NordenBladet —Helsingis Meilahtis algab järgmisel aastal Soome suurima haigla Siltasairaala ehitus. Haigla asendab senist Töölö haiglat ja peaks valmima 2023. aastaks.
Haigla ehituskonkursi võitis ehitusfirma SRV Rakennus Oy. Haigla ehitusmaksumus on 280 miljonit eurot. Ehitise üldpind on 68 690 ruutmeetrit ja kasulik pind 32 880 ruutmeetrit.
Uus haigla asendab Töölö haiglat ja osa olemasolevat vähihaiguste kliinikut. Ehitis ühendatakse olemasolevate haiglahoonetega Meilahtis.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Alo Jakin teenis pühapäeval (28.mail) Prantsusmaal sõidetud 1. kategooria ühepäevasõidul Boucles de l’Aulne – Chateaulin 19. koha.
Kaksikvõidu võtsid sellel Prantsuse karikasarja kuuluval sõidul FDJ ratturid – võidu noppis norralane Odd Christian Eiking ning 10 sekundit hiljem lõpetas sõidu teisena David Gaudu. Kolmanda koha teenis prantslane Laurent Pichon (Fortuneo – Vital Concept), vahendab Rattauudised.ee.
Jakin kaotas võitjale 40 sekundit ning sai 19. koha.
NordenBladet — Kergejõustikuklubi ViKe naiskond suutis viiendat aastat järjest kaitsta Eesti meistritiitlit, võites eile Pärnu rannastaadionil toimunud Eesti teatejooksude meistrivõistlustel 3×800 m jooksu.
Naiskonnas jooksid Tuule Sireli Mäe, Eleri Etverk ja viimases vahetuses Kelly Nevolihhin, kes ei ole saanud põlve vigastuse tõttu vahepeal võistelda ja tegi oma tänavuse esimese stardi välishooajal staadionil. Ta läbis 800 m ajaga 2.10, mis ei ole sugugi paha tulemus, arvestades, et tema isiklik rekord on 2.08. Täna sai Nevolihhin tagasiside arstilt, kes andis teada, et midagi hullu põlvega õnneks lahti ei ole ja ta saab edasi harjutada, vahendab Jooksja Jooksuportaal.
Kergejõustikuklubi ViKe treeneri Väino Kondoja sõnul on varasematel aastatel lisaks Kelly Nevolihhinile (ta on olnud kõik viis korda naiskonnas – toim.) võistkonnas kaasa löönud praegune triatleet Kaidi Kivioja, Egle-Helene Ervin ja Eleri Zadonski. Neist viimane on tõsi küll tervise tõttu praegu treeningutest eemal.
“Tänavu osales naiskonnas triatlonile üle läinud maratoonari Erkki Etverki tütar Eleri Etverk ja Tuule Sireli Mäe, kes harjutab Tartus Mägide juures. Kui on võistkondlike aladega tegemist, siis õnnestub meil alati naiskond hästi komplekteerida. Oleme 3×800 m teatejooksu alati tõsiselt võtnud ning mõtlesime, et kui neli korda oleme võitnud, võidame ka viiendat korda,” ütles Kondoja ajakirja Jooksja Jooksuportaalile.
ViKe on alati Eesti meistrivõistlusi tähtsaks pidanud ja väärtustanud. “Võistlejad saavad sealt ka hea positiivse laengu hooajaks,” lisas Kondoja.
Meeste 4×1500 m teatejooksus tuli suure eduga Eesti meistriks spordiselts Sparta koosseisus Ats Sõnajalg, Taavi Tambur, Raido Mitt ja Roman Fosti.
NordenBladet —Ligi kuu aja eest Soome metsa onni elama asunud 23-aastane sakslanna oli sunnitud lahkuma inimeste pahameele pärast.
Saksa üliõpilane Charlotte Arnswald, kes sõi Savo metsas vanu pohli ning maitses konni ja ritsikaid, on tänaseks nii metsast kui Soomest lahkunud, vahendab Yle. Algselt oli naisel soov metsas pikka aega, vähemalt terve suve vastu pidada. Tema metsa kolimine aga põhjustas inimestes pahameelt. Möödunud nädala lõpus pakkis ta oma asjad kokku ja lahkus Soomest.
Alles reedel vahendas Soome meedia (vt. SIIT), kuidas naine on proovinud süüa konni ning kavatses hakata toituma sitikatest. Uudise peale aga läksid inimesed raevu, tema tegevust kritiseeriti ja tal paluti Soomest lahkuda. Charlotte’t ähvardati nii füüsilise kui seksuaalse vägivallaga.
Veebikommentaarides taheti meeleheitlikult välja selgitada naise aukohta. Kommentaatorid avaldasid lootust, et kohalikud elanikud annavad naise välja. Saksalasele oma metsas onni kasutada andnud Jaana Keränen andis Facebooki kaudu endast teada pühapäeval. Ta kinnitas, et külaline viibis nende maa peal nende loaga ja põletas nende endi metsast korjatud oksi.
Jaana ütles tigedate kommentaaride peale, et tal on häbi olla soomlane. Teda paneb imestama, et soomlased on valmis millelegi erilisele reageerima vägivallaga. Keränen ei kujutaks ette olukorda, kus mõni soome naine tahab ööbida metsas Saksamaal ja seal alustatakse tema suhtes samasugust nõiajahti.
Keräneni sõnul lahkus Charlotte Soomest isiklikel põhjustel.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Seoses valitsuse konkurentsivõime kokkuleppega vähendatakse kolmandiku võrra omavalitsustöötajate puhkuseraha. Kokku puudutab kärbe Soomes ligi poolt miljonit töötajat.
Näiteks veidi alla 2000 euro suuruse kuupalgaga Porvoo Linnajoe kooli kokk Ritva Hagström jääb ilma ligi 400 eurost. Ta tahtis omale osta uued prillid, aga nüüd jääb see ost tegemata, vahendab Yle.
Valitsuse konkurentsivõime parandamise kokkuleppega vähendatakse omavalitsustöötajate puhkuseraha 30% võrra aastatel 2017-2019. Kärbe puudutab ligi 500 000 omavalitsus- ja riigitöötajat.
Konkurentsikokkuleppega on kavas tõsta Soome konkurentsivõimet võrreldes Rootsi ja Saksamaaga. Samasse paketti kuulub palkade külmutamine.
Puhkuseraha suurus sõltub tööstaažist ja palgast. Kärped puudutavad 429 000 omavalitsustöötajat ja 72 000 riigitöötajat. Riigiasutustes on palgad kõrgemad kui omavalitsustes. Üle 15 aastase staažiga riigitöötaja keskmine kuutasu on 3800 eurot. Sellise palga juures on puhkuseraha kärbe 820 eurot.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Hei, koolinoor või õpetaja! Kas sulle või sinu õpilastele pakub huvi film ja meedia ning lugude jutustamise kunst pildis, helis ja sõnas? Kas tahaksid professionaalide käe all saada lähemalt teada, milline peaks olema üks hea lühifilm ja kuidas seda käepäraste vahenditega teha? Euroopa Liidu Rahvuslike Kultuuriinstituutide Ühendus (EUNIC) ja Eesti Lühifilmi Keskus ShortEst kuulutavad välja lühifilmide konkursi 2CARE, mille peateemaks on hoolivus.
Konkursi eesmärk on anda erineva tausta ja emakeelega õpilastele koos töötamise kogemus, luues lühikesi (3-4min) filme noori kõnetavatel üldinimlikel teemadel nagu austus, sõprus, kaastunne, mõistmine jne. Konkurss on mõeldud 14-18-aastastele koolinoortele üle Eesti. Selle raames pakutakse võimalust osaleda ka Tallinnas, Tartus ja Narvas toimuvates Balti Filmi- ja Meediakooli korraldatud lühifilmi töötubades.
Valminud filmidest valib ekspertkomisjon 15 parimat filmiprogrammi „2Care”, mis esilinastub novembris Pimedate Ööde Filmifestivali (PÖFF) laste- ja noortefilmide alafestivalil Just Film.
Kahe parema filmi võistkondi autasustatakse reisidega maailma tipptasemel lühifilmifestivalidele Viinis ja Tamperes. Kolmanda parimana programmi pääsenud filmi teostajad saavad harukordse võimaluse osaleda PÖFF-il filmitegijatena!
Filmide ideede ja võistkondade videotutvustuse tähtaeg on 22. juuni. Valmis filmide üleandmine 11. septembril.
NordenBladet —Valdav osa Eesti, Läti ja Leedu venekeelsest elanikkonnast sõltub uudiste ja päevakajaliste saadete vaatamisel üksnes Venemaa riiklike telekompaniide kajastustest. Demokraatia edendamiseks Balti riikides on vaja toota kvaliteetset ja sõltumatut meediat, ka vene keeles. 20. aprillil Tallinnas toimunud kohtumisel otsustas Põhjamaade Ministrite Nõukogu koostöö komitee jätkata programmi rahastamist, mis toetab meedia tootmist ja meediakriitilist lähenemisviisi Balti riikides.
„Eelmine meedia koostööprojekt tõestas, et tegemist on valdkonnaga, milles Põhjamaade kogemusest on tõesti kasu,“ sõnas Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretär Dagfinn Høybråten. „Usume, et uus programm kinnitab seda,“ lisas ta.
Programm hõlmab tootmistoetuse pakkumist ajakirjanikele, kelle sõnaselge eesmärk on kaasata poliitilisse ja ühiskondlikku arutellu nii vene kui ka näiteks Leedu puhul poola keelt kõnelevaid vähemusi.
Rõhku pannakse ka sellele, et endiselt tuleb pakkuda koolitusvõimalusi ajakirjanikke sellistes valdkondades nagu ajakirjanduslik eetika ja ajakirjanduse majanduslikud aspektid, samuti juriidilised küsimused. Kavas on koostada ka õiguse käsiraamat ajakirjandusliku töö jaoks. Käsiraamat on mõeldud praktilise abivahendina ajakirjanikele, kes käsitlevad meedias seadusandlusega seotud teemasid.
Eestis toetatakse venekeelse telekanali ETV+ arendust ja tootmist, Lätis raadioprogrammide tootmist. Peale selle koordineerib Ida-Euroopa Uuringute Keskus Leedus vene ja poola keelt kõnelevatele vähemustele programmide tootmist.
Oluline roll on ka ajakirjanike, õpetajate ja meediatarbijate teadmiste süvendamisel meedia ja allikakriitika kohta.
Programmi viiakse ellu 2017. ja 2018. aastal Põhjamaade Ministrite Nõukogu Balti riikides asuvate esinduste ja kohalike partnerite koostöö vormis. Programmi korraldamiseks määratud kogusumma on ligikaudu 4,8 miljonit Taani krooni – sellest pisut üle 80% ulatuses rahastab programmi Põhjamaade Ministrite Nõukogu.
NordenBladet —„Norra kui Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistujariigi kaks peamist teemavaldkonda on Põhjala piirkond muutumises ja Põhjala piirkond Euroopas. Tihe piirkondlik koostöö digiteerimise vallas, nii avalik-õiguslikus kui ka erasektoris, aitab parandada konkurentsivõimet ja toetada Euroopa valdkondlikku koostööd,“ märkis Norra Põhjala ja ELi koostöö minister Frank Bakke-Jensen 25. aprillil Oslos, kus toimus Põhja-Baltimaade digitaliseerimiskonverents.
Konverentsil allkirjastasid 11 riigi ministrid ühise digitaliseerimisalase koostöödeklaratsiooni. Deklaratsioonist saab kahe piirkonna vahelise koostöö alus. Koostöö raames edendatakse avalike teenuste piiriülest digiteerimist, äritegevuse digiteerimist ning Põhja- ja Baltimaade ühtse digituru arendamist.
„Need teedrajavad sammud toovad kasu inimestele, kes meie riikides elavad ja töötavad, aga ka Euroopa Liidu püüdlustele saavutada digitaalselt lõimitud Euroopa,“ selgitas Bakke-Jensen.
„Põhja- ja Baltimaad on digiteerimise vallas Euroopas esirinnas. Tihedam koostöö tagab meie riikide elanikele riigipiiridest olenemata paremad teenused ning loob rohkem töökohti. Püüdleme selle poole, et Põhja- ja Baltimaadest saaks võimas ja ühtne digipiirkond,“ ütles Norra regionaal- ja moderniseerimisminister Jan Tore Sanner, kes esindas koos Frank Bakke-Jenseniga eesistujariiki Norrat.
Norra on 2017. aastal Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistujariik. Tegemist on esimese korraga, kui digiteerimise eest vastutavad Põhja- ja Baltimaade ministrid kohtuvad ministrite tasandil. Selleks, et astuda deklaratsiooni sõlmimise järgseid edasisi samme, soovisid Põhja- ja Baltimaade ministrid kaasata Põhjamaade Ministrite Nõukogu, et töötada koos välja kava tulevase töö korraldamiseks, sh olemasolevate koostöövaldkondade rakendamise kaudu.
Muu hulgas soovivad riigid:
• hõlbustada isikukoodide ja elektroonilise tuvastamise kasutamist, et teenuste piiriülene toimimine oleks sujuvam;
• toetada digioskuste liikuvust ja täiustamist;
• edendada 5G-võrgu levikut linnades ja maapiirkondades, et lihtsustada uute ja innovatiivsete teenuste pakkumist;
• tutvustada Põhja- ja Baltimaid uute digilahenduste katsetamisel uuendusliku ja sobiliku keskkonnana;
• propageerida algatusprojekte, mis võiksid viia piirkonna uute tehnoloogiate arendamisel ja kasutuselevõtmisel maailmas juhtpositsioonile;
• tugevdada Põhja- ja Baltimaade häält Euroopa Liidus ja Euroopa Majanduspiirkonnas.
Deklaratsioon võeti vastu Oslos toimunud ministrite konverentsil Digital North.
NordenBladet —10. ja 11. mail 2017 Tallinnas toimunud eksperdifoorumil keskenduti inimkaubanduse ohvrite kaitsele ning käsitleti erinevaid teemasid, mis olid jagatud kolme teemaplokki: ohvrite tuvastamine sihtriigis ja päritoluriigis; kes on inimkaubanduse ohvrid; ohvrite toetussüsteemid, taastusabi ja taaslõimimine.
Foorumi avasid sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Christer Haglund.
Sotsiaalministeeriumi nõunik Kristiina Luht tegi ettekande pealkirjaga „Inimkaubanduse ohvrid ja nende lood“. Kristiina Luht rääkis inimkaubandusest seksuaalse ärakasutamise eesmärgil ja olukorrast, millega puutuvad kokku kõik naised, mehed, tüdrukud ja poisid, kui neid kasutatakse ära tööstusharus, mida tema nimetas täiskasvanute meelelahutuseks. Ta rõhutas, et tegeleda tuleks inimkaubanduse taga peituva nõudlusega. Ta selgitas: „Teen seda tööd, sest mul on hääl. Need naised ja mehed, kes on inimkaubanduse ohvrid, ei saa rääkida.“
Teemaplokis pealkirjaga „Ohvrite tuvastamine sihtriigis ja päritoluriigis“ tutvustasid eksperdid, kuidas on ohvreid päritoluriigis värvatud (ja pärast kodumaale tagasisaatmist koheldud), kuidas inimkaubitsejad ohvreid ära kasutavad ning kuidas politsei ja tugisüsteemid on sihtriikides nende juhtumitega tegelenud. Teemaploki raames räägiti ka sellest, millised probleemid kerkivad esile siis, kui ohver kaob, ning milliste probleemidega puutuvad kokku ametiasutused ja vabaühendused. Pia Marttila, organisatsiooni Rikosuhripäivystys inimkaubanduse ohvrite abistamise koordinaator, keskendus oma ettekandes ohvritele ja rääkis sellest, milliseid probleeme tuleb ette riigisisese ja rahvusvahelise inimkaubanduse ohvritele teenuste pakkumisel.
Teemaplokis pealkirjaga „Kes on inimkaubanduse ohvrid?“ käsitleti inimkaubandust kolmandatest riikidest Euroopa Liitu. Norra riikliku kriminaaljuurdlusbüroo (KRIPOS) politseikomissar Knut Bråttvik rääkis inimkaubandusest Nigeerias ja kuritegevusega seotud ohte käsitleva valdkondadevahelise Euroopa platvormi ETUTU projektist. Sotsiaaltöötaja Thomas Laigaard Taani inimkaubandusvastase võitluse keskusest rääkis oma riigi kogemustest Aafrikast pärit inimkaubanduse ohvritega. Tema sõnul on üks probleem see, et inimkaubandus põhineb rändel ning inimkaubitsemise ohvriks sattunud on sageli enne Taani jõudmist kuude kaupa teel olnud; nende investeeringud Taani jõudmiseks on olnud suured ja oht sattuda inimkaubanduse ja muude kuritegude ohvriks on väga suur. Nende inimeste jaoks ei ole kodumaale naasmine meeldiv valikuvõimalus. Sotsiaaltöötaja ülesanne on midagi ette võtta; samuti on oluline ohvrid ära kuulata ja aidata neil leida lahendus, mis on neile parim.
Kolmandas teemaplokis pealkirjaga „Ohvrite toetussüsteemid, taastusabi ja taaslõimimine“ tõi Eesti vabaühenduse Eluliin psühholoog Roman Krõlov välja selle, millist abi oleks vaja, et ohvrid saaksid lahkuda inimkaubanduse keskkonnast ja pääseda prostitutsioonist. Ta märkis, et sellisest keskkonnast lahkuda soovivad naised ütlevad, et sooviksid oma elu muuta ja olla tavalised, mitte karta jne. Ta rõhutas, et neile, kes soovivad oma elu muuta, on ülioluline, et nad jätaksid prostitutsiooni seljataha nii ruttu kui võimalik, sest siis on ohvreid lihtsam aidata. Üks keeruline ülesanne, millega sotsiaaltöötajad silmitsi seisavad, on muuta harjumuspäraseid raha kasutamise viise. Ohvrid vajavad ka tugivõrgustikke. Krõlovi sõnul tuleks luua Põhjamaade ja Balti riikide programmid inimkaubanduse keskkonnast väljumiseks.
Soomes asuva Joutseno varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuse direktor Jari Kähkönen tutvustas Soome riiklikku ohvrite abistamise süsteemi: tegemist on riigiasutusega, mida rahastatakse täielikult riigieelarvest. Tema sõnul on ohvrite peamine soov saada õiglase kohtlemise osaliseks ja põhiülesanne on aidata neid tavapärasesse ühiskonnaellu naasmisel. Riikliku abisüsteemi raames pakutakse ohvritele toetust ja hoolekandeteenuseid, võttes arvesse nende erivajadusi ja nõudmisi, mis tulenevad nende vanusest, kaitsetusest ning füüsilisest ja vaimsest seisundist, samuti julgeolekukaalutlustest. Samuti on oluline leida ohvrile hea jurist, kes toetaks teda juriidiliste menetluse ajal.
Leedu vabaühenduse Caritas direktor Kristina Mišinien? kirjeldas abi, mida vabaühendused saavad ohvritele anda, öeldes, et Euroopa vabaühendused pakuvad ohvritele üldjoontes samasugust tuge ning et on oluline, et kõik ohvreid abistavad vabaühendused looksid ühise võrgustiku ja koordineeriksid oma jõupingutusi. Caritas on koolitanud inimesi, kes aitaksid ja toetaksid ohvreid kohtumenetluse käigus. Nende tugiisikute eesmärk on aidata ohvreid politseiuurimise ja kohtumenetluse ajal; selgitada neile, miks nad peavad kohtus tunnistusi andma, millist teavet politsei, süüdistaja ja kohus vajavad ning miks nad peavad oma lugu ikka ja jälle uuesti rääkima. Mišinien? lõpetas oma ettekande, viidates Kristiina Luhti sissejuhatavale pöördumisele: „Peaksime kõik tulevikus rääkima nende eest, kes ei saa rääkida.“
Mõned ekspertfoorumil tehtud ettepanekud: • rohkem tuleks tutvustada konkreetseid juhtumeid, keskendudes päritoluriigile ja sihtriigile; • rahvusvaheline koostöö: ühised kokkulepped ja reeglid koostöö kohta, et ohvrid saaksid vajalikku abi; • tuleks luua Põhjamaade ja Balti riikide võrgustik inimkaubandusest väljuvatele inimrühmadele.
Inimkaubanduse ohvrite kaitse eksperdifoorum on osa Põhjamaade Ministrite Nõukogu kolmeaastasest programmist (2015–2018), mille eesmärk on võitlus inimkaubanduse vastu. Programmi raames viiakse läbi Läänemere piirkonnas konkreetseid algatusi inimkaubanduse ärahoidmiseks, kaubitsejate vastutusele võtmiseks ning ohvrite kaitsmiseks ja aitamiseks.
NordenBladet —Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammile laekus tänavu 80 taotlust kogusummaga 497 936 eurot. Kõige rohkem taotlusi esitati Leedust (33 taotlust), Lätist (26 taotlust) ja Eestist (20 taotlust).
“Kõik Põhjala ja Balti riigid on projektides kokkuvõttes väga hästi ja võrdselt esindatud, kuna igas projektis peavad osalema partnerid vähemalt 3 riigist,” märkis programmi koordinaator Madis Kanarbik, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse Tartu filiaali juhataja.
Võttes arvesse osalust kõigis toetust saanud projektides nii taotleja kui partnerina, on aktiivseimad programmis osalejad avaliku teenistuse asutused Soomest (19 % kõigist projektidest), Rootsist (16,3%) ja Norrast (16 %). Toetust said hariduse ja teaduse, sotsiaalvaldkonna, korrakaitse ning kohaliku ja regionaalse arengu ja paljude teiste valdkondade koostööprojektid.
Üheks heaks näiteks mobiilsusprogrammi toel läbi viidud projektidest on Islandi keskkonnaministeeriumi kliimaameti direktori Hugi Olafsson poolt 2016.a. läbi viidud projekt, uurimaks kliimamuutusi puudutavat tööd Eestis ja Lätis. Hugi Olafsson: „Islandi kui väikese riigi puhul on tingimata vaja saavutada võimalikult väheste jõupingutuste ja vahenditega võimalikult palju tulemusi ning rakendada seejuures parimaid tavasid. Nagu ma ka oma taotluses välja tõin, võivad Läti ja Eesti selles kontekstis olla täiuslikud uuringuobjektid, kuna nad on suhteliselt väikesed (ent samal ajal suuremad kui Island), mistõttu neil on meiega sarnased ülesanded, samuti on neil kogemusi Euroopa Liidu reeglitega, mida Islandil on kavas järgmise aasta-paari jooksul oma tegevusse kaasata. Kokkuvõttes ületas see projekt minu kõrged ootused. Mind võeti soojalt vastu, võimaldati hea juurdepääs asjatundjatele ja vastati kõikidele minu küsimustele. Olen väga rahul!”
Mobiilsusprogramm toetab ametnike ja teiste avaliku sektori töötajate õppevisiite ja võrgustike kohtumisi, aidates seeläbi kaasa Põhja- ja Baltimaade koostööle ministeeriumide, regionaalsete ametkondade ja kohalike omavalitsuste tasandil. Toetust leiavad projektid, milles ühe eeldusena osalevad avaliku sektori koostööpartnerid vähemalt kolmest NB8 riigist. Programm katab kuni 60% projekti abikõlblikust eelarvest, mis võib koosneda reisi- ja majutuskuludest ning lähetuse päevarahast.
NordenBladet — Haridus- ja teadusministeeriumi hõimurahvaste programmi nõukogu otsustas anda 2017. aasta Ilmapuu auhinna Maria Merovale mansi pärimuse hoidmise ja edasiandmise eest.
Maria Merova sündis 28. veebruaril 1938 Jasunti külas Berjozovo rajoonis Tjumeni oblastis. Ta on kasvanud traditsioonilises mansi peres ja on elupõline mansi keele ja kultuuri kandja. Oma teadmisi ja oskusi edasi on ta suure pühendumusega andnud edasi ka nooremale põlvkonnale, õpetades mansi rahvariiete valmistamist ja kombeid ning korraldades rahvuslikke pidustusi. Ta on ka kümne lapse ema.
Maria Merova valmistatud traditsioonilisi käsitööesemeid, ehteid ja rõivaid on paljudes oma piirkonna muuseumides, aga ka Eesti Rahva Muuseumis Tartus. Ta on osalenud ka mitmetel näitustel nii Venemaal kui ka välismaal. 1997. aastal pälvis ta Venemaa rahvakunsti meistri auväärse tiitli. 25 aasta jooksul on ta olnud laste folklooriteatri “Põhjapõdra radadel” juhendaja ja obi-ugri teatri “Päike” konsultant.
Hõimurahvaste programmi Ilmapuu 2017. aasta auhinnale kandideerisid käesolevas taotlusvoorus kokku 21 taotlust: 3 karjala, 2 vepsa, 5 udmurdi, 3 mari, 3 mansi, 2 mordva, 1 komi, 2 handi taustaga taotlejat või kollektiivi.
Hõimurahvaste programm annab Ilmapuu auhinna välja seitsmendat korda, tunnustamaks soome-ugri hõimurahva kultuurilise identiteedi ja püsimajäämisega seotud kodanikualgatuslikku tööd. Ilmapuu auhind antakse igal aastal ühele soome-ugri põlisrahva esindajale või inimesele, kelle tegevus on kohalikul tasandil tihedalt, tulemuslikult ja tänuväärselt seotud hõimurahva kultuurilise identiteedi ja püsimajäämisega. Ilmapuu auhinna saajateks võivad olla inimesed, kes ei tarvitse laiemale üldsusele tuttavad olla, kuid kelle tarmuka töö ja innustava olekuta ei saaks kõnelda mõne paiga elavast soomeugrilisest kultuurist.
Auhinna suuruseks on 2500 eurot.
Ilmapuu auhind kuulutati välja vadjalaste kevadisel maahinguspäeval (maaentšäüz), mis sel aastal langes 25. maile.
NordenBladet — Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu galeriis (Rävala pst 10) avati 26. mail Eestis elava belgia nimeka fotograafi Nicolas Bouvy fotonäitus „Teekond pilvedesse“.Näituse kuraator on Harry Liivrand, plakati autor Rene Haljasmäe.
Galerii esimene väliskunstniku väljapanek on Eestit väga iseloomustaval teemal – korstnapühkijad, kuid belglase Nicolas Bouvy (sündinud 1980 Arlonis) jaoks tähendas esimene kohtumine korstnapühkijatega midagi eksootilist, ammu ajalukku vajunut ja minevikku kuuluvat. Vestlused Eesti Korstnapühkijate Koja auliikme Leo Kalmega aga aitasid tal mõista Eestis juba vähemalt 14. sajandist püsiva eriala elujõulisust (siis on teateid pottseppadest, kes teatavasti ka korstnaid ehitasid), legende ja traditsioone, ning vaimustuda kohalike usust, et vastutuleva korstnapühkija kuuenööbi keerutamine toob õnne.
Bouvy alustas eelmisel aastal Harjumaal kolme noore korstnapühkija töö jäädvustamist, järgnedes neile nii linnakodudesse kui talumajadesse, nii katustele kui korstna otsa, ning nende kaasaskäikude tulemusena valmis suurepärane mustvalgete fotodega dokumentaalsari meie korstnapühkijate argipäevast, mida fotograaf nimetab sümboolselt „Teekonnaks pilvedesse“. Oma vahetusega võluv sari pälvis peagi rahvusvahelist tähelepanu (ilmus jaanuaris 2017 Luksemburgi nädalalehes), Bouvyle on siinne väljapanek aga esimene isiknäitus Eestis.
Nicolas Bouvy lõpetas 2002 Liege´i Institut Superieur des Beaux Arts´i fotograafina ning töötas sellest alates Luksemburgis (sh 2008-2015 Luksemburgi valitsuse pressiosakonnas). On pälvinud 2008 auhinna „Best photo of Tour de France 2007“, esinenud Belgias ja Luksemburgis arvukatel rühmanäitustel ning korraldanud seal kolm isiknäitust. Abielu tõi fotograafi 2016. aastal elama Tallinna.
NordenBladet— Ameerika kindrali arvates pole USA sõjaväe kasutuses olevad relvad piisavalt tõhusad, mistõttu minnakse üle relvadele, mis on kasutusel Soomes.
Nimelt on USA ja ka NATO standard, kaasa arvatud Eesti Kaitseväes kasutusel olevate automaatide Galil ja USA sõjaväe relvade M4 kaliiber 5,56 mm. Ent see jääb lahjaks vaenlase sõdurite kasutuses olevate kuulivestide vastu, vahendab Iltalehti.
Kindral Mark Milley arvates peaks USA minema üle kaliibrile 7,62 mm, mis on kasutusel näiteks Soomes RK 62 ründerelvades. Rynnäkkökivääri 62 on Soomes toodetud variant kuulsast Vene Kalašnikovi automaadist. See kaliiber 7,62 mm on kasutusel ka Venemaa relvastuses olevatel Kalašnikovi automaatidel. USA kindral väidab, et 5,56 mm kuulid ei läbista kõiki kuuliveste. Isegi USA sõjaväelaste varustuses on sellised kuulivestid. Milley ütles, et USA armee töötajad on välja töötanud tõhusama 7,62 mm läbimõõduga kuuli, mis läbistab kõik kuulivestid.
Praegu pole veel teada, kas uue kaliibri jaoks peab välja vahetama relvad, või on võimalik olemasolevad relvad ümber ehitada.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Täna, 28. mail saab Kanuti Gildi SAALis näha noorte omaloomingulisi tantsu- ja etenduskunsti lühivorme. Üritust korraldab teist aastat Hiiumaa TantsuFestivali (HTF) meeskond, kes soovib anda tantsuhuvilistele noortele väljundi oma loomingu ja värskete ideede publiku ette toomiseks.
“Platvormi” korraldajate eesmärk on pakkuda platvormi noortele, kes soovivad katsetada oma ideid ja koguda kogemusi publikuga, esitada või esineda, lavastada ja avastada.
Tänavu tulevad lavale järgmised noored kunstnikud: Kristin Made, Pääsu-Liis Kens, Hanna Gerta Alamets, Elise Pottmann, Elina Masing, Marie-Loviise Mänd, Maryn-Liis Rüütelmaa, Annabel Teetamm, Aune Tenslind, Janette Norkko, Maarja-Eliisabet Roosalu, Aneta Varts, Allar Valge, Annabel Matkur, Kaisa Kattai, Edgar ja Marta Vunš, Anna-Maria Laius, Anita Kurõljova, Markus ja Mark Monak, Lauren Grinberg, Erik Juhandi, Eliisabel Jõela, Maria Solei Järvet, Agnes Berezcki, Karolin Käärik, Keithy Kuuspu, Janna-Liina Leemets, Stella Lise Maanurm, Sandra Põld, Elle Maria Viies, Birgita Siim.
NordenBladet —Soomes Rovaniemis möödunud aasta novembris avatud Arctic TreeHouse hotell äratab omapärase lahendusega tähelepanu kogu maailmas. Eriti kiidetakse omapärast arhitektuuri.
Poole aastaga on hotell pääsenud näiteks Bloombergi uudistesse, vahendab Iltalehti. Bloomberg peab Soomet tänavu üheks top-20 sihtkohaks kogu maailmas ning tõstab eriti esile Lapimaa hotelli.
Briti väljaanne The Telegraph aga on pannud hotelli maailma 50 unikaalsema hotelli nimistusse. Hotelli kiidetakse nutika lahenduse poolest, mis on ühendanud kaasaegse mugavuse ja võimaluse imetleda virmalisi. Ühtlasi sobib hotell hästi peatumispaigaks polaarjoone looduse avastamisel.
Hotellis kasutataud lahendusi on esile tõstetud disainiväljaannetes ArchDaily ja Wallpaper. Kumbki on kiitnud seda, kuidas omavahel on ühendatud looduse- ja hotellielamus.
Tähelepanu äratanud hotelli on projekteerinud Helsingi arhitektuuribüroo Studio Puisto. Selle büroo teisi töid on samuti ära märgitud, näiteks möödunud nädalal tunnistati maailma kauneimaks selles büroos projekteeritud Niemenharju bensiinijaam.
Avafoto: Arctic TreeHouse Hotel
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Laupäeva hommikul (27.mail) startis Tallinnas, Tähesaju tänaval olevast Motoneti kaubamaja parklast rahvusvaheline endurovõistlus Tallinn GP. Sportlikumad klassid läbisid ringi kolm korda, teised kaks korda. Esimesel päeval oli kõige kiireim Rannar Uusna, kes oli ühtlasi ka klassi E-3 parim.
E-3 klassis järgnesid Uusnale Toomas Triisa ja Elary Talu. E-1 klassis lõpetas päeva kiireimana Aigar Leok, kes edestas Veiko Räätsa ja Hermanni Haljalat, E-2 klassis teenis päeva parima tulemuse Martin Leok, kellele järgnesid Priit Biene ja Markus Michelsson.
Seenioride 40+ esikolmiku moodustasid Juha Puotsaari, Egon Üpraus ja Jarko Metsis. Harrastajatest Kristo Papstel, Andres Kukk ja Timo Hermlin. Juunioride klassis oli esimene Kosti Kirjavainen, teine Tino Nuutinen ja kolmas Reio Timmi.
Kui eelpool mainitud klassid läbisid raja kolmel korral, siis järgmised klassid kahel korral. Veteranide 50+ parim oli Andrus Allikvee, Algajates Helvis Trääder ja Uustulnukates Miko Oja.
Pühapäeval (28.mail) sõidetakse Tallinn GP teine päev ja esimesed võistlejad stardivad Motoneti kaubamaja juurest rajale kell 9.00. Esimesd sõitjad jõuavad samas asuvasse finišisse kell 15.40. Sõidetakse identne ring, mille pikkuseks ca 65 kilomeetrit ja mille sees on kolm kiiruskatset.
NordenBladet — Täna, 28. mail kell 12 avatakse külastajatele värskelt renoveeritud Anija mõisapark.Anija mõisapargi ja suvehooaja avamisele on oodata väga erilisi külalisi, teatas mõis. Üle aastakümnete saabuvad Mary ja Otto von Wahl´ile kuulunud mõisa vaatama nende lapselapsed Henning ja Otto von Wahl.
Mõisapargi avavad riigikogu esimees Eiki Nestor ja Anija vallavanem Arvi Karotam. Päeva jooksul saab tutvuda mõisa ja seal pakutavate võimalustega, veeta aega värskelt avatud mõisakohvikus, teha peahoone terrassil mõisastiilis jumestust ja ilupilte, lustida koos lastega ning teha koos väikeste kohalike giidide, Otto ja Mariiga mõisapargis üks meeleolukas ringkäik. Päeva teise poolde mahub stiilset kammermuusikat ja Anija naisansambli 20. aastapäeva tähistav kontsert.
Tänavu 535. aastat esmamainimisest tähistav Anija mõis asub Anija külas Anija vallas Harjumaal, vaid mõnekümne minuti autosõidu kaugusel Tallinna kesklinnast. Mõis on üks ehedamaid mõisakultuuri esindajaid Eestimaal ja ümbritsetud üheksal hektaril laiuva pargiga.
Mõis on viimaste aastate jooksul kiiresti populaarsust kogunud oma kultuurisündmuste ja mitmekesiste vaba aja veetmise võimaluste poolest.
Muinsuskaitse aluse mõisapargi renoveerimine kestis 2015. aasta sügisest käesoleva aasta kevadeni. Ühtekuuluvusfondi kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamise ning taastamise meetme kaudu saadi projektile “Anija mõisa loodus- ja muinsuskaitsealuse pargi rekonstrueerimine” 286 000 eurot toetust.
NordenBladet— Eeloleval neljapäeval (01.juunil) kogunevad Põhjamaade riigipead Helsingisse tähistama Soome 100. aastapäeva. Põhjamaad on terves maailmas erakordsed, kuna neil näib kõik õnnestuvat: Soome on maailma kõige vabam ja turvalisem, Taani kõige vähem korrumpeerunud, Rootsi kõige naistesõbralikum, Islandil on kõige suurem sugupoolte võrdsus. Seda nimekirja võiks lõpmatuseni jätkata. Mis on Põhjamaade enneolematu edu saladus?!
Soome Yle helistas maailma õnneprofessorile, Kanada teadlasele John F. Helliwellile, kes paneb igal aastal kokku maailma õnneraportit. Raporti järgi on maailmas viie parema hulgas tervelt neli Põhjamaad. Võrdluseks, Eesti on alles 66. kohal, ühe koha võrra Valgevenest ees, aga tagapool Lätist (54. koht), Leedust (52) ja Venemaast (49).
Helliwell ütleb kõigepealt, et naudib ise elu nagu Põhjamaades: ta elab Vancouveri lähedal keset loodust, maja köetakse päikseenergiaga ning akna taga paistab kaunis merevaade.
Kas Põhjamaades on midagi sellist, mida mujal pole? Helliwell vastab, et seda, mida on tehtud Põhjamaades, on võimalik teha igal pool mujal. Ajalool pole seejuures mitte mingit tähendust.
Põhjamaad hakkasid teistest erinema alles vähem kui 20-30 aastat tagasi. Teised riigid on sotsiaalsete reformidega Põhjamaadel sabas sörkinud. Põhjamaade heaolu sünniajaks peetakse aga 1930ndaid aastaid, mil pöörduti demokraatliku arengu teele. 1930ndatel algas Põhjamaades sotsiaaldemokraatia võidukäik ja on kestnud tänase päevani. See tähendas võrdõiguslikkust igas valdkonnas. Sotsiaaldemokraatia tõi kaasa rahvapensioni ning pere- ja töötutoetused. Sugupoolte võrdsus kasvatas tööjõudu ning lisas tarbimist, tõstis majanduskasvu ning aitas arendada haridussüsteemi.
Ühiskonna võrdsus on Helliwelli arvates üks õnnelikkust lisavaid tegureid. Samas on oluline märkida, et Põhjamaade õnnelikkus ei tulene ühiskonna heaolu mudelist. Õnnelikkuse põhjuseks on Põhjamaadele iseloomulikud tunnused, aga need ei iseloomusta ainult Põhjamaid.
Helliwelli uurimistes on tähtsal kohal võrdõiguslikkus, aga lisaks sellele on oluline, et inimene on oma valikutes vaba, samuti on tähtis sõltumatuse, usalduse ja õigluse õhkkond. Lisaks on tähtis oodatava eluea pikkus, SKP elaniku kohta, suuremeelsus ning hooliv õhkkond.
Raporti tegemiseks küsitleti inimesi kokku 155 riigis. Vastajad pidid ise oma elu hindama ja arvama, kuivõrd lähedal või kaugel on nad ideaalsest elust.
Ühiskonna õnnelikkuse eelduseks on asjaolu, et inimesed tahavad teineteist aidata ja teevad selleks koostööd. Heaolu ja õnnelikkus satuvad ohtu niipea, kui inimesed enam üksteisest ei hooli. Põhjamaades on eriti tugev tunne, et sind aidatakse isegi siis, kui sa hätta satud. Kõik rohkem kogevad seda islandlased. Heaoluühiskonna üheks tunnuseks on asjaolu, et saad vajadusel teistelt abi ning oled valmis ise teisi abistama. Inimesed tahavad tunda, et neid hinnatakse, räägib Helliwell.
Maailmas on uuritud sedagi, kuivõrd saad abi, kui satud hätta maailma suurlinnades. Selles osas võitis esikoha Helsingi: kaotatud rahakott tagastatakse seal omanikule 11 juhul 12-st.
Kanada professor seob Põhjamaade heaolu ilmastikuga: külmades oludes on ellujäämiseks vaja teha rohkem koostööd ja teineteist abistada. Näiteks Kanada põhjaosas elavad inuiidi hõimud pole omavahel kunagi sõdinud.
Heaoluühiskonna mudel on olnud aeg-ajalt küsimärgi all. Näiteks 1990ndate algul leidsid majandusliberaalid, et kõige edukamad on kõige efektiivsemad ühiskonnad. Praegu seavad heaoluühiskonnale väljakutseid kärped, ühiskonna vananemine ja massiline immigratsioon. Mõnedes Põhjamaades koheldakse immigrante kehvemini kui kohalikke elanikke. See aga ei tähenda veel heaoluühiskonna põhimõtetest loobumist. Vastupidi, inimeste heaolu on tõusmas üheks põhiteemaks maailma majandusfoorumitel, kus varem hinnati arengut ainult läbi majanduskasvu.
Mis on õnneprofessori sõnum 100-aastasele Soomele? Helliwell usub, et tulevikuski saavad paremini hakkama võrdsemad ühiskonnad. Põhjamaad aga võivad tema arvates asja rahulikumalt võtta – karme reegleid võiks veidi leevendada.
Avafoto: NordenBladet
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Sel laupäeval, 27.mail, toimus 30. ERKI moeshow parkimisplatsil, kus kunagi asus ERKI hoone. Konkursi võitis Frida Jõe kollektsiooniga “Perpetuum Mobile”.Noorte moeloojate konkursi finaaletenduse avas vaatemäng, mille koreograafia autoriteks on Janina Sarantšina ja Rene Köster.
Sel aastal tuli esitlusele 20 kollektsiooni, 5 väljastpoolt Eestit:
Anni Kivisto, Kirke Talu “Diver City” Anu Rieberg “Followed it” BABA VAVA “Pilgrim” Britta Liisa Brutus “Inbetween” Cärol Ott “N_BU” Dorot? Joana Poci?t? “Femine Tropic Rebellious” Elisabetta Silvesteri “Witness of Heritage” Ester Soidla “Fold Snap Repeat” Eva Maria Kõrvas “Hi” Evgeniya Dolgopolova “Identiteet” Frida Jõe “Perpetuum mobile” Katrin Aasmaa “How to Coexist” Kertu Kivisik “gemma” Krista Tulp “Piece of Cake” Kristiina Jeromans “Interlace” Laima Jur?a “Constructionism” Merlis Orion “Scar Tissue” Sirli Pohlak “Under the Cap” Tauri Västrik “Tyhik” Uršul? Gužait? “Saudade”
ERKI 2017 (NordenBladet)
Esmakordselt oli konkursil rahvusvaheline žürii: Roberta Einer, Tanel Veenre, Katrin Kuldma, Marit llison ja Aljona Eesmaa kodumaalt ning Basia Szkutnicka (Hong Kongi Tehnikaülikooli moemagistrantuuri professor ja raamatute seeria “Technical Drawing for Fashion” autor), Giovanni Ottonello (Euroopa Disaini Instituudi kunstiline juht, arhitekt ja disainer) ja Adriana Rodriguez (Camper jalatsibrändi rahvusvahelise võrgustiku ja disaini juht) võõrsilt.
ERKI moeshow toetajad jagasid välja mitu eripreemiat oma lemmikutele, kelleks olid Kirke Talu ja Anni Kivisto “Diver City”, Evgeniya Dolgopolova “Identiteet”, Elisabetta Silvestri “Witness of Heritage”, Tauri Västriku “Tyhik”, Krista Tulbi “Piece of Cake” ning Laima Jur?a “Constructionism”.
Õhtu teises pooles leidis aset ERKI ALL STARS show, hõlmates endas kollektsiooni esemetest, mis loodud ERKI-st tuule tiibadesse saanud disainerite poolt sündmuse 30. juubelit silmas pidades.
