OHMYGOSSIP —Soome järv on pärast keemilist töötlemist ja sealt fosfori eemaldamist selge nagu Vahemeri. Järve pihustati möödunud nädalal ligi 200 tonni puhastavaid kemikaale. Littoistenjärvi fosforisisaldus on pärast töötlemist vähenenud 95 protsenti, vahendab Helsingin Sanomat.
Vesi on töötlemise järel selge nagu akvaariumis. Vesi peaks veelgi selgemaks muutuma pärast seda, kui selle ph-tase tõuseb. Kaarina ja Lieto vahel asuva Littoistenjärvi olukord on seoses sinivetikatega olnud viimastel aastatel eriti hull. Järve olukord oli viimase 100 aasta kõige hullem. Selliseid sinivetika poolt reostatud järvi on Soomes kokku vähemalt 300.
Järves on varem korraldatud puhastavat kalapüüki ja lisatud hapnikku, aga sellest pole abi olnud. Lõpuks otsustati järve valada 200 tonni polüalumiiniumkloriidi. Kemikaal seob endaga fosfori ja see valgub settena järve põhja. Muutus on lausa uskumatu. Nüüd on oodata järves põhjataimestiku kasvu. Varem polnud see võimalik ja järves oli palju surnud tsoone, kuna valgus ei paistnud järve põhja.
Kemikaal põhjustas teatud määral kalade hukku. Kaldalt koguti kokku umbes 1800 kilo surnud kalu. Surnud kalade puhul oli samuti positiivne üllatus, kuna kõik surnud kalad olid latikad. Latikate hukkumine peaks järve puhastamisele kaasa aitama, kuna puhastamiseks on vaja järvest eemalda veel sellest kümme korda suurem kogus kalu. Järves oli mõni aeg pärast töötlemist keelatud ujuda, aga nüüd on seal turvaline ujuda.
Littoistenjärvi keemine puhastus maksis kokku ligi 200 000 eurot. Soomes on sarnaselt keemiliselt töödeldud ligi 50 järve.
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Eestis avalikkust šokeerinud Lehtse loomapiinamise juhtum, kus naine nööri otsas haiget koera järele vedas, jõudis otsaga Soome ajakirjandusse, kui sellest kirjutas Iltalehti. Iltalehti on pannud loo juures avaldatud videole märke, et see pole nõrganärvilistele.
Iltalehti märgib, et selleks ei pea olema loomaarst, et aru saada, et loom on eriti halvas olukorras. Video avalikustas Eesti Loomakaitse Seltsi juht Heiki Valner. Valner ütles Iltalehtile, et Lehtse inimesed võtsid temaga ühendust juba 6 nädalat tagasi. Naine oli pidanud koeri juba aastaid ja kohelnud neid halvasti. Lehtse inimesed olid asja kohta teatanud politseisse ja mujale, aga midagi ei muutunud. Loomakaitse seltsi esindajad läksid kohale ja tegid samuti avalduse politseile, aga midagi ei juhtunud. Seejärel otsustati asi avalikustada meedias. Pärast seda hakkas asi ka politseid huvitama ja naiselt võeti koer ära.
Praegu on koer turvakodus. Segatõugu emane koer on 4,5-aastane. Koera nimi on Hallike. Koerale on antud esmaabi ning tehtud vajalikud uuringud. Üks on selge, koer on söödetud liiga paksuks. Samas pole asi lootusetu ja koer võib terveneda.
Lehtse naisel on varem surnud juba kaks koera. Üks suri rongis ja teine kodus, kust see leiti mitu nädalat hiljem. Eestis imestatakse nüüd, kuidas naine sai nii kaua loomade väärkohtlemist jätkata ning miks ametivõimud reageerisid alles pärast teema tõstatamist meedias.
Valner märkis, et ta on loomakaitse tööd teinud 10 aastat ja kogenud, et politsei ei taha loomadega tegeleda. Valla sotsiaaltöötaja arvas, et naisel peaks olema koer, kes teda rahustab. Valneri arvates aga peaks naisele kehtestama loomapidamise keeld. Valneri sõnul vajab ka naine teatud abi. Valner lisas, et kui naine peaks uue koera hankima, siis lubasid naabrid sellest kohe teada anda.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Valmistoitu toodeti 2016. aastal 215 miljoni euro väärtuses. Valmistoitu tootvate ettevõtete müügitulu kasvas 251,2 miljoni euroni, mis on 4,3% rohkem kui eelneval aastal, selgub Maaeluministeeriumis koostatud valmistoitu tootvate ettevõtete 2016. aasta ülevaatest.
„Valmistoitu tootvate ettevõtete müügitulu kasvatas suurenenud nõudlus,” ütles Maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja asetäitja Kadi Raudsepp „Nõudlus suurenes nii sisetarbimise kui ka ekspordi toel. Sisetarbimise kasvu toetas kiire palgakasv ja suhteliselt madal töötuse tase ning ekspordi elavnemisele aitas kaasa oluliste kaubanduspartnerite majandusolukorra tugevnemine.”
Ettevõtete investeeringuaktiivsus kasvas. Valmistoitu tootvad ettevõtted investeerisid materiaalsesse põhivarasse 2016. aastal 7,5 miljonit eurot ehk 4,3% rohkem kui eelneval aastal. „Investeeringute suurenemist toetasid erinevad tegurid – soodsast väliskeskkonnast tulenev ettevõtjate majanduskindluse kasv, pankade madalad laenuintressid ning samuti Euroopa Liidu finantsperioodi 2014–2020 toetusmeetmete kasutamine,” ütles Raudsepp.
Valmistoitu tootvate ettevõtete kogukasum oli 2016. aastal 18 miljonit eurot ehk 17,1 protsenti väiksem kui eelmisel aastal samal ajal. Esialgsetel andmetel loodi puhast lisandväärtust 55,5 miljonit eurot ehk 7,9% vähem kui eelmisel aastal samal ajal.
Lisandväärtus töötaja kohta ehk tööviljakus vähenes aastases võrdluses 4 protsenti. „Vaatamata tööviljakuse langusele kasvas tunnitootlikkus eelneva aastaga võrreldes 2,3%, mis näitab, et vähenenud töötundide arvuga suudeti rohkem lisandväärtust luua,” lisas Raudsepp.
Valmistoitu tootvates ettevõtetes töötas 2016. aastal keskmiselt 2484 inimest. Aastases võrdluses vähenes hõive 105 inimese võrra (4%). Statistikaameti lühiajastatistika andmetel tegutseb Eestis keskmiselt 90–100 valmistoitu tootvat ettevõtet, ligikaudu 60 protsenti valmistoitu tootvate ettevõtete müügitulust annavad neli suuremat tööstust.
Valmistoitu tootvate ettevõtete müügitulu moodustas 2016. aastal 14,3% toiduaine- ning 2,2% töötleva tööstuse müügitulust.
Valmistoitu tootvate ettevõtetena käsitletakse ülevaates valmistoitude (salatid, võileivad jne), suhkru- ja kondiitritoodete, maitseainete ja -kastmete ning eritoitude (lastetoidud, dieettoidud, gluteenivabad toidud jne) tootmisega ning kohvi ja tee töötlemisega tegelevaid ettevõtteid.
Allikas: Maaeluministeerium Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet – Eile, 24.mail, lõppes Kevadtormil õppuse viimane faas ehk taktikaline lahinguülesannete täitmine. „Eri riikide sõdurid suutsid kiirelt moodustada ühtse meeskonna ning saada hakkama keerukate ülesannetega kiirestimuutuvas õpikeskkonnas,“ ütles 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo. „Meie käsutuses olid helikopterid, tankid, soomukid ja sillamasinad, mida 2. jalaväebrigaadil igapäevaselt ei ole. Saime Kevadtormil kogemuse, kuidas paremini nende vastu sõdida.“
Õppuse viimases faasis tegi 1. jalaväebrigaadile ja NATO lahingugrupile vastutegevust 2. jalaväebrigaad, mille koosseisu kuulusid õppusel lisaks Kuperjanovi jalaväepataljonile Saksa, Läti, Leedu ja Poola kompaniisuurused üksused ning Soome ja Hollandi pioneerid.
1. jalaväebrigaadi koosseisus osalesid õppuse viimases faasis Scoutspataljon, Kalevi jalaväepataljon ning liitlaste lahingugrupp, mida toetasid kaudtulega nii suurtükiväepataljoni kui ka liitlaste kaudtulerelvad. Õhuväe ja liitlaste õhuvahendid toetasid lahingutegevuses mõlemat brigaadi.
Kolmenädalane õppus Kevadtormi üks eesmärke on ajateenijatest koosnevate jalaväepataljonide väljaõppe ja tegevus hindamine erinevates lahinguliikides enne reservi arvamist juuni algul. Samuti harjutatati Kevadtormil koostegevust jalaväe ja erinevate relvaliikide ning staapide, üksuste ja liitlaste vahel.
Üle Eesti peetud Kevadtormi lõpurivistus peetakse täna, 25. mail kaitseväe keskpolügoonil.
Allikas: Eesti Kaitsevägi Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —TTÜ Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis kaitses Kaide Tammel doktoritööd “Creating Shared Service Centers for Public Sector Accounting: The Case of Estonia” (Raamatupidamiskeskuste loomine avalikus sektoris: Eesti näide).
Doktoritöö kasvas välja rahvusvahelisest uurimisprojektist (COCOPS – Coordinating for Cohesion in the Public Sector of the Future), mida rahastas Euroopa Liidu 7. raamprogramm. Projekti raames uurisid erinevate riikide teadlased, millised on kaasaegses avalikus halduses kasutatavad praktikad ning mida on võimalik nendest õppida (vt cocops.eu).
Eestis on viimaste aastate üheks olulisemaks praktikaks tugiteenuste koondamine Riigi Tugiteenuste Keskusesse. Doktoritöö eesmärgiks oli uurida, kuidas kõiki riigiasutusi hõlmav praktika alguse sai ning kas ja mida on teistel riikidel võimalik Eesti kogemusest õppida. Valminud uurimus keskendub eelkõige ümberkorraldustele riigiraamatupidamises.
Doktoritöö juhendaja, majandusteaduskonna professor Ringa Raudla: „Nii nagu avaliku sektori reformide puhul üldiselt, võime ka raamatupidamise korralduses näha tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise tsüklite vaheldumist. Vastukaaluks nõukogudeaegsele tsentraliseeritud arvestusele korraldati avaliku sektori raamatupidamine pärast Eesti taasiseseisvumist detsentraliseeritult. Riigiraamatupidamise konsolideerimine teenuskeskusesse tähendab sisuliselt seda, et pendel liigub taas tsentraliseerimise suunas. Meid huvitab, miks ja kuidas see pendel suunda muudab.”
Avaliku sektori teenuskeskuste üha suurenev hulk on pälvinud nii praktikute kui teadlaste tähelepanu. Erialakirjanduses käsitletakse teenuskeskust (i.k. Shared Service Center) kui uut ja traditsioonilistest organisatsioonivormidest eristuvat mudelit, mis lubab samaaegselt kulude kokkuhoiuga ka kvaliteedi tõusu.
Professor Raudla: „Sellele mudelile pandud ootused põhinevad ühest küljest klassikalisel majandusteoorial, millest tulenevalt peaks teenuskeskus aitama saavutada mastaabiefekti: erinevate asutuste tugifunktsioonide ühtlustamise ja koondamisega saab neid pakkuda teenusena, vabastades teenust kasutavad asutused (kliendid) kohustusest neid tugifunktsioone iseseisvalt arendada. Teisest küljest on teenuskeskuse mudeli puhul väga oluline kliendikesksus, mis peaks tagama teenuste pakkumise vastavalt kliendi vajadustele.“
Kuigi kulude kokkuhoid on peamine põhjus, miks teenuskeskusi luuakse, ei ole siiani selge, kas ja kuidas aitab teenuskeskustele üleminek valitsemiskulusid kärpida. Eesti juhtumi analüüs näitab, et teenuskeskuse loomisel ei lähtuta selle teoreetilisest mudelist, mistõttu ei pruugi teenuskeskus talle pandud ootusi täita. Eesti juhtum ei ole ainulaadne ning samale probleemile on tähelepanu juhtinud ka teiste riikide teadlased. Eesti kogemustest õppida soovijatel tuleb arvestada sellega, et teenuskeskuste loomisel on võimalik kasutada erinevaid strateegiaid ning Eesti kontekstis töötavaid strateegiaid võib olla keeruline või võimatu kasutada teistes riikides.
Doktoritöö juhendaja oli TTÜ Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor Ringa Raudla, ringa.raudla@ttu.ee
Oponendid olid professorid Penelope Tuck (Birminghami Ülikool, Suurbritannia) ja Koen Verhoest (Antwerpeni Ülikool, Belgia)
NordenBladet – Eile, 24.mail,algas Tartumaa koolide riigikaitselaager, kus ligi 400 õpilast omandavad kõrgema sõjakooli kadettide juhendamisel riigikaitseõpetuse praktilisi oskusi.
„Meie anname õpilastele riigikaitseõpetuse alased praktilised oskused, mida nad saavad ka edaspidi igapäevaelus kasutada,“ ütles laagri ülema asetäitja maaväe põhikursuse 2. õppeaasta kadett Taavi Oja. „On oluline, et laagrilised ka siinset aega üheskoos naudiksid ning neile jääks mugavustsoonist välja astumisest hea mälestus.“
Kolm päeva kestvas riigikaitselaagris osalevad õpilased saavad teadmisi meditsiinist, topograafiast ja sidest ning õpivad, kuidas välitingimustes valmistada toitu, püstitada varjualust, varjatult läheneda, moondada ja varjuda ning teha erinevaid sõlmi. Lisaks saavad nad kadettide juhendamisel kätt proovida lasketiirus. Omandatud teadmised ja oskused proovile õpilased proovile panna reedel peetaval orienteerumisvõistlusel, kus tuleb kontrollpunktides täita erinevaid ülesandeid.
„Kõige rohkem ootan laskeharjutust, aga muidu meeldib kõik. Ei taha veel mõeldagi, et pean vormi tagasi andma,“ ütles laagris osalev Tartu kutsehariduskeskuse õpilane Kajar Kurvits, kes on end juba vabatahtlikult ka ajateenistusse kirja pannud.
Tartumaa koolide riigikaitselaager lõpeb reedel lõpurivistusega.
Laagris osaleb ligi 400 õpilast Tartu Jaan Poska gümnaasiumist, Miina Härma gümnaasiumist, Hugo Treffneri gümnaasiumist, Tartu Annelinna gümnaasiumist, Rõngu keskkoolist, Elva gümnaasiumist, Tartu kutsehariduskeskusest, Tartu Tamme gümnaasiumist, Tartu Herbert Masingu gümnaasiumist ja Ülenurme gümnaasiumist.
Laagri viivad läbi Tartumaa riigikaitseõpetajad ja kõrgema sõjakooli maaväe põhikursuse 2. õppeaasta kadetid. Laagri korraldamine annab kadettidele teadmised ja oskused riigikaitseõpetuse tundide ja välilaagrite planeerimiseks ning läbiviimiseks. Samuti arendab praktiline kogemus nende kui sõjaväeliste juhtide planeerimise, organiseerimise, eestvedamise ja õpetamise oskuseid.
Allikas: Eesti Kaitsevägi Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
OHMYGOSSIP – “Tõsi, et töökoht on värske, kuid planeerimine seoses Keriga algas juba enam kui aasta tagasi, sest siinne saarevahi graafik täitub kiiresti. Imelisele väikesaarele jõudsin eile öösel,” räägib Kertu Jukkum ta ja lisab, et sisse elamine alles käib. Üks on aga kindel, Kertu jääb sinna nädalaks ja kogu selle aja peab päevikut otse Elu24 lehel, et hoida kursis kõige sellega, mis asustamata väikesaare elu kirgastab.
Eksootilise Keri saare kohta nii palju, et tegemist on Soome lahes, Pranglist veidi rohkem kui 6 km põhja pool ja üks Eesti põhjapoolseimaid saari. Keri saare pindala on vaid 2,9 hektarit! Keri on teada linnuliigirohke ala ja hetkel on aktiivne “pesapunumise” aeg.
OHMYGOSSIP —Võrreldes tavapärase poollamava sünnitusasendiga aitab uus püstine sünnitusviis vähendada lahkliha rebendeid, on parem beebile ja võimaldab pärast sünnitust jätkata rutem seksielu.
Uue STOMP-meetodi ehk spontaanse sünnitustehnika abil suunatakse ema püstisemasse asendisse. Lisaks ei sunnita emasid enam pressima, vaid lastakse rohkem oma keha kuulata, vahendab Helsingin Sanomat. Uurimus avalikustati teadusajakirjas European Journal of Obstetrics & Gynecology and Reproductive Biology.
Uue meetodi katsetamine kestis 12 kuud ja selles osales ligi neli tuhat sünnitajat. Uue meetodiga vähenes neljandiku võrra suurte rebendite hulk.
Naiste sünnitusmeetodeid uurinud Kesk-Soome haigla naistearst Tarja Mietola-Koivisto ütles, et püstised sünnitusasendid on pressimise ajal selili asendist paremad. Maailma tervishoiuorganisatsioon WHO soovitas juba 1996. aastal sünnitusel selili asendit mitte kasutada. Sellele vaatama on poollamav asend jätkuvalt kõige levinum sünnitusasend.
Poollamavas asendis langeb suurem koormus emaka tagaosa veresoontele, mistõttu emakas ja platsenta ei saa piisavalt hapnikku. Lamav asend on õigustatud ainult riskirasedate puhul. Tervele emale on püstine sünnitusasend parem.
Spontaanse sünnitusasendiga kaasneb vähem lahkliha rebendeid. Samuti on see parem asend beebile. Kui ema saab vabalt hingata, siis saab ka laps piisavalt hapnikku.
Rebenditel on suur mõju seksielu taastumisele pärast sünnitust. Paljud naised ei saa rebendite tõttu seksielu alustada enne kolme kuud pärast sünnitust.
OHMYGOSSIP —Soome kodakondsuse sai möödunud aastal rekordarv välismaalasi, kokku 9375 inimest. Kodakondsuse sai möödunud aastal 1454 inimest rohkem kui 2015. aastal, vahendab Yle. Kõige rohkem oli kodakondsuse saajaid venelaste, somaallaste ja iraaklaste hulgas. Eestlased olid neljandal kohal kokku 459 inimesega, avaldab Soome statistikaamet.
Kodakondsuse saajate hulgas oli naisi veidi enam kui mehi – naisi 4914 ja mehi 4461. Naiste keskmine vanus oli 28,4 ja meestel 26,4 aastat. Alaealisi oli 2944.
Soome kodakondsuse saajatest 94% säilitas ka oma varasema kodakondsuse. Möödunud aasta lõpus elas Soomes püsivalt veidi üle 100 tuhande topeltkodakondusega inimese. Suurimad topeltkodakondsusega grupid moodustavad Vene, Rootsi, Somaalia, Eesti ja USA kodanikud.
Soome kodakondsuse saamised on toimunud lainetena. 1990ndate algul oli suur tõus, kui olid Somaalia ja Jugoslaavia kriisid ning Soome asusid elama ingerlased. 2000ndatel hakati võtma kodakondsust seoses topeltkodakondsuse lubamisega. Edasi suurendas sisserännet ja kodakondsuse võtmist Euroopa Liidu laienemine. Rahvusvahelise finantskriisi ajal oli langus. 2015. aasta suur immigratsioonilaine veel kodakondsuse numbrites ei kajastu. See võib võimalikuks saada 5-6 aasta pärast, kui täitub kodakondsuse saamiseks nõutav Soomes elamise aeg ning inimesed on omandanud vajaliku keeleoskuse.
Soome kodakondsuse saaanute top 10 1. Venelased (2 028) 2. Somaallased (1 066) 3. Iraaklased (534) 4. Eestlased (459) 5. Afgaanid (376) 6. Türklased (264) 7. Vietnamlased (225) 8. Iraanlased (222) 9. Rootslased (206) 10. Hindud/ taimaalased (193)
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
OHMYGOSSIP— Soome kaitseminister Jussi Niinistö käis eile Eestis õppusel Kevadtorm 2017, kus osaleb ka Soome pioneeriväeosa. Niinistö kohtus Eestis kaitseminister Margus Tsahkna ja Riigikogu kaitsekomisjoni esimehe Hannes Hansoga.
Niinistö visiidi programmi kuulub kaitseministeeriumi info kohaselt tutvumine Kaitseliiduga. Kaitseliit on Eesti vabatahtlik kaitseorganisatsioon.
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras kohtus täna kaitseväe peastaabis Ameerika Ühendriikide strateegilise väejuhatuse planeerimisosakonna ülema kindralmajor Clinton E. Crosieriga.
Eestis töövisiidil viibiv kindralmajor Crosier sai ülevaate siinse regiooni julgeolekuolukorrast ja arutas kindral Terrasega selle alaseid arenguid, samuti arutleti tõkestatud juurdepääsuga tsooni strateegia ning strateegilise tuumaheidutuse teemasid.
Töövisiidi käigus külastas kindralmajor Crosier õppust Kevadtorm ning annab loengu Balti kaitsekolledžis. Eestist suundub kindralmajor Crosier edasi Lätti.
Ameerika Ühendriikidel ja Eestil on kaitsealane koostöö kestnud aastaid. Selle raames näiteks tegi 2016. aasta võidupüha paraadil demonstratsioonlennu Võrus USA strateegilise väejuhatuse strateegiline pommitaja B-52.
USA strateegilise väejuhatuse eesmärk on koostöös riigi valitsuse ning ametkondadega ja liitlastega avastada ja ära hoida strateegilisi rünnakuid Ameerika Ühendriikidele. Väejuhatus vastutab USA tuumavõimekuse ja kosmoseoperatsioonide eest, samuti kübervaldkonna, luure ja side ning globaalse raketitõrjesüsteemi ja massihävitusrelvade vastase võitluse eest. Väejuhatuse peakorter asub Offutti õhuväebaasis Omaha linna lähedal Nebraska osariigis.
Allikas: Eesti Kaitsevägi Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —„Esmatähtis on tagada ühise põllumajanduspoliitika ajakohasus ning praeguste väljakutsetega tegelemine, kindlasti tuleb meil suurendada põllumajanduspoliitika panust kliimamuutustega toimetulekuks“, sõnas maaeluminister Tarmo Tamm 21.-23. mail toimunud Euroopa Liidu põllumajandusministrite mitteametlikul kohtumisel Maltal.
„Põllumajandusel on tähtis roll kliimaprobleemide lahendamisel. Oluline on toetada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, et võimaldada põllumeestel panustada kliimamuutustega hakkama saamisesse ning luua võimekus kliimamuutuste tagajärjel tekkivate negatiivsete mõjudega toimetulekuks,“ rõhutas Tamm.
Oma kõnes tänas Tarmo Tamm Maltat suurepärase koostöö ja pühendumuse eest eesistujana ja andis kõikidele ministritele üle kutse tulla 3.-5. septembril Tallinnas toimuvale mitteametlikule põllumajandus- ja kalandusministrite kohtumisele.
Eesistuja Malta juhitud arupidamine annab väärtusliku panuse ühise põllumajanduspoliitika tuleviku aruteludesse, kus on olulise kohal põllumajanduse keskkonna ja kliimaga seotud väljakutsetega toimetulek.
23. mai 2017. toimunud mitteametliku põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungi ametlik arutlusteema oli „Kliimamuutused ning veeressursid ELis: põllumajandust puudutavad väljakutsed“. Maaeluministrit saatsid nõukogu istungil Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti, põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ja kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Olavi Petron.
Allikas: Maaeluministeerium Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Kevadtormil algasid täna varahommikul kõige tulisemad lahingud, milles vastamisi lähevad ka õppusel osalevad tankid.
Kahepäevane lõpulahing peetakse peamiselt kaitseväe keskpolügoonil ja selle ümbruses ning erineb senisest õppusest sellega, et nii ründav kui ka kaitsev pool saavad täies mahus kasutada Eesti liitlaste lahingugrupi manöövervõimet, kiirust ja tulejõudu. Rünnakus osalevad prantslaste tankid Leclerc ja brittide tankid Challenger 2 ning kaitses astuvad neile vastu sakslaste Leopard 2.
Lisaks liitlaste rasketehnikale läbivad esmakordselt nii ulatuslikus õppelahingus tuleproovi hiljuti Hollandist ostetud Scoutspataljoni lahingumasinad CV9035.
1. jalaväebrigaadi ülema kolonel Veiko-Vello Palmi sõnul tähendab keskpolügoonil niivõrd mastaapse lahingu läbiviimine brigaadi suurusele üksusele üsna piiratud raame. „Pigem on see siiski väljakutse positiivses mõttes, sest ka päriselt peame olema valmis sõdima ja võitma igasugusel alal igasugustes tingimustes,“ ütles kolonel Palm. „Senised lahingud on näidanud, et brigaadi üksuste väljaõpe on professionaalne, nad on äärmiselt motiveeritud ja täielikult valmis ennast ka rasketes lahingutes parimast küljest näitama.“
Kui eelmisel nädalal alanud õppelahingute esimeses etapis 1. jalaväebrigaad kaitses ja tinglikku vastasena ründas 2. jalaväebrigaad, siis nüüd vahetavad brigaadid oma rollid. Eilse päeva jooksul kaevus 2. jalaväebrigaad keskpolügoonil põhjalikult maasse.
„Oleme kindlustanud ja tõkestanud. Oskused, mis saadud väljaõppeperioodil, saavad siin proovile pandud,“ ütles 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo.
1. jalaväebrigaadi koosseisus ründavad täna Scoutspataljon, Kalevi jalaväepataljon ning liitlaste lahingugrupp, mida toetavad kaudtulega nii suurtükiväepataljoni kui ka liitlaste kaudtulerelvad. Õhuväe ja liitlaste õhuvahendid toetavad mõlemat brigaadi.
2. jalaväebrigaadi koosseisus võtavad keskpolügoonil kaitsepositsioonid sisse Kuperjanovi jalaväepataljon, keda toetavad Saksa soomuskompanii, Leedu ja Läti kompaniid ning Hollandi, Soome ja Saksa pioneeriüksused. Kohal on ka Vahipataljoni ajateenijatest moodustatud sõjaväepolitsei rühm.
Õppelahingute esimeses pooles osalenud Kaitseliidu malevate manööverüksused lõpulahingus ei osale.
1.jalaväebrigaadi ülem kolonel Palm tõstis eraldi esile kaitseliitlaste rolli Kevadtormil, kelle tegevusega tema brigaadi koosseisus jäi ta väga rahule.
Kaitseväele on kolmenädalane Kevadtormi õppus vajalik ajateenijatest koosnevate jalaväepataljonide väljaõppe ja tegevus hindamiseks erinevates lahinguliikides enne reservi arvamist juuni algul. Samuti harjutatakse Kevadtormil koostegevust jalaväe ja erinevate relvaliikide ning staapide, üksuste ja liitlaste vahel.
Õppuse lõpurivistus on 25. mail kaitseväe keskpolügoonil.
Allikas: Eesti Kaitsevägi Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Paljud Soome kolinud välismaalased saadavad oma lapsi ühel või teisel põhjusel kodumaale. Soome lastevolinik nõuab riigilt laste jälitamist ja Soome tagasitoomist.
Sugulased saatsid praegu 27-aastase Helsingi tüdruku Kawsari lapsena ligi kaheks aastaks Somaaliasse, et ta ei õpiks liiga palju läänelikke elukombeid, vahendab Helsingin Sanomat. Soomes üles kavanud tüdruk arvas esialgu, et läheb tavalisele puhkusereisile. Tõde selgus aga kohapeal Somaalias.
Esialgu võeti tüdruk kaasa reisile Araabia Ühendemiraatidesse Dubaisse. Seal selgus, et minnakse vaatama üht haiget sugulast Somaalias. Kohapeal Somaalias sai tüdruk teada, et ta jäetaksegi sinna. Tüdrukule ei öeldud ka seda, kuidas või kas ta pääseb üldse tagasi Soome.
Kuuendas klassis õppinud Kawsari pink jäi Vantaa koolis tühjaks. Kawsari väitel ei tundnud ükski asutus Soomes huvi, kuhu tüdruk keset kevadist õppeveerandit kadus. Ta oli elanud Soomes alates esimesest eluaastast.
Noorteorganisatsiooni Fenix Helsinki esimees Ujuni Ahmed räägib, et Soomest on nõnda välismaale lapsi saadetud juba aastakümneid. Lisaks Somaaliale on sihtriigid põhiliselt Aafrika ja Lähis-Ida riigid. Ahmedi arvates on tegemist omamoodi karistusega lapsele või noorele, mis avaldab lapsevanemate ootustele vastupidist mõju. Inimõiguste seisukohalt on tegemist aga vastu lapse tahtmist toimunud juhtumitega, mis võivad rikkuda lapse õigusi.
Tüdrukuid saadetakse ära näiteks selleks, et hoida neid eemal liiga vabameelsest Lääne kultuurist või suisa abiellumise eesmärgil. Inimõiguste liidu projektijuht Johanna Latvala märgib, et kui tüdruk hakkab kahtlema kodustes väärtushinnangutes, siis leiavad vanemad, et selle vastu aitab abielu.
Helsingi tüdruk Kawsar räägib, et teda sunniti elama Somaalias, et vältida tema läänestumist. Enne seda oli ta olnud koolis eeskujuliku käitumisega viieline õpilane. Somaalias pandi ta erakooli, kus olid koos samamoodi välismaalt tulnud lapsed.
Kawsari jutu järgi ei tea lapsevanemad Soomes, mis lastega Somaalias toimub. Nii näiteks on Somaalias välismaalt saabunud noorte hulgas tavaline alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Neil lastel on palju vaba aega ja nad on Somaalia mõistes väga jõukad. Välismaalt saabunud noorte suurim soov on tagasi saada oma kodumaale. Selleks kasutatakse eri võimalusi. Osa noori hakkab mässama ja tõmbab end pilve, osa teevad lihtsalt nii, nagu neilt nõutakse. Enamik noori näitleb. Osa on nõus isegi abielluma, kui see kiirendab nende tagasi saatmist.
Helsingi tüdruk Kawsar valis eeskujuliku käitumise ja mässis end üha rohkem riietesse. Kawsar veetis Somaalias kaks aastat kaks kuud ja 21 päeva. Kui ta kuulis Soome tagasi pääsemisest, oli see tema elu kõige õnnelikum päev. Soome naastes oli ta vihane ja pettunud. Ta küll lõpetas gümnaasiumi, aga ülikooli edasi ei läinud. Ta ei teadnud, mida elult tahab. Raske aeg kestis aastaid. Lõpuks õppis ta noorsootöötajaks ja juhendab nüüd Helsingis välismaalasi.
Soome lastevolinik Tuomas Kurttila peab laste saatmist välismaale lubamatuks. Ta nõuab, et välisministeeriumi ja politsei töötajad hakkaks välismaale saadetud lapsi jälitama ja Soome tagasi tooma. Kurttila väitel on teatud pikka aega, mis toimub, aga mitte midagi pole ette võetud. Koolid peaks olema aktiivsemad teada andma, kui mõni laps ootamatult ära kaob. Kurttila on asjast teavitanud eri ametkondi ja korraldab selleteemalisi arutelusid.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Eelmise aasta parimaks eestikeelseks kõrgkooliõpikuks valiti Marina Aunapuu „Veterinaarhistoloogia“, mis käsitleb kodu- ja lemmikloomade organismi ehitust mikroskoopilisel tasandil.
Õpik on Marina Aunapuu aastatepikkuse töö tulemus ja illustreeritud autori enda valmistatud ja pildistatud histoloogiliste preparaatidega. Erialaste mõistete puhul on autor jälginud viimast rahvusvahelist histoloogia nomenklatuuri ja leidnud ka uuematele terminitele sobivad eestikeelsed vasted. Õpik on elektrooniliselt (ePub formaadis) tasuta kättesaadav.
Eestikeelsete kõrgkooliõpikute konkursi eesmärk on tunnustada eesti teaduskeele arendamist ning eestikeelse terminoloogia rakendamist.
„Loodud eestikeelne terminoloogia kinnistub eelkõige õppimise ja õpetamise käigus ning seda toetavad eestikeelsed õppetekstid ja -ülesanded,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner. Ta lisas, et parimaks tunnistatud õpiku puhul tõsteti esile just eestikeelse terminoloogia loomist ja kinnistamist.
Eelmise aasta parima õpiku valisid välja riikliku programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ ekspertkomisjonid ja programmi juhtkomitee. Õpik on valminud sama programmi toetusel.
Eestikeelsete kõrgkooliõpikute konkurssi korraldatakse alates 2010. aastast Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel. Konkursile võib esitada ka kõrgkooliõpikuid, mis pole välja antud riikliku programmi raames, kuid on pälvinud akadeemilise kogukonna tähelepanu.
Varasemate aastate parimad eestikeelsed kõrgkooliõpikud
2015 – „Materjalitehnika“ I-II osa, mille autorid on Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, Andres Laansoo, Renno Veinthal Tallinna Tehnikaülikoolist ning „Immunoloogia“, mille autorid on Raivo Uibo ja autorite kollektiiv Tartu Ülikoolist.
2014 – Vello Otsmaa „Betoonkonstruktsioonide arvutamine” ja tõlkeõpik „Orgaaniline keemia“, mille vastutav toimetaja on Tõnis Kanger.
2013 – Arne Lepa „Inimese anatoomia“.
2012 – A. Klauson, J. Metsaveer, P. Põdra, U. Raukas „Tugevusõpetus“ ja Alar Astover „Mullateadus“.
2011 – Enno Reinsalu „Eesti mäendus“ ja Toivo Järvise „Veterinaarparasitoloogia“.
2010 – Ain Raali „Farmakognoosia“ ja „Eesti kooli ajalugu. 2. köide“, koostajateks Endel Laul ja autorite kollektiiv.
NordenBladet —Soomes oli varem kasutusel pikkusühik poronkusema, eesti keeles põdrakusevahe. See on vahemaa, mille põdrad suudavad läbida ilma urineerimata. Maksimaalselt oli poronkusema pikkus 7,5 kilomeetrit.
Põdrad nimelt ei suuda urineerida käigu pealt ja põdrarakendite puhul tuli iga teatud aja järel seisatada ja anda võimalus urineerimiseks.
NordenBladet —Viimased kolm aastat on TTÜ keemia ja biotehnoloogia instituudi juhtivteadur Mihkel Koeli uurimisrühm personaalse uurimistoetuse (PUT, ehk riiklik rahastustoetus võimekamatele teadusprojektidele) abil uurinud aerogeele.
„Aerogeel kui materjal leiutati möödunud sajandi 30ndatel aastatel, kuid oma kasutusalast võidukäiku on ta hoogustamas just viimastel aastatel“, selgitab uurimisrühma juht Mihkel Koel.
Aerogeel on oma olemuselt väga väikese tihedusega, poorne ja madala soojusjuhtivusega materjal, mida saadakse geelist, kui seal asendada vedelik gaasiga. Eriti oluline aerogeeli valmistamise juures on kuivatusprotsess, mille käigus peab aine struktuur jääma muutumatuks.
Seni tuntuim aerogeeli valmistusaine on ränioksiid, kuid kasutatakse ka süsinikku, metallide oksiide ning muid anorgaanilisi ja orgaanilisi ühendeid. Räniaerogeeli, kui aerogeelide kõige levinumat alaliiki, kasutatakse tema erakordselt madala soojusjuhtivuse tõttu laialdaselt nii soojus- kui ka heliisolatsiooni materjalides. Räniaerogeeli tootmise miinuseks on aga kulukus ja tekkinud materjali habras struktuur.
Juhtivteadur Mihkel Koeli uurimisrühm jõudis oma uurimistöös kohaliku toormeni – nimelt katsetasid nad aerogeelide tootmist Kohtla-Järve õlitehastest pärit põlevkivifenoolidest ning katsetuste tulemusena saadi unikaalne orgaaniline aerogeel.
“Orgaanilist aerogeeli saab kasutada eelkõige adsorbendina – st materjalina, mis imab endasse kahjulikke aineid ning on seega edukalt rakendatav näiteks looduskeskkonna saasteainetest puhastamisel“, selgitab Koel. Virumaa kolledžis hiljuti kaitstud magistritöö tulemused lubavad kinnitada, et selline orgaaniline aerogeel toimib umbes 20% tõhusamalt siiani kasutatavatest adsorbentidest.
Mihkel Koel: „Selle teadusprojekti puhul pöörasime tähelepanu ka orgaanilisest aerogeelist saadavale süsiaerogeelile. Süsiaerogeel on teiste süsimaterjalidega võrreldes homogeensem ja veelgi poorsem ning suuremapindsem. Tema ühtlane struktuur annab suure eelise kasutamaks teda katalüsaatorina ning ta on tunduvalt odavam senikasutatud ja väärismetallidega rikastatud süsikatalüsaatoritest.“
Süsiaerogeelist valmistatud materjalide ja katalüsaatorite kasutusvaldkond ulatub patareidest ja kütuseelementidest kuni elastsete sensoriteni.
„2014. aastal oma uurimisprojekti alustades seadsime eesmärgiks leida uusi, just analüütilises keemias kasutatavaid materjale. See eesmärk sai ka täidetud – töötasime välja uudse orgaanilise aerogeeli ja süsiaerogeeli. Meie head tulemused koostööst TÜ elektrokeemikutega süsikatalüsaatorite vallas on äratanud ka keskkonnatehnoloogide huvi nende materjalide vastu. Neid loodetakse kasutada heitvee puhastamisel ravimijääkidest, millega senised puhastusmeetodid enam hästi hakkama ei saa“, lisab Mihkel Koel.
NordenBladet —2. mail avanes ERA-NET RUS Pluss teine teadusprojektide konkurss. Taotluste esitamise viimane tähtaeg on 04.07.2017 kell 15.00. Eesti teadlastel on võimalik osaleda järgmistes konkursi valdkondades:
Nanotehnoloogia
arenenud nanoandurid keskkonna ja tervise jaoks
disainil ja modelleerimisel põhinevad uudsed funktsionaalsed nanomaterjalid
Keskkond/kliimamuutused
kliimamuutuste ja äärmuslike ilmastikutingimuste mõju keskkonnale
veesüsteemide reostuse ennetamine ja reostatud veesüsteemide tervendamine
Sotsiaal- ja humanitaarteadused
demograafia, konfliktid ja turvalisus
traditsioonilised ja mittetraditsioonilised kultuuriväärtused
regionaalarengu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse võimalused ja väljakutsed
Konkursi rahastamisel osaleb seitseteist teadust rahastavat organisatsiooni 13 erinevast riigist (Belgia, Bulgaaria, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Moldova, Rumeenia, Venemaa, Slovakkia, Serbia, Šveits ja Türgi). Projekti konsortsiumis peab olema vähemalt kolm partnerit kolmest erinevast riigist, neist üks Venemaalt. Projekti minimaalne kestus on 24 kuud ning pikim 36 kuud.
Eesti teadusgruppide toetused makstakse programmist Mobilitas Pluss, mille elluviija on Sihtasutus Eesti Teadusagentuur ja mida rahastatakse refinantseerimise põhimõttel Euroopa Regionaalarengu Fondist. Kõik hüvitatavad kulud peavad olema vastavuses programmi Mobilitas Pluss toetuse andmise tingimustes toodud abikõlblikkuse nõuetega ning ühendmääruses sätestatuga.
Lähem info Eesti Teadusagentuurist
Info ühiskonkursi kohta: Ülle Must; must@etag.ee; Tel 730 0330 ja 501 4299
Info programmi Mobilitas Pluss ja projekti eelarve koostamise küsimustes: Margus Harak; harak@etag.ee; Tel 731 7343 ja 511 0332
NordenBladet —President Mauno Koivisto matustele Helsingisse oodatakse neljapäeval taevaminemispühal kümneid tuhandeid pealtvaatajaid.
Matusepäeval on Helsingi kesklinnas matuserongkäigu teekonnal parkimise keeld, vahendab Helsingin Sanomat. Parkimiskeelud kehtestatakse mõnedes kohtades juba mitu päeva varem. Tänavatel seisvad autod teisaldatakse.
Koivisto suri 12. mail. Matuseid organiseerib toimkond, mille eesotsas on välisminister Timo Soini. Toimkonnas Helsingi politseid esindav politseijuht Lasse Aapio ütles, et matustel on suur roll kaitsejõududel, kuna president on kaitsejõudude juht. Toomkirikust Hietaniemi kalmistule on maad ligi 5 kilomeetrit ja tänavatel seisab sadu sõjaväelasi.
Matused algavad neljapäeval kell 13 matuseteenistusega Toomkirikus. Matusetalitust juhi piiskop Eero Huovinen. Matuserongkäik liigub kirikust edasi marsruudil Unioninkatu – Aleksanterinkatu – Snellmaninkatu – Vironkatu – Meritullinkatu – Pohjoisranta – Pohjoisesplanadi – Mannerheimintie – Arkadiankatu – Hietaniemi kalmistu. Rongkäik möödunud Soome Pangast põhjusel, et Koivisto juhatas Soome Panka aastatel 1968-1982.
Pealtvaatajate jaoks on parimad kohad rongkäigu jälgimiseks Pohjoisesplanadi ja Mannerheimintie ääres. Matuserongkäik peaks kestma pool tundi.
Soomes korraldati viimati presidendi matused ligi 31 aastat tagasi, kui 7. septembril 1986. aastal maeti president Urho Kekkoneni. Tookord kogunes Helsingi kesklinna ligi 40 000 inimest.
Koivisto maetakse Hietaniemi kalmistule presidentide Urho Kekkoneni ja Risto Ryti haudade lähedusse.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
