OHMYGOSSIP — Soome võtab USA-lt üle Arktika Nõukogu eesistumise. Sel puhul viibib USA-s Alaska osariigis Fairbanksis välisminister Timo Soini. Arktika Nõukogu ministrite kohtumist Fairbanksis 10-11. mail veab USA välisminister Rex Tillerson. Kohtumisel allkirjastatakse Arktika Nõukogu riikide teadusalase koostöö kokkulepe, edastab välisministeerium.
Arktika Nõukogu liikmed on Põhjamaad, Venemaa, Kanada ja USA. Nõukogu töös osalevad ka Arktika põlisrahvaste esindajad. Eesistumine kestab kaks aastat.
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
OHMYGOSSIP — Vaasas elanud mehe ainus laps kaotas kohtus vaidluse isa päranduse pärast, mis läks ühele isa tuttavale abielupaarile. Isa suri 77-aastaselt ja põdes dementsust. Ta oli pere ja tütre juurest lahkunud juba 1960ndatel aastatel, vahendab Iltalehti. Mehe maja ja 75 000 eurot pangaarvetel läksid testamendi kohaselt abielupaarile. Kaotanud osapool maksab kohtukulud, mida oli kokku 42 322 eurot.
Vaasa mehel oli lisaks kaks venda, kellega ta eriti läbi ei käinud. Esialgu tegi ta testamendi ühe venna laste kasuks, aga pärast seda suhted halvenesid päranduse tõttu. Lõpuks tegi mees 70-aastaselt testamendi ühe tuttava abielupaari kasuks ning testamendi kinnitas üks audiitorfirma.
Testamendi järgi läks mehe Vaasa linna kinnistu koos hoonetega abielupaarile, majas olevad asjad aga jagamisele sugulaste vahel. Mehe ainust last polnud testamendis isegi mainitud. Mõni kuu pärast testamendi tegemist sai mees insuldi, paranes sellest, aga jäi dementseks. Juba varem oli ta põdenud diabeeti.
Mees suri 2012. aastal 77-aastaselt. Abielupaar oli mehele olnud toeks, nad tutvusid ühise sporditegemise käigus 1980ndatel aastatel. Oma tütrega mees ei suhelnud, nende teed läksid lahku pärast abielulahutust 1960ndatel aastatel.
Isa ja tütar kohtusid mõned korrad siis, kui mees oli juba dementne. Tütar tuli isa vaatama, kui kuulis tema sattumisest haiglasse.
Testamendi olemasolust sai keskealine tütar teada alles pärast isa surma, kui testament ette loeti. Seal sai teatavaks, et mehel oli kinnistu ja 75 000 eurot raha. Tütar andis mehe vara pärinud paari kohtusse ja palus tunnistada testament kehtetuks. Vaidlustamise põhjuseks oli toodud isa vaimne seisund ja et ta polnud testamenti tehes täie mõistuse juures.
Kohtus kuulati üle 12 tunnistajat, nende hulgas arst. Vennad rääkisid kohtus, et mees oli saamatu, kergesti mõjutatav ja teda ei saanud usaldada. Ühe venna väitel elas mees juba nö omas maailmas 2000ndatel aastatel ja kujutas ette, et oli hävituslendur.
Mehe tuttavad aga maalisid temast hoopis teistsuguse pildi: ta oli olnud omanäoline, loominguline, kapriisne ja tal oli tugev oma tahe. Mees oli vaid nädal enne surma olnud ühe tunnistaja suvilas külas ja ta ei paistnud üldse haige.
Tunnistusi andnud arst ütles, et tema arvates polnud mees nii haige, et ta poleks suutnud testamenti teha. Arsti arvates sai tema patsient väga hästi testamendist aru.
Esimese astme kohus ei andnud tütrele õigust. Ta pidi tasuma nii enda kui vastaspoole kulud, kokku 22 322 eurot. Tütar otsusega nõusse ei jäänud ja kaebas edasi. Ringkonnakohtus korrati laias laastus üle sama jutt. Ringkonnakohus täpsustas mõningaid nüansse, aga tegi põhimõtteliselt sama otsuse. Tütar pidi tasuma veel 20 000 eurot.
Päris ilma päranduseta tütar ei jää. Tal on õigus poolele surnud isa asjadest. Ka kohtutoimikust tuli välja, et päris ilma päranduseta isa tütart ei jätnud.
OHMYGOSSIP — Soome töötuid ootab ees suur muutus, mille kohaselt peab töötu kandideerima vähemalt 12 ametikohale, muidu jäetakse ta 60 päevaks toetusest ilma. Töötuid sunnitakse rohkem pingutama töökoha leidmise nimel. Tööotsimiskavade tegemine on kavas lõpetada. Vastava seaduseelnõu avalikustab valitsus reedel, vahendab Helsingin Sanomat.
Töötu peab kolme kuu jooksul kandideerima vähemalt 12 töökohale, et säilitada töötutoetus järgnevaks 60 päevaks. Algul oli plaanis tõsta kandideerimise nõue lausa 15 töökoha peale, aga seda arvu vähendati nõnda, et iga nädala peale jääks üks kandideerimine. Töötutele ei koostata enam tööotsimiskavasid ega viida läbi vestlusi, selle asemel peab töötu ise aktiivne olema. Vestlusi viiakse läbi siis, kui töötus venib pikaks. Töötu peab oma tegevuse kohta internetiteenuse kaudu aru andma vähemalt korra nädalas.
Alates 2019. aastast hakkavad töötutega tegelema maavalitsused. Maakondadele jääb kohustus pakkuda töötusega seotud teenuseid ja aktiviseerida pikaajalisi töötuid.
Praegu koostavad töötukassad ehk TE-esindused töötutele isikliku tööotsimiskava. Kui töötu keeldub talle pakutud töökohast või või käitub muul moel halvasti, siis on võimalik temalt võtta töötutoetus 15-90 päevaks.
Tööturuasutused peavad kavandatavat muudatust probleemseks ja rumalaks. Näiteks 12 töökoha nõue paneb töötud tegema fiktiivseid kandideerimisi, aga samal ei saa nad ametnikelt tugiteenuseid ja peavad omal käel toime tulema.
Töötute ja tööpakkujate kokkuviimiseks on kavas luua virtuaalne tööturuplats, kuhu töötud saaksid luua enda kohta profiili. Tööturuasutuste arvates võib selline muutus viia pakkumiste mõttetu kuhjumiseni ning tööandjad hakkavad töötajaid otsima tööturuasutuste asemel hoopis mujalt. Nõnda koguneb sellele virtuaalsele tööturuplatsile väga vähe pakkumisi.
Seaduseelnõu läbib kooskõlastusringi ja peaks jõustuma 2019. aasta algul.
OHMYGOSSIP — Praegu on eestlaste ja soomlaste omavaheline läbikäimine igapäevane, aga kahe riigi omavaheline viisavabadus hakkas kehtima alles 20 aastat tagasi, 1997. aasta 1. mail. See oli viis ja pool aastat peale Eesti taasiseseisvumist.
Praegu on mõlemad riigid Schengenis, mis tähendab ka piirikontrolli puudumist, ning suhted tihedamad kui kunagi varem.
Enne seda jõustus Eesti ja Soome vaheline viisavabadus 1927. aastal, mille katkestas Eesti okupeerimine 1940. aastal.
OHMYGOSSIP — Helsingi Länsimetro esimese etapi avamine lükkub tõenäoliselt järgmise aasta suvesse, kuna Helsingi ühistranspordiettevõtte HSL juhatus sai nõukogult loa korvata senikaua metrooliiklust bussidega. Metrooliikluse asemel korraldatakse bussiliiklus ka pärast 13. augustit, mil metrooliin pidi avatama, vahendab Yle. Bussiliinid on kasutusel kuni 2018. aasta suveni.
HSL-i juht Suvi Rihtniemi ütles, et bussid on käigus niikaua kui vaja. See, kui kaua metroo avamine täpselt edasi lükkub, selgub maikuu algul.
Länsimetro Oy koguneb edasiste plaanide arutamiseks käesoleva nädala reedel. Algsete plaanide kohaselt pidi Länsimetro avatama juba möödunud aasta augustis.
OHMYGOSSIP — Soome kaubandusühisuste keskliit SOK paneb kinni Prisma poed Lätis ja Leedus, kuna ei pea seal tegutsemise jätkamist turu olukorra tõttu võimalikuks. Prisma jätkab tegevust Eestis ja Peterburis, kus on kavas avada uusi poode.
Praegu on SOK-il Lätis kolm ja Leedus neli Prismat, vahendab Yle. Poed pannakse kinni juunikuus ning suve jooksul antakse ruumid üle rentnikele. Maikuu lõpus algab kauplustes tühjendusmüük.
OHMYGOSSIP — Postitöötajate streigi tõttu pole kõik inimesel veel kätte saanud maksuameti saadetud maksuteadet (veroilmoitus). Praegu peaks maksuteated juba inimestel olema käes ja need vajadusel tagasi saadetud, aga osa inimesi pole veel oma teadetki kätte saanud, vahendab Helsingin Sanomat. Nii on see maksuameti info kohaselt näiteks Kesk-Soomes, kuhu maksuteated jõuavad alles käesoleval nädalal.
Maksuameti info kohaselt on teadete hilinemise põhjuseks 1. maile eelnenud postitöötajate streik. Maksuamet on kõik teated õigeaegselt välja saatnud. Maksuteadetes muudatuste ja paranduste tegemise ning nende maksuametile tagasisaatmise tähtajad on 9. ja 16. mai. Maksuamet tuletab meelde, et maksuteates võib teha parandusi ja täiendusi ning selle edastada ka interneti teel isegi siis, kui paberil teade pole veel saabunud. Teine võimalus on see, kui helistada maksuametisse ja paluda saata uus teade. Number on 029 497 002.
OHMYGOSSIP — Venemaa peab Soomet ja Rootsit NATO liikmeteks, mille lennuvälju ja sadamaid on võimalik sõja korral kasutada, selgub Vene sõjaväe peastaabi ülema kindral Valeri Gerasimovi ettekandest nädala aega tagasi toimunud Moskva rahvusvahelisel julgeolkukonverentsil MCIS-2017.
Youtube’i keskkonda üles pandud videos räägib Gerasimov, et muidu väga rahulik ja stabiilne Euroopa muutub iga päevaga sõjaliselt üha ebastabiilsemaks piirkonnaks, kus suureneb sõjaliste kokkupõrgete oht. Sihikule on võetud Venemaa.
NATO tuumarelvade paigutus Venemaa ründamiseks. Kujutis: Youtube
Gerasomovi sõnul on Venemaa ja NATO suhted praegu kõige madalamal tasemel alates Külma sõja lõpust. NATO peab Venemaad kõige suuremaks sõjaliseks ohuks. NATO on suurendanud sõjalist kohalolekut Baltimaades, Poolas, Rumeenias ja Bulgaarias. Kohale on toodud ründeotstarbelised relvad. Samuti on NATO teinud ettevalmistusi tuumarelva kasutamiseks. Tuumapommid on valmis pandud Belgias, Itaalias, Hollandis, Saksamaal ja Türgis. Suurenenud on sõjaliste intsidentide tõenäosus.
Gerasimov tõi välja ka kübersõja ohu, mille puhul NATO-s rakendatakse samuti Washingtoni leppe 5. artikli põhimõtteid, kus küberrünnak ühe liikmesmaa vastu võib esile kutsuda laiaulatusliku sõjategevuse. Samas on küberründe puhul enamasti väga raske kindlaks teha selle ründe algset päritolu, mis tähendab, et sõjategevuse võib valla päästa mõni praktiliselt tõendamatu asjaolu.
Gerasimov ütles, et Läänes suureneb Vene-vastane infosõda, mille järgi praktiliselt kõik negatiivsed sündmused maailmas on Vene eriteenistuste või häkkerite kätetöö.
Gerasimov märkis, et suhteid annaks parandada läbi Vene-NATO nõukogu, aga seal puudub dialoog sõjaväelaste vahel. Sellise infosõja eesmärk on Gerasimovi väitel Venemaa mustamine ja Vene rolli vähendamine võitluses rahvusvahelise terrorismiga. See, et Euroopas võetakse maha Nõukogude sõjaväelastele püstitatud ausambaid on sellise infosõja otsene tagajärg.
Rahvusvahelise terrorismi vastu võitlemine on muutunud vastastikuse usaldamatuse õhkkonnas Gerasimovi sõnul väga keeruliseks. Näiteks toetasid kõik Euroopa riigid Süüria valitsusvägede ründamist pärast väidetavat keemiarelva kasutamist, kuigi puudusid tõendid, et seda relva kasutas Süüria valitsus.
OHMYGOSSIP — Soomes kavandatakse Euroopas unikaalset eraisiku pankrotti, millega saab korraga kõigist võlgadest vabaks. Asi käiks nii nagu firmade pankrotiprotsessis, kus müüakse maha kogu vara ja saadud summa jagatakse võlausaldajate vahel. Pärast seda saab inimene alustada puhtalt lehelt, vahendab Yle.
Eraisiku pankrot on Soome valitsuse idee, mis aitaks suurtesse võlgadesse mattunud maksevõimetuid inimesi, ütles Soome pankrotiombudsman Helena Kontkanen Yle hommiku-tv saates. Inimese varad müüakse ja saadud raha jagatakse võlausaldajate vahel.
Kontkanen ütles, et konkreetset kava veel välja töötatud ei ole. Praegu saab võlgades inimene taotleda kohtus eraisiku võlamenetlust. Võlamenetluse käigus müüakse samuti maha vara ja saadud summa jagatakse võlausaldajate vahel. Ent võlgnikul jääb üles järelmaksu kohustus, mille pikkus on enamasti kolm aastat. Selle kolme aasta jooksul teenitud tulu läheb võlgade tasumiseks, pärast seda on inimene võlgadest prii.
Kontkanen ütles, et planeeritav eraisiku pankroti võimalus oleks radikaalne uuendus. Sellist asja praegu kusagil mujal Euroopas ei ole, et pärast pankrotti saaks kohe võlgadest priiks. Üks takistus selle uuenduse puhul võib olla võrdsuspõhimõte, kus seaduse järgi tuleb kõiki kohelda võrdselt ja kellelegi ei tohi teha eelistusi.
OHMYGOSSIP —Soome omavalitsustöötajate keskmine kuutasu oli möödunud aastal 3036 eurot ja riigiteenistujatel 3826 eurot, selgub Statistikaameti ülevaatest. Palgasaajate arvu arvestav mediaantasu oli omavalitsustöötajatel 2772 eurot ja riigiteenistujatel 3539 eurot.
Omavalitsustes teenisid kõige rohkem omavalitsusjuhid, kelle kuutasu ulatus ligi 5000 euroni, kõige vähem tugipersonal, näiteks koristajad, kelle töötasu oli veidi üle 2000 euro.
Soome omavalitsustöötajate palgad 2016. aastal. Allikas: Statistikaamet
Riigiteenistujate puhul ulatusid juhtide palgad möödunud aastal üle 6500 euro, sõjaväelaste ja spetsialistide palgad üle 4000 euro, tugipersonali palgad aga algasid 2500 eurost. Kaks kolmandiku riigiteenistujatest on spetsialistid. Palganumbri sisse on arvestatud põhipalk ja lisatasud, aga seal pole ületunnitasu, puhkuseraha ja tulemustasusid.
Riigiteenistujate palgad Soomes 2016. aastal. Allikas: Statistikaamet
OHMYGOSSIP — Nõukogude aja lõpu Eesti-Soome kultuurivahetuse üks Soome-poolsetest korraldajatest Risto Vuorinen kritiseerib Soome 100 suurkontserti Tallinnas, kus ei esine ühtegi tolle ajastu Soome artisti.
Vuorinen toob välja, et kui Eesti poolt esinevad näiteks vanad staarid Tõnis Mägi ja Villu Tamme, siis Soomest puuduvad näiteks Miljoonasade ja Kolmas Nainen, kes käisid 1988. aastal esinemas Tartus ja Tallinnas. Lisaks külastasid Eestit sellised rock-kollektiivid nagu Tuomari Nurmio, Eppu Normaali, Hearthill, Ilona, Havana Black, SE-yhtye, Liisa Tavi ja Kadotetut. Ükski neist ei esine 10. juuni õhtul Tallinnas.
Vuorinen märgib, et Soome poolt on esinejate valik väga ühekülgne. Kontserdi korraldajad on keeranud selja sadadele muusikutele, nende mänedžeridele ja tehnilisele personalile, kes ehitasid Eesti-Soome silda ajajärgul, kui see oli väga keeruline. Siis näiteks polnud juttugi sellest, et sellist kultuurivahetust võiks teha riigi toetusega nagu see toimub nüüd.
Vuorinen küsib, kas nõukogude ajal Eestis käinud Soome muusikud on välja jäetud teadlikult või on see juhuslik kokkusattumus ja teadmatus? Ta vastab ise, et nii ja naa. Nimelt on Soome poolelt nimekirjas vaid need artistid, kes on käinud Eestis esinemas pärast taasiseseisvumist.
Nii on Soome varasem rockmuusika jäänud varju. Teatakse Juice Leskineni ja Leningrad Cowboys’i esinemist Rock Summeril 1988. aasta suvel, aga vähem teatakse seda, et sama aasta algul käisid Eestis Soome grupid Miljoonasade ja Kolmas Nainen. Nad esinesid muu hulgas suletud linna Tartu spordihallis, kus tõid kokku hallitäie pealtvaatajaid, tuhandeid noori. Seda võis võrrelda Soome presidendi Urho Kekkoneni Tartus käiguga 1964. aasta märtsis. Samad grupid esinesid Tallinna jäähallis Soome-Eesti ühisprojekti „Noorte kultuurivahetus-Nuorison kulttuurivaihto” raames.
Paljuski tänu Soome rockmuusikute esinemisele Eestis pääsesid Eesti bändid esinema Soome. Näiteks 1988. aastal esines Seinäjoe Provinssirock’i festivalil Red Hot Chili Peppers’iga samal laval Eesti bänd Singer Vinger. Vuorinen oli tunnistajaks, kuidas Singer Vingeri kitarrist Mihkel Raud ostis esinemise honorari eest omale Marshalli kitarrivõimendi, mida tol ajal Eestis saada polnud.
Vuorineni jaoks on arusaamatu, et Soome 100 Tallinna kontserdi korraldajad ei pidanud vajalikuks tunnustada Miljoonasade tekstide autorit Heikki Salo’t, kelle laul Lapsuuden sankari aitas kunagi kultuurisildu ehitada. Vuorinen järeldab, et ju siis ei kuulu Juri Gagarin enam meenutamist väärt isikute sekka, kuna ta elas ja suri ning temast kirjutatud laul loodi nõukogude ajal. Vuorinen märgib, et kuigi Soome 100 idee on meenutada möödunut, on Tallinna kontserdi puhul üks osa ajaloost välja lõigatud.
OHMYGOSSIP — Fazeri uudistoode, Jaffa küpsised koos roheliste kuulidega ajas sotsiaalmeedia pöördesse. Küpsiste kohta ühe Turu toidupoe lehel ilmunud väike teade levis Facebookis kulutulena ja sai ligi 12 tuhat meeldimist ning üle kahe tuhande kommentaari.
Turus asuva Vähä-Heikkilä K-Marketi postituses oli kirjas, et Jaffa küpsised koos roheliste kuulide täidisega tulevad müügile jõuludeks, aga ühe sellise paki küpsiseid võib saada üks õnnelik, kes märgib selle meeldivaks.
Fazer tõi märtsikuus oma küpsiste tootmise Poolast tagasi Soome. Jaffa küpsised tulid müügile 1969. aastal. Rohelised kuulid on veelgi vanemad, neid hakati Fazeri tehases valmistama juba 1929. aastal.
OHMYGOSSIP — Vahetult enne jaanipäeva sulgeb uksed üks Soome paremaid söögikohti, Michelini-klassi restoran Chef & Sommelier. Restorani omanik ja kokk Sasu Laukkonen andis teada, et restoran on olnud edulugu 2010. aastast alates, vahendab Iltalehti. Restoran on edendanud Soome toidukultuuri, muu hulgas kohalike ürtide ja taimede kasutamisega toidu tegemiseks. Nüüd on kavas vana söögikoht sulgeda 22. juunil ja juba augustis avada samades ruumides Helsingis Huvilakatul täiesti uus söögikoht.
Remondiga kavatsetakse vana sisustus täiesti välja vahetada. Michelini tähtedest loobumine restorani omanikku muretsema ei pane, kuna see pole eesmärk omaette.
Uue söögikoha kohta ütles Laukkonen niipalju, et see on austusavaldus Soome 100. aastapäevale ja kohaliku toidukultuuri üle tuleb uhkust tunda. Klientidele on kavas pakkuda veel ehedamat toitu.
OHMYGOSSIP — Soome naine rabas tööd mitme koha peal ja magas vaid mõni tund ööpäevas, kuni süda ütles üles ja firma pankrot päästis elu. Joensuu ettevõtja, 43-aastane Riina Seppänen rabas tööd senikaua kuni tekkisid tõsised terviseprobleemid. Ta pääses hullemast, kui lasi oma restorani pankrotti, vahendab Helsingin Sanomat. Nüüd on naisel aega nii oma lapse kui tervisespordi jaoks.
Naine käis oma südameprobleemidega arsti juures ja arst ütles, et ta peab lahti saama oma stressiallikast. Naine algatas kõhklematult oma armsa ettevõtte, Joensuus tegutsenud Suraka baari pankrotimenetluse. Pinged vähenesid kohe ja südameprobleemid kadusid. Naise elu tegi läbi muutuse. Enne seda oli elu olnud nagu oraval rattas.
Enne pankrotti oli Seppänen rabanud kaks aastat järjest tööd kahe koha peal ning tööpäevad venisid 17 tunni pikkuseks. Ta ei jõudnud tegeleda ühegi hobiga ning tal polnud piisavalt aega oma 7-aastase tütre jaoks.
Seppänen ei kahetse midagi ja ei häbene pankrotti minekut. Vastupidi, ta peab oma ettevõtte loomist heaks õppetunniks.
Viis aastat tagasi töötas naine Joensuu tehnoloogiaettevõttes, kui ta avastas, et temast võiks saada marketingi- ja ekspordi-ala ettevõtja. Ta jättis oma töö ja rentis ettevõtjana ruumid Suraka baari vahetus läheduses. 1849. aastal ehitatud Surakka on üks Joensuu vanimaid ehitisi. Selle juures tegutseb käsitöö-alane Loomekvartal, aga seal oli ka tühje ruume. Koos teiste ettevõtjatega otsustas naine võtta kasutusele tühjalt seisnud hoovi ja rajada sinna söögikoha. Suraka baar avati koos kahe teise ettevõtjaga 2012. aasta sügisel.
Äri õitses ning firmas oli 12 töötajat: kokad, ettekandjad ja köögitöölised. Talveks osteti suur varikatus, mille alla mahtus korraga sööma 60 inimest. Esimene talv läks hästi, aga 2014. aasta suvi oli kehv ja äri kannatas. Samamoodi läks järgmisel suvel. Töötajate makse ei suudetud enam tasuda. Äripartnerid lahkusid- üks 2015. ja teine 2016. aastal. Seppänen proovis üksi hakkama saada, vähendades töötajate arvu ja kärpides kulusid.
Et oma eluga toime tulla, naasis Seppänen 2014. aastal ettevõtte kõrvalt vanale töökohale ja töötas seal klienditeeninduse juhina. Kogu vaba aeg kulus Suraka baari käigushoidmise peale, endale ta sealt viimased poolteist aastat palka välja ei võtnud.
Naise tööpäev algas kell 7 hommikul, kui ta viis restorani kaupa, siis läks palgatööle ja pärast seda kella neljast õhtul uuesti Suraka baari. Tööpäevad kestsid poole ööni.
Öösel sai naine magada vaid neli tundi, kuna ta pidi öösel tegema paberitööd ja hommikul vara minema baari koristama. Vabu päevi ei olnud. Selline hullumaja kestis kuni pankrotini.
Lapse isast oli Seppänen lahku läinud. Tütre sõidutamine kahe kodu vahel lisas veelgi pingeid, kuna isa elas 45 km kaugusel Joensuust. Tütar veetis palju aega isaga, kuna emal polnud tema jaoks aega. Lapse kannatused ja omaenda tervis olid peamised pankrotiotsuse põhjused.
Seppänen ei kurtnud väsimuse üle enne, kui tekkisid südamehädad. Energiat jätkus ja ta ei saanud ise aru, millises olukorras ta oli. Lõpuks, kui arst soovitas tal hoogu maha võtta, toimus mõtlemises muutus. Ta helistas võlamenetlejale ja ütles, et firma juhtimisest ei tule enam midagi välja. Võlamenetleja ütles selle peale, et naine on kõike proovinud ja peab nüüd kuulama oma südame häält.
Seppänenil oli pankrotiotsuse pärast häbi. Ta ei tahtnud valmistada Joensuu elanikele pettumust. Ta oli loonud inimestele ainulaadse kohtumispaiga, aga nüüd pidi sellest loobuma.
Pankrotiasi läks ruttu. Menetleja saatis avalduse kohtusse möödunud aasta novembris ja pankrot jõustus möödunud aasta 2. detsembril. Selleks hetkeks töötas firmas vaid kaks inimest.
Nüüd teeb Seppänen iga päev kaheksatunniseid tööpäevi ja kolmandik tema sissetulekust läheb pankrotivõlgade katteks. Oma 100-ruutmeetrise korteri oli ta ettevõtte loomise jaoks 2013. aastal maha müünud. Nüüd elab ta tütrega üürikorteris. Ta ei saa võtta uut laenu ega kasutada krediitkaarti enne kui vanad võlad on makstud. See võtab aega ligi viis aastat.
Naine räägib, et ei häbene, et tal on võlad. Ta mõtleb nii, et see on laen, mida ta tagasi maksab. Ettevõtjana õppis ta juurde palju asju majandusõiguse, kohtu tegevuse ja tööandjaks olemise kohta. Ta sai omale baaripidajana uue elukutse.
Enne pankrotti oli naine juba üle elanud ühe šoki. Ta sõitis lennukiga Helsingist Joensuusse ja hakkas ette kujutama, et lennuk kukub alla. Ta kirjutas valmis juba hüvastijätukirjad oma lähedastele, puhkes siis nutma ja nuttis terve tee tund aega. Joensuusse jõudes helistas naine oma tuttavatele ja nood soovitasid tal arsti vastuvõtule minna. Arsti juures anti rahusteid ja suunati psühhiaatriakeskusesse. Seppäsel oli klassikaline läbipõlemine ehk burnout. Liiga palju aastaid oli ta rühmanud liiga vähe puhates. Naine oli kurnatud. Pärast seda suunati ta haiguspuhkusele ja pandi rohud peale.
Rohtude abil sai magada üheksa tundi jutti. Naine toibus ja naasis kuu aja pärast tööle.
Pankrot ja sellele järgnenud elumuutus tõi naise ellu palju head. Tal on rohkem aega lapse jaoks, ta teeb regulaarselt sporti ja kohtub sõpradega. Tal on aega lugeda raamatuid ja mõelda maailma asju. Suhe rahasse on samuti muutunud. Kui tal oli enne mitu krediitkaarti ja ta ei vaadanud poes kauba hinda, siis nüüd on tihtipeale arvel vaid üks euro ja ta peab vaatama, kuidas järgmise palgapäevani välja vedada. Selline olukord lisab ellu palju loovust.
Naine räägib, et on õppinud seda, et kõige tähtsamad elus on teised inimesed. Rahal ja muul materiaalsel pole suuremat tähendust. Kõige tähtsam on see, et sinu ümber on sulle kallid inimesed ja sa suudad säilitada optimistlikku meelt.
Seppänen oli varem teisi abistanud ja nüüd saab ise abi. Pärast pankrotti on teda abistatud, näiteks üks töökaaslane on laenanud autot, teine pakkus Helsingi kontserdi pileteid.
Naine tunnistab, et armastas Suraka baari ja istus seal vahel õhtuti ning nautis vana maja soojust. Samuti märgib naine, et pole selline, kes kergesti alla annab.
OHMYGOSSIP — Kogu Helsingi metrooliiklus seisis täna hommikul ligi tund aega suitseva vaguni tõttu. Itäkeskuses läks üks vagun rikki ja hakkas suitsema. Kohale kutsuti päästjad, vahendab Iltalehti.
Itäkeskuse metroojaan suleti ja inimesed evakueeriti. Metroo hakkas uuesti tööle poole kaheksa ajal hommikul. Itäkeskuse metroojaam avati uuesti reisijatele. HSL-i teatel võib rongide graafikus esineda nihkeid.
OHMYGOSSIP — Soome kepphobuseharrastus on üha populaarsem mujal maailmas. Kokku on selle ala huvilisi juba 10 000 ringis. Hiljuti tegi Hollandi rahvusringhääling saate kepphobusevõistlustest Soomes Vantaal. Hollandi ajakirjanikke pani imestama asjaolu, et Soomes on selle ala harrastajaid juba 10 tuhande ringis. Soome meistrivõistlustel osales 200 inimest ja need korraldati juba kuuendat korda, vahendab Helsingin Sanomat.
Välismaal ollakse kepphobusespordist niivõrd suures vaimustuses, et seda peetakse juba päris spordiks. Selle ala harrastajate arv on samuti plahvatuslikult kasvanud. Samas peavad paljud inimesed seda ikka veel naljaks.
Alaga seotud eelarvamuste tõttu ei julge paljud harrastajad seda avalikult tunnistada ja tegutsevad salaja. Asjast on teadlikud ainult lähimad sõbrad ja perering. Sotsiaalmeedias tegutseb kinnine kepphobuste grupp.
Valdav enamus kepphobuse harrastajatest on tüdrukud, ent seal on ka poisse. Võistlustel on kaks ala: koolisõit ja takistussõit. Takistussõidus on takistuste kõrgus kuni 90 cm. Võitja valitakse välja veapunktide arvu ja aja põhjal.
Koolisõidus sõidetakse etteantud programmi järgi. Näiteks vaba programmi puhul valib võistleja ise muusika. Kohtunikud hindavad raja läbimist ja liikumist.
Koolisõit kestab üle nelja minuti ja see nõuab head füüsilist vormi, vastupidavust ja keha valitsemist. Kogu aeg peab jälgima kepphobuse liikumist, kuidas jalad tõusevad ja mis asendis on käed. Kõik peab välja nägema kerge ja vaevatu.
Kepphobuse juhendi välja töötanud Selma Vilhunen ütles, et kui algul paistab see ala ainult visuaalne, see tähendab hüppeid ja jalgade liikumist, siis pealispinna alt koorub välja tüdrukute loominguline väljendusoskus. Vilhunen avaldas lootust, et ka täiskasvanud võtavad noortest eeskuju ja kasutavad rohkem oma kujutlusvõimet – et kõigil oleks hobi, kus nad saavad end vabalt väljendada.
OHMYGOSSIP — Põlissoomlaste erakonna poliitik ja Eduskunta liikme Leena Meri assistent Petri Lehtinen süüdistab Merit ahistamises ja au haavamises. Lehtinen on teinud Hyvinkäält parlamenti valitud Leena Meri kohta kuriteoteate. Politsei asja lähemalt ei kommenteeri, vahendab Aamuposti.
Lehtinen süüdistab Merit ahistamises ja au haavamises. Lehtinen jäi möödunud aasta aprillis haiguspuhkusele ja pole sealt naasnud. Lehtinen märgib, et Meri võttis talt nii töö kui tervise. Piinamine kestis mehe väitel pool aastat. Lehtinen alustas Meri assistendina tööd 2015. aasta aprillis. Kuriteoteate tegi Lehtinen kuu aega tagasi.
Leena Meri ütles, et on kuriteoteatest teadlik ja lisas, et kuulis sellest meedia vahendusel. Ta peab süüdistust osaks valimisvõitlusest, kuna ta soovib kandideerida Põlissoomlaste erakonna juhiks ja parlamendi fraktsiooni esimeheks.
Ametivõimud Meriga veel ühendust võtnud ei ole. Parlamendis oli asi arutusel veebruaris. Märtsis valminud kirjalikus seletuses on märgitud, et tööandja polnud ebasoovitavast käitumisest teadlik. Meri kinnitab, et pole teinud seda, milles teda süüdistatakse.
OHMYGOSSIP — Kõigile Euroopa Liidu arstitudengitele avaneb võimalus teha praktikat Soomes, kuna valitsus tahab selliselt muuta kehtivat seadust. Eesmärk on, et Euroopa Liidu riigis arstiteadust õppinud tudengid saaksid Soomes teha ära oma praktika, mida neilt koolis nõutakse.
Muudatuse üheks põhjuseks on asjaolu, et paljud soomlased on asunud arstiks õppima välismaal. Kela õppetoetuste registri andmetel oli selliseid Soome üliõpilasi möödunud 2015-2016 õppeaastal kokku 250. Koolis nõutavat arstipraktikat saab praegu teha Rootsis, Taanis, Iirimaal, Itaalias, Leedus, Poolas ja Suurbritannias, edastas sotsiaal- ja terviseministeerium.
Praegu kehtiva seaduse järgi saavad välismaal õppivad tudengid Soomes oma praktikat teha piiratud kujul ja ajutiselt, kui nende õpingud algasid 2012. aasta jaanuaris või varem. Soomes praktika läbinud arstidel on võimalik Soomes arstina tööle asuda.
Seadusemuudatus kaotab Soomes arstipraktika tegemiseks kõik piirangud. Muudatuse eesmärk on tagada, et välismaale arstiks õppima läinud inimesed saaksid võimalikult ruttu Soome arstina tööle hakata.
OHMYGOSSIP — Tehnoloogiaettevõte Nokia koondab enne aastavahetust Soomes 200 töötajat. Enamus töökohti kaob Espoos, aga ka Oulus ja Tamperes koondatakse töötajaid. Töötajaid koondatakse online-äri valdkonnas ja tugistruktuurides, vahendab Yle.
Ettevõte on varem teatanud, et eesmärk on üle maailma kokku hoida kulusid 1,2 miljardi euro ulatuses. Nokial on Soomes ligi 6100 töötajat. Möödunud aastal koondas Nokia ligi 960 töötajat. Aastatel 2014-2015 Nokia töötajaid ei koondanud. Nokia müüs mobiiltelefonide tootmise üksuse 2014. aasta kevadel.
