OHMYGOSSIP — Soomest 3. aprillil koos perega välja saadetud 19-aastane Ruusu (Rose) kirjutab Kabulist avaliku kirja Soome valitsusele, et tema pere sureb varsti. Ruusu kirjutab, et ta räägib soome keelt ja temast saab kunagi jurist. Ta kirjutab, et tahab tagasi Soome gümnaasiumi ja küsib, mida ta peaks tegema, et mitte surra Kabulis. Ta oli kuulnud, et Soomes pea- ja siseminister tahavad suurendada pagulaste kvooti, et rohkem inimesi vastu võtta ja tunneb huvi, kas tema võiks nende hulka pääseda, vahendab Eestinen.
Tüdruk kirjutab inglise keeles, et saadeti Soomest sunniviisiliselt välja koos oma isa, ema, õe ja kahe vennaga. Praegu varjavad nad end Kabulis ja on hirmul, et nad tapetakse või vägistatakse.
Nad tulid Afganistanist Euroopasse, et leida turvaline elukoht. Nad tulid läbi Venemaa, teekond oli raske ja nad pandi Venemaal neljaks kuuks vanglasse. Ruusu oli siis veel laps. Kui nad vanglast pääsesid, otsustasid nad minna Soome ja lõpuks jõudsidki Soome 22. veebruaril 2016. aastal. Ruusu oli siis 17-aastane.
Algul elasid nad laagris Hyvinkääl, siis kutsuti nad kohe intervjuule, aga nad polnud selleks veel valmis, kuna olid alles Venemaa vanglast vabanenud. Nad olid stressis, hirmul ja neil polnud kedagi, kes oleks neid abistanud.
Intervjuu läks algusest peale valesti. Neil olid iraani keele tõlgid, kes neist arugi ei saanud. Intervjueerijad ei saanud neist samuti aru ja nende juttu tõlgiti valesti. Seetõttu ei saadud aru, et tema perekond võidakse tappa ja tema vend oli juba ära tapetud. See oli põhjus, miks nad olid Afganistanist lahkunud.
Nad põgenesid Afganistanist probleemide eest ja Soome jõudes arvasid, et on pääsenud. Aga Soome ei koheldud neid inimõigustele vastavalt. Neile ei pakutud õiglast menetlust. Algusest peale ei usutud seda, et pere on suures ohus.
Lõpuks, kui pere oli saanud taotlustele kolm korda negatiivse vastuse, võttis politsei nendega ühendust ja andis teada, et neil pole võimalik enam kauemaks Soome jääda ja et neil on kuu aega otsustada, mis nad edasi teevad.
Lõpuks toodi pere Hyvinkäält Helsingisse Metsälä kinnipidamiskeskusesse. See oli nagu vangla.
Seejärel tuli nende juurde üks inimene, kes ütles, et on Marjaana Toiviainen ja et on preester ja saab aidata. Toiviainen ütles, et perega on valesti käitutud ja et nad peavad uued taotlused esitama. Metsäläs ei antud neile isegi paberit, et taotlust kirjutada, Toiviainen helistas politseisse ja pärast seda said nad taotluse kirjutada. Pärast seda viidi nad uuesti politseisse intervjuule, neil olid tõendid kaasas, aga politsei ei tundnud nende vastu huvi. Neilt võeti sõrmejäljed ja tehti fotod. Siis said nad paberi, milles oli öeldud, et neid ei saa välja saata, kuna varjupaiga taotlemine on pooleli.
Järgmisel päeval tuli Marjaana uuesti ja nad palvetasid koos. Ruusu ema nimi on Mina ja Marjaana teine nimi on Minna, nad olid selle üle väga rõõmsad. Marjaana tõi ka oma isa neid vaatama. See oli väga tähtis, et keegi neist hoolis. Marjaana ütles, et varsti saavad nad sealt välja normaalsesse vastuvõtukeskusesse.
Pärast seda läks Marjaana ära ja tuli politsei. Nad tulid peret ära viima. Marjaanaga enam kohtuda ei lubatud. Nad ei saanud aru, mis toimub, sest neile oli lubatud viia nad vastuvõtukeskusesse. Neile ei selgitatud mitte midagi, mitte keegi ei tõlkinud enam midagi. Neil oli käes paber, kus oli öeldud, et neid ei saa välja saata, kui politsei tuli neile järele. Vanemad langesid hirmunult maha. Nad palusid arsti ja seda lubati, aga arsti ei tulnud. Nende pere tuli ära viima kokku 35 politseinikku. Nad palusid kohtumist oma esindajaga, aga seda ei võimaldatud. Neilt võeti ära nende telefonid. Üks telefon õnnestus ära peita ja Ruusu sai Marjaanaga suhelda.
Politsei sundis nad lennuki peale. Perekond oli šokis. Praegu on nad Afganistanis ja oma asukohta ei saa öelda, sest varjavad end. Nad on hirmul. Neil pole midagi – pole toitu, pole kodu, ainult ootamine, millal tullakse ja nad tapetakse ja naised vägistatakse. Ruusu küsib, kuidas tal oleks võimalik tulla tagasi Soome.
OHMYGOSSIP — Eesti taustaga Alkotaxi hakkas Soomes alates 2009. aasta suvel müüma alkohoolseid jooke ja sigarette. Soome võimud panid selle tegevuse ruttu kinni, aga sellest hargnenud kohtuvaidlus viis lõpuks selleni, et Soome peab alkoholiseadust muutma.
Seadusemuudatus võimaldaks välismaalt Soome edasi müüa kuni 4,7-lise alkoholisisaldusega kääritatud jooke, kuna Euroopa Kohtu hinnangul pole see kuritegu. Soomes jääks jätkuvalt ainult Alko monopoli pärusmaaks kangemate alkohoolsete jookide müük.
Asjas tuli nüüd Helsingi ringkonnakohtu otsus, mille alusel peab Soomes muutma alkoholiseadust nii, et kuni 4,7-protsendilise alkoholisisaldusega kääritatud jooke ehk õlut saavad Soomes edasi müüa ka välismaised, näiteks Eesti ettevõtted. Kohtu otsuse järgi peab välismaalt kauba müümisel arvestama samade müügiaja- ja vanusepiirangutega mis kehtivad Soomes.
Soome sotsiaal- ja terviseministeerium teatas täna, et praegu on kõik veel vanaviisi, sest kohtu otsus pole veel jõustunud ja seadust pole veel muudetud.
Alkotaxi tegevuse põhimõte oli selline, et kauba eest tasuti Eesti pangaarvele ja kaup viidi üle lahe kaubikuga Soome. Ehk nii nagu talitavad iga päev sajad ja tuhanded soomlased. Seejuures pole soomlastel välismaalt alkoholi ostmine kuritegu, küll aga selle müük välismaalt Soome. Soomes tohivad praegu alkoholi müügiga tegeleda ainult Soome ettevõtted.
Euroopa Kohus tegi 2015. aasta 12. novembril otsuse asjas, mille kohaselt veebisaidi alkotaxi.eu kaudu alkotaksot pidanud firma European Investment Group OÜ (EIG) esindaja Valev Visnapuu vaidles Soome tolliga selle üle, kas üle piiri on võimalik alkohoolseid jooke müüa või mitte.
EIG müüs kohtumaterjalide põhjal ajavahemikul 24. juunist kuni 18. augustini 2009 Soome 4 507,30 liitrit õlut, 1 499,40 liitrit siidrit, 238,70 liitrit veini ja 3450,30 liitrit kangeid alkohoolseid jooke. Tasumata alkoholiaktsiisi summa oli 23144,89 eurot ja tasumata joogipakendimaksu summa 5233,52 eurot, kokku 28 378,40 eurot. Kohus mõistis Visnapuule raskendavatel asjaoludel toimepandud maksupettuse ja alkoholialaste õigusaktide rikkumise eest karistusena kaheksa kuu pikkuse tingimisi vangistuse. Lisaks mõisteti Visnapuult välja Soome riigile tasumata jäetud maksud 28 378,40 eurot koos intressiga, samuti kohtukulud.
Kuivõrd Visnapuu vaidles sellele vastu, esitas Helsingi ringkonnakohus järelpärimise Euroopa Kohtule. Täna tegi ringkonnakohus Euroopa Kohtult saadud suuniste põhjal otsuse, millega vähendas muu hulgas Visnapuule määratud 8-kuulist tingimisi karistust kahe kuu võrra.
OHMYGOSSIP — Helsingi politsei hoiatab libapolitseinike eest, kes telefoni teel vanuritelt raha välja petavad. Politsei andis teada, et inimesed, kes esitlevad end politseinikena, helistavad vanuritele ja survestavad vanureid neile andma oma pangakaarti, pangakaardi numbreid või internetipanga kasutajatunnuseid. Politsei ei küsi inimestelt mitte kunagi pangakaardi numbreid ega mitte mingeid muid numbreid, ütles Helsingi politseijaoskonna kriminaalkomissar Heikki Sandberg.
Politseinikena esinenud petised on helistanud salastatud numbrilt, väitnud end olevat politseinikud ja kõne toon on olnud nõudlik.
Viimane juhtum oli alles pühapäeva õhtul, mil politseinikuna esinenud naine helistas 1942. aastal sündinud mehele ja rääkis tagaotsitava mehe kinnivõtmisest. Selleks oli vaja mehe panga kasutajatunnuseid. Antud juhul tundus asi mehele kahtlane ja ta ei andnud värskeid kasutajatunnuseid.
Ühel teisel juhtumil helistas politseinikuna esinenud inimene ja ütles, et inimese pangakaardi andmed on kopeeritud, mistõttu peab „inimene järgima suuniseid kurjategija tabamiseks”. Libapolitseinik oli keelitanud inimest sõitma linnas teatud tänavale ja palunud jätta oma pangakaart teatud puu juurde kivi alla. Inimene tegigi nii nagu nõutud. Pärast seda oli kurjategija küsinud veel telefoni teel pangakaardi numbrit ja inimene oli ka selle öelnud. Kui libapolitseinik hakkas küsima teiste kaartide kohta, siis oli inimene aru saanud, et midagi on valesti, aga kui ta puu juurde tagasi läks, siis oli kaart sealt juba kadunud. Koju jõudes sai inimene teada, et tema pangakaarti oli juba kasutatud mitmesaja euro ulatuses. Kirjeldatud juhtum oli pühapäeval kella kolme ajal pealelõunal Toukolas. Samalaadset juhtumit kirjeldati pühapäeval ka Herttoniemis kella 11 ajal hommikul.
Politsei rõhutab eriti seda, et ametiisikud ei küsi kunagi krediitkaardi andmeid, pin-koode ega internetipanga kasutajatunnuseid telefoni teel ega muul moel. Kui keegi saab sellise telefonikõne, ei tohi mingil juhul talitada petise nõudmiste järgi, vaid sellest tuleb kohe teatada hädaabi numbril 112.
Politsei uurib pettuse juhtumeid, aga pole veel petiseid tabanud.
OHMYGOSSIP — Soome mäehüppekuulsuse, 1992. aasta Albertville’i olümpiamängude mitmekordse olümpiavõitja Toni Niemineni medalid on müügil pandimajade oksjonikeskkonnas pantit.fi. Niemineni üks kuldmedal on praegu müügis 4000 euro eest, teine kuldmedal 3100 euro eest ja kolmas pronksmedal 2200 euro eest. Medalid asuvad Lahtis. Oksjon lõppeb 7. mail.
Nieminen (41) ütles intervjuus Ilta-Sanomatele, et oli nii suurtes rahalistes raskustes, et ei näinud muud võimalust, kui medalid pandimajas raha vastu vahetada. Nieminen ütles, et medalid läksid pandimajja viimasena, siis kui tal polnud enam midagi muud müüa. Tema väitel polnud see otsus kerge, aga tal polnud enam mingit muud võimalust. Ta ei tea ka kedagi, kes võiks medalid oksjonilt tagasi osta.
Nieminen märgib samas, et kuigi medalitest on ta ilma, siis tema saavutusi ei saa keegi temalt ära võtta. Samuti pole see tema sõnul maailma lõpp, elu läheb edasi.
Praegu teadaolevalt on Niemineni medalite omandamisest huvitatud Soome spordimuuseum. Nieminen ise ütleb, et olgu medalite ostja kes tahes, peaasi, et neid hoitakse hästi.
OHMYGOSSIP — Soomes sotsiaaltoetustega tegelev rahvapensioniamet Kela andis teada, et toimetulekutoetuste taotluste menetlemisega tekkinud järjekorrad on saadud kontrolli alla ja inimestele hüvitatakse kahju.
Kela teatas Twitteri kaudu, et toetuste jagamise venimise tõttu tekkinud kahju hüvitatakse summas 25-150 eurot olenevalt viivituse pikkusest.
Kela andis ühtlasi teada, et otsused tehakse nüüd hiljemalt 7 argipäeva jooksul alates taotluse saabumisest.
Kela lõuna teeninduspiirkonna juht Antti Jussila ütles, et kõige raskemad juhtumid, kus kliendil polnud raha toidu või ravimiste ostmiseks lahendati nii, et Kela võttis omale kliendi ees maksekohustuse. Sellised otsused tehti juba samal päeval. Lisaks andsid omavalitsused hätta sattunud inimestele erakorralist toetust.
Kela hakkas toimetulekutoetusi välja maksma alates aasta algusest, varem tegelesid sellega kohalikud omavalitsused.
OHMYGOSSIP — Soomes elav egiptlane ütles, et tema teada tegutsevad migrandid Helsingis prostituutidena. Egiptlane ütles Youtube’i videos, et ta teab päris kindlatest allikatest, et migrandid, põhiliselt mehed pakuvad Helsingis soome naistele seksiteenust. Egiptlane ütles, et ta nimi on Amir Habib ja ta on koos soomlannast kaasaga elanud Soomes alates 2016. aasta augustist. Enne seda elas paar alates 2010. aastast Egiptuses.
Habib, kes on kopti kristlane ütles, et nägi oma silmaga, kuidas Afganistanist ja Saudi Araabiast pärit jihadistid saabusid bussidega Kairosse. Pärast seda läks olukord järjest hullemaks, Egiptusesse ei julgenud enam tulla turistid ja riigi majandus käis alla.
Egiptlane ütles, et soomlased peaks üles ärkama ja aru saama, et migrandid pole tulnud Soome heade kavatsustega, kuna seda näeb ette islami ideoloogia. Mees ütles oma Egiptuses kogemusele tuginedes, et moslemid on alandlikud ainult siis, kui nad on nõrgad. Seda näeb ette pühakiri Koraan. Ent kui nad muutuvad tugevaks, siis on suhtumine hoopis teine, siis järgneb radikaalne võitlus.
Egiptlane soovitas lugeda tähelepanelikult Koraani, kus prohvet Muhamed ütleb, et teist usku inimeste tapmine on õigustatud. Egiptlane ütles, et pole olemas sellist asja nagu radikaalne islam. Islam on tema väitel igal pool ühesugune.
Egiptlane ütles, et kristlasi kiusatakse taga ka Egiptuses, näiteks ei lasta seal kristlasi juhtivatele kohtadele.
Videost on näha, kuidas Helsingi kesklinnas on migrantide laagris riputatud nööri peale sõnumid, mis kutsuvad üles muutma korda ja kaotama riikide vahelised piirid.
OHMYGOSSIP — Euroopas on tänavu oodata samasugust leetrite epideemiat nagu oli 2010-2011. aastal. Soomes pole veel leetreid tuvastatud, aga hullemaks ollakse valmis. Soomes on nüüd vastu võetud seadus, mille alusel võib arst nakatunud isiku teistest isoleerida isegi vastu tahtmist.
Käesoleval aastal oodatakse samasugust leetrite epideemiat nagu oli 2010-2011. aastal, mil haigestus kümneid tuhandeid inimesi, vahendab Helsingin Sanomat. Asja kohta edastas teate Euroopa haiguste ennetus- ja järelvalvekeskus ECDC. Haigestumise põhjuseks on asjaolu, et inimesi pole enam aktiivselt vaktsineeritud. Näiteks Soomes on vaktsineerimine väiksem rootsikeelsetes piirkondades Pohjanmaal. Seal võib juhtuda, et haigestutakse massiliselt.
ECDC andmetel on tänavu jaanuaris ja veebruaris Euroopas registreeritud juba 1524 leetrite juhtumit, kui terve möödunud aasta jooksul oli 3767 juhtumit. Haigus tuvastati 14 riigis.
Kõige rohkem on leetrid viimase aasta jooksul rünnanud Rumeeniat, kus registreeriti möödunud aastal ligi 2000 juhtumit. Uusi juhtumeid on seal tuvastanud käesoleva aasta algul. Lisaks on Itaalias suurenenud haigestunute arv, näiteks aprillis oli juba ligi 1500 juhtumit. Saksamaal oli aasta algul ligi 200 ja Belgias üle saja juhtumi.
Soomes on tänavu olnud vaid üksikud leetrite juhtumid. Soomlased on saanud nakkuse valdavalt välismaalt. Ent kui peaks puhkema epideemia, on arstidel märtsikuu algul jõustunud seaduse alusel õigus haiged isoleerida isegi vastu nende tahtmist. Varem oli selleks vaja arstliku nõukogu otsust.
Migrandid Soomes haigusi ei tohiks levitada, kuna neid vaktsineeritakse pärast Soome saabumist haiguste vastu. Küll aga peavad olema tähelepanelikud need, kes on vaktsineerimata ja Soomest välismaale reisivad. Soomes antakse lastele esimene vaktsiin leetrite vastu üheaastaselt. Kui on kavas välismaale reisida, võib seda teha 9-kuuselt.
Maailma tervishoiuorganisatsioon WHO hoiatas leetrite ohu eest Euroopas märtsikuu lõpus.
OHMYGOSSIP — Soomes loobutakse seoses koolireformiga järk-järgult rootsi keele õppimise kohustusest. Esialgu õpivad 2200 õpilast katseliselt mõnda muud võõrkeelt ja võivad rootsi keelest lobuda ka gümnaasiumis või kutsekoolis.
Asja kohta tegi Soome valitsus täna otsuse, mida peetakse soome keelepoliitikas kõige olulisemaks otsuseks viimase paarikümne aasta jooksul. Otsusest andis Twitteri vahendusel teada Soome haridus- ja kultuuriminister Sani Grahn-Laasonen.
OHMYGOSSIP — Soome mees ehitas omale mobiilse elamu kõigest 5000 euroga. Kõige kallim asi ehitises on tapeet, vahendab Aamulehti. Materjale käis 27-aastane Turu Ülikooli filosoofiamagister Henri Lokki oma 15-ruutmeetrise kodu jaoks kogumas Ford Transitiga, mis kasutab kütuseks taimeõli. Voodi kohal on katuseaken, kust pääseb katusele. Maja on ehitatud auto järelkäru peale ja see on kõlbulik liiklemiseks.
Algul oli noormehel plaanis maja vedada sõiduautoga, aga bürokraatia tuli vastu. Nüüd liigutab ta maja traktori abil. Traktoriga võib seda vedada kuhu iganes, kui vaid punane kolmnurk taha panna.
Majas on sees rõdu, kus on voodi ja kust pääseb läbi katuseakna katusele. Majas on biokäimla. Maja on ehitatud selline, et seal oleks hea tegeleda mõtlemise ja mediteerimisega. Et mõte lendaks, on majal suured aknad. Majas on oma kööginurk ja väike töötuba. Maja köetakse väikse kamina abil. Soojustuseks on kasutatud lambavilla, mida saadi tuttavate käest. Suurem osa majast on tehtud taaskasutatud materjalist. Näiteks köögi töötasapind on vanast lauast.
Oluline on maja puhul tervislikkus – näiteks pole kasutatud mürgiseid materjale, plastikut ega kemikaale. Ainus asi, mis puudu, on elekter. Seda saab noormees praegu tuttavate käest, kelle maal tema maja asub. Aga tulevikus on elektri jaoks kavas paigaldada päiksepaneelid.
Maja maksis kokku ligi 5000 eurot. Materjalid koguti kokku üle Soome ja need toodi ära taimeõliga sõitva Ford Transitiga. Maja kõige kallim materjal on hobukastani piltidega tapeet, mis maksis 160 eurot rull.
Odava maja suurim eelis on, et selle ehituseks pole vaja võtta laenu ja kasutuskulud on madalad. Sellises majas elades ei pea käima tootval tööl, mis omakorda jätab rohkem energiat mõtlemise jaoks. Idee sellise maja ehituseks sai ta 2013. aastal Portugalist, kus elas ühes tsirkusevagunis. Seal ta kiindus sellisesse väiksesse elamisse – see kattis kõik vajadused ning seal elades sai ta palju häid ideid.
Portugalist tulles veetis Lokki aega oma pensionile jäänud isa seltsis ja ehitas ka maja isa juures elades. Maja on üldse esimene asi, mille noormees on oma elus ehitanud. Ehitama õppis ta töö käigus. Esialgu kulus palju aega projekti väljamõtlemise peale. Asi sai valmis kuue kuuga, selleks polnud rohkem vaja kui ruudulist paberit ja pliiatsit.
Lokkil on nüüd unistus, et selliseid kodusid võiksidki omale noored pered ehitada ja mitme peale saaks veel teha sauna, pesuruumid ja käimla. Ta on valmis huvilisi sellise maja tegemisel juhendama. Ta tahab ise suve jooksul veel kaks maja valmis saada ja siis korraldada kursusi.
Elatist teenib Lokki väikeettevõtjana, müües firmadele konsultatsiooniteenust. Hariduselt on ta filosoofia magister ja seda ta teebki – lahendab probleeme. Majaprojekt on üks näide probleemi lahendamisest. Väike maja on jõukohane igaühele ja seejärel saab inimene võimaluse mõelda, mida edasi teha.
Üks probleem, millega noormees veel tegeleda tahab, on tühjenev maakeskkond. Kuigi inimesed tahavad elada pigem maal, kolivad nad ometi linnadesse. Maale kolimiseks on ainus võimalus osta või ehitada maja, kuna üürimise võimalusi ei ole.
Keskkonnasõbralikkuse kohta on Lokkil samuti oma arusaam. Tema arvates viib ummikusse see, kui kogu aeg tarbimist vähendada, kolida suvilasse ja hakata ise porgandeid kasvatama. See on ennast hävitav märtri ideoloogia. Kui eesmärk on kogu aeg oma ökoloogilist jalajälge vähendada, siis sureb inimkond lõpuks välja. Lokki arvates tuleks selle asemel keskenduda ökoloogiliselt netopositiivsele tegevusele.
OHMYGOSSIP — Kuigi Eestis peetakse Soome palgataset heaks, siis jääb see muule Euroopale alla. Odav tööjõud on Helsingi eelis võrreldes teiste Euroopa pealinnadega. See asjaolu läheb vastuollu Soome tööandjate keskliidu juhi Veli-Matti Mattila väitega, et Soome palgad on 10-15 protsenti liiga kõrged, vahendab Eestinen.
Kõrgema haridusega spetsialistide koha pealt pole Mattilal õigus, vahendab Helsingin Sanomat. Mitmete naabermaadega võrreldes makstakse Soomes kõrgharidusega inimestele suhteliselt madalat palka.
Selles sektoris on soomlaste palgad väga konkurentsivõimelised, ütles välisinvestoreid Helsingisse meelitava Helsinki Business Hub’i juhataja Marja-Liisa Niinikoski. Tema väitel on töötasu hell teema ning keegi ei soovi, et insenerid hakkaks rohkem palka küsima. Ent näiteks Stockholmis makstakse võrreldes Soomega kohati kaks korda rohkem palka, lisab rahvusvahelise ärivõrgustiku Amcham Finland juhataja Kristiina Helenius. Rootsi kõrgemat palgataset põhjendab kiire kasv, samas kui Soomes on jätkuvalt suur tööpuudus. Töötasu sõltub nõudmise ja pakkumise vahekorrast.
Soome kohta on jäänud püsima müüt, et see on kallis maa. Aga see pole enam tõsi. Ühelt poolt on küll nii, et Soome tööturg pole eriti paindlik ja töötajatest on raske lahti saada, aga palgad on väga konkurentsivõimelised, ütles Kristiina Helenius.
Neid väiteid kinnitab rahvusvahelise suurkorporatsiooni Bayer Põhja-Euroopa peakontori juhataja Oliver Rittgen. Bayeri Põhja-Euroopa esindus asub Espoos. Turus on ettevõttel ravimite tootmisüksus, kus valmistatakse ravimeid üle 100 riigi jaoks. Rittgeni väitel on Soomes väga hea tegutseda, kuna siit leiab haritud tööjõudu väga hea hinnaga. Mis puudutab näiteks teadlasi, siis Soomest on neid võimalik värvata odavamalt kui Saksamaalt.
Kõrgharidusega spetsialistide hinnaeelis tuleb hästi välja IT-sektoris. Financial Times’i FDI Benchmark arvestuse järgi on Soomes IT-sektori tööjõukulud madalamad kui Rootsis, Norras ja Taanis. Näiteks kesktasemel programmeerija tööjõukulu Soomes on 52 900 eurot aastas. Sellest on palk 42 500 eurot. Kõige suuremad on tööjõukulud Norras, üle 65 300 euro. Palga osa sellest on üle 57 000 euro.
Helsingin Sanomat kirjutas aprilli algul, et Helsingi on jäänud võrreldes teiste Läänemere linnadega arengus maha. Näiteks on jäädud selgelt maha Oslost ja Stockholmist. IT-spetsialistide palk on oluline selle pärast, et Stockholmis loodud viie start-up ettevõtte väärtus on üle miljardi euro. Selliste ettevõtete edu tugineb aga just IT-spetsialistidele. Rootsi on edukam, sest seal makstakse IT-spetsialistidele Soomest rohkem.
Veebikaubamaja Zalando Helsingi esinduse juht Tuomas Kytömaa ütles, et Soome palgad on väga konkurentsivõimelised ja Soomes on võimalik saada kogemustega spetsialiste odavamalt kui mujalt Euroopast. Zalando tegutseb moesektoris, aga Soomest värvatakse põhiliselt programmeerijaid. Kytömaa lisas, et palgatase on küll hea, aga olukord muutub kogu aeg. Lisaks palgale on Soome eelis veel Peterburi lähedus.
Helsingi piirkonna ettevõtted on nüüd alustanud projektiga, millega tahetakse Helsingisse meelitada rohkem rahvusvahelisi ettevõtteid. Üheks präänikuks on just Helsingi suhteliselt madal palgatase.
Projekt on väga ambitsioonikas. Helsingi piirkonnas soovitakse ühe aasta jooksul rahvusvaheliste ettevõtete arvu kahekordistada. Rahvusvahelisi ettevõtteid soovitakse tuua Soome, sest nad loovad töökohti ja maksavad makse. Esinduste tulek Soome on teatud määral ka brändi küsimus. Kui Soomes pole suuremaid esindusi, siis tähendab, et midagi on viga. Soome eduloo toetamiseks on esinduste tulek hädavajalik.
Välismaistelt tulijatelt oodatakse ka otseinvesteeringuid. Seni on Soome olnud kehv välismaalt investeeringute kaasaja. Näiteks Soome osakaal väljastpoolt Euroopa Liitu tulnud investeeringute osas on kõigest o,3%, samas kui Rootsis 4% ja Taanis 2,2%. Soome osakaal peaks olema palju suurem. Investeeringud võiks tulla näiteks teadus-arendustegevusse, mis aitaks tuua Soome rohkem innovatsiooni.
Igaüks saab aru, et oleme nagu Põhja-Korea, kui meil pole investeeringuid, märkis Kristiina Helenius. Välismaised investeeringud ühendavad Soomet paremini muu maailmaga ja on tähtis edukuse mõõdupuu.
Seni on kõik suuremad välisfirmade esindused Põhjamaades endale saanud Rootsi ja Stockholm, kus oli 2015. aasta lõpus 125 suurfirmade piirkondlikku esindust. Kopenhaagenis oli selliseid esindusi 41 ja Helsingis 19.
Tähelepanuväärne on see, et enamik Rootsi loodud esindustest on tulnud väljastpoolt. Rootsi asutasid oma piirkondlikud esindused näiteks tehnoloogiaettevõte Facebook, spordirõivaste tootja Adidas, karastusjookide tootja Coca-Cola, elektroonikafirma Samsung ja kindlustusgigant Allianz. Helsingisse on loodud väljastpoolt vaid 7 piirkondlikku esindust: Saksa ravimitootja Bayer, Šveitsi telekomiettevõte Swisscom, Jaapani autokontsern Toyota, Vene nafta- ja gaasifirma Ojsc Inter, Hollandi ehitusettevõte Koninklijke Boskalis, Hollandi elektroonikafirma Gemalto ja Jaapani tööriistatootja Makita. Lisaks omab Espoos piirkondlikku esindust Jaapani autotootja Nissan.
OHMYGOSSIP — Ajal, kui Eesti ja muu Euroopa vahele kavandatakse aeglast raudtee-ühendust, plaanitakse Soome ja Rootsi vahele ülikiiret, üle 1000 km/h kiirust võimaldavat hyperloop-ühendust.
Esimene testlõik on kavas rajada Salo ja Turu linnade vahele ning selleks telliti analüüs rahvusvaheliselt konsultatsioonifirmalt Ramboll, vahendab Yle. Hyperloop One kiiret vaakumil põhinevat transpordivahendit on katsetatud USAs Nevada osariigis.
Salo linnaarhitekt Jarmo Heimo ütles, et mingeid takistusi hyperloopi ehituseks ei tohiks olla. Üldine arvamus on see, et projekt õnnestub. Selleks oleks vaja eraldi testimis- ja põhirada.
Turu ja Helsingi linnade vahele kavandatava põhiraja maksumus on ligi 6 miljardit eurot. Sama hinnang anti möödunud aastal valminud eeluuringu käigus. Ligi 15 km pikkune testlõik kulgeks Salo linnast Turu poole.
Analüüs ei anna vastust, kas rada oleks mõistlikum rajada maa alla või peale. Tähtsaim tähelepanek on see, et olemasolevat raudteed ega maanteed selleks kasutada ei saa. Hyperloopi rada tuleks ehitada täiesti eraldi. Analüüs esitatakse Salo linnavalitsusele 8. mail ning selle kohta tuleb eraldi teade. Ligi 200 000 eurot maksvat analüüsi rahastavad Tekes ja Salo linnavalitsus kahe peale.
OHMYGOSSIP — Kui Eesti rahvaarv järgmise 25 aasta jooksul kahaneb ligi 200 000 inimese võrra, siis Soome rahvaarv kasvab ligi miljoni inimese võrra. Kui praegu elab Soomes 5,5 miljonit inimest, siis 25 aasta pärast juba 6,5 miljonit. Rahvaarv kasvab põhiliselt sisserände najal, vahendab Soome teadlaste kokku pandud ülevaadet Helsingin Sanomat.
Praegu elab Soomes 5,5 miljonit inimest, kellest soomlasi on 89%. Võrdluseks, eestlasi on Eestis 69%. Rahvaarv on viimase 25 aastaga Soomes kasvanud 500 000 inimese võrra. Järgmisteks aastateks prognoosivad teadlased rahvaarvu veel kiiremat kasvu, seda põhiliselt sisserände arvelt Aafrikast, Aasiast ja Lähis-Idast. Inimesed rändavad lõunast põhja poole kliimamuutuse, ülerahvastatuse ja usukonfliktide tõttu. Inimeste rändamine on selleks ajaks muutnud terve Euroopa immigratsioonipoliitikat. Soome on aastal 2042 endiselt iseseisev riik, mille piirid püsivad muutumatuna. Väärtused muutuvad tulevikus senisest tähtsamaks. Soomes hinnatakse 25 aasta pärast jätkuvalt solidaarsust ja sõnavabadust, mis on Soome ühiskonna alustalad.
Uute soomlaste integreerimine nõuab palju vahendeid, mistõttu mõned keskmise suurusega linnad on sunnitud ühinema. Näiteks Oulu, Rovaniemi, Kemi ja Tornio baasil luuakse uus linn – Põhja pealinn. Soomes suureneb keelte ja rahvaste paljusus. Bussis kuuleb tulevikus kümneid eri keeli. Soome ja inglise keele roll suureneb, rootsi oma väheneb. Valdav osa soomerootslastest on sulanduvad soomekeelsete hulka. Mõnes linnas ei saa enam rootsi keelega hakkama. Asutustes kõneldakse põhiliselt inglise keelt. Ametnikel on kõrvas seade, mis jutu ära tõlgib.
Tulevikus kasutatakse Soome hoonete juures rohkem värve, mis on välismaiste arhitektide töö tulemus. Hoonetel kasutatakse palju enam päiksepaneele. Siiski näeb kõik välja laias laastus nagu 2017. aastal, arhitektuuri muutumine on aeglane. Kodud on muutunud põhiliselt seestpoolt, kus tehnika reguleerib nii energiakasutust kui ka tervislikke eluviise. Vanad hooned on muudetud ränioksiidaerogeeli abil soojapidavaks. Tänu sellele on vähenenud probleemid hallitusega.
Kusagil ei näe enam sisepõlemismootoriga autosid. Linnas sõidavad ringi ilma juhita elektribussid. Akutehnoloogia on arenenud sedavõrd, et kõik tööstusmaad on läinud üle süsihappe maksustamisele. Linnades on autoliiklus vähenenud ja üha enam tänavaid on avatud ainult jalakäijatele. Kiirteedel ja mujal maanteedel liigub üha enam isesõitvaid autosid. Seda märkab kõige paremini liikluses enne jaanipäeva, kus ei tehta ohtlikke möödasõite ning tehnoloogia abil on pikivahed piisavalt pikad. Mööda kruusateed suvila juurde tuleb autot juhtida inimesel endal. Haja-astustusega piirkondades tuleb inimestel endil ka tööle sõita. Sisemaal aga jäävad teed kehvemaks, kuna inimesed on koondunud linnadesse. Autostumise puhul on suurim muutus mõtlemises. Autoga sõitmine muutub samalaadseks teenuseks nagu restoranis käimine. Seda kasutatakse vastavalt vajadusele. Auto omamine pole enam moes, sest autorent on lihtne ja odav. Öösel on maanteed suurte automaatrekkade päralt, mis sõidavad ise ilma juhita. Inimesi pole vaja enam kauba peale- ega mahalaadimiseks. Suurem osa laevadest sõidavad samuti automaatselt. Robotautodega on õnnetuste arv vähenenud, aga see pole täiesti riskivaba. Näiteks on võimalik terroristidel häkkida sisse autodesse, samuti korraldada minikopteritega rünnakuid hoonete või inimeste pihta kasvõi teisest maailma otsast.
Sisseränne muudab Soomes rahvastiku struktuuri. Sisse rändab rohkem nooremaid tööealisi inimesi, mistõttu ühiskond nooreneb. Samal ajal on vanu inimesi rohkem kui kunagi varem. Paljud elavad 100-aastaseks, aga peaaegu mitte keegi 120-seks. Alzheimeri tõbi on laialt levinud, aga selle vastu on leitud ravimid. Alzheimer muutub Parkinsoniga sarnaseks krooniliseks vaevuseks, mis muudab inimese elukvaliteeti, aga ei tähenda surma.
Vähk tapab inimesi samuti harva. Teadlased on välja töötanud täppisravimid, mis muudavad kasvaja krooniliseks haiguseks. Vähk on sarnane kõrge vererõhuga – mõlemaid saab rohtude abil kontrolli all hoida.
Inimestele osatakse kasvatada varuosi. Varuosi kasvatatakse inimese enda tüvirakkudest. Elundite kasvatamine on oluline, kuna neeru-, südame ja kopsuhaigusi ravitakse siirdamiste teel.
Antibiootikumide mõju on tulevikus vähenenud. Olukord on nii hull, et tuberkuloosi- ja kolibakterid tapavad maailmas jälle inimesi. Soomeski tuvastatakse üha enam antibiootikumide resistentsust. Töötatatakse välja antibiootikumidele alternatiivseid ravimeid.
Koos migrantidega saabub Soome uusi haigusi nagu sirprakuline aneemia, mis on levinud Aafrikas.
Tervishoius teevad põhitöö ära robotid. Inimeste roll on jälgida robotite tööd. Mõne asja, nagu vigastatud inimese taastusraviga ei saa robotid hakkama. Haiglates viibimise aeg lüheneb, haiglaga aitavad ühendust pidada nutikad plaastrid. Haiguste analüüsimine paraneb, näiteks on võimalik koduste vahenditega teha kindlaks viiruseid ja isegi seda, kas inimene on võimeline enesetapuks. Abiliseks on mobiiltelefon, millega saab pildistada silma võrkkesta ja kõrva kuulmekäiku, mõõta südame rütmi ja hemoglobiini ning testida hiv-i ja süüfilist.
Inimeste käsutuses on dna-koodi lugejad. Vastsündinutele antakse haiglas kingitusena kaasa info nende põlvnemise kohta. Geeniuuringutega saab kindlaks teha imiku vastuvõtlikkuse bakteritele, pärilikele haigustele ja ravimitele.
Roboteid kasutatakse mujalgi kui ainult haiglates. Näiteks robotid on ametis restorani ettekandjatena, kauplustes abilistena, tööstuses valvuritena ja hotellides vastuvõtutöötajatena. Sõjaväes kasutatakse lisaks tavasõduritele robotsõdureid.
Pere tähtpäevade tähistamisel löövad kaasa robotid, keda kutsutakse eesnime pidi. Mõned harrastavad robotitega seksi. Robotite ja inimeste vahel tekivad armusuhted, mida enam ei varjata. Korraldatakse robotite ja inimeste vahelisi jalgpallivõistlusi, kus robotid on edukamad.
Igavamad, rasked ja täpsust nõudvad tööd on juba aastaid olnud robotite pärusmaa. Koristajate hulk on kõvasti kukkunud ja arste ei vajata enam niipalju kui varem. Tehnoloogia loob uusi töökohti – tehisintellekti spetsialiste, disainereid ja teisi it-ala loomingulisi töötajaid vajatakse senisest rohkem. Mõni amet muutub jälle rohkem konsulteerimiseks, juhtimiseks või abistamiseks.
Töötajatelt oodatakse enam uute ülesannetega toimetulekut. Koolituse lõhe suureneb, kus osa jääb madala hariduse peale, teised õpivad pikalt ülikoolis. Tasuline haridus jõuab Soome ja paljud koolid liidetakse.
Ühiskonnas on toimunud 25 aasta pärast suur muutus – Soome on üle läinud kodanikupalga süsteemile.
Ilmastikus on toimunud samuti muutus, mida näeb kõige paremini talvel – maa on must ja ilm vihmane. Lõuna-Soome talved on lumevabad. Läänemeri ei jäätu enam kunagi. Helsingisse mere äärde rajatakse lainete vastu kaitsevallid. Ilma soojenemine toob Soome uusi linnuliike. Osa linde liigub edasi põhja poole. Soome metsades kohtab uusi loomaliike nagu biisoneid. Üha rohkem liigub Soomes metssigu.
Maamajanduse olukord on samuti muutunud. Loomapidamisele kehtivad uued nõuded, kus neile on vaja rohkem liikumisruumi.
Metsa on Soomes veidi rohkem kui praegu. Suurte lageraiete aeg on läbi ning raiutakse väiksemate juppide kaupa. Ilmastiku muutuse tõttu esineb rohkem torme, mis metsa laastavad. Lehtpuid kasvab Soomes rohkem.
Ilmastiku puhul on süsinikdioksiidist saanud ohtlikumaks gaasiks metaan, mida eraldub õhku madalatest veekogudest ja loomakasvatusest. Seetõttu väheneb Soomes märgatavalt veise- ja seakasvatus. Keskkonnariskide tõttu maksustatakse loomset toitu üha enam, mistõttu liha hind tõuseb. Liha asemel tarvitatakse üha enam taimset toitu. Senisest enam süüakse putukaid.
Linnades näeb üha enam viljaaedu. Tänu autode arvu vähenemisele kasvatatakse taimi nii garaažides kui parkimisplatsidel. Taimekasvatuse eest hoolitsevad robotid.
Energiat toodetakse Soomes saastevabalt. Kivisöe ja turba kasutamine kütteks on lõpetatud. Selle asemel kasutatakse tuule-, päikse-, bio- ja vee-energiat. Lisaks sellele ostetakse rohelist energiat sisse Norrast, Rootsist ja Venemaalt. Tuuleenergia uus suund on maast mitme kilomeetri kõrgusele paigaldatavad grafeenaerogeelist või aerografiidist valmistatud turbiinid, mille efektiivsus ületab maapinnal kasutatavaid tuulikuid.
Soomes töötab kaks tuumajaama – Olkiluoto 3 ja Fennovoima. Uusi enam ei ehitata, sest nende ehitamine läheb kallimaks kui alternatiivse energia kasutamine. Päikseenergia kasutamine nii Soomes kui mujal on oluliselt odavam kui muud energialiigid. Põhiprobleem on Põhjamaades see, et päikseenergiat peab talletama pikaks perioodiks.
Kuivõrd teave päritolu kohta on paranenud, siis saab vastavalt sellele reguleerida oma toitumist ja leida kõige sobivamad toiduained. Valitsus toetab läbi maksustamise tervislikku toiduvalikut. Tubaka müük on terves Euroopa Liidus keelatud. Kiirsöögikohad pole kadunud – seal toimetavad robotid.
Väljas süüakse ja juuakse senisest rohkem. Valitsus on vähendanud nõudeid restoranidele ning väljas söömine on endisest tavalisem. Tervisebuumi on märgata restoranides – kadaka- ja kikkamarjad ning kuusevõrsed on paljude toidukohtade menüüs. Palju on rahvusrestorane, näiteks uus tulija on madagaskari köök. See tuleb Soome ajal, kui kogu Madagaskari tulevik on kliimamuutuse tagajärjel ohus. Soome restoranid panustavad erilisusele – uued söögikohad on avatud otse rannas, suitsusaunas või loomalaudas. Seal, kus vajatakse palju toitu, on levinud 3D-toitlustamine. Sellist toitu pakutakse näiteks konverentsikeskustes. Paljud prindivad toitu välja ka kodus. Mõned toidutootjad kasvatavad liha tüvirakkudest.
Seoses toidu 3D-printimisega väheneb vajadus supermarketitete ja eripoodide järele. Inimesed saavad omale ise kodus välja printida nii elektroonikat kui mööblit, nii toidunõusid kui prille ja isegi auto. Kui sobivat toodet ei leita, võib selle ise välja mõelda. Tooted saab välja printida kas oma isikliku või ühiskasutuses oleva printeriga.
Pangas käiakse palju harvem. Sinna minnakse vaid siis, kui planeeritakse suuremat investeeringut, taotletakse laenu või hoiustatakse suurem summa. Euro on olemas, aga seda paberrahana enam ei kasutata. Lisaks eurole on Soomes kasutusel globaalne elektrooniline ühisraha. See raha on bitcoini edasiarendus. Igaühel on veebis oma rahakott, mida saab kasutada arvuti või telefoniga. Maksmiseks pole vaja maksekaarti, selle asemel võib teabe edastamiseks kasutada näiteks sõrmust.
Kohvikutes naerdakse selle peale, kui keegi küsib wifi olemasolu kohta. Traadita internet on õhus igal pool. Isikuandmete kaitse on kaotanud oma tähenduse, kuna kõik info on igaühe kohta kättesaadav. Avatuse varjukülg on veebikuritegevus.
Kasutusel on seadmed, millest praegu, 2017. aastal ei osata unistadagi. Need ühendavad endas arvuti, optika ja elektroonika. Näiteks saab eemalt välja selgitada, mis materjalist on üks või teine ese. Kaupluses saab elektrooniliselt tuvastada kauba koostist, välismaal reisides tuleb silme ette info eri objektide kohta. Kui vana tuttav tuleb tänaval vastu, tuvastab seade selle isiku kui lapsepõlve naabri Pekka, kelle poeg mängib juunioride liigas jäähokit. Tehnika abil saab teada, kas inimene on armunud või on tegemist psühhopaadiga.
Tehnoloogia abil pääseb inimene kodudiivanilt virtuaalsesse reaalsusse. Võib näiteks liikuda teisele poole maailma ja seal tutvuda eri paikadega. Seadmeid pole vaja käega katsuda, piisab häälkäsklustest.
Vanad lemmikud ei oma enam mingit tähendust. Näiteks meelelahutus, kunst ja sport on kaotanud oma endise tähenduse. Ajalehti loetakse netist ja e-raamatud on uus reaalsus. Paberil raamatud ja ajakirjandus pole siiski päris kadunud – mõned inimesed tahavad neid nautida nende algsel kujul.
Osa asju on aastal 2042 nagu varem. Soome on jätkuvalt Euroopa Liidu liige. Soome teeb koostööd Põhjamaadega: kui Rootsi astub NATO-sse, siis järgneb ka Soome. Soome on jätkuvalt toorainest sõltuv maa, kus metsatööstus on väga oluline. Soome on jätkuvalt kõrgtehnoloogiline maa. Soomes kasvab kiiresti meditsiinitehnoloogia arendamine.
Soomest on saanud kaupade asemel teenuste eksportija. Reaalsuses tähendab see eri liiki konsultatsiooniteenuseid. IT-ala ettevõtted vajavad asjatundjaid nii EL-is, Aasias kui USA-s.
Soomes käib varasemast enam turiste. Paljud neist on terviseturistid, kuna inimesed tahavad tervislikku keskkonda, toitu ja tegevust.
Soomest on saanud strateegiliste maavarade nagu mangaani, kroomi, nikli ja molübdeeni eksportija. Ida- ja Põhja-Soome on nende maavarade poolest üks rikkamaid kogu maailmas. Vanaadium on samuti tähtis, kuna sellest toodetakse robotite tehislihaseid.
Kodudes on enamik asju endised, paljud on abielus ja neil on pere, kuigi järjest enam on üksi elavaid inimesi. Lemmikloomad on endiselt soositud. Tekkinud on mõned uued lemmikud nagu pisipanda.
Telefon on jätkuvalt selline nagu 2017. aastal. Seda pole ühendatud inimese selgroo, silmade või ajuga. Paljude jaoks on robotid ja tehnoloogia väsitavad. Nad kasutavad sedameid nii vähe kui võimalik ja eelistavad elada loomulikus keskkonnas. Moodi läheb maale elama kolimine.
Asjaajamises kasutatakse jätkuvalt kirjakeelt, kuigi släng omab suuremat tähendust. Soomlaste nimed muutuvad sooneutraalseks nagu Pii, Puro ja Kinos. Nimevahetus läheb moodi, seda teevad isegi vanemad inimesed. See on hea viis uueneda ja arendada oma identiteeti. Vajadus vahelduse järele ei kao inimestest kuhugi.
Soome tulevikuvisiooni on kokku pannud tuleviku-uurija Risto Linturi, keskkonnaohtude spetsialist Risto Isomäki, toidu- ja elustiili-uurija Vesa Heikkinen, arengubioloogia professor Hannu Sariola, soome keele professor Kaisa Häkkinen, majandusteadlane Mika Pantzar, filosoof Elisa Aaltola, tuleviku-uurija Ilkka Halava, teadlane Pasi Saukkonen, tuleviku-uurija Elina Hiltunen, akadeemik Aleksi Lehikoinen, Sitra vanemnõunik Oras Tynkkynen, arhitektuuriprofessor Pekka Heikkinen, F-Secure teadusjuht Mikko Hyppönen, teaduskirjanik Cristina Andersson ja kasvatusteaduste professor Risto Rinne.
OHMYGOSSIP — Helsingi abilinnapeaks tahab saada sotside nimekirjas kandideerinud 32-aastane Eduskunta liige Nasima Razmyar, kes on sündinud Afganistanis ja saabus Soome 8-aastasena.
Afgaanile annab võimaluse kriis sotside leeris, mistõttu on keeldunud abilinnapea kohast nii sotside linnapeakandidaat valimistel Tuula Haatainen kui ka Pilvi Torsti ja Pentti Alajärvi. Esimese hooga keeldus ka Razmyar, ent ta on oma suhtumist muutnud.
Razmyaril on alla aasta vanune laps, aga tema väitel ei takista laps tema töiseid tegemisi. Soome parlamendi Eduskunta liikmena oleks ta nagunii tööle naasnud ja olukord oleks sama. Razmyar valiti esimest korda Helsingi linnavolikokku 2012. aastal. Parlamenti valiti ta 2015. aastal. Aastatel 2012-2013 töötas ta sotside parlamendirühma poliitilise nõuniku ja meediasekretärina.
Sotsid saavad omale Helsingis teadaolevalt ühe abilinnapea koha, mille vastutusalas on kultuur ja vaba aeg. Ametlikud koalitsiooniläbirääkimised algavad teisipäeval.
OHMYGOSSIP — Veel poolteist aastat tagasi unistas noor soomlanna Krista Lahtinen edukast sportlasekarjäärist Soome rattaorienteerumise võistkonnas. Nüüd aga on ta juba pikemat aega voodihaige ja paranemise lootus on väike.
19-aastane Nurmijärvist pärit neiu põeb haruldast POTS-sündroomi, vahendab Iltalehti. Kristat vaevavad kõhu- ja peavalud, üldine halb enesetunne ning pulsi kõikumised. POTS-i üks tunnuseid on see, et pulss kiireneb hüppeliselt istuli või püsti tõustes. Samal ajal on vererõhk väga madal. Haige ei saa olla muudmoodi kui lamades. Käia jaksab neiu vaid niipalju, et pääseb tualetti ja tagasi.
Veel poolteist aastat tagasi oli tema elu hoopis teistsugune. Ta oli lõpetamas gümnaasiumi ja plaanis minna ülikooli õigusteadust õppima. Samal ajal tegeles aktiivselt rattaorienteerumisega, millega alustas 7-aastaselt ja tegi trenni 6 korda nädalas. 2015. aasta suvel valiti ta Soome võistkonda. Juunikuus olid Portugalis EM-võistlused. Sügisel oli unistus pääseda MM-ile.
Algul tegeles Krista tavalise orienteerumisega. Ent alates 2010. aastast painas teda krooniline põskkoopapõletik. Teda opereeriti kolmel korral. Põletike tõttu hakkas ta tegelema rattaorienteerumisega, kuna see polnud füüsiliselt nii koormav. Ent vaevused jätkusid. 2013. aastal Hyvinkääl toimunud võistlusel kaotas ta teadvuse. Juhtunu ehmatas teda kõvasti, aga arstid ei leidnud mingit viga.
Siis tuli 2015. aasta juunis Portugali EM. Võistluse ajal tabasid teda kõhulahtisus ja kõhuvalu. Ta pidas esialgu põhjuseks tsöliaakiat ja seda, et oli söönud gluteeni. Vaevustest hoolimata tegi ta võistluse läbi ja saavutas võistkonnaga neljanda koha. Soome naastes läks enesetunne kehvemaks ning väljaheide oli verine.
Ka siis ei tuvastanud arstid mingit viga. Kõhust leiti tsüst, mida opereeriti detsembris. Tulemus oli siiski pettumus, sest tsüsti lõikusega ei läinud mitte midagi paremaks. Kõhuvaludele lisandus nüüd juba üldine halb enesetunne ja pulsi kõikumine. Püsti olemine ja kõndimine panid südame pekslema nagu trennis. Gümnaasiumi lõpuklassis ei saanud Krista enam koolis käia. Enamus ajast möödus kodus magamistoas piineldes.
Kuivõrd Krista oli kahe esimese aastaga punktide arvu täis saanud, polnud gümnaasiumi lõpetamine probleem. Ent muret tegi edasine elu. Ülikooli sisseastumiseksamitele sõitis ta autos lamavas asendis, koolis pandi ta vastuste kirjutamiseks lamama eraldi ruumi. 2016. aasta suvel sai ta ülikooli sisse, aga mingit rõõmu sellest polnud. Sel suvel tuvastati, et ta oli Portugalist saanud amööbi, mida ei saadud organismist välja. Sügisel olukord halvenes ja ta veetis üha enam aega haiglas.
aasta detsembris tuli suurem kukkumine. Ta polnud võimeline juba nädalaid midagi sööma ning ta pandi haiglasse tilgutite alla. Haiglas veetis ta kaks kuud. Seal sai ta lõpuks diagnoosi: düsautonoomia ja POTS.
POTS on posturaal-ortostaatiline tahhükardia sündroom, millega kaasneb pulsi kiirenemine püstiasendis. Düsautonoomia puhul on autonoomse närvisüsteemi tegevus häiritud. Diagnoos oli ühelt poolt kergendus, aga teiselt poolt kirjutati talle välja tõend invaliidsuspensioni saamiseks. 19-aastasele sportlasele oli see suur löök.
Krista varasem eesmärk oli olla maailma parim orienteeruja ja parim õigusteaduse üliõpilane. Ta ütleb vaikselt, et ei taha siiani uskuda, et peab neist unistustest loobuma. Märtsis proovis ta olla paar kuud kodus, aga olemine läks nii kehvaks, et ta tuli kiirabiga haiglasse tagasi tuua. Nüüd on tema eesmärk saada terveks ning elada normaalset elu. Või et saaks elada kasvõi ühe päeva tervena.
Ligi aasta otsa on Krista söönud ravimeid halva enesetunde vastu, aga need ei aita. Ükski toit ei maitse ning ta on haiglas oleku ajal kümme kilo alla võtnud. Valudele ja halvale enesetundele lisaks on tal kord päevas atakk, kus enesetunne halveneb ja keha väriseb. Möödunud nädalal viis üks atakk selleni, et ta polnud enam võimeline rääkima.
Ta oli just magama heitmas, kui enesetunne läks erakordselt halvaks. Ta tahtis minna tualetti, aga ei suutnud tõusta. Kohu keha hakkas värisema ja tekkisid krambid. Tal oli tunne, nagu keegi oleks löönud puuhaluga pähe. Silme eest läks oranžiks. Hooldaja tuli mõõtma pulssi ja see oli 140. Teadvus kadus ja tuli tagasi alles järgmisel päeval.
Nüüd on enesetunne jälle normaalsem, aga pidevalt ajab iiveldama.
POTS on väga harvaesinev haigus, seda põeb Soomes paarkümmend last ja noorukit. Arstid on eri meelt, kuidas ja milliste rohtudega seda haigust ravida. Lisaks POTS-ile ja düsautonoomiale on Kristal diagnoositud tsöliaakia, piimaallergia ja astma.
Krista ainus lootus on aprilli lõpus kogunev ravinõukogu ja sellele järgnev ravi vereplasmast valmistatud immunoglobuliinpreparaadiga. Selline ravi on riskantne, kuna Soomes pole seda varem POTS-i põdevatele patsientidele tehtud.
Viimane kord, kui Krista sai sporti teha, oligi 2015. aasta suvel Portugalis. Pärast seda pole ta tema enda sõnul näinud ühtegi tervet päeva. Katsumustele vaatamata pole ta kaotanud lootust. Ta usub, et ükskord saab hakata elama normaalset elu, pääseb õppima ja võib võistelda. Või vähemalt pääseks sportima, sõnab ta lootusrikkalt.
OHMYGOSSIP — Politsei mõõdab homme nii Soomes kui mujal Euroopas kiirust. Kiirusemõõtmine algab hommikul kell 6 ja kestab terve ööpäeva.
Selline kiirusemõõtmise maraton toimub Euroopas juba kolmandat korda, vahendab Kauppalehti. Kiirust mõõdavad nii politseinikud kui kiiruskaamerad ja seda tehakse kõikidel ohtlikel teelõikudel.
Euroopa liiklusohutusnõukogu andmetel on suur kiirus Euroopas peamine surmaga lõppenud õnnetuste põhjustaja. Euroopa Komisjoni andmetel on kolmandiku liiklusõnnetuste põhjustaja suur kiirus.
OHMYGOSSIP — Soome omavalitsustes on odavaim koolitoit 1,67 eurot ja kalleim 8,28 eurot päevas õpilase kohta. Odavaima ja kelleima koolitoidu hinnavahe on Soome koolides 6,61 eurot õpilase kohta päevas, vahendab Yle. Kõige odavam on koolitoit Vantaal ja kõige kallim Puumala vallas Lõuna-Savo maakonnas. Info tugineb Soome Haridusameti (Opetushallitus) 2015. aastal kogutud andmetele.
Summa hulka on arvestatud toidu tooraine maksumus pluss transpordi ja toidu valmistamise kulud, muu hulgas köögitöötajate palgad.
2300 elanikuga Puumala valla kallil koolitoidul on lihtne põhjus: vald pakub õpilastele tasuta vahepala, samas kui näiteks Turu linnas peavad vanemad selleks eraldi raha maksma. Puumalas moodustab vahepala maksumus ligi kolmandiku koolitoidu maksumusest.
Ainult lõuna maksab Puumalas ligi 5 eurot. Ent seegi on poole kallim kui mujal. Üks kallima toidu põhjus on õpilaste vähesus. Puumalas on vaid üks kool, kus on 130 õpilast. Puumala valla elanike arv väheneb, tänavu pole vallas sündinud ühtegi last.
Puumala valla toiduteenindusjuht Irmeli Luukkonen lisab, et hinna sees on ka parem kvaliteet. Näiteks salatid valmistatakse koolis iga päev kohapeal. Selleks kasutatakse võimalikult palju kodumaist toorainet. Lisaks liha- ja vorstiroogadele on valikus alati taimetoit.
Tasuta koolitoit muutus Soomes üldiseks 1948. aastal. Koolitoitu saab igapäevaselt ligi 900 000 õpilast. Soomes keskmiselt maksab koolilõuna 2,76 eurot. Odavam on toit suuremates omavalitsuses, näiteks Vantaa linnas. Toidu hinda mõjutab ka selle minek – kui lastele toit ei maitse, süüakse seda vähem ja kulud on väiksemad.
Enamikus Soome koolides pakutakse lisaks lihatoitudele ka taimetoitu.
Odavaim ja kalleim koolitoidu maksumus Soome omavalitsustes. Allikas: Yle, Haridusamet
OHMYGOSSIP — Euroopa parlament hääletas möödunud nädalal seadusemuudatuse poolt, mis piirab uutel autodel heitgaaside hulka. See viib lõpuks diiselautode kadumiseni, tunnistas ELi siseturu komissar El?bieta Bie?kowska. Seadusemuudatuse kohaselt peab autotootja maksma trahvi 30 000 eurot iga auto pealt, mille heitgaaside hulk on suurem kui testides ette nähtud. Selle sammuga reageerib Euroopa Liit pettustele, mis viimasel ajal on autotootjatega seoses välja tulnud.
Euroopa parlament hääletas seaduse poolt häältega 585-77, aga see vajab veel kinnitamist Euroopa Komisjonis ja liikmesmaades. Kui seadus jõustub, pöörab see autotööstuse pea peale, sest praegu on kõigil autodel heitgaaside hulk tegelikkuses suurem kui testides ette nähtud. Samaaegselt uuendatakse autode testimist, et need vastaksid paremini tegelikule olukorrale. Alates 2019. aastast hakatakse Euroopas autode heitgaaside hulka kontrollima maanteesõidul.
Lõpuks viib asi selleni, et diiselautod kõrvaldatakse üldse kasutusest, ütles Euroopa Liidu siseturu komissar El?bieta Bie?kowska. „Diiselautod ei kao päevapealt. Aga olen kindel, et nad kaovad kiiremini kui me arvame,” ütles ta ajalehele Guardian.
Diiselautode põhiprobleem on kõrge lämmastikoksiidi sisaldus heitgaasides. Diiselautod on täitnud Euroopa Liidu nõudmised heitgaasidele laboritestides, aga tegelikes oludes on heitgaasi kogused mitu korda suuremad. Näiteks sõiduautodele kehtiva Euro-6 normi järgi tohib lämmastikoksiidi hulk heitgaasides olla 80 mg sõidukilomeetri kohta, aga tegelikkuses on see diiselautodel 500 mg.
Saksa autotootja Volkswagen jäi vahele pettusega just lämmastikoksiidi osas.
Diiselautode heitgaaside probleem tekitab muret paljudes linnades. Näiteks Oslos on diiselautod üldse keelatud. Pariis, Madriid ja Ateena tahavad diiselautod keelata 2025. aastaks. Londoni meer Sadiq Khan ütles, et kaalub saastavate autode suuremat maksustamist. Ausalt öeldes ei usu me enam autotootjaid, ütles Khan.
Autotootjad ise on samuti diiselautodest loobumas. Näiteks Toyota on otsustanud, et uuel C-HR automudelil pole üldse diiselmootoriga varianti. Sama puudutab tulevikus Toyota teisi mudeleid. Autotootja Volvo Cars juht Håkan Samuelsson on öelnud, et Volvo loobub diiselautode tootmisest alates 2020. aastast.
Nissani ja Renault’ ühisfirma juht Carlos Ghosn ütles märtsis Genfi autonäitusel, et autofirmad vähendavad tulevikus diiselautode tootmist.
Karmistuvate nõuetega seoses paigaldavad autotootjad diiselautodele heitgaase vähendavaid süsteeme, ent need tõstavad oluliselt väiksemate diiselautode hinda. Seetõttu võib juhtuda, et autofirmad loobuvad üldse väiksemate diiselautode tootmisest.
Soome tehnoloogia uurimiskeskuse VTT professor Nils-Olof Nylund on avaldanud Helsingin Sanomates arvamust, et diiselmootoreid kasutatakse edaspidi suurematel sõiduautodel, mille hind on 50-60 000 eurot ja selle hinna juures on võimalik lisada autodele heitgaaside puhastussüsteeme.
Soome teedel liigub praegu ligi 700 000 diiselmootoriga sõiduautot, aga diiselautode müük on olnud juba aastaid languses.
OHMYGOSSIP — Politsei kavatseb senisest karmimalt sekkuda sotsiaalmeedias levivasse vihakõnesse. Samuti sekkutakse rohkem meeleavalduste takistamisse, vahendab Helsingin Uutiset.
Politsei uus tegevuskava näeb ette, et vihakõne jaoks luuakse eraldi grupp, milles ühendatakse politsei tegevus sotsiaalmeedias muu tegevusega. Grupp hakkab vihakõnet tuvastama ja selle põhjal menetlusi algatama. Kergemal juhul võib politsei vihakõne autorit hoiatada ja nõuda materjali eemaldamist. Kui isikuga ei saada ühendust või ta keeldub materjali eemaldamisest, siis algatatakse kriminaalasi. Nii juhtub ka siis, kui tegemist on tõsisema rikkumisega.
Varasema veebipolitsei baasil loodud grupp hakkab ühtlasi viima läbi eeluurimist vihakõnet ja vihakuritegusid puudutavates asjades. Grupp tegeleb vihakuritegude uurimisega ning pakub vihakuritegude-alast nõustamist, selgitas grupi juht Timo Kilpeläinen.
Kokkuvõttes tegeleb politsei intensiivsemalt veebikuritegevusega. Senisest enam rõhku pööratakse vihakuritegudele ja nende ärahoidmisega seotud koolitusele. Uus tegevusmudel võetakse kasutusele 2017. aasta alguses. Kuni selle ajani jätkavad veebipolitsei ja vihakuritegude uurimine senise malli järgi. Seoses veebikuritegude tõhusama uurimisega eraldab politsei jaoskondadele selleks lisaressursse. Eesmärk on võtta igas jaoskonnas tööle üks veebipolitseinik. Internetis või mujal toimuv vihakõne võib omada mitme kuriteo tunnuseid. Mingi muu kuriteo tunnustega vihakõnet peetakse vihakuriteoks.
Kilpeläinen rõhutab, et politseil on juba varem olnud nulltolerants kõiksugu rassistliku ja muu vihakõne, vihakuritegude ning vägivaldsete äärmusrühmituste suhtes. Politsei on sellega tegelenud juba aastaid. Samal ajal on Kilpeläineni sõnul Soomes lisandunud nii vihakõned kui ka äärmusrühmituste tegevus. Vihakõnel ja vihakuritegudel on otsene seos vägivaldse radikaliseerumise ja ekstremismiga. Vihakõne võib haavatud olekus inimese viia vägivallategudeni.
Politseiinspektor Måns Enqvist märgib, et vihakuritegude vastast tegevust on lisaks politseinike baaskoolitusele arutatud igal aastal inimõiguste-alastel seminaridel. Koolitusele oodatakse inimesi igast politseiüksusest.
OHMYGOSSIP — Helsingit ja Espood ühendava Länsimetro testsõidud ja avamine lükkuvad edasi ootamatul põhjusel – kaablivarguste tõttu. Nimelt tuli kontrolli käigus välja, et osa kaableid on ära varastatud, vahendab Tekniikka & Talous.
Kaablivarguste tõttu on möödunud nädalaks planeeritud testsõidud edasi lükatud ja need toimuvad kunagi hiljem. Seni on metrooliini katsetatud üle nädala.
Testsõitude ajal ei tohi metroos teha muid töid, näiteks kontrollida süsteemide tööd tulekahju korral. Varguste tõttu tuleb osa töid uuesti planeerida. Länsimetro Oy juht Ville Saksi ütles, et eesmärk on kindlustada metroo töökindlus enne selle kasutuselevõttu.
Testsõitude viibimine lükkub omakorda edasi metrooliini avamist. Länsimetro esimene järk Helsingi Ruoholahtist kuni Matinkyläni pidi esialgse kava kohaselt kasutusele võetama tänavu suvel.
