NordenBladet – Omniva kaubamärgi all tegutsev riiklik logistikafirma Eesti Post AS lõpetab postkontoris ajalehtede müügi, viidates et see tegevus ei ole ettevõttele kasumlik. “Perioodika üksikmüügi mahud postkontorites on niivõrd väikesed, et tänasel päeval kulub edasimüügi tegevusele rohkem, kui me sellest tulu saame,” vahendas BNS Eesti Posti postiäri valdkonna juhi Mari Allese sõnu Postimehele.
Allese viitas viletsale koostööle OÜ-ga Lehepunkt, mis vastutab selle eest, et ajalehed-ajakirjad jõuaksid igal hommikul trükikodadest supermarketitesse, kauplustusse, postkontoritesse ja mujale. Lehepunkti tegevjuht Kristo Heinmaa ütles samuti, et koostöö lõppes, kuna kaks osapoolt ei jõudnud edasistes koostöötingimustes kokkuleppele. Kuigi Eesti Post lõpetab perioodika üksikmüügi, on jätkuvalt võimalik nii postkontorites kui ka postipunktides vormistada perioodika- ning ajalehetellimusi. Perioodika ja ajalehtede üksikmüügi lõpetamine toimub kolmes etapis – mõnedes postkontorites lõppes see aprilli alguses, kuid augusti alguseks on edasimüük lõpetatud kõigis postkontorites üle Eesti. Eesti Postil on üle Eesti 319 postiasutust, neist 142 postkontorid ja 177 postipunktid.
NordenBladet —Kangur sõlmis küll mullu suvel klubiga 2-aastase lepingu, kuid kahe hooaja vahel oli õigus pooltel tehing üle vaadata ja Itaalia meedia sõnul on Varese ilmselt 34-aastase ääremängija teenetest loobumas. Varese lõpetas tänavu Itaalia meistriliiga põhiturniiri 13 võidu ja 17 kaotusega ning 12. kohaga ja play-offi ei pääsenud.
Eestlane kogus Itaalia liigas 30 kohtumisega keskmised näitajad 24,2 minutit, 5,3 punkti, 3,8 lauapalli ja 0,9 korvisöötu. Hooaja esimeses pooles mängitud Euroopa liigas olid eestlase numbrid 15 mänguga 22,9 minutit, 4,2 punkti, 3,3 lauapalli ja 1,1 söötu.
NordenBladet —Laupäevane trollinguvõistlus Orjaku sadamas oli rekordiline nii võistkondade kui võistlejate arvu, aga ka püütud kalade poolest.
Kaheksandal Tuulekala festivali trollinguvõistlusel osales 76 paatkonda, 242 õngemehe või -naisega, kes tõid kaldale 722 kala, mis kaalusid kokku 301,8 kilogrammi.
Allikas: Hiiu Leht Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Mõne aasta tagused suured plaanid hariduslike erivajadustega õpilastele mõeldud Kõpu kooliga pole realiseerunud ja Hiiu vallavalitsus otsib uusi lahendusi. 2014. aasta sügisel, kui Kärdla ühisgümnaasium Kõpu kooli õuel oma lipu heiskas, olid ootused kõrgel, et sulgemisohus riigikool sai Hiiu vallale ülevõtmisega päästetud.
Allikas: Hiiu Leht Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Mullu suurenes maksumaksjate arv vaid Harju, Tartu ja Saare maakonnas, ülejäänud piirkondades oli brutotulu saajate arv võrreldes 2015. aastaga vähenenud. Hiiumaal oli mullu 3928 maksumaksjat ehk 31 vähem kui aasta varem, mil neid oli 3959. Statistikaameti andmetel oli Hiiumaa keskmine brutokuupalk mullu 897 eurot, kümme aastat tagasi 475 eurot.
Seevastu Saare maakonnas oli varasema aastaga võrreldes 26 brutotulu teenijat enam. Saaremaa keskmine brutokuupalk oli eelmisel aastal 880 eurot, kümme aastat varem 506 eurot. Kogu Eestis oli statistikaameti andmetel mullu ligi 520 000 brutotulu saajat, kellest üle 240 000 elas Harjumaal ja üle 177 000 Tallinnas. Eelmise ja üleeelmise aasta andmete võrdlusest nähtub, et Harjumaale lisandus aastaga 2452 maksumaksjat, kellest 1943 Tallinnasse. Harjumaal oli mullu ka kõrgeim keskmine brutopalk – 1192 eurot. Kõige väiksema maksumaksjate arvuga omavalitsused on Eestis Piirissaare ja Ruhnu: vastavalt 34 ja 71 maksumaksjat. Seejuures oli kümme aastat varem Piirissaares ja Ruhnus veel vähem maksumaksjaid – vastavalt 20 ja 44. 2006. aastal oli Eestis maksumaksjaid ligi 40 000 rohkem kui 2016. aastal. Eesti keskmine brutopalk on kümne aastaga kasvanud 601 eurolt 1146 euroni.
Allikas: Hiiu Leht Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Soome rahvusringhäälingu Yle soomekeelsete saadete peatoimetaja Atte Jääskeläinen lahkub päevapealt ametist.Yle teatekohaselt on nõukogu, juhatuse esimees Lauri Kivinen ja Jääskeläinen kokku leppinud lahkumises „vastastikuse mõistmise alusel”. Jääskeläinenil puudusid võimalused oma töö edukaks jätkamiseks, vahendab Eestinen.
Yle nõukogu esimees Thomas Wilhelmsson märkis teate vahendusel, et nüüd on kõige olulisem taastada toimetuses töörahu. Jääskeläinenile makstakse lahkumishüvitiseks kuue kuu töötasu, mis on 90 000 eurot, vahendab Suomen Kuvalehti. Jääskeläinen töötas Yles alates 2007. aastast ja lahkub päevapealt. Tema asemele on määratud alates 1. juunist rootsikeelse Yle peatoimetaja Marit af Björkesten.
Pilved Yle toimetuse ja eriti Jääskeläineni kohal on olnud juba alates läinud sügisest, vahendab Helsingin Sanomat. Möödunud aasta novembris kajastas Yle peaminister Juha Sipilä perekonnale osaliselt kuuluva ettevõtte Katera Steel tegevust Terrafame ehk Talvivaara kaevanduses.
Sipilä solvus uudise peale ning pommitas uudise teinud ajakirjanikku ja Jääskeläinenit sõnumitega. Jääskeläineni korralduse alusel uudist muudeti, mistõttu kahtlustati, et peatoimetaja on langenud peaministri mõju alla. Juhtum põhjustas Yle toimetuses suure tüli, mille tagajärjel lahkusid ajakirjanik Salla Vuorikoski ja toimetaja Jussi Eronen. Lahkujad kritiseerisid eriti teravalt just Jääskeläinenit. Veidi hiljem lahkus Ylest ajakirjanik Susanne Päivärinta.
Juhtumi kohta esitati hulgaliselt kaebusi Avaliku Sõna Nõukogule. Neist keskseim oli küsimus sellest, kas Jääskeläinen lasi end peaministril mõjutada. Avaliku Sõna Nõukogu tegi märtsikuus asja kohta Yle tegevust tauniva otsuse, mille kohaselt lasi ettevõte end poliitiliselt mõjutada. Otsuses oli märgitud, et osa ajakirjanduslikku otsustusõigust anti ära peaminister Juha Sipiläle.
Avaliku Sõna Nõukogu otsuse järel tellis Yle asja kohta sõltumatu uuringu, mida juhtis haldusõiguse professor Olli Mäenpää. Maikuu keskel avalikustatud Mänpää raport tõi välja, et ettevõtte juhtimises on olnud probleeme. Probleemid olid Jääskeläineni juhitavas toimetuses ja need ei piirdunud ainult Terrafame juhtumiga. Mäenpää hinnangul oli Jääskeläinen liiga ettevaatlik ja võimutruu.
Rahvusvahelist ajakirjandusvabaduse indeksit avaldav organisatsioon Reporters Without Borders pidas Yle juhtumit põhjuseks, miks Soome kukkus ajakirjandusvabaduse indeksis esimeselt kohalt kolmandaks.
Jääskeläinen ise kaitses kuni viimase hetkeni oma tegevust, märkides veel eilses intervjuus Helsingin Sanomatele, et Yle võib lahkuda Avaliku Sõna Nõukogust. Täna, esmaspäeval teatas Yle, et Jääskeläinen paneb ameti maha.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Eesti Maaülikooli nõukogu valis 25. mail esmakordselt Eestis esimesed tenuuriprofessorid, kes hakkavad 1. septembrist õppetoolide juhtidena viima ellu ülikooli akadeemiliste vastutusvaldkondade tegevusi. Tenuuri näol on tegemist karjäärimudeliga, kus perioodilise hindamise järel tagatakse professori tähtajatu ametikoht.
„Sel põhimõttel strateegiliste professorite valimine paneb aluse edaspidi järk-järgult rakenduvale akadeemilisele karjäärimudelile. Alustasime akadeemilise struktuuri korrastamist rahvusvahelise traditsiooni kohaselt kõige kõrgemalt astmelt – täisprofessorite valimisest,“ ütles Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen.
Valitud professorid on ühtlasi õppetooli juhid, kes kannavad vastutust valdkonna taseme ja arengu eest nii ülikoolis kui ka riiklikul tasandil. Järgmiste õppetoolide juhtide valimine toimub juunis.
Esimesed eelpoolnimetatud põhimõttel valitud professorid on: Ülo Niinemets, taimekasvatuse ja taimebioloogia professor Marika Mänd, taimetervise professor Alar Astover, mullateaduse professor Kalev Sepp, keskkonnakaitse ja maastikukorralduse professor Simon Bell, maastikuarhitektuuri professor Tiiu Kull, elurikkuse ja loodusturismi professor Kalle Olli, hüdrobioloogia ja kalanduse professor Hardi Tullus, metsakasvatuse ja metsaökoloogia professor Timo Kikas, biomajandustehnoloogiate professor
Eesti Maaülikool on riigi ees vastutav põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse ning veterinaaria valdkondade õppe tagamise eest. Eesti Maaülikool on ainus ülikool Eestis, mis kuulub põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas maailma 100 parima ülikooli edetabelisse ning on taime- ja loomateaduste ning keskkonna ja ökoloogia valdkonnas maailmas 1% enim viidatud teadusasutuste hulgas.
NordenBladet —Viimase 12 kuu jooksul vähenes sigarettide välismaalt kaasatoomine Soome 12 protsenti, samal ajal kui huuletubaka toomine suurenes 32 protsenti, selgus eri ametkondade poolt läbi viidud küsitlusest.
Soomlased tõid välismaalt aasta jooksul kaasa ligi 508 miljonit sigaretti ja ligi 10,2 miljonit karpi huuletubakat (nuuska) 12 kuu pikkusel perioodil, mis lõppes aprilli lõpus. Sigarettide sissetoomine vähenes 12 protsenti, samal ajal kui huuletubaka sissetoomine tõusis 32 protsenti võrreldes aasta taguse ajaga, edastas rahandusministeerium. Läbi viidud küsitlused ei hõlma maale toodud salakaupa. Sigarettide maaletoomist on küsitluste kaudu jälgitud alates 2008. aastast. Selle aja jooksul on maaletoomine vähenenud. Kõige suurem oli see 2008. aastal – ligi 800 miljonit sigaretti. Huuletubaka maaletoomist on jälgitud alates 2009. aastast. Aastate jooksul on huuletubaka sissetoomine suurenenud 5,7 miljonist karbist kuni 10,2 miljoni karbini.
Maale toodud sigarette ostetakse laevadelt (37%), Eestist (21%), Venemaalt (16%), muudest ELi riikidest (9%), lennujaamast (8%), väljastpoolt Euroopa Liidu (7%) ja mujalt (2%). Reisijate poolt maale toodud sigarettidest 61% olid mõeldud enda tarbeks, 27% kellegi teise jaoks ning 12% nii enda kui kellegi teise jaoks. Huuletubaka puhul oli mõeldud enda tarbeks 72%, kellegi teise jaoks 16% ja nii enda kui teiste jaoks 12%. Sigarettide ja huuletubaka maaletoomise uurimiseks küsitletakse iga nädal telefonitsi ligi 500 inimest.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Politsei otsis eile (29.mail) Helsingi Läänesadamas läbi 300 Tallinki Megastarilt maha sõitnud autot, aga otsitav ohtlik isik jäi tabamata.
Suure reisijate arvu tõttu võeti autosid ette pisteliselt. Läbi jõuti otsida 300 autot, vahendab Ilta-Sanomat. Helsingi politseijaoskonna komissar Juha Haapalainen ütles, et tegemist oli politsei ja piirivalve ühisoperatsiooniga, mille käigus kontrolliti läbi võimalikult palju autosid. Politsei otsis ohtlikku isikut, kes teadaolevalt viibis laevas. Haapalainen ütles, et politseile oli saabunud isiku kohta vihje. Osa politseinikke olid tõhusamalt relvastatud ja kaasatud olid politseikoerad. Midagi siiski ei leitud ja kedagi kinni ei võetud. Autosid oli palju ja uus laev oli sisse tulemas, mistõttu vaadati autosid läbi pisteliselt. Haapalaineni sõnul oli kohal viis politseiüksust ja kaks piirivalve üksust. Põhiliselt kontrolliti autosid, aga jälgiti ka jalakäijaid. Megastar väljus sadamast graafiku kohaselt kell 16.30, pärast seda veel kontroll jätkus. Kella 18 ajal oli operatsioon läbi.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Eesti naine sai Soomes 4 kuu pikkuse tingimisi vangistuse selle eest, et oli oma 5-aastase lapse jätnud ujulas käies järelvalveta. Asi juhtus möödunud aasta jaanuaris, kui 44-aastane eesti naine läks Helsingi ujulas oma sõbrannaga sauna, jättes väiksed lapsed omapäi lastebasseini.
Hiljem tuvastati valvekaamera lindistuse põhjal, et ujumisoskuseta laps oli läinud mullibasseini, vajunud vee alla ning olnud vee all elutuna 4 minutit ja 36 sekundit, enne kui basseini tulnud kõrvaline inimene lapse elutu keha avastas, vahendab MTV. Helsingi kohus mõistis naisele oma lapse hooletusse jätmise eest 4 kuu pikkuse tingimisi vangistuse aastase katseajaga. Lisaks mõistis kohus emalt lapse kasuks välja 1000 eurot hüvitist kannatuste eest ning 500 eurot tekitatud valu eest. Vee alla vajunud laps, 5-aastane poiss õnnestus meedikutel elustada ja arstide hinnangul on ta praeguseks toibunud.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Soomes ei pruugi roaming-tasud alates suvest kuhugi kaduda, sest kõik kolm suurt Soome mobiilioperaatorit taotlevalt erandeid. Soome mobiilioperaatorid Elisa, Telia ja Dna on taotlenud sideametilt erandit roaming-tasudega jätkamiseks, ütles sideameti juhataja asetäitja Petri Makkonen ajeleheleHelsingin Sanomat.
Erandi andmine tähendab seda, et Soome mobiilioperaatorid saavad roaming-tasusid edasi võtta. Erandi taotlemine tuleneb võimalusest ELi direktiivis, mille järgi võib kohalik regulaator selliseid erandeid anda, kui roaming-tasude kaotamine välismaal võib tõsta klientide jaoks hinda kodumaal.
Sideamet pole taotlustele veel vastust andnud. Erandit on võimalik taotleda ühe aasta kaupa.
Makkonen ütles, et Soome jaoks on probleem selles, et Soome mobiilioperaatorid pakuvad enamasti piiramatut interneti kasutamist, samas kui mujal Euroopas arvestatakse tasu mahu alusel. Roaming-tasude kaotamine välismaal võib tõsta hinda kodumaal.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
OHMYGOSSIP — “Kaalusime nudistide ettepanekut tõsiselt, kuid paraku oli sellel ettepanekul rohkem miinuseid kui plusse,” ütles Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder. Linnaosa valitsus lisas, et otsus langetati peale põhjalikku analüüsi ja erinevate huvigruppidega suhtlemist.
Möldri sõnul uuriti Pirita rannakülastajate ja linnaosa elanike arvamusi ning analüüsiti põhjalikult, mida inimesed soovivad. “Valdav enamus siiski ei pooldanud seda ettepanekut. Keeruline on nudistidele rannalõik eraldada ka seetõttu, et värskelt renoveeritud rannapromenaadil saab kindlasti olema rohkelt liiklejaid ning mõningast privaatsust, mida nudistide rannaala võiks eeldada –meil kahjuks pakkuda ei ole. Lisaks on Pirita ranna Merivälja poolne osa täna kasutuses just sealsete elanike poolt ning sellisel juhul jääksid kannatajateks oma asumi inimesed,” ütles Mölder.
NordenBladet —Pühapäevaks (28.mail) kokku kutsutud pressikonverentsil tegi peaminister Jüri Ratas (KE) teatavaks, et panditulumaksu ärajätmises jõuti konsensusele. “Panditulumaksu ei tule,” kinnitas Ratas.
SDE juht Jevgeni Ossinovski kinnitusel on läbirääkimiste meeleolu konstruktiivne ja hea. “Jätkame arutelusid ja lähiajal jõuame kindlasti ka kokkulepeteni. Olukorras, kus vähem kui kuu aega tagasi on kokku lepitud eelarvestrateegia, siis täiendavalt tulupoole ülevaatamine tähendab üsna tõsiseid ülevaatamisi. Me ei tee ehku peale, vaid täies vastutuses koos rahandusministeeriumi spetsialistidega,” ütles Ossinovski. Kõigi nelja arutelu all oleva maksu kohta pühapäeva pärastlõunaks otsust veel polnud. “Me ei ole lõpikult milleski veel kokku leppinud, sest täisrehkendust ei ole veel laual. Katteallikate osas arutelu käib,” selgitas arutelu ellu kutsunud Helir-Valdor Seeder (IRL).
NordenBladet —Soome S-poodidesse tulevad müügile Briti kaubandusketi Tesco tooted, mistõttu paraneb eelkõige gluteenivabade toodete valik.
Soome kaubandusühistute keskliit SOK ja Tesco teatasid koostöö alustamisest täna esmaspäeval, vahendab Helsingin Sanomat. Valik kasvab esialgu 200 toote võrra. Esimesed Tesco tooted pandi 29.mail müügile Prismadesse, S-marketitesse ja Alepa poodidesse. Tesco toodete abil tahetakse laiendada poodide kaubavalikut.
Tesco on maailmas suuruselt viies jaekaubanduskett. S-poodidesse tulevad müügile tooted Tesco sarjadest Finest ja Free from. Finesti sarja kuuluvad kvaliteetkaubad, näiteks tee, moosid, kastmed, mahlad, müslid, küpsised ja külmutatud tooted. Free from sari on mõeldud erimenüüd järgivatele inimestele ja allergikutele. Free from sari kastavab S-poodides gluteenivabade tootede valikut.
SOK on teinud Briti firmadega koostööd varemgi. Näiteks Sokose kaubamajades on avatud Briti rõivaketi Marks & Spencer poode.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Soome president Sauli Niinistö teatas, et on otsustanud kandideerida teiseks ametiajaks. Niinistö ütles, et kaalus otsust pikalt ja kandideerib mitte mõne erakonna, vaid kõigi valijate esindajana, vahendab Yle.
Ma armastan seda maad, põhjendas Niinistö oma kandideerimist. Ta lisas, et teda huvitab, kui paljud soomlased teda toetavad. Valijate kandidaadina osalemist põhjendas Niinistö asjaoluga, et president seisab Soomes varasemast enam erakonnapoliitikast eemal. Kui ta valijate poolehoidu ei leia, siis loobub kandideerimisest. Kandideerimiseks on vajalik 20 000 valija toetus.
Pressikonverentsil tõsteti esile küsimus, et president on teise ametiaja lõppedes 75-aastane. Niinistö ütles, et ta on ise ka mõelnud selle peale, et sellises eas on parem vältida vastutust ja kohustusi. Ent ta lisas samas, et seni pole vastutus ja kohustused teda liigselt koormanud.
Presidendivalimised toimuvad Soomes järgmise, 2018. aasta algul. Enne Niinistöt on oma kandideerimisest teatanud Keskerakonna rahvasaadik, endine peaminister Matti Vanhanen, roheliste rahvasaadik Pekka Haavisto ja vasakpoolsete Europarlamendi saadik Merja Kyllönen.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Eile (29.mail)algas kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgema sõjakooli reklaamikampaania, mis kutsub sõjakooli ridadesse noori, kes tahavad saada väga head juhtimisalast kõrgharidust.
„Kõnetame kampaaniaga neid noori, kes tahavad kaasaegse ohvitseri põnevat ja austusväärset elukutset õppida,“ ütles kaitseväe ühendatud õppeasutuste meedia- ja turundusgrupi ülem kapten Kristjan Kostabi.
Kampaaniasõnumid julgustavad noori, kes soovivad end siduda riigikaitsevaldkonnaga, astuma kõrgemasse sõjakooli ning kutsuvad rohkem infot hankima neid, kes ei ole veel otsustanud, millega tulevikus tegeleda. Kõrgema sõjakooli reklaamikampaaniat on kuulda raadios ning näha e-kanalites ja välimeedias erinevates Eesti linnades.
Äsja uue kujunduse saanud kõrgema sõjakooli kodulehelt www.sojakool.ee saab noor ülevaate sõjakooli õpingute jooksul omandatavatest teadmistest ja oskustest, edasistest karjäärivõimalustest kaitseväes ning põhjaliku ülevaate sõjakooli õppimisvõimalustest ja ohvitseri elukutsest. Kodulehe juurde loodud kampaanialehelt ning kõrgema sõjakooli Facebookist leiab huviline kogu vajamineva info sisseastujale. Kõrgemasse sõjakooli sisseastujatele korraldab kool ka põhjaliku infopäeva 8. juunil Tartus.
Kõrgema sõjakooli põhikursusel saab rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal maa-, mere- või õhuväe õppesuunal. Sisseastumisdokumente saab kõrgemasse sõjakooli esitada tänavu 19. juunist 3. juulini. Kampaaniat korraldavad Kaitseressursside Ameti Värbamiskeskus ja kaitseväe ühendatud õppeasutused koos reklaamiagentuuriga DDB Eesti. Kampaaniat toetavad ka teised kaitseväe üksused oma e-kanalites. Kampaania kestab 2. juulini.
Allikas: Eesti Kaitsevägi Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet – Mis on poliitiliselt antud hetke kõige tähtsam ülesanne? Päästa kohaliku tasandi võim ja kohalikud volikogud erakondade haardest, et tekiks dialoog arenevate kogukondade ja korrumpeerunud erakondade vahel. Ma väga sooviks näha Eestis erakonda, mis suudab öelda, et kohaliku võimu tasand tuleb vabastada erakondlastest ja jätta kohalikule kogukonnale – selles on võimude lahususe mõte. Ja et inimesi kohtadel tuleb korruptsiooni vältimise jaoks vahetada – 1 inimene, 1 amet ja 1 ametiaeg, mitte sama ringkaitse 25 a ametis.
Väga selgeks muutub pilt nii valija kui rahvaesindaja jaoks kui ta teab, et ühe ametiaja panustab ta valitavana ja siis läheb valijaks tagasi. Poliitikasse minnakse teostama oma ideid ja selleks piisab 1 ametiajast 1 ametis.
1.Valija ütleb, et kõik erakonnad on täpselt ühesugused. Ja on ka, sest kõikidel erakondadel on üks ja seesama tagatuba, kus asjad otsustatakse. 2. Muutus ühiselus ei saa tulla kontrollitavate ja nähtamatute sidemetega aastakümnete jooksul korrumpeeritud erakondade kaudu, see peab tulema väljastpoolt, otse rahva keskelt, rohujuuretasandilt. Miljoni valija keskelt, aga mitte 50 000 erakondlase seast. 3. Seni poliitikas mitteosalenud, korrumpeerumata, erakondadesse sidumata inimesi on vaja volikogudesse külasid ja linnaasumite huve esindama. Presidendi Valimiskogu hääletus näitas, et kõik valimisliidud on salaja politiseeritud. Juba on käimas aktiivsed poliitilised ülevõtmised, aga kohalikud elanikud peavad olema ülevõtjatest aktiivsemad. 4. Struktuuri muutust on vaja. Uus struktuur saab olla küladekeskne, külavanematest koosnev vallavolikogu ja linnades siis vastavalt asumitest lähtuv volikogu. Külaelanikudd valivad volikogusse külavanema ja linnades iga asum valib oma esindaja. Asumipõhised volikogud linnadesse. Näiteks Tallinnas on 84 asumit ja volikogus 79 liiget ehk siis mõned väiksemad asumid saaksid kahe peale ühe volikogu koha ja volikogu liikmete valik otsustataks asumirahva keskel. 5. Valimistel mitte ühtegi häält ei erakondadele ega valimisliitudele. Igaüks esineb oma nime all, valimisseadus võimaldab külavanemate valimist üksikkandidaadina. Kohalikel valimistel kandideerides ei tule maksta kautsjoni, ainult aktiivsust on vaja. 6. Kõiki neid asju saab teha ilma seadusi muutmata, on vaja lihtsalt seadusi ja süsteemi tunda, et teha strateegiliselt õigeid otsuseid. 7. Lihtsustatud valemiga võtame 200 volikogu ja neis kokku 3000 liiget. Külasid on meil üle 4000, mõned inimtühjad, mõned 1 inimesega, mõnes isegi kolm suitsu, vaata aga vaata. Ja nõnda loome valimiste ajal täiesti uue struktuuri, mis kasvab välja rohujuuretasandilt, aga mitte erakondade tagatoast. 8. Meil ei ole 25 a olnud riiklikku tsiviilkaitset, nii et kui pauk käib, pole linnadest kuhugi lahkuda.Tsiviilkaitset ei ole vaja ainult sõjalise ründe puhuks, vaid ka juhusliku õnnetuse, looduskatastroofi, hädaolukorra puhuks ning see tuleb luua. Iga küla peab olema võimeline vastu võtma ja mahutama 1000 inimest. 9.Küladekesksed kohalikud valimised lahendaksid seega ka riigikaitselisi probleeme ja me peame üha enam hakkama rääkima totaalkaitsest, kus iga inimene peab olema võimeline ennast kaitsma vähemalt abi saabumiseni. 10. Tuleb loobuda tsentraalse juhtimise ootamisest ja ise tegutsema asuda – see ongi kohaliku võimu tasand. Kusagilt ei ole vaja juhtnööre oodata, et tegutsema hakata, iga küla ja asum peab ise kogunema, reastama oma probleemid ja leidma lahendused ja usaldusväärsed esindajad. Kohalikud valimised on saja kohaliku elaniku omavaheline kokkuleppe, kellele anda hääl ja keda valida endid esindama ja võimu teostama. 11. Igaüks tegutseb oma külas või asumis oma huvide kaitsel. Totaalkaitse kontseptsioon. Võitlus maakondade ja maakonnakeskuste säilimise eest, maakondliku identiteedi eest. 12. Valimiste võitmise valem oleks seega – mitte kasutada eelvalimisi ja e-valimisi – mitte valida tagasi ühtegi senist volikogu liiget – organiseerida oma kogukonna kandidaat ja teha tema heaks kampaaniat 13. Koduleht külade ja asumite järgi, kuhu iga küla ja asum saab üles panna ja jagada oma informatsiooni. 14. Seda kõike saab teha ilma seadusi muutmata, teadlike inimeste ja aktiivsete kodanike abil, kes täidavad oma kodanikukohust ja leiavad aega poliitika jaoks. 15. Kohalikud valimised 2017 on meie ärkamisaeg, meie vabariigi väljakuulutamine, meie Vabadussõda, meie kodanikukohus anda oma panus muutusteks ja riigi arenguks.
NordenBladet — Esmaspäeval (29.mail) tutvustati tükisooja teost esimest korda lugejatele. Tavapärasele raamatuesitlusele kogunenud publikule üllatuseks kandis Rahvusooper Estonia poistekoor vastse teose algusest lõpuni ette koorilauluna.
Lastekirjanik Jaanus Vaiksoo pikk lasteluuletus “Laul Eestimaast” räägib Eestimaa aastaaegadest. Leporello köites raamatukesele tegi maalilised pildid kunstnik Regina Lukk-Toompere, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
NordenBladet —Soome tarbijate kindlustunne kerkis maikuus uutesse kõrgustesse. Tarbijakindluse indeks oli Statistikaameti andmetel maikuus 24,1, samas kui aprillis oli see 21,5 ja märtsis 22,9. Möödunud aasta maikuus oli indeks vaid 12,5 pügalat. Tarbijakindluse indeksi pikaajaline keskmine on 11,9.
Maikuus parandasid tarbijate kindlustunnet tööturu parem olukord ning kodumajapidamiste säästuvõimaluste suurenemine. Samas hinnang oma majanduslikule olukorrale langes, aga hinnang Soome majandusele püsis samal tasemel. Möödunud aastal samal ajal kõik ootused paranesid.
Andmed põhinevad tarbijabaromeetri uuringul, mille käigus küsitleti 2-17. maini 1209 Soomes elavat inimest.
Soome statistikaameti vastavaid andmeid näete SIIT.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
