OHMYGOSSIP — Soomes saab üha rohkem inimesi masenduse tõttu töövõimetuse, mis läheb riigile maksma üle miljardi euro aastas. Varem vähenes igal aastal töövõimetuspensionäride hulk, aga viiastel aastatel on langus seisma jäänud. Ärevaks teeb see, et möödunud aastal kasvas vaimse tervise, peamiselt masendusega seotud töövõimetuste hulk, vahendab Iltalehti.
Möödunud 2016. aastal olid pooled töövõimetused Soomes seotud vaimse tervisega.
Praegu 48-aastane Ritva jäi masenduse tõttu ajutise töövõimetuspensioni peale 43-aastaselt. Ta ise ütleb, et parema raviga oleks saanud ta töövõimet parandada. Ta küll proovis mõnes kohas töötada, aga see ei õnnestunud. Nüüd määrati talle 48-aastaselt püsiv töövõimetus. Niipea, kui talle pension määrati, lõppes ka masenduse ravi.
Nüüd tegutseb Ritva vabatahtlikuna. Ent ta tunneb, et on ühiskonna jaoks lootusetu juhtum.
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
OHMYGOSSIP —Soome sisseränne lõi möödunud 2016. aastal absoluutse rekordi, kui sisse rändas kokku 34 905 inimest. Möödunud aasta sisseränne oli 21% võrra suurem kui varasemal aastal, edastab Statistikaamet. Migrantide arv lõi 2013. aasta rekordi ligi 3000 võrra.
Soomest väljaränne on samuti suurenenud, aga mitte nii palju kui sisseränne. Soomest läks välismaale 18 082 inimest, 11% enam kui aasta varem.
Soome netomigratsioon oli 2016. aastal 16 823 inimest, 35% enam kui aasta varem.
Sisserändajatest 78% olid välisriigi kodanikud, väljarändajatest 59% olid Soome kodanikud.
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
OHMYGOSSIP – “Soome ja Eesti juudi kogukond on küll suures plaanis väga pisike, ent kasvab. Rõõm on tõdeda, et kultuuriüritusi väisab aina enam kohalikke juute,” räägib Põhjamaid ühendavate suurportaalide NordenBladet ja OHMYGOSSIP-lehtede asutaja ning Iisraeli meedia suursaadik Skandinaavias Pr. Helena-Reet Ennet.
“Olen üle kümne aasta olnud tunnistajaks, kuidas Eesti Juudi Kogukonna eesotsas tegutsev Eesti pearabi Hr. Šmuel Efraim Kot teeb oma tööd äärmise pühendumisega. Ta on filigraanselt ära õppinud nii vene kui eesti keele, ning tema juhendusel on kohalik juudi kogukond taas n-ö õitsele löönud. Rabi Kot on teinud ära väga suure töö. Kuigi Eesti juudi kogukond on peaasjalikult venekeelne, on ta suutnud ehitada silla, mis ühendab kõiki Eestis elavaid juute – nii eesti, vene, heebrea kui ka inglise keelt rääkivaid juudi kodanikke ning usklikke. Rõõm on tõdeda, et juudi tähtpäevi ning kultuuriüritusi väisab aina enam kohalikke juute.”
“Ka teiste Skandinaaviamaade juudi kogukondade tegevus on viimastel aastatel näidanud tõusutrende. Iisraeli suursaatnond Soomes korraldab regulaarselt informatiivseid vastuvõtte juute ning juudi kultuuri siduvatele ja toetavatele kõrgetele ametnikele ning juudi kogukonda ja kultuuri toetavatele ja arendavatele inimestele. Värske Iisraeli suursaadik Eestis ja Soomes, Hr. Dov Segev-Steinberg on lühikese ajaga suutnud kaasata pea terve Skandinaavia meedia ning osavalt läbi peenete ja väljapeetud meediaürituste juhtinud tähelepanu olulistele Põhjamaade juudi kogukonda puudutavatele teemadele. Aktiivselt osalevad Soome juudi kogukonna üritustel ka Aukonsul Hr. Fredrik Ekholm, Finland-Israel Trade Association´i direktor Hr. Esa Virtanen ja Hr. Deiv Salutskij ning hiljuti Soomest taas Iisraeli läinud dipomaatilise missiooni asejuht Pr. Arezoo Hersel. Samuti paistavad aktiivselt silma VOIS (Voice of Israel in Scandinavia) juhid Pr. Mila Kadosh ja Hr. Felix Noibar, kes pea üheltki juudi kogukonna ürituselt ei puudu. Aktivsete liikmete ning Iisraeli sõprade nimekiri on pikk!”
“Väga aktiivselt edendab ja toetab juudi kogukonna ning Iisraeli tegevust Skandinaavias ka Iisraeli Valitsuse Turismibüroo Rootsis, olles esindatud kõikidel suurematel Põhjamaade messidel ning pidades sidet nii peavoolumeedia kui Põhjamaade parimate blogijatega.”
Eesti pearabi Mr Šmuel Efraim Kot
Iisraeli suursaadik Eestis ja Soomes, Mr Dov Segev-Steinberg ja konsul Mrs Michal Cohen
Finland-Israel Trade Association (FITA) peadirektor Mr Esa Virtanen
VOIS (Voice of Israel in Scandinavia) juhid Mr Felix Noibar ja Mrs Mila Kadosh
Aukonsul Mr Fredrik Ekholm
Endine dipomaatilise missiooni asejuht Mrs Arezoo Hersel
NordenBladet & OHMYGOSSIP-lehtede juht Mrs Helena-Reet Ennet
Lag baOmer 5777. Eesti pearabi Mr Šmuel Efraim Kot
OHMYGOSSIP – Kruununhaka (rootsi keeles Kronohagen; soome kõnekeeles ka Krunikka ja Kruna) on linnaosa Helsingis Vironniemi piirkonnas Helsingi kesklinna moodustava poolsaare kirdeosas. Selle läänepiir on Unioninkatu ning lõunapiir on Pohjoisesplanadi lõik, mille vastas on Kauppatori. Ülejäänud osas piirneb see merega (Pohjoisranta idas ja Siltavuorenranta põhjas). Kallio linnaosaga ühendab Kruununhakat sild üle Siltavuorensalmi.
Linnaosa pindala on 0,57 km². Elanike arv on 7202 (1. jaanuar 2014). Soomlasi on elanike seas 83,5% ja rootslasi 10,9%.
Kruununhaka vanemas osas on ampiirstiilis ehitatud Senati väljaku ümbrus ning Pohjoisesplanadi ja Aleksanterinkatu vaheline ala. Linnaosale iseloomulikud on neist põhjas asuvad 20. sajandi alguses ehitatud juugendstiilis elamud Liisankatu ümbruses. Kruununhakas asuvad muu hulgas presidendiloss, Riiginõukogu hoone, Helsingi toomkirik, Bocki maja (vana raekoda), Burtzi maja, Helleniuse maja, Helsingi raekoda, Soome Pank, Säätytalo, Ritarihuone, Helsingi Ülikooli peahoone ja teisi ülikooli hooneid ning mitmed prestiižikad büroohooned. Liisankatul on Sibeliuse gümnaasium, üks Soome tuntumaid gümnaasiume. Üks vähestest algse puithoonestuse jäänustest on 1818 ehitatud kodanikumaja Ruiskumestarin talo, kus on muuseum. Idarannal on Pohjoisranta, selle lähistel on maismaaga tammi kaudu ühenduses olev väike saar Tervasaari, kus on park.
Kruununhaka alale toodi linn 1640. aastal. Algusest peale olid elanike seas linna- ja riigiametnikud. Linnaosa teenindab Helsingi Ülikooli metroojaam.
Linnaosa on nime (‘Kroonukoppel’) saanud praeguse Rauhankatu piirkonnas kunagi paiknenud kroonu suurtükiväe hobuste karjamaa järgi. Veel 18. sajandi alguses jäi see linnast väljapoole, tänapäeval aga kuulub peaaegu kogu tollane linna territoorium Kruununhaka linnaosa alla.
Kruununhaka tänapäevane tänavavõrk sündis Johan Albrecht Ehrenströmi generaalplaanis aastal 1812; ainult mõned linnaosa lõunapoolsemad tänavad olid olemas juba Rootsi võimu ajal. Ka tänavanimed on antud 1820. ja 1830. aastatel ning ainult mõned tänavad on hiljem uued nimed saanud. Suur osa tänavaid on nime saanud Romanovite keiserliku perekonna liikmete järgi. Kõige vanemat praeguseni säilinud tänavanimed on Unioninkatu ja Liisankatu, mis Venemaa keiser Aleksander I kinnitas visiidil Helsingisse aastal 1819.
Tänavate nimed on Aleksanterinkatu, Hallituskatu, Helenankatu, Katariinankatu, Kirjatyöntekijänkatu, Kirkkokatu, Kristianinkatu, Kruununhaankatu, Kulmakatu, Liisankatu, Maneesikatu, Mariankatu, Maurinkatu, Meritullinkatu, Oikokatu, Pohjoisranta, Rauhankatu, Ritarikatu, Siltavuorenpenger, Siltavuorenranta, Snellmaninkatu, Sofiankatu, Unioninkatu, Vironkatu ja Välikatu.
OHMYGOSSIP toob teieni kevadise galerii Kruununhaka idarannikust, Pohjoisranta ümbrusest:
OHMYGOSSIP — Helsingi kesklinna kai äärde saabus täna hommikul moodne Rootsi sõjalaev HMS Härnösand. Laevaga tuli Helsingisse töövisiidile Rootsi mereväe juhataja admiral Jens Nykvist.
HMS Härnösand on üks Visby-klassi korvettidest, mis on Rootsi ühed kõige moodsamad sõjalaevad. Laevadel on kate, mis teeb nad raskesti avastatavaks. Laeva relvastuse hulka kuuluvad meretõrjeraketid, vahendab Helsingin Sanomat.
HMS Härnösand on nime saanud sellenimelise valla järgi Rootsi idarannikul, umbes Vaasa vastas. Kroonprintsess Victoria õnnistas laeva 2004. aastal.
Korvetid on väiksema suurusega sõjalaevad. Soome mereväel on plaanis Rauma tehases ehitada aastatel 2019-2014 kokku neli korvetti. Laevade ehitus läheb maksma kokku 1,2 miljardit eurot, sellest poole moodustab relvade maksumus.
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
OHMYGOSSIP — Kesk-Soome kohus mõistus 9 aastaks ja 6 kuuks vanglasse mehe, kes tappis möödunud aasta suvel oma naabri valju muusika tõttu. Süüdi mõistetud Äänekoski elanik, 66-aastane Kari Huovinen peab lisaks tasuma ohvri lähedastele hüvitist kannatuste eest ning matusekulud, vahendab Iltalehti.
Kohtu andmetel tappis Huovinen 34-aastase naabrimehe lüües teda kaks korda pussiga rindu ja kõhtu. Lisaks oli ohvrit muul moel vigastatud. Jaanuaris tehti mehele psühhiaatriline ekspertiis, mis tunnistas mehe süüdivaks. Eeluurimisel oli Huovinen öelnud, et tahtis naabri vaigistada. Kohus otsustas Huovineni vahi alla jätta ja ta viiakse karistust kandma Kuopio vanglasse. Kohtuotsust on võimalik edasi kaevata.
Huovinen on ka varem vägivaldsusega silma paistnud. 2005. aastal mõisteti ta surma põhjustamise eest 6 aastaks vangi. Huovinen ütles kohtus, et tappis naabrimehe enesekaitseks. Naabrimees oli tulnud talle noaga kallale. Enne seda oli ta naabri oma korterisse kutsunud, et arutada naaberkorterist kostva valju muusika üle. Tapmine toimus köögis, aga tapariista pole leitud.
Naabri surnukeha oli korteris kaks ööpäeva. Huovinen ütles kohtus, et keeras laiba vaiba, prügikoti, teki ja kalavõrgu sisse. Siis viis ta laiba sõiduauto järelkäruga Äänekoskis asuvale Matilanvirra sillale ja viskas sealt vette. Jälgede peitmiseks pani ta laibale raskuseks kive ning pesi köögi verejälgedest puhtaks.
Kohtu andmetel toimus tapmine 27. augustil. Ohvri lähedased ei saanud temaga ühendust alates 26. augustist. Tapetud meest otsisid nii politsei kui lähedased. Surnukeha tõsteti Matalanvirrast välja 5. septembril, kui Huovinen oli asukoha ette näidanud.
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
OHMYGOSSIP — Soome avab gaasituru 2020. aastal, kui valmib Soome ja Balti riikide vaheline gaasitoruühendus Balticconnector ning väheneb oht, et gaasi hind võiks turu avanemise järel soomlaste jaoks kerkida. Vastava eelnõu esitas valitsus täna parlamendile, teatas töö- ja majandusministeerium.
Seni on Soome kasutanud ligi 40 aasta vältel Venemaalt gaasitoru kaudu tulevat gaasi. Turu avamine võimaldab lisaks kasutada biogaasi ja veeldatud maagaasi LNG-d. Lisaks valmib Leedu-Poola gaasiühendus, mille kaudu tuleb gaas Kesk-Euroopast.
Uue seaduse järgi lahutatakse teineteisest gaasivõrgud ja gaasi müük. See tagab, et gaasivõrk kohtleb kõiki gaasi edasimüüjaid ühtemoodi. Samal ajal avanevad uued võimalused gaasi alal tegutsemiseks ja gaasi edasimüümiseks.
Eesmärk on ka maagaasi konkurentsivõime parandamine. Seaduses nähakse ette piirangud nii gaasi kui elektri hinna tõstmisele. Toodete hinna osas teeb järelvalvet energiainspektsioon.
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
OHMYGOSSIP — Finnair värbab aasta jooksul 350 stjuardessi ja stjuuardit. Aktiivne värbamine jätkub järgnevate aastate jooksul. Lisaks vajab ettevõte piloote, kelle värbamine algab sügisel, vahendab Yle. Ettevõte kasvab kiiresti, mis on kaasa toonud ühe suurema töötajate värbamise Soomes.
Finnairi personalijuht Eija Hakakari ütles, et paari viimase aasta jooksul on Finnair võtud tööle ligi 1000 inimest.
Finnair võtab inimese tööle nii täis- kui osalise-ajaga.
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
OHMYGOSSIP — Soome suurim finantsgrupp, ühistupanku ühendav OP-grupp hakkab Helsingis pakkuma autode väikerenti, kus autot on võimalik mobiili kaudu rentida kasvõi minuti kaupa. Rendiauto saab võtta tänava äärest ja jätte tänavale nagu seni on toiminud jalgrattarent.
Teenuse nimi on DriveNow ja seda saab kasutada mobiiliäpi kaudu, vahendab Helsingin Sanomat. DriveNow kuulub kahe peale autofirmale BMW ja rendifirmale Sixt. Mobiiliäpi abil saab auto broneerida, avada auto uksed ning siis saab kohe sõitma hakata. Kui sõidud tehtud, saab auto jätta mõnda avalikku parklasse. Enam-vähem sellisel viisil tegutseb Helsingis juba paar autode renditeenust. OP-grupp tuleb turule DriveNow teenuse ja 150 autoga. Valikus on 9 eri malli BMW-d ja Mini Cooperit. Kümme autot on elektrilised.
OP ostab BMW-lt autod, kindlustab need ära ja kasutab olemasolevat DriveNow teenust. Maksmise ja teenuse kasutamise eest Soomes vastutab OP. OP liiklus- ja terviseteenused on uus viis teenindada ettevõtte klientidest osanikke. Neist teenustest võib pikapeale kujuneda omaette äri. OP tervisekeskuste võrgustik on laienenud üle terve Soome. Liikluse osas alustas ettevõte möödunud aasta lõpus elektriautode rentimist.
DriveNow teenus hakkas tööle täna ja autod ilmuvad tänavatele paari nädala jooksul. Tegevuspiirkond on Helsingi linn, Vantaa lennujaam, Espoo Otaniemi ja Leppävaara. Kasutamine maksab 57 senti minut. Kasutajaks registreerumine on esimesel kuul tasuta, sealt edasi 30 eurot.
Autot pole vaja tankida ega pesta, kõik kuulub minutimaksu sisse. Kindlustuse 1000-eurose omavastutuse saab alandada 350 euroni, kui maksta lisaks 1,5 eurot ühe sõidukorra kohta. Kui bensiini või elektrit napib, võib ise tankida ja saada selle eest 20 minutit tasuta lisaaega. Igas autos on tanklakaart. Muul juhul tegelevad tankimise ja laadimisega DriveNow töötajad ise.
Teenus on teistes riikides juba end õigustanud, näiteks Berliinis on kasutusel 1300 autot, ütles DriveNow Finlandi juht Timo Valtonen. Praeguses seisuga tegutseb DriveNow 11 linnas.
Helsingi linnas on teenusel sõlmitud kokkulepe elanike parkimiskohtade kasutamiseks. Kasutusel on ka muid parkimiskohti ja lennujaams eraldi tähistatud kohad.
Auto võib kasutamise ajal vahepeal seisma jätta ja siis edasi sõita. Seisuajal on tasu 30 senti minuti eest. Argipäeva öödel võib kasutusel oleva auto seisma jätta tasuta. Tulevikus saavad teenuse soomlastest kliendid kasutada teenust ka välismaal.
Aasta tagasi alustas Helsingis 30 autoga analoogne teenus GoNow. Lisaks tegutseb Ekorent, mis pakub ainult elektriautosid. Teenuse Shareit Blox Car kaudu on võimalik rendile anda oma isiklik auto. Teenus Whim ühendab sõidukaardi, autorendi ja sõidujagamisteenuse.
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
OHMYGOSSIP — Pirkanmaa kohus andis loa vangistada keskealine Tampere mees, keda kahtlustatakse laste korduvas seksuaalses ärakasutamises. Politsei võttis mehe kinni esmaspäeval, vahendab Ilta-Sanomat. Politsei info kohaselt toimus laste ärakasutamine kaheksal korral Ida-Tmperes tänavusel aastal ühes privaatses kohas. Rohkem kahtlusaluseid ei ole.
Kuriteo ohvreid on mitmeid. Politsei peab võimalikuks, et ohvreid võib uurimise käigus veel juurde tulla. Laste iga ja toimunu asukohta ei avalikustata, et kaitsta lapsi ja nende lähedasi.
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
OHMYGOSSIP — Soomes on muutunud igapäevaseks mootorsõidukitel politsei eest põgenemised ning ohtlikud tagaajamised. Politseile teeb selline asi muret. Mootorsõidukite puhul on tavaline, et nad ei peatu politsei märguande peale, vaid sõidavad edasi, vahendab Ilta-Sanomat. Tagaajamised on muutunud igapäevasteks. See seab aga suurde ohtu ülejäänud liiklejad.
Tavapäraselt on põgenemise põhjus kas alkoholijoove või juhtimisõiguse puudumine. Samuti põgenetakse siis, kui turvavöö on lahti, midagi varustuses puudu või on oht saada kirja kolmas rikkumine.
Tähelepanuta jäetakse aga asjaolu, et peatumismärguande peale peatumata jätmine ning sellele järgnev eluohtlik kihutamine toob kaasa veelgi rangema karistuse.
Põgenejatest enamus on noored mehed. Tavaliselt on nad sõiduautos üksi. Üle poole neist on joobes olekus.
Politsei märgib, et põgenemine on ohtlik juhile endale, taga ajavale politseinikule kui ka teistele liiklejatele. Õnnetusse satub enamasti põgeneja ise.
Politseil on õigus põgenev sõiduvahend peatada kas tee peale laotatava naelmati ehk nn siiliga või autoga rammides. Samuti võib politsei jälitamisest loobuda, kui sellega kaasneb suur oht teistele liiklejatele. Kui politsei loobub jälitamisest, siis tehakse põgeneja isik kindlaks muul moel. Osal juhtudel tuleb sõiduk peatada enne, kui ta muutub ohtlikuks teistele liiklejatele.
Avafoto: Helsingi (OHMYGOSSIP/ Helena-Reet Ennet)
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
OHMYGOSSIP — Soome president Sauli Niinistö on Tallinnas 13. mail toimuva Lennart Meri konverentsi peakõneleja. Lisaks kohtub Niinistö Eesti presidendi Kersti Kaljulaidiga, edastab Soome presidendi kantselei.
Lennart Meri konverents käsitleb käesoleval aastal läänemaailma julgeolekuküsimusi ja nende lahendamist. Konverentsi pealkiri on Darkest Just Before the Dawn? (Kõige pimedam enne koitu?). President Niinistö käsitleb oma kõnes rahvusvahelisi julgeolekuküsimusi Soome vaatevinklist.
Lennart Meri konverents on iga-aastane välis- ja julgeolekupoliitika alane kohtumine. Konverentsi korraldab Eesti tegutsev Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus. Lisainfot leiab konverentsi veebist.
Avafoto: Sauli Niinistö (OHMYGOSSIP)
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
OHMYGOSSIP — Lõuna-Soomes Järveläs elav 66-aastane pensionär Heikki muutis oma toitumist, võttis aastaga kaalus poole alla ja suudab nüüd lõuga tõmmata. Mees räägib, et toiduvalikul oli kõige suurem roll kaalulanguse juures, vahendab Iltalehti. Meest vaevanud põlveprobleemid on kadunud.
Veel 13 kuud tagasi kaalus Heikki poole rohkem. Aastaga kaotas ta kaalus 55 kilo ja vööümbermõõt vähenes 32 cm. Kõige suurem probleem hetkel on suureks jäänud rõivad. Mees naerab, et õmblusmasin läks katki, kui ta hakkas oma riideid väiksemaks tegema. Poole kergemana tunneb mees end väga hästi. Kord proovis ta, kuidas lisakilodega oli. Ta võttis selga 20-kilose koti ja ei jaksanud rohkem kõndida kui kilomeetri, siis tuli tagasi koju. Ülekaaluga vaevasid meest põlveprobleemid, nüüd on need ajalugu. Nüüd teeb ta mitu korda nädalas kepikõndi ja on proovinud muudki. Näiteks suudab ta 5-6 korda lõuga tõmmata ning teha 30 kätekõverdust. Ta suudab käed maha panna ilma põlvi kõverdamata ja seda peaaegu 67-aastaselt!
Varem Heikki üldse taimetoitu ei söönud, aga nüüd on taimetoit tema põhiline toit. Varem sõi ta päevas ära terve saia ning jõi kulinal piima peale. Samuti maitsesid talle küpsised. Nüüd on mees jahutoodetest ja piimast loobunud. Kartuli asemel eelistab ta bataati. Lisaks sööb palju kala, kana, köögivilju ning pajaroogi ja suppe. Tema lemmik on pada, kus on bataat, kana ja kaalikas. Heikki on loobunud punasest lihast. Varem 120-kilosena sõi ta liha iga päev, nüüd haruharva. Mees imestab, et toidusedelit muutes on kadunud näljatunne toiduaegade vahepeal. Kui toiduvalik on õige, siis pole vahepeal midagi näksida vajagi. Kui nälg näpistab, sööb ta puuvilju.
Heikki räägib, et sööb kolm korda päevas: hommikul putru, lõuna ajal sooja toitu ning õhtul tumedat leiba ja kohvi. Just selline toit on talle kõige parem. Hekki märgib, et just toidusedeli muutmine aitas tal kaalust alla võtta. Regulaarne liikumine on olnud tähtis, aga mitte peamine. Kaalulangus on meest sedavõrd muutnud, et tuttavad ei tunne teda enam äragi. Osa lähedasi on juba mures tema kaalu pärast. Mees naerab, et naise arvates on ta juba nii kõhn, et varsti kukub kokku. Ta on üritanud kaalu tõsta, aga see enam ei õnnestu. Ta on söönud šokolaadi ja jäätist, et kaal 70 kg peale tõsta, aga kaal ei tõuse.
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
OHMYGOSSIP — Soome mees suri kinnivõtmisel pärast elektrišokirelva kasutamist. Ligi 30-aastase mehe surma kohta ei algatata eraldi uurimist. Helsingi prokuratuuri info kohaselt pidas politsei mehe kinni jaanuarikuus Vantaal Varistos. Politsei märkas Vihti poole suunduva Vihdintie ääres peatunud autot, vahendab Helsingin Sanomat.
Kui politseinikud läksid autole lähemale, siis jooksis juht eemale tee peale. Seepeale peatas politseipatrull mehe „tema enda turvalisuse tagamiseks”. Politsei kasutas mehe peatamiseks gaasi ja elektrišokirelva. Elektrišokirelv polnud meest siiski tabanud ja mehe surma põhjus jäi selgusetuks.
Selgusetuse tõttu politseinikke surma põhjustamises ei süüdistatud.
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
OHMYGOSSIP — Soomekeelne SSS-Raadio Eestis vaidlustab raadiolubade andmise konkursi tulemuse sarnaselt Eesti Meedia ASiga, mis selle vaidlustas, tuues põhjuseks ebapädevuse otsuse tegemisel. SSS-Raadio toimetaja Tapio Reini kinnitas, et asi on kavas vaidlustada, kuna raadiojaamad ei peaks kannatama ebapädevate otsuste tõttu ja ootama mitu aastat järgmist võimalust.
Reini ütles, et vildakalt tehtud otsuse tõttu kannatamist võib võrrelda olukorraga, kus inimene tellib puusepalt laua ja kui selgub, et üks jalg on teistest lühem, ütleb puusepp, et teeb kahe aasta pärast uue jala.
Sarnaselt soomekeelse SSS-Raadioga levipiirkonna konkursil sageduseta jäänud Eesti Meedia AS vaidlustas Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) otsuse Tallinna halduskohtus ning loodab hakata levitama eestikeelset raadioprogrammi Ida-Virumaal.
TJA tunnistas märtsi keskel Harjumaa levipiirkonna konkursil parimaks Äripäeva Kirjastuse ASi taotluse ning Ida-Virumaa levipiirkonna konkursil parimaks OÜ Huumor taotluse programmiga „Jumor FM”. Harjumaal taotles luba peale Äripäeva veel SSS-Raadio ning Ida-Virumaal kolm pakkujat programmidega „Raadio Volna”, „Raadio Elmar”, „Russkoje Radio”, „Retro FM” ja „DFM”.
„Taotlusi hinnati vastavalt kultuuriministri sätestatud kõrvaltingimustele, mis seadsid eelise päevasel ajal rohkem sõnasaateid, levipiirkonna elu kajastavaid saateid ja eesti autorite teoseid pakkuvale programmile,” märkis TJA märtsis.
„TJA langetas otsuse punktisüsteemi kasutades, mis pole aga läbipaistev ja ei selgita, milliste kriteeriumide järgi üht pakkumist teisele eelistati,” rääkis Eesti Meedia sisu- ja programmidirektor Hanno Tomberg BNS-ile.
Eesti ringhäälingute liidu juht Toomas Vara on öelnud ERR-ile, et TJA lubadekomisjon ei ole pädev hindama ringhäälinguloa taotlusi, sest koosneb valdavalt inseneridest, kes ei oma raadio- või teleorganisatsiooni juhtimise kogemust ega suuda seetõttu hinnata taotluste programmi ja majanduslikku jätkusuutlikkust. Seetõttu on lubadekonkurss muutunud iludusvõistluseks, kus plusspunkte saab ilusa jutu, mitte aga tugeva sisu ja jätkusuutliku äriplaani eest.
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
OHMYGOSSIP —Ligi kolm nädalat kadunud olnud Espoo naine leiti surnult mere äärest. Politseinikud leidsid surnukeha eile, kolmapäeval. Lääne-Uusimaa politsei avaldas 58-aastase kadunud naise pildi möödunud nädalal. Naine oli Espoost Matinkyläst kaduma läinud pühapäeval, 23. aprillil.
Politsei suunas oma otsingud Lõuna-Espoosse mere äärde. Otsingutel osales Kaitseväe abiüksus.
Politsei ei kahtlusta naise kadumises ega surmas kuritegu. Asja uurimine jätkub tavapärases surma põhjuste väljaselgitamise vormis, mille sisu on salastatud.
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
OHMYGOSSIP — Iraaklaste poolt toime pandud seksuaalkuritegude arv kasvas Soomes möödunud aastal hüppeliselt. Lisaks on kõrge ka iraaklaste poolt toime pandud muude kuritegude arv. Esiteks on vägivalla kasvu põhjus selles, et 2015. aasta lõpus tuli Soome korraga ligi 20 000 Iraagi põgenikku. Enne seda elas Soomes iraaklasi ainult 7000.
Soome keskkriminaalpolitsei on teinud iraaklaste seksuaalkuritegude kohta uurimuse, mida seni on hoitud salajas, vahendab Helsingin Sanomat. Politsei uurimuse järgi elas Soomes 2016. aastal kokku 19 000 iraaklast, kelle hulgas on nii varasemad olijad kui uued tulijad. Analüüs näitas, et tuhande iraaklase kohta tuli 12,9 seksuaalkuritegudes kahtlustatavat. Number on suur ka afgaanidel – 10,9, ent afgaane on arvuliselt vähem. Suuruselt kolmas number on türklastel – 8,8. Soomlaste vastav number on 0,3.
Iraaklaste seksuaalkuritegude suurt arvu seletab osalt asjaolu, et enamus tulijatest on noored mehed. Seksuaalkuritegusid panevad ka soomlaste hulgas toime enamasti noored mehed vanuses 15-35.
Politsei analüüs näitab, et noorus pole ainus põhjus. Juba 2014. aastal paistsid iraaklased seksuaalkuritegudega silma. Tuhande 15-35-aastase iraagi mehe kohta oli 22 seksuaalkuritegu. Vastav näitaja soome meeste kohta oli 1,6.
Suurem osa iraaklaste poolte toime pandud seksuaalkuritegusid on toimunud tuttavate vahel privaatsel pinnal. Paljudel juhtudel on ära kasutatud ohvri heausksust või abitut olukorda, näiteks joobes olekut. Tüüpiline olukord on olnud jätkupidu pärast restoranis käimist. Vägistamisi on toimunud ka paarisuhtes.
Nn põõsavägistamisi tuleb Soomes ette haruharva ja need on harvad ka iraaklaste hulgas. Osa vägistamisi on toime pandud vastuvõtukeskustes. Politsei analüüs toob välja, et iraaklased on noori ahvatlenud seksile alkoholi abil. Sellisel juhul on tegemist lisaks vägistamisele veel lapse seksuaalse ärakasutamisega. Tänaval on seoses iraaklastega ette tulnud võõrastele naistele ligitikkumist ja nende ahistamist. Sellised ahistamise juhtumid on tavalised ühistranspordis ja ujulates. Politsei ülevaatest tuli välja ka see, et kuriteo ohvriks sattunud iraagi naised kaebusi ei esita, kuna nad kardavad peresisest vägivalda. Valdav osa kaebuste esitajatest on soome naised.
Asjatundjad väidavad, et iraaklaste toime pandud kuritegude põhjuseks on Iraagi olud. Iraagis on pikalt sõditud, mistõttu paljud noored mehed on üles kasvanud keset vägivalda. Osa tulijatest on ise sõjas osalenud. Paljudel tulijatest on katkised pered, Soomes aga sotsiaalne kontroll puudub. Põhjuseks on ka suhtumine naistesse, mis iraaklastel on teistsugune kui Soomes tavaks. Iraagis kasvatatakse poisse ja noormehi üles teadmisega, et neil on suuremad õigused kui naistel. Naised ja mehed pole Iraagis võrdsed ka seaduse mõistes. Nüüd on mehed sattunud Soome ja arvavad, et neil on samad õigused.
Asjatundjad väidavad, et sõjal ajal harjusid mehed Iraagis naisi vägistama ning see olukord pole muutunud pärast seda, kui ISIS Iraagis ameeriklastelt kontrolli üle võttis.
Paljud iraaklased, nii naised kui mehed on arvamusel, et abielunaine ei või üldse seksist keelduda. Teiseks pole Iraagis kurameerimise kultuuri, mistõttu paljud iraagi mehed saavad Soomes naistest valesti aru. Iraagis pole mehed harjunud nägema purjus naisi, mis võib samuti põhjustada vääritimõistmist.
Üks iraaklasest mees rääkis, et osa iraaklasi tuli Soome algul teadmisega, et nad on Soomes lühikest aega ning neil polnud kavatsustki võtta omaks Soome kombeid. Paljud noored mehed lähevad kuritegelikule teele, kuna neil pole midagi kaotada. Üks inimene võib panna toime palju kuritegusid ilma, et ta kohe kinni nabitaks. Soome karistusi kuritegude eest peetakse tühisteks.
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
OHMYGOSSIP —Soomet peetakse looduslikult väga puhtaks, aga sellele vaatamata on sadu järvesid, kus ei saa ujuda. Järvesid ründab sinivetikas, mistõttu on olukord väga hull ligi 300 järve puhul. Nüüd on hakatud järvedes vett puhastama kemikaalidega. Ühte Lääne-Soome järve paisati vee puhastamiseks ligi 200 tonni kemikaale, vahendab Helsingin Sanomat.
Näiteks Littoistenjärvi puhul oli olukord viimase 100 aasta kõige hullem. Suvel ei saanud järves enam üldse ujuda. Lieto ja Kaarina piiril asuva järve olukorda on varem püütud parandada kalapüügi ja hapniku lisamisega, aga sellest pole abi olnud. Nüüd paisati järve ligi 200 tonni kemikaali alumiiniumkloriidi, mis seob järvevees oleva fosfori. Kemikaal ja fosfor vajuvad järve põhja ja kinnituvad sette külge.
Soomes on kokku üle 300 halvas seiskorras järve ja veel sada järve, kus olukord on vahelduv. Littoistenjärvi suguse järve puhul, kus fosforireostus ei pärine väljastpoolt, näiteks põllumajandusest, vaid järve enda seest, saab kasutada järvevee keemilist töötlemist. Kui aga järve valgub fosforit väljastpoolt juurde, on kemikaali mõju lühiajaline. Littoistenjärvi puhul tuleb fosforit vette põhjasettest.
Soomes on kümneid järvi, mida saaks keemiliselt töödelda. Kuivõrd keemiline meede on kallis, valitakse see viimase võimalusena, kui enam miski muu ei aita. Keemiline puhastus maksab 200 000 euro ringis.
Alates 1990ndate aastate lõpust on nõnda keemiliselt puhastatud Soomes üle 50 järve. Esmajärjekorras puhastatakse järved, mis asuvad asulate läheduses. Kogu maailmas on keemiliselt puhastatud üle 100 järve.
Keemine töötlemine on väga tõhus, selle abil on võimalik vee fosforisisaldust vähendada üle 80% võrra.
Inimesele keemiline töötlemine kahjulik pole. Alumiiniumkloriidi lisatakse isegi joogiveele. Keskkonnale keemia samuti kahjulikku mõju ei avalda. See võib põhjustada mõningal määral kalade hukkumist, aga see on ka kõik. Kaldale uhutud surnud kalad korjatakse ära. Lindudele surnud kalade söömine kahjulik pole.
Järve vees võib olla töötlemise järel veidi valget hägu, aga see pole tervisele kahjulik.
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
OHMYGOSSIP – Tuntud Iisraeli moedisainer Mr. Elisha Abargel näitas Helsigis oma värsket loomingut. Moeshow toimus 09.mail House of Nobility palees (Ritarikatu 1) osana Iisraeli 69-nda Iseseisvumispäeva pidustustest, mil Iisraeli suursaadik Eestis ja Soomes, Mr. Dov Segev-Steinberg ning konsul Mrs. Michal Cohen korraldasid Iisraeli sõpradele, kõrgetele poliitikutele ning liidritele piduliku vastuvõtu.
Pidulised elasid moeshowle kaasa ning etteaste pälvis pika ja kõva aplausi. Elisha Abargeli loomingut näitasid soome modellid ning moeshow´l astus üllatusena üles ka Mrs. Vera Davidian Iisraeli saatkonnast.
Elisha Abargeli loomingut on võimalik soetada tema boutique´st “Elisha Abargel Boutique” (Lilenblum 20, 67132 Tel Aviv-Yafo, Israel) ning veebipoest: elisha-abargel.com
Alljärgnevalt toob OHMYGOSSIP teieni eksklusiivsed pildid moeshow´lt! Terve Iisraeli 69-nda Iseseisvumispäeva ürituse galerii leitate SIIT.
