mistõttu välised inforünnakud ei saavuta vajalikku toetuspinda.

„Asi on tõsine. See on sama tõsine kui sõda,” rääkis Willard, „aga soomlased said sellest väga ruttu aru ja reageerisid vastavalt.”

Endine Soome suursaadik Moskvas René Nyberg ütles, et Soomel on Vene-vastases infosõjas mitmed eelised. Esiteks osatakse Soome ajada Venemaaga asju, seda esialgu läbi sõja ja annekteerimiste, hiljem külma sõja ajal. See võimaldas Soomel kainelt hinnata Kremli tegelikke motiive. Lisaks aitab see, et Soome pole Venemaa peamine sihtmärk Euroopa ühtsuse lagundamises.

Peamine sihtmärk on Saksamaa ja Merkel, ütles Nyberg.

Nn Lisa juhtum on kõige ehedam näide valeinfo levitamisel põhinevast infosõjast. Vene infomeedia edastas 2016. aasta jaanuaris, et migrandid vägistasid Berliinis 13-aastase saksa-vene päritolu tüdruku ja enne kui infot jõuti kontrollida, edastas seda juba Saksa meedia.

Ajakiri kirjutab, et Eesti, Läti ja Leedu, samuti teised endised nõukogude vabariigid nagu Gruusia ja Ukraina on olnud Vene infosõja vastu tegutsemisel vähem edukad. Põhjuseks on asjaolu, et neis riikides on tähtsal kohal Vene meedia, mille leviku takistamine võib tekitada omakorda vastandumist. Näiteks Ukrainas rõhub Vene meedia korruptsioonile, et õõnestada Lääne-meelse valitsuse tegutsemist. Samas näiteks Soome on korruptsioonitase ülimadal, mistõttu korruptsiooni argumentidega pole Soome haavatav. 2016. aasta kevadel pandi kinni soomekeelne Vene infokanal Sputnik, kuna see ei kogunud piisavalt lugejaid.

Soome valitsuse infojuht Markku Mantila ütles, et soome ühiskond on hästi haritud ja seetõttu pole seda suudetud mitte millegagi mõjutada.

Vaata ka: foreignpolicy.com

Avafoto: OHMYGOSSIP
Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT