SOOME UUDISED

Espoo volikokku pääses 30-aastane 7 lapsega üksikema Habiba Ali

OHMYGOSSIP — Espoo linnavolikokku pääses 30-aastane Somaaliast pärit 7 lapse üksikema Habiba Ali, kes kandideeris üldse esimest korda elus.

Ali otsustas kandideerida, kuna õhkkond on muutunud Soomes ärevamaks ja ta tahab seda muuta, vahendab Helsingin Sanomat. Naine tahab vastu seista radikaliseerumisele. Ta ütles, et vihakõne hulk on suurenenud. Ta on ise kogenud viha: tema rätti on rebitud ja tema peale on sülitatud. Valimiskampaania ajal ta ähvardusi ei kogenud, kuna ta tegi kampaaniat koos oma sõpradega. Küll aga sai ta vihaseid elektronkirju. Ta ise ütleb, et laseb sel minna ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Habiba Ali tuli koos vanematega Soome elama, kui oli 5-aastane. Ta töötab tõlgi ja projektijuhina kiriku juures. Ali sai kokku 276 häält. Volikogu töö teda liigselt ei koorma, sest laste järele aitab vaadata tema ema.

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

R-Kiosk katsetab 24h lahtiolekut Helsingi kesklinnas

OHMYGOSSIP — Soome kioskikett R-Kiosk katsetab kahe kioskiga Helsingi kesklinnas ööpäevaringset lahtiolekut, et teenindada kliente öisel ajal. R-Kioskid on muidu avatud varahommikust hilisõhtuni, aga nüüd katsetatakse Kamppi Narinkkatori ja raudteejaama kioskitega teenindust 24/7.

Raudteejaama kioski müüja Kari Heikkinen ütles, et esimeste päevade kogemus on suurepärane. Kliendid on väga hästi võtnud vastu võimaluse öösel süüa saada. Kuivõrd kiosk on lahti kogu aeg, siis võib ka postipaki (Ärrä-paketti) panna teele öösel.

R-Kioski piirkonnajuht Anu Lindholm ütles, et R-Kiosk peab olema avatud siis, kui inimesed ringi liiguvad. Paljud inimesed on liikvel öösel, mistõttu tarbitakse ka öösel nii jooke kui toitu. Helsingi kesklinna kioskid on käidavate kohtade peal, mistõttu on neisse kerge sisse põigata.

Öine müük tasub end ära, kuna inimesed ostavad rohkem kaupa kaasa. Anu Lindholmi sõnul peab kiosk olema avatud siis, kui kliendil on vajadus söögi ja joogi, bussisõidupiletite, ajalehtede ja sigarettide järele.

24/7 prooviperiood kestab kioskites kuni sügiseni. Siis otsustatakse, kas jätkatakse ka edaspidi. Linholm lubas, et kui asi õnnestub, siis avatakse kioskid ööpäevaringselt ka teistes suuremates linnades.

R-Kiosk on ühtlasi suurendanud valikut kioskites. Nüüd peaks pikem lahtiolekuaeg meelitama juurde kliente.

R-Kiosk kuulub gruppi Reitan Convenience, mis on Norra üks suuremaid ettevõtteid. Firmale kuuluvad lisaks Soomele R-Kioskid Eestis, Narvesen Norras ja Lätis, Pressbyrån Rootsis, 7-Eleven Norras, Rootsis ja Taanis ning Lietuvos Spauda Leedus.

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Jyväskylä roheliste häälemagnetiks kujunes 25-aastane Bella Forsgren

OHMYGOSSIP — Jyväskylä ülikooli üliõpilane, 25-aastane Bella Forsgren lootis valimistel saada 300 häält, aga sai 1271 häält. Sellega tõusis ta Jyväskülas üheks suuremaks häälemagnetiks. Rahvasaadiku Touko Aalto vedamisel on rohelised tõusnud kõige suuremaks erakonnaks Jyväskyläs, vahendab Helsingin Sanomat. Aalto oli Jyväskylä häälekuningas, aga suuruselt teise häältesaagi erakonnas kogus Bella Forsgren. See oli Jyväskyläs üldarvestuses neljas tulemus.

Forsgren õpib ülikooli ühiskonnapoliitikat ja elab mitme peale üüritud korteris. Üliõpilaste seas teatakse teada hästi: ta valiti 2015. aastal üliõpilaskonna edustusse. Ta pürgis ka noorte roheliste juhiks, aga ei osutunud valituks. Siis otsustas ta proovida kätt suures poliitikas.

Forsgren on sündinud Etioopias, aga ta adopteeriti 3-aastasena Soome. Lapsepõlve veetis ta maal Äänekoskil Hietama külas. Peres on kaheksa last, kellest kolm on adopteeritud Etioopiast, kaks Lõuna-Aafrikast ja kolm on vanemate oma lapsed.

Juba lapsena nägi Forsgren, kuidas paljudel peredel oli probleeme ja ka laste elu läks allamäge. Tema enda pere aga toetas igati tema unistusi. Ta on seisukohal, et pere taust ja rahaline olukord ei tohiks kedagi takistada unistusi ellu viia. Kõigil peaks olema võimalus tuua välja oma potentsiaal ühiskonnas. See on hea ka ühiskonnale endale.

Kampaanias rääkis ta ühiskondlikkusest. Ta peab tähtsaks koolitusvõimalusi ja sotsiaal- ning terviseteenuseid, kuna need on lahenduseks vaesuse ja kihistumise vastu.

Pere on Forsgreni toetanud, kuigi vaated pole päris samad. Forsgreni ema valiti Äänekoski volikokku kristlike demokraatide nimekirjas.

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Tapmisähvardusi saanud Somaali päritolu 24-aastane Suldaan Said Ahmed pääses Helsingi volikokku

OHMYGOSSIP — Helsingi volikokku pääses kohalikel valimistel vasakpartei kandidaat Suldaan Said Ahmed, kes kogus üle 1000 hääle. Kandideerimise ajal oli ta saanud tapmisähvardusi.

Somaali päritolu 24-aastane Ahmed, kes ütleb enda kohta Must Lõvi oli populaarsuselt viies vasakparteilane, vahendab Helsingin Sanomat. Oma edu kohta ütleb ta, et see näitab, et on palju inimesi, kes soovivad, et Helsingi oleks jätkuvalt avatud ja multikultuurne linn. Neid ei ühenda mitte nahavärv, vaid soov muuta maailma. Soov tuua lootust vihast pakatavasse õhkkonda, kus tahetakse sulgeda piire ja omastada soomlust. See on selge sõnum, et üks teatud häälekas grupp ei saa soomlust omastada, vaid see kuulub meile kõigile, räägib Ahmed.

Oma nime Must Lõvi võttis Ahmed kasutusele seoses äärmusisamaaliste rühmituste lõvi-sümboolikaga, kus ta soovib muuta sellesama lõvi salliva Soome sümboliks.

Paljudele on see olnud liig. Kevade jooksul on Said Ahmed saanud kõnesid ja sõnumeid ähvardustega. Kõned ja sõnumid on sisaldanud näiteks järgmist: „oled tellinud oma surma, sinu kaela ümber peaks panema õlitatud köie” või „tuleme ja rebime sult selle lõvi”.

Said Ahmed pole ähvardusi varjanud, vaid vastupidi. Ta on teinud nende kohta kuriteoteate ja toonud need avalikkuse ette. Paljud on küsinud, kas ta rakendas rassismi oma valimisvankri ette. Ta tunnistab, et räägib neist asjadest, sest paljud ei julge. Samas soovib ta, et keegi neist asjadest räägiks.

„Tahan rääkida kõigile soomlastele, et suur hulk näeks, et meie hulgas on selliseid inimesi, kes on valmis kasutama poliitikute vastu vägivalda. Samas tahavad paljud avaldada selles osas solidaarsust ja vastata vihale armastusega. Helsingis algab nüüd rooside aeg.”

Said Ahmed räägib, et tema suur eesmärk on tuua Helsingi volikokku selliste inimeste häält, kelle hääl pole praegu kuuldav. Need on näiteks immigrandi taustaga, töötud ja Kontula-sugustes linnaosades elavad inimesed.

„Vaesus pole mulle võõras, vaid üsna tuttav. Tahan tuua volikokku oma kogemust. Ma pole võõrdunud tavalise inimese argielust, vaid tean täpselt, kus on probleemid.”

Samuti kavatseb ta aktiivselt võidelda rassismi vastu ja sallivuse poolt.

„Tahan teha Helsingist rassismi ja igasuguse diskrimineerimise vaba linna, kus kedagi ei diskrimineerita. Linna, mis on avatud ja multikultuurne, kus loobutakse üheskoos ebavõrdsusest. Linna, kus teatud linnaosad ei jää teistest maha ja linna, kus kantakse kõigi eest hoolt.”

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Tallinnas elav soomlanna Erna-Anna Husko osaleb Soome fitnessmodelli konkursil

OHMYGOSSIP — Uisuharrastuse tõttu Tallinna elama kolinud soomlanna Erna-Anna Husko osaleb Soomes fitnessmodelli konkursil Fitnessmalli 2017. Võitjaks osutub kandidaat, kes kasutab oskuslikult sotsiaalmeediat ja on põnev isiksus. Tänavu kandideeris konkursile 442 naist, vahendab Ilta-Sanomat. 

Konkurss on läbi teinud suure muutuse, kuna füüsilist võimekust enam ei võrrelda ja dieete ei propageerita. Võistlusel hinnatakse tänavu sotsiaalmeedia kasutamist ja inspireerivat isiksust. Nõnda on välja valitud 12 finalisti, kelle hulka kuulub 19-aastane tallinlanna Erna-Anna Husko. Ta on endine iluuisutaja, kes kolis uisutamise huvi tõttu 12-aastaselt üksinda elama Tallinna. Ränga uisukarjääri vahetas ta leebema saalitreeningu vastu paar aastat tagasi. Ta peab veebilehte, kus annab nõu tervisliku treeningrežiimi kohta.


Avafoto: Erna-Anna Husko (Facebook)

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Soome valimistel tõusid rohelised, langesid põlissoomlased

OHMYGOSSIP — Soomes toimunud kohalike omavalitsuste valimistel parandasid oma varasemat tulemuset oluliselt rohelised, toetust kaotasid kõige rohkem põlissoomlased. Nagu küsitlused näitasid, olid kolm suuremat erakonda Kokoomus (koonderakond), SDP (sotsid) ja Keskusta (keskerakond) küllalt tasavägised. Pealinnas Helsingis võitis ülekaalukalt Kokoomus koos linnapeakandidaadi Jan Vapaavuoriga. Helsingi hea tulemus aitas Kokoomuse võidule kogu Soome arvestuses.

Valimisaktiivsus oli Soomes 58.8%, mis on 0,5 protsendipunkti enam kui eelmistel kohalikel valimistel. Helsingis ja selle ümbruses kasvas valimisaktiivsus üle 60%.

Kuigi peaminister Juha Sipilä lootis, et tema erakonna Keskusta toetus tõuseb üle 20%, seda siiski ei juhtunud. Sipilä oli rahul ka kolmanda tulemusega, arvestades, et Keskusta kogus kõige rohkem volikogude kohti – 2823 ehk poole rohkem kui valimiste võitja Kokoomus.

Kõige suurem kaotaja neil valimistel oli põlissoomlaste erakond. Erakond kaotas oma suuruselt neljanda positsiooni. Eelvalimistel kukkus erakonna toetus kuuendaks, tahapoole rohelisi ja vasakpoolseid. Kuigi põlissoomlaste juht Timo Soini lootis, et valimispäeval toetus tõuseb, mingit imet siiski ei juhtunud. Erakond jäi samale pulgale vasakpoolsetega.

Põlissoomlaste langemist võib põhjendada asjaoluga, et Soome majandus on taas pöördumas kasvule ning põlissoomlaste loosung „Ärge lüpske meie lehma!” pole enam aktuaalne.

Kokkuvõttes aga kaotasid kõik suuremad erakonnad võrreldes eelmiste, 2012. aasta valimistega oma toetust. Samas kui tulemust parandasid rohelised, vasakpoolsed, rootslased ja kristlikud demokraadid. Rohelised esindavad Soomes liberaalset maailmavaadet, nende võit tähistab liberaalide toetuse kasvu. Jyväskyläs ja Espoos said rohelised kõige rohkem hääli.

Kokoomuse toetus oli Soome arvestuses 20,7% (-1,2% võrreldes eelmiste valimistega), SDP 19,4% (-0,2%), Keskusta 17,5% (-1,1%), rohelised 12,4% (+3,9%), põlissoomlased 8,8% (-3,5%), vasakpoolsed 8,8% (+0,8%), rootslased 4,9% (+0,2%), kristlikud demokraadid 4,1% (+0,4%) ja muud 2,1% (+0,4%).

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Helsingist saadeti välja kolmas lennukitäis afgaane

OHMYGOSSIP — Helsingist saadeti vastu eilset päeva kesköö paiku välja kolmas lennukitäis afgaane. Tegemist on varjupaiga taotlusele eitava vastuse saanud inimestega, kes pandi Vantaal lennuki peale ja saadeti teele Kabuli poole.

Tegemist on juba kolmanda sellise lennuga, vahendab Helsingin Sanomat. Soome sõlmis Afganistaniga leppe inimeste tagasisaatmise kohta möödunud aasta oktoobris. Helsingi politsei juhtimiskeskuse komissar Arto Laitinen kinnitas veidi peale keskööd, et lennuk on lahkunud. Inimeste tagasisaatmise eest Soomes vastutabki Helsingi politsei. Lennu kohta tegi nädalavahetusel uudise ka Al-Jazeera.

Politsei ei andnud lennu kohta teavet enne, kui lennuk oli lahkunud. Helsingi politsei ülemkomissar Hannu Pietilä ütles, et selliste lendude kohta ei antagi eelnevalt mingit teavet. Teateid lennu kohta levitasid eile varjupaiga taotlejatega seotud isikud. Suur hulk inimesi kogunes eile õhtul Vantaa lennuvälja juurde meelt avaldama. Inimesed karjusid: „Häbi, Soome!”

Soome migratsiooniamet on andnud varjupaiga taotluse osas eitava vastuse ligi 3000 Soomes elavale afgaanile. See moodustab ligikaudu poole afgaanide poolt esitatud taotlustest. Esimene sats afgaane saadeti lennukiga kodumaale möödunud aasta lõpus ja teine osa käesoleva aasta algul. Kavas on veel lende. Valdav enamus inimestest naasevad vabatahtlikult.

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Meeleavaldajad üritasid tungida Helsingis siseministeeriumi hoonesse

OHMYGOSSIP — Paarkümmend meeleavaldajat üritasid eile pärastlõunal tungida Helsingis siseministeeriumi hoonesse. Osa meeleavaldajaid pääses hoonesse sisse, aga politseil õnnestus nad välja ajada.

Politsei info kohaselt avaldasid inimesed meelt immigrantide väljasaatmise vastu ja  inimõiguste poolt, vahendab Helsingin Sanomat. Ligi 100 meeleavaldajat olid kogunenud Erottajankatu 2 asuva siseministeeriumi hoone ette. Tegemist oli osaga keskpäeval kesklinnas Kansalaistoril meelt avaldanud inimestest. Helsingi politsei teatel on olukord rahulik ja kedagi kinni ei võetud. Meeleavaldajad liikusid siseministeeriumi juurest edasi Rautatientorile. Politseil pole veel infot, kas sissetungijatega midagi ette võetakse. Meeleavaldajatega kohtus siseministeeriumi kantsler Päivi Nerg.

Avafoto: Päivi Nerg (OHMYGOSSIP)

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Soomes sõlmiti esimese kuuga üle 850 homoabielu

OHMYGOSSIP — Soomes jõustus märtsi alguses homoabielude seadus ja esimese kuuga sõlmiti üle 850 homoabielu. Neist 87 olid päris esimesed abiellumised ja 770 muutsid oma registreeritud kooselu abieluks, vahendab Iltalehti.

Kõige enam sõlmiti samasoolisi abielusid Uusimaa ja Häme maakondades ehk pealinna Helsingi ümbruses. Vähem sõlmiti homoabielusid Ida-Soomes, Kagu-Soomes, Põhja-Soomes ja Lapimaal. Ühingu Vikerkaarepered juhataja Juha Jämsä ütles, et suuremaks abiellumiseks läheb suvel. Abielul on võrreldes kooseluga mitmeid eeliseid, näiteks kasvõi Kela toetustega seoses. Nüüd püütakse veenda Soome evangeelset luteriusu kirikut nõustuma homopaaride puhul kiriklike laulatustega.

Avafoto: OHMYGOSSIP

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Soome eksport Hiinasse kasvab, aga ohtlik on Hiina võlg

OHMYGOSSIP — Soome eksport Hiinasse näitab kiiret kasvu, aga ohtlikuks võib kujuneda Hiina ettevõtete võlg, mis ulatub juba 250%-ni SKP-st. Hiina paisuva võla tõttu võib järgmine majanduskriis tulla idast.

Hiina kasv pidurdus 2008. aastal peale USA finantskriisi. Siis hakkas riik pumpama raha majandusse ja riigiettevõtete võlg on viimase 10 aasta jooksul paisunud viis korda, vahendab Yle.

Soome toodete ekspordi kasv Hiinasse oli käesoleva aasta algul viimase 6 aasta kiireim. Põhiliselt lähevad Hiina Soomest masinad ja seadmed, karusnahad ning tselluloos. Soome Panga hinnangul kasvab Hiina tarbimine vaatamata majanduse jahtumisele jätkuvalt kiiresti ja väljavaated Hiinas äri teha on väga head.

Hiinas on viimase kümne aasta jooksul riigi raha investeeritud teede ja linnade arendamisse, mis omakorda on toonud kaasa kinnisvaramulli. See on omakorda suurendanud hirmu võimalikust kriisist, sest näiteks Kreeka kriis sai alguse riigi ohjeldamatust laenamisest. USA kriis sai alguse kinnisvaramulli lõhkemisest.

Hiinas on riigiettevõtted suurtes võlgades ja osa ettevõtteid ei suuda enam võlgu teenindada. Kui ettevõtted on hädas oma võlgadega, on neil vähem võimalusi investeeringuteks ja töökohtade loomiseks.

Hiina ettevõtete koguvõlg moodustab 250% SKP-st ja on viimase 10 aasta jooksul viiekordistunud. Võrreldes Euroopa riikidega pole selles midagi imelikku, aga Hiina-suguste riikide tulu- ja arengutasemega võrreldes on see ligi kahekordne. Ohtlik on ka see, et võlasumma on kasvanud väga kiiresti. Nii kiiret ja suurt võla kasvu pole maailma riigid enamasti välja kannatanud.

Kui Hiinas puhkeb kriis, siis mõjutab see otseselt Soomet, sest Hiina ettevõtete maksevõime väheneb. Kriis võib puhkeda näiteks sellest, kui mõni suurematest kinnisvara- või pangandusettevõtetest ei suuda oma kohustusi täita. See toob kaasa doominoefekti. Kriisi tõenäosus on suur, sest Hiina majanduskasv aeglustub.

Hiina jaoks võib sellise olukorra lahendus olla plaanimajandus. Hiina kommunistlik valitsus võib kerge vaevaga teha selliseid otsuseid, erinevalt tavalistest turumajandusega riikidest, kus kõik otsused tuleb võlausaldajatega läbi arutada. Hiina keskvalitsuse võlg on väike ning riigil hulgaliselt vara, mistõttu saab riik tulla ettevõtetele appi. Olukorda lihtsustab ka see, et Hiina võlg on peamiselt kodumaine. Välisvõla suurus on vaid 10% ja sellestki osa on Hiina valuuta põhine.

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Hiina meediale anti salajased korraldused Soome kohta

OHMYGOSSIP — Seoses Hiina presidendi Xi Jinpingi riigivisiidiga Soome anti Hiina meediale salajased korraldused, kuidas seda visiiti kajastada ja mida Soome kohta öelda. Sellised korraldused meenutavad orwelliliku tõeministeeriumi käske, vahendab Yle.

Hiina suurimale meediaettevõttele saabunud korralduse järgi tuleb Soome kohta käivat artiklit hoida veebiküljel nähtaval kohal kuni 5. aprillil kuni kella 14-ni. Korralduses viidatakse Hiina kesktelevisiooni CCTV artiklile Soome ja USA visiidi kohta. Artiklis on märgitud, et käesolev on Hiina presidendi Xi Jinpingi esimene visiit Põhjamaadesse ja visiidi eesmärk on tihendada kahe riigi omavahelisi suhteid. Korralduses on märgitud, et seda ei tohi avalikustada. Korraldus kuulub tähtsuselt teise kategooriasse, mis kuulub täitmisele 20 minuti jooksul. Korralduse kohaselt tuleb info avaldada muutmata kujul.

Lisaks mainitud artiklile on meediale antud veel üks, veidi leebem korraldus. Nimelt on Hiina meedial võimalik valida veel kahe artikli vahel, üks on Hiina Soome suursaadiku Chen Li intervjuu ja teine CCTV taustalugu Soome kohta. Taustaloos räägitakse Soomest kui jõuluvana kodumaast ning kiidetakse muu hulgas Soome maailma parimat koolisüsteemi ja keskkonnatehnoloogiat. Muu hulgas on märgitud, et Soome on Hiina suurim kaubanduspartner Põhjamaades ja Hiina ettevõtted on huvitatud investeeringutest Soome.

Korralduse järgi peab teine lugu olema avaldatud väljaannete esiküljel.

Hiina ajakirjanikud teavad selliseid korraldusi kui orwelliliku tõeministeeriumi käske. Neid korraldusi võivad anda eri valitsusasutused. Väljaanne China Digital Times on kogunud kokku sellised korraldused, mida tänavuse aasta jooksul on antud välja kokku 13 korral. Tegelikult on korraldusi antud rohkem, näiteks pole välja toodud Soome kohta käivat korraldust.

Hiina meedias on käesoleval nädalal palju refereeritud ka president Xi Soomet kiitvat intervjuud. Ylel pole teavet selle kohta, kas ka seda artiklit kästi levitada.

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Soomes otsitakse kodudesse koristajaid — isegi 500-eurosest vihjepreemiast pole abi

OHMYGOSSIP — Soomes on tekkinud suur puudus kodukoristajatest. Büroodesse on võimalik koristajaid leida, aga kodudesse mitte. Mikkelis asuv koristusfirma Mikkeli Siivotaan on otsinud omale kahte koristajat juba mitu kuud. Pool aastat tagasi palgati personaliotsingufirma. Seal kasutati kõiki võimalikke abinõusid, aga sooviavaldusi koristaja tööle tuli ainult kaks. Katseajaks on töötajaid saadud, aga pikemaks ajaks mitte. Pakutud on inimesi, kes saavad alustada alles aasta pärast, vahendab Yle.

Ettevõtte juht Osku Nykänen räägib, et pani pool aastat tagasi Youtube’i üles video, milles lubab 500 eurose kinkekaardi sellele, kes leiab firmale põhikohaga koristaja. Videot on vaadatud sadu kordi, aga töötegijaid pole leitud.

Teistes koristusfirmades on sama lugu. Pakutakse töötajaid, kellel pole autot. Või ei osata soome ega inglise keelt. Kodude koristamine võib tunduda lihtne, aga see on koristusvaldkonnas üks raskemaid töid. Kodukoristus on raske, kuna tolmu tuleb võtta madalate voodite alt ja kanda välja raskeid vaipu. Riiulitel väikeste esemete vahelt tolmu pühkimine on aeganõudev. Päris igaühte ei saa ka kodudesse lasta.

Koristajale annavad inimesed oma kodu võtme ja seetõttu peab tekkima vastastikune usaldus, räägib koduhooldaja Ester Suve. Tema väitel on koristustöö hea, sest töö tulemus on kohe näha ja klientidega on meeldiv suhelda. Ühe tööpäeva jooksul jõuab ta koristada kolm kodu.

Koristaja õpilane Sophea Som sai möödunud aastal suvetööl palka 1600-1700 eurot kuus. Ta on selle palgaga rahul, sest kodumaal Kambodžas teeniks ta ainult mõnisada eurot. Somi väitel on koristajana hea lihtne tööd leida. Kodudes saab nii koristada kui teha muid abitöid.

Avafoto: OHMYGOSSIP

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Kas Muumi või lõvi? Soomes algas suur rahvahääletus populaarseima sümboli leidmiseks

OHMYGOSSIP — Soomes algas suur rahvahääletus riigi populaarseima sümboli leidmiseks. Esimeses voorus on vastamisi Muumi ja lõvi. Yle veebikeskkonnas toimuva hääletuse järgmistes voorudes on vastamisi näiteks soome kone automaat ja beebipakk, nätsud ja Molotovi kokteil ning Mannerheim ja haridus. Hääletuse parimad lähevad edasi nagu spordimängudes ja lõpuks on enne jaanipäeva finaalis kaks enim hääli saanud Soome sümbolit. Hääletusega samal ajal on eetris Soome ajalugu ja soomlust kajastav telesari.

Soome suure rahvahääletuse võistlustabel. Allikas: Yle


Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Milliseid kommentaare on saanud Soome kurvikad naised?

OHMYGOSSIP — Miss Plus Size Finland konkursil osalenud kurvikad naised on pidanud elu jooksul taluma mitmeid kriitilisi kommentaare. Mis need on? Iltalehti veebis avaldatud videos räägivad naised, mis nende kohta on öeldud:

Marjaana (34): Lõpuklassides arvasin, et minu teine nimi on paksuke.

Petra (36): Mina olin see tüse tüdruk sealt kooli hoovist. Ja see tütar, kelle enesehinnangut on ema tümitanud juba maast madalast.

Susanna (28): Olen näinud neid pilke.

Alexandra (29): Mõned kommentaarid on tulnud päris lähiringkonnast. Olen meie peres ainus, kes on suurt kasvu.

Sari (35): Olen saanud palju kommentaare nooruses. Olen saanud lähiringkonnast, et peaks vaatama, mida sa sööd ja peaks kaalu jälgima.

Riina (26): Igaüks peaks õppima armastama oma keha, sellisena nagu see on. Kõigi vigadega, mitte võrdlema end kogu aeg teistega.

Mimmi (22): Kõige vängemad kommentaarid, mis olen saanud, olen saanud päris iseendalt. Arvasin, et mu elu on parem, kui ma kaalust alla võtan ja mulle ei meeldinud mu välimus. Arvasin, et olen hirmus, kole ja vastik.

Viivi (27): Minu kohta on öeldud, et mul on kaunis nägu ja suured rinnad ja et olen suurt kasvu, tumeda peaga naine. Ma ei pea seda solvanguks, kuna see räägib siiski minust.

Maarit (44): Olen väiksest kohast, kus kõik tunnevad kõiki. Seal pole mingit kiusamist, seetõttu on mul läinud hästi.

Susanna (28): Üks kiitis minu huulekaart. See olevat nii kaunis.

 

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Tänu kiiruspiirangutele vähenes Soomes rattaõnnetuste arv

OHMYGOSSIP — Soomes vähenes möödunud aastal jalgrattaõnnetuste arv seoses kehtestatud suuremate kiiruspiirangutega. Soome liiklusturvalisuse värske ülevaate järgi hukkus möödunud aastal 20 jalgratturit, kui varasematel aastatel on see number olnud 26 ringis. Vigastatute arv oli 708, märksa vähem kui varasemate aastate ligi 800.

Ratturitega seotud õnnetused on vähenenud, kuna asulates on sõidukiirust vähendatud senise 50 km/h pealt 40 või lausa 30 peale, vahendab Helsingin Sanomat. Selline areng on eriti hästi tuntav Helsingis, kus möödunud aastal ei hukkunud ühtegi ratturit. Õnnetused vähenesid hüppeliselt, kui kiiruspiirang lasti Helsingis 30 km/h peale. Kiiruspiirang mõjutas just rattureid, kes muidu sõitsid teedel autodega võidu.

Vigastatud ratturite arv on samuti Helsingis vähenenud. Möödunud aastal oli 70 vigastatut, aasta varem hukkus 2 ja sai vigastada 96. Võrdluseks, 1995. aastal oli Helsingis vigastatud rattureid 192. Kogu Helsingi liikluses hukkus möödunud aastal ainult kolm inimest, mis on samuti rekord.

Iga teine surmaga lõppenud rattaõnnetus tulenes kokkupõrkest autoga. Suurem osa kokkupõrgetest toimus ristmikel.

Enamik hukkunud ratturitest olid täiskasvanud. Iga neljas hukkunud rattur oleks jäänud ellu, kui oleks kandnud kiivrit. Kolmandik hukkunud ratturitest olid üle 75-aastased ja kolmandik vanuses 65-74 eluaastat.

Täiskasvanute suurem hukkunute arv tuleb asjaolust, et kukkumised on raskemad ja vigastused tõsisemad.

 

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Kingitus loodusele! Soomes ostetakse looduse säilitamiseks maad kokku

OHMYGOSSIP — Soomes on 100. aastapäeva puhul algatatud looduskaitsega tegelevate asutuste eestvõttel kampaania, millega ostetakse kokku maad ja luuakse uusi looduskaitsealasid. Elanikud saavad panustada kahte moodi: üks võimalus on inimestel luua omaenda maale kaitsealad. Teine võimalus on panustada rahaga, et selle eest saaks osta maad ja luua kaitsealasid. Projekti nimi on Kingitus loodusele ja selle tarbeks on loodud eraldi veebikülg (luontolahjani.fi). Asja eestvõtja on keskkonnaministeerium.

Projekti laiem eesmärk on säilitada Soome kaunist loodust tulevastele inimpõlvedele. Nii nagu Eestis on ka Soomes inimestel üha suurem mure metsade ja looduse tuleviku pärast. Seetõttu on ka Soome riik pannud õla alla ning igale hektarile uutele kaitsealadele paneb riik omalt poolt ühe hektari maad lisaks. Soome igasse 18 maakonda tahetakse eraisikute abil saada juurde vähemalt 100 hektarit uusi kaitsealasid.

Kaitstav ala võib olla lihtsalt looduslikult ilus koht või siis elab seal mõni kaitsealune loomaliik.

Praeguseks on selle kampaania käigus loodud Soomes juba 240 hektarit uusi kaitsealasid. Kampaanias kutsutakse osalema ka kohalikke omavalitsusi, kellelt loodetakse lisaks saada 1800 hektarit kaitsealust maad. Eraisikute, riigi ja omavalitsuste ühise tegevusena loodetakse nõnda kokku saada 5400 hektarit kaitsealust maad.

Kingitus loodusele on osa Soome 100 programmist. Selle õnnestumise eest vastutavad lisaks maamajandus- ja keskkonnaministeeriumile veel erinevad riigiasutused, looduskaitseorganisatsioonid ja eraisikud.

Avafoto: Helena-Reet Ennet/OHMYGOSSIP

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

70-aastane keevitajana töötanud Veli Seppä võltsis 30 aasta jooksul miljonite eurode väärtuses kunsti

OHMYGOSSIP — Nii nagu Eestis, liigub ka Soomes palju võltsitud kunsti. Võltsijaid on raske kätte saada, aga Soomes on kohtu all 70-aastane Veli Seppä, kes on viimased 30 aastat loonud sadu võltsitud kunstiteoseid, mis on maha müüdud miljonite eurode eest.

Varem Norras ja Rootsis keevitajana leiba teeninud Veli Seppä andis ajalehele intervjuu, milles räägib, et hakkas võltsimisega pihta, kui tal polnud tööd ja tal oli pere toitmiseks vaja raha teenida. Kuivõrd ta oli kunsti kuigivõrd õppinud, siis hakkas kõigepealt välismaalt tooma vanu maale ja neid ringi tegema. Lõpuks oli ta juba nii osav, et lõi täiesti uusi tuntud kunstnike teoseid, mida oli algul raske ehtsatest eristada. Alles ajapikku, kui Soome rahvusgalerii õppis võltsinguid kindlaks tegema, jõuti võltsingutele jälile ja hakati otsima nende loojat. Lõpuks jõuti välja Seppäni. Ta nabiti kinni 2014. aastal, kui ta toimetas kodust kilekotiga prügi prügimäele. Pärast seda korraldati tal kodus läbiotsimine, mille käigus leiti hulgaliselt tõendusmaterjali võltsimiste kohta. Algul Seppä eitas kõike, aga siis hakkas rääkima.

Teadaolevalt on Tampere ligidalt Lempääläst pärit Seppä kõige suurem kunsti võltsija Soomes, kelle käes alt on läbi käinud sadu kunstiteoseid, mida on aastate jooksul müüdud miljonit eurode eest. Seppä enda väitel said lõviosa müügist saadud rahast vahendajad, tema sai ühe maali pealt mõni tuhat eurot. Võltsitud autorite hulka kuulusid sellised tuntud Soome nimed nagu Ellen Thesleff, Eero Järnefelt, Amelie Lundahl, Helene Schjerfbeck, Hjalmar Munsterhjelm, Tove Jansson, Elias Muukka, Akseli Gallen-Kallela, Reidar Särestöniemi ja Hugo Simberg. Lisaks veel Prantsuse kunstnik Fernand Leger ja arvukalt Vene kunstnikke nagu Serge Poliakoff, Ivan Aivazovski, Leon Bakst, Ilja Repin ja Ivan Šiškin.

Seppä on kinnitanud, et suuri nimesid nagu Picasso ta pole võltsinud. Välja arvatud üks meetri kõrgune Henri Matisse, mis oli Helsingis galeriis müügil 4,5 miljoni euroga. Töö oli veel müümata, kui politsei selle hoiule võttis.

Võltsitud töid on müüdud Bukowski oksjonimaja kaudu, samuti on neid müünud Helsingi galeriid. Osa võltsingutest on üleval veebis.

Praegu on 70-aastane Seppä raskesti haige, ta põeb kopsuvähki.

 

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Soome kunstnik Toni Kitti haigestus ootamatult aidsi: Kõige raskem oli helistada endisele poiss-sõbrale

OHMYGOSSIP — Soome fotokunstnik, 41-aastane Toni Kitti läks mõned aastad tagasi lootusrikkalt Saksamaale, et seal suurt kunsti teha, aga kui oli seal kolm nädalat elanud, haigestus aidsi. Enne seda polnud ta haigusest teadlik ega lasknud end kontrollida.

Haigus algas raskekujulise gripiga. Palavik tõusis kõrgele ja tal oli raske isegi poodi minna. Lõpuks otsustas ta pöörduda haiglasse. Seal sai arst kohe peale vaadates aru, et tal on aids, vahendab Helsingin Sanomat. Nüüd on kunstnik tagasi Helsingis oma kodus, mille ta on sisustanud lapsepäraselt. Kõikjalt vaatavad vastu mänguasjad. Ta räägib, et unistas juba enne aidsi haigestumist sellisest kodust. Sisustamine jäi ainult pooleli. Nüüd, kus ta on surma lähedalt nuusutanud, viis ta oma unistuse ellu. Ta sai aru, et aeg võib olla väga piiratud.

Kitti valmistab muu hulgas lampe, aga põhiline huvi on kunst. Tema näitus avatakse 29. märtsil Helsingis Lapinlahti galeriis.

Aids on autoimmuunhaigus, milleni viib ravimata hi-viirus. Aidsi puhul on organismi vastupanuvõime madal. Nõnda võib väga kergesti saada kopsupõletiku, Kaposi sarkoomi või mõne muu kõrvalhaiguse, mis viib lõpuks surmani.

Kitti haigestus aidsi 2012. aasta sügisel, kui ta oli 36-aastane. Ta ei teadnud, et on hiv-positiivne, seetõttu ei uskunud ta Saksa arsti. Järgmised kaks nädalat elas ta psühhoosi-laadses seisundis. Ta üritas haiglast põgeneda ja arvas end elavat kuskil fantaasiafilmis. Tal oli ettekujutus, et Berliin on maailma vallutav kosmoselaev ja arst selle laeva juht. Ta ise arvab, et psühhoosi tekitasid kõrge palavik ja šokk. Kui ta teadvuse tagasi sai, siis algul ei suutnud ta isegi rääkida. Seda ta mäletab, et käis tualetis. Ta vaatas end peeglist ja arvas, et tal pole mingit tulevikku, et ta läheb kuhugi maakohta ja kellelegi oma nägu ei näita.

Kopsupõletik oli tervist sedavõrd laastanud, et ta ei suutnud isegi kõndida ja liikus haiglas ratastoolis. Ta helistas Soome ja teatas lähedastele, et tal on aids. Kõige raskem oli helistada endisele poiss-sõbrale. Ta ütles, et nii on ja et nüüd peaks too minema ja end kontrollida laskma. See telefonikõne oli kõige raskem asi, mis ta kunagi on teinud, aga õnneks selgus, et sõber oli terve.

Kitti veetis Saksa haiglas peaaegu kaks kuud. Lõpuks oli ta juba nii terve, et ta toodi üle Helsingi Aurora haiglasse. Soome arst oli optimistlik ja ütles, et nüüd hakkame sind ravima. Kittile lubati novembri keskel, et ta saab jõuluks koju ja nii ka läks. Jõulu ajal oli ta veel nii nõrk, et lamas tuttava pool sohval ja vaatas telekat. Tol jõuluajal oli Kitti tulevik veel ebakindel. Alles kevadel sai ta teada, et pole surmasuus. Kopsupõletik oli järgi andnud ja uusi kõrvalhaigusi polnud tekkinud. Nüüd võis öelda, et ta oli aidsist paranenud, aga hi-viirus polnud kuhugi kadunud.

Aurora haigla eriarst Jussi Sutinen kinnitab, et tänapäeval on ravimid nii tõhusad, et aidsi enam keegi ära ei sure. Seda kogetakse vaid hetkeliselt. Sellele vaatamata sureb Soomes igal aastal mõni aidsihaige. Põhjus on selles, et hiv-diagnoos on saadud liiga hilja.

Lisaks kopsupõletikule põdes kunstnik Kaposi sarkoomi, aga seegi haigus paranes pärast poolteist aastat kestnud keemiaravi. Hiv püsib kontrolli alla iga päev võetavate ravimite abil. Kitti ütleb nüüd, et hiv ei mõjuta tema elu enam kuidagi.

Pärast viiruse saamist oli ta kaks aastat tsölibaadis. Ta süüdistas alateadlikult oma seksuaalsust selles, mis oli juhtunud. Nüüd on Kittil elukaaslane, samuti hiv-positiivne. Kitti arvates ei tajuta Soomes veel piisavalt, et hiv-positiivsena on võimalik elada normaalset elu: käia tööl, saada lapsi ja unistada sellest, mida teha pensionipõlves. 1980-1990-ndate õuduslugudest pole Soomes veel üle saadud. Inimesed arvavad, et haigestumine on maailma lõpp. Sel põhjusel ei juleta minna end kontrollima.

Samuti räägitakse Kitti arvates Soomes hiv-ist liiga vähe. Tema arvates peaks häbenemisest üle saama. Inimesed ei saa aru, et kui raskest asjadest rääkida, siis teeb see asja kergemaks. Aids ja hiv on Kitti jaoks halvad asjad, aga tema elus sugugi mitte kõige hullemad. Kõige halvem asi oli see, et 2009. aastal ei õnnestunud tal alustada oma unistuste karjääri fotograafina. Selle asemel põles ta läbi.

Kitti õppis fotograafiat kunstiülikoolis ja unistas vabakutselisena reklaami- ning ajalehepiltide tegemisest, aga ei saanud piisavalt tööd. Kooliajal oli teda taga kiusatud ja ta lootis, et täiskasvanuna pääseb ta paremini löögile, aga nii ei juhtunud. Ta oli teistest eraldi nii koolis kui hiljem elus. Ta ei oska olla nö hea poiss. Inimesed ei taha sellist oma seltskonda. Kitti ei suutnud luua selliseid suhteid, mis oleks taganud tööd. Ta langes masendusse ja peab läbipõlemist eluaegseks haiguseks.

Kitti siiski tunnistab, et aids muutis teda asjalikumaks ning ta suudab enda eest paremini seista. Ta on äärmuslik inimene ja ei kavatse end muuta. Ta näeb oma elu tulevikus kunstnikuna, oma näituse tarbeks sai ta raha kultuurkapitalilt. Toetuse üle oli ta väga õnnelik, esimest korda öeldi talle, et mine ja tee.

Avafoto: Toni Kitti (Facebook)

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

“Miss Plus Size Finland” Marjaana Lehtinen: Selleks, et olla enesekindel, ei pea olema suuruses 36

OHMYGOSSIP — Miss Plus Size Finland Marjaana Lehtinen ütles intervjuus Iltalehtile, et tahab olla eeskuju, et naine ei pea olema suuruses 36 selleks, et olla enesekindel, kaunis ja sportlik. Enne teise lapse sündi kaalus praegu 34-aastane Lehtinen 169 kilo. Siis, kuus aastat tagasi kaalus ta rohkem kui kunagi varem. Seljataga oli loendamatu hulk imedieete ja kaalujälgimisi. Lisandus kinnisidee, et elu saab olla täisväärtuslik ainult saledana.

Nüüd tunnistab Marjaana, et hakkas kaalus alla võtma siis, kui lõpetas igasuguse kaalujälgimise. Varem oli nii, et mida rohkem ta pingutas, seda kehvem tulemus kokkuvõttes oli. Nüüd kaalub naine 93 kilo. Kaaluindeksi järgi on ta endiselt ülekaalus, aga sel pole Marjaana jaoks enam mingit tähendust. Ta tunneb end paremini kui kunagi varem – seda nii sees- kui välispidiselt.

Marjaanal tuvastati 2013. aastal tsöliaakia ja ta hakkas seda arvestades teistmoodi toituma. Samal ajal hakkas ta spordisaalis trenni tegema ja innustus sellest kohe. Kaal hakkas märkamatult langema.

Marjaana edusammud said kuhjaga tasutud kaks nädalat tagasi, kui ta krooniti Soome esimeseks pluss-suuruses missiks. Enne seda ei uskunud ta, et üldse pääseb poolfinaali. Finaali pääsenud kümne naise seas esikoha saavutamisest ei osanud ta isegi unistada.

Ent nii juhtus, et Marjaana võitis selle konkursi, milles otsiti sportlikku ja kurvikat naist. Kaasa aitas sisemine ilu: Marjaana on enesekindel, avatud ja positiivne.

Marjaana on olnud suure kondiga lapsest saadik. Teda on koolis kaalu pärast narritud ja kogukaid inimesi peetakse sageli rumalateks. Marjaana tunnistab, et temalgi on päevi, kui rippuvad rinnad ja tselluliit teda häirivad. Kõigil on elus ebakindluse hetki. Küsimus on pigem selles, kas lasta sel ebakindlusel oma elu üle valitseda või osatakse tseluliidi kõrval keskenduda sellele, mis elus oluline.

Marjaana on lõpetanud „oleksid” ja annab endale aru, et temast ei saa kunagi nr 36 naist, kel on kõht nagu pesulaud. Aga seda ta ei soovigi. Ausalt öeldes armastab ta kurve. Ta treenib usinasti spordisaalis, on lihaseline, tugev ja terve, kuigi ei näe välja nagu fitness-sportlane.

Aeg näitab, kas Marjaanast tuleb samasugune naine kui Ashley Graham, kellest on saanud kurvikate naiste eestkõneleja. Eeldusi Marjaanal selleks on. Teistele soovitab ta lõpetada igavesti kestev kaalujälgimine. Pigem tuleks leida elus tasakaal  ja mõni liikumisega seotud ala, mis meeldib.

Marjaana soovitused enesetunde parandamiseks:

  1. Tunnista oma nõrkusi ja keskendu tugevustele
  2. Ära peida end riietega, nagu paneksid selga koti
  3. Enesekindluse saavutamiseks pead olema avatud
  4. Ära end kunagi haletse, vaid kiida end ja naerata
  5. Naera enda üle
  6. Ära mõtle „oleksite” peale, vaid naudi praegust hetke
  7. Ole sina ise. Seda märgatakse kohe, kui sa seda pole
  8. Lähene asjadele positiivselt. See teeb elamise lihtsamaks
  9. Naeratus on kauneim meik. Naeratus on aken, kust näed, kas süda on kodus

 

Avafoto: “Miss Plus Size Finland” Marjaana Lehtinen (Facebook)

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT