NordenBladet —Soome tehnoloogia arenduskeskus Tekes on veebi üles pannud video, kus on näha, mis suunas areneb Soome järgmise 100 aasta jooksul.
Videost tuleb välja soov olla maailmas tehnoloogia arenduse ja innovatsiooni vallas esirinnas, seda toetab kvaliteetne haridus ja teadusalane tegevus. Ühtlasi koorub välja Soome visioon olla sillaks Ida ja Lääne vahel. Selles osas on Soome poliitikud ja ettevõtjad palju tööd ära teinud, arendades koostööd kiiresti arenevate turgude Venemaa ja Hiinaga. Kokkuvõttes kasutatakse ära Soome suurepärast geograafilist asendit ja elanike loomuomast huvi uuenduste vastu. Tehnoloogia arendamine võimaldab kasvatada Soome mõju terves maailmas, juba praegu arendavad soomlased uusi tehnoloogiaid Venemaal, Soome ettevõtjad on loomas Moskva külje alla Skolkovosse uut Räniorgu.
Soomlased on Nokia langusega kaasnenud šokist üle saanud ja Soomes on märgata sarnast draivi, mis Eestis oli pärast taasiseseisvumist 1990ndate algul, aga millest pole enam palju alles jäänud. Erinevalt Soomest on Eesti poliitikutel õnnestunud kogukonnad omavahel tülli ajada ja Eesti kiire areng on kustunud riigisisestesse kogukondade-vahelistesse tülidesse, millest ainsa väljapääsuna nähakse sõda suure naaberriigiga. Erinevalt Eestist on Soome kogu maailmale avatud ja vaatab maailma uudishimuliku lapse silmadega.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Võistluse eesmärk on julgustada võõrkeeli õppivaid gümnasiste ja tudengeid tõlkimisega tegelema, anda neile võimalus end tõlkijana proovile panna ning saada tehtud tööle tagasisidet kogenud tõlkijatelt. Võistlus kuulutati välja emakeelepäeval 14. märtsil ja laekus 147 tööd. Neist inglise keelest 72, prantsuse keelest 40, vene keelest 26 ja jaapani keelest 9. Osavõtjate profiil oli väga erinev, filoloogiatudengitest kooridirigeerimise tudengiteni, doktorantidest 10. klassi õpilasteni, kellest nii mõnegi töö leidis ka ära märkimist. Kokku oli ligikaudu kolmandik esitatud töid gümnaasiumiõpilastelt.
Žüriide otsused kujunesid järgmiseks:
Prantsuse žürii koosseisus Kaia Sisask ja Heli Allik: I koht Kaisa Kirotar, II koht Ulla Kihva, III koht Mattias Mäestu.
Inglise žürii koosseisus Krista Kaer, Doris Kareva, Märt Väljataga, Ülar Ploom: I koht Heili Sepp, II–IV koht Liis Jälle, Silja Jürs, Hanna Marrandi.
Vene žürii koosseisus Veronika Einberg ja Aare Pilv: I koht Kristiina Bernhardt, III kohta jagavad Anna Maria Kaarma ja Kadri Jürissaar.
Jaapani žürii koosseisus Alari Allik ja Rein Raud otsustas välja anda kolm ergutuspreemiat, mille pälvisid Henri Kopra, Madli Keerman, Kätlin Põldma.
Auhindade üleandmine toimub 7. juunil kell 15–17 kirjanike maja musta laega saalis (Harju 1, III korrus).
NordenBladet —Kahaneva rahvastiku ja muutuvate lugemisharjumuste tingimustes, kus üha enam infot tarbitakse elektroonsetest kanalitest, on paberajalehtede tiraažide kahanemine loomulik trend. Tendentsi jätkudes võib ühel hetkel ees seista eksistentsiaalne küsimus, kas paberlehte saab ja tasub enam välja anda või on mõttekam alla anda ja jätkata üksnes elektroonilistes kanalites. Ometigi ei tunnista ükski peatoimetaja pabertiraažide kahanemise üle muret, vähemalt avalikult mitte.
Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald kinnitas ERR.ee-le, et lehe sulgemisest rääkida pole põhjust ning tema on tulemustega hoopis väga rahul, sest kasvanud on digitellimuste arv, ehkki paberlehe tiraaž on kukkunud veerandi võrra ehk 4600 eksemplari. Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar kinnitas samuti, et 10-protsendiline kukkumine teda muretsema ei pane, vastupidi, tema sõnul on see lausa taotlusliku tegevuse tulemus, mistõttu on nad hoopis oma kasumlikkust tõstnud. 10-protsendilist tiraažide kukkumist pidid tunnistama ka nädalalehe Eesti Eksperss (EE) peatoimetaja Erik Moora ja Maalehe peatoimetaja Andres Eilart .
Õhtulehel ja Äripäeval on läinud teistest paremini – Õhtulehe tiraaž on kahanenud 1400 võrra ehk kolm protsenti 48 900-lt 47 500-le ning Äripäeval 600 võrra ehk kuus protsenti 9900-lt 9300-le.
NordenBladet —Liivi lahes süttis neljapäeva ennelõunal tanker Zircon, edastas BNS-ile Läti rannavalve. Kell 11 saabus merepäästeteenistusse teade, et alusel puhkes tulekahju ja vajatakse abi.
Tulekahju on kontrolli alla saadud, keskus saatis sündmuspaigale rannavalvelaeva, et vajadusel inimesed ära tuua. Keskus palus Riia vabasadama laevastikul saata sündmuspaika puksiir tuletõrjujate ja päästjatega.
NordenBladet —“Arutlesime välispoliitika, julgeoleku, kliima ja kaubandussuhete üle,” sõnas Donald Tusk Brüsselis pärast tunniajast kohtumist Trumpi ja Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga. Tuski sõnul oldi paljudes valdkondades üksmeelel, ennekõike terrorismivastase võitluse osas. Tusk ütles telepöördumises, et nad olid ühel nõul relvarühmituste vägivalla tõkestamise ja Ukrainaga suhete osas, vahendas Reuters.
“Kuid lahtiseks jäävad mõned teemad nagu kliima ja kaubandus ning ma pole sada protsenti veendunud, et me saame täna öelda – meie all pean silmas härra presidenti ja iseennast – et meil on ühine positsioon, ühine arvamus Venemaa kohta, kuigi mis puudutab Ukraina konflikti, siis tundub, et oleme ühel nõul,” tõdes Tusk.
NordenBladet – FIA Euroopa autoralli meistrivõistluste (ERC) promootor Eurosport Events ja Eesti Autospordi Liit (EAL) alustasid koostööd, et toetada Eesti meistrivõistlustel R2 autode klassi sees peetava Estonian R2 Challenge arvestuses osalevaid noori rallitalente teel maailmameistrivõistluste poole.
Estonian R2 Challenge auhinnafond on tänavu 32 000 eurot. Estonian R2 Challenge peaauhind on 28 000 eurot, mis on mõeldud toetamaks osalemist neljal kas ERC Junior või JWRC etapil 2018. aastal. Teine koht saab auhinnaraha 3000 eurot ja kolmas 1000 eurot.
Rahvusvaheline koostöö ERC ja EAL vahel suurendab auhinnafondi väärtust 46 000 eurole, pakkudes noortele sõitjatele mitmeid suurepäraseid võimalusi eesmärgiga aidata jõuda neil rahvuslikult tasemelt maailma tasemele. ERC poolt on noortel võimalus sel teel läbida 3 astet : ERC Junior Experience koolitusprogramm, ERC Junior U27 meistrivõistlused (R2 autod) ja ERC Junior U28 meistrivõistlused (R5 autod).
Eurosport Events poolt pakutu on järgnev:
Hooaja keskel (peale Tartu rallit) kolme esimest kohta hoidvad Estonian R2 Challenge võistlejad kaasatakse käesoleva aasta ERC Junior Experience treeningprogrammi, mille väärtus on 2550 eurot sõitja kohta (EAL katab 3 sõitja transpordi- ja majutuskulud). ERC Junior Experience treeningprogramm toimub neljal ERC Junior sarja etapil ja nii on võimalus osaleda kolmel etapil (Barum ralli Tšehhis, Rally di Roma Itaalias ja Rally Liepaja Lätis).
Estonian R2 Challenge tänavuse hooaja kokkuvõttes kolm esimest võistlejat on vabastatud 2018. aastal ERC Junior U27 sarja maksust (väärtus 1500 eurot sõitja kohta), juhul kui nad otsustavad sarjas osaleda.
Eurosport Events tasub Estonian R2 Challenge tänavuse võitja eest 2018. aastal nelja esimese ERC Junior U27 etapi stardimaksud (1000 eurot ralli), kui ta otsustab osaleda ERC Junior U27 sarjas. Juhul kui võitja soovib osaleda kõigil kuuel etapil, siis kahe järelejäänud etapi stardimaksud maksab EAL.
Jean-Baptiste Ley, ERC koordinaator: „Eestil ja Baltikumil on pikk ajalugu, mis puudutab häid ja kiireid rallisõitjaid, kes on jõudnud rahvusvahelisele tasemele. Oluline on, et see traditsioon jätkuks. Me teame, et Eesti Autospordi Liidu juhtimisel on ralli kui spordiala hästi juhitud, kuid me soovime ka oma panuse sellesse anda, et ralli jätkuvalt kasvaks ja et saaksime üheskoos pakkuda noortele sõitjatele võimalust ennast tõestada rahvusvahelisel tasemel.
Margus Kiiver, Eesti Autospordi Liidu peasekretär: „Panus, millega Eurosport Events aitab kaasa noorte sõitjate arengule on suurepärane. Meie regioonis on palju häid ja kiireid sõitjaid ja see koostöö aitab kindlasti neil teha järgmist sammu liikumaks edasi. Ühtlasi leiame, et ERC poolt loodud kolmeastmeline süsteem on üks parimaid võimalusi liikumaks autoralli maailmameistrivõistlustele. See koostöö on tunnustuseks meie sõitjatele ja alaliidu tööle ning olen kindel, et tugevdab ka Eesti autoralli meistrivõistlusi.“
R2 klass, kus kasutatakse esiveolisi kuni 1,6 liitrise vabalthingava mootoriga ja 1 liitrise turbomootoriga autosid, on olnud viimastel aastatel väga tiheda konkurentsiga ja sellest klassist on edasi liigutud rahvusvahelistesse sarjadesse. Võrdsuse huvides sõidetakse Eesti autoralli meistrivõistlustel R2 autode klassis, mida rahvusvaheliselt nimetatakse Estonian R2 Challenge, DMACK rehvidega. Kuna eesmärk on toetada sõitjate osalemist kas JWRC või ERC Junior klassides, on auhinnaraha võitmisel vanusepiiranguks 17-26 eluaastat. Estonian R2 Challenge on avatud ka välisvõistlejatele.
Eesti autoralli meistrivõistluste teine etapp, Harju ralli sõidetakse 26.-27. mail.
NordenBladet —Start 6,6 km pikkusele järveringile antakse kell 12 Harku rannas ning starti asuvad ka eelmise aasta sarja võitjad Rauno Laumets ja Moonika Pilli. Tugevat konkurentsi pakuvad neile sel hooajal head jooksuvormi näidanud Raido Mitt, Priit Lehismets ning naistest Olga Andrejeva ja Kaisa Kukk.
Kell 11 avavad jooksupäeva Harku järve rannas Lastejooksud, kus kuni 12-aastased jooksusõbrad osalevad 250 m distantsil. Lapsed saavad end kirja panna alates kell 10.00 ja osalemine lastele on tasuta.
Sparta Spordiklubi fitnessitreenerid teevad enne järveringile minekut jooksusõpradele meeleoluka soojenduse. Eesmärgiks valmistada võistlejad ette ees ootavateks katsumusteks ning anda neile rajale kaasa hea tuju ning mõnus meeleolu.
Stamina Spordiklubi poolt korraldatava DFDS Järvejooksude sarjas toimub kokku neli erinevate pikkuste ja emotsioonidega jooksu. Lisaks sarja lühimale, 6,6 km pikkusele ringile ümber Harku järve kuuluvad järvejooksude sarja laupäeval, 8. juulil toimuv 36. jooks ümber Pühajärve, kus 10,7 km pikkune ring Otepää kuppelmaastikul pakub lisaks jooksurõõmule ka silmale kauneid vaateid.
Sarja pikim, 16,9 km pikkune 4. Suvejooks ümber Saadjärve toimub pühapäeval, 30.juulil. DFDS Järvejooksude sarja lõpetab 26. augustil traditsiooniline, juba 45. jooks ümber Ülemiste järve. 13,8 km ring pakub unikaalse võimaluse joosta ümber Tallinna joogivee reservuaari ja tutvuda veepuhastusjaamaga.
DFDS Järvejooksude stardid on kell 12 ja igal jooksul toimuvad kell 11 Lastejooksud. Kõigile järveringidele on oodatud ka kepikõndijad, igal jooksul lõpetajale medal.
Seoses 46. jooksuga ümber Harku järve on laupäeval, 27. mail ajutiselt häiritud liiklus Harku vallas Järvekalda ja Hobuseraua teel.
Eelregistreerimise põhjal on osalema oodata üle 800 jooksja ja kepikõndija, kes kõik saavad finišis pärjatud medaliga.. Eelregistreerimine 46. jooksule ümber Harku järve ja kogu DFDS Järvejooksude sarjale kestab neljapäeva, 25. mai hilisõhtuni. Registreerimine SIIN.
NordenBladet —“Keskerakonna skandaalidel ei näi lõppu tulevat. Savisaare korruptsiooniskandaal, Martin Repinski ametist viinud valetamise skandaal, Mailis Repsi Sputniku skandaal, Taavi Aasa Linnahalli korruptsiooniskandaal, Oudekki Loone ja Olga Ivanova 9. mai skandaal, Mihhail Korbi tagasiastumiseni viinud NATO skandaal, Arvo Sarapuu prügikorruptsiooni skandaal ja Yana Toomi korduvad visiidid sõjakurjategija Assadi juurde näitavad ilmekalt, et Jüri Ratas ei kontrolli ei valitsuses ega oma erakonnas toimuvat,” avaldas Hanno Pevkur oma Facebooki lehel.
“Ka Keskerakonna sõnumid Eesti ja Vene meediale liiguvad jätkuvalt ristivastupidises suunas. Tehku oma valik ära, millist suunda nad esindavad. Üheaegselt nii Kremli kui Euroopa sõnumitega Eesti valitsuses olla ei saa,” lausus Reformierakonna esimees.
NordenBladet —Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi juhitud teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti Maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.
“Vaid väga väheste puuliikide genoom on täielikult järjestatud ning seetõttu annab uuring eriti väärtuslikku teavet pikaealiste taimede genoomi ehituse ja arengu kohta. Loodetavasti on uuring erinevates keskkonnatingimustes kiirema juurdekasvu ja parema puidu kvaliteediga taimede aretamisel hüppelauaks,” ütles Eesti Maaülikooli professor Ülo Niinemets.
Arukask on paras- ja arktilise kliimavöötme metsades valdav ning ka Eestis väga levinud puu. Kuigi arukask on kiire kasvu ja kõrgekvaliteedilise puidu tõttu Põhjamaade metsatööstuse peamine ning väga väärtuslik tooraine, oli tema genoom seni veel järjestamata.
“Arukask on ulatusliku geograafilise leviku tõttu läbi aegade olnud tugevasti mõjutatud keskkonna muutustest. Peamine puude kasvu ja arengut mõjutav tegur on olnud temperatuur,” rääkis Niinemets. Ta täpsustas, et arukase mitmetes kasvukohtades on tänapäevaks temperatuur tõusnud 1,5 °C ja võib ennustuste kohaselt selle sajandi jooksul tõusta veel 4 – 11 °C. Et mõista kliimamuutuste mõju puude populatsioonidele metsades, tuleb uurida nende molekulaarse kohastumise märke genoomis nii minevikus kui tänapäeval.
Uuringus, mille tulemused avaldati ajakirjas Nature Genetics, järjestati 80 B. pendula taime genoom, mis koguti Soomest, Saksamaalt, Norrast, Iirimaalt ja Siberist. See info võimaldas uurijatel kindlaks määrata mitmed olulised mutatsioonid, mis aitavad mõista keskkonnaga kohastumist ja puude arengut ning seda, kuidas antud liigi taimed reageerivad valgusele muutuvates keskkonnatingimustes erinevatel pikkus- ja laiuskraadidel. Info on oluline ka arukase aretajatele. Lisaks professor Ülo Niinemetsale osales esmauuringus ka Eesti Maaülikooli teadur Leila Pazouki. Täispikk artikkel on avaldatud siin: http://www.nature.com/ng/journal/vaop/ncurrent/full/ng.3862.html
NordenBladet —16. mail kaitses doktoritööd „Kuidas kirjutada linna. Eesti proosa linnamaastik aastail 1877–1903” Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Elle-Mari Talivee. Autor otsis töö käigus vastust küsimustele, kuidas, miks ja kes kujutas linna eesti proosakirjanduses ajal, kui hoogustus linnastumisprotsess – 19. sajandi lõpukümnendeil ja 20. sajandi alguses.
„Otsisin tõestust sellele, et selle aja ilukirjanduses peegeldub linnatunnetuse teke,“ selgitas autor töö eesmärki ja lisas, et kirjandusliku linna analüüsi keskmes oli mõiste „maastik“, mis kõige paremini haaras linnasse suhtumist: algul tajuti seda kauge ja visandlikuna, seejärel õpiti tundma, kaardistati ja süveneti sellesse, ning lõpuks sai linnast tegelane kirjandusteoses.
„Mulle endale tundub, et üks huvitavamaid jooni selgus uurimise käigus: semiootiliselt on linn naine ning naisele nii mõnigi kord hukatuslik. Tööst selgub ka, kuidas ilukirjanduses on linna muutumist ja võimalusi sageli edasi antud just naise kujus,“ selgitas Talivee. „Väga huvitav oli minu jaoks sukeldumine kirjanduslikku eeslinna, praeguse sõnaga agulisse, mis on 19. sajandi lõpu Eesti linnas enamasti eesti soost tegelase elupaik, valuskriitiline, naturalistlikult jõhker,“ lisas ta.
„Tegemist on ääretult huvitava perioodiga eesti kirjanduse ruumikujutuses. Selle perioodi ülevaatlikku kirjandusliku linna süvavaatlust siiani koostatud ei olnud, ehkki see periood ja teema on riivamisi haaranud mitmeid varasemaid uurijaid,“ sõnas töö autor. „Loodan, et lisasin senistele kirjandusliku ruumi uurimustele midagi olulist perioodist, mille kohta seni kokkuvõte puudub; samuti tõin esile teemasid, mida ei ole varem tõstatatud.“
Doktoritöö avalik kaitsmine toimus 16. mail. Töö juhendajad on TLÜ professor Piret Viires ja TLÜ emeriitprofessor Rein Veidemann. Oponendid Helsingi Ülikooli külalislektor Sirje Olesk ja Tallinna Ülikooli lektor Anneli Kõvamees.
OHMYGOSSIP —“Tõenäoliselt kajastub ülekandeteenuse odavnemine mõne aja pärast ka iga tarbija elektriteenuste arvel ning tarbijatele tekkiv kokkuhoid ulatub mitme miljoni euroni aastas,” ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi. Võrgutasude seekordse alandamise täpne ulatus selgub pärast uute tasude kinnitamist konkurentsiametis. Elering loodab tasud kehtestada selle aasta juulist.
ERR.ee küsis Elektrilevist, millist võitu on tarbijail oodata. Selgus, et Eleringi ülekandeteenuse kulud moodustavad Elektrilevi võrguteenuse hinnast ligikaudu kolmandiku. Seega oleks hinnalanguse mõju Elektrilevi keskmises võrgutariifis ligikaudu üks protsent. Elering selgitas, et võrgutasude alandamise üheks põhjuseks on kapitali kaalutud keskmise hinna (WACC) alandamine 4,46-protsendini. See on kolmandiku madalam eelmise tariifilanguse aegsest tasemest ja kärbib Eleringi ärikasumit ligikaudu 13 miljoni euro võrra 28 miljoni euroni.
OHMYGOSSIP — Ametist lahkuva riigihaldusministri Mihhail Korbi riigikogusse naasmise korral peab valimistulemuse kohaselt talle koha vabastama Keskerakonna fraktsiooni liiga Marko Šorin. Korb kogus 2015. aasta riigikogu valimistel 1904, Sindi endine linnapea Šorin 464 häält.
Kuni uue riigihalduse ministri ametisse määramiseni asendab teda valitsuses Keskerakonda kuuluv maaeluminister Tarmo Tamm. Pärast ministeri lahkumisavalduse saamist edastab peaminister selle presidendile.
Avafoto: Marko Šorin riigikogus ametivannet andmas (Riigikogu kantselei) Allikas: Eesti Rahvusringhääling
OHMYGOSSIP —“Ma paraku ei ole siin väga optimistlik. Muidugi on suvi, aga ma usun, et see ei too meile juurde toetajaid,” ütles Yana Toom intervjuus ERR-i raadiouudistele. Toom arvas, et seda nii eestikeelsete kui ka venekeelsete valijate seas. “Kui peaministri erakond lubab viie kuu jooksul saata erru kaks ministrit. See ei ole tugevuse märk,” ütles Toom.
“Mis puudutab venekeelseid inimesi, siis tegelikult oma esimeses sõnavõtus Haapsalus Mihhail Korb ütles täpselt sama, mida arvavad väga paljud Eesti inimesed ja väga paljud erakonna liikmed. Kusjuures ta ju ei vaidlustanud NATO liikmesust kui sellist. Ta lihtsalt tõi välja alternatiivi ja üritas arutleda sel teemal ja selle eest ta sai karistada,” sõnas Toom. Toomi sõnul ei pea seda venelased ja ka osad eestlased õiglaseks. Riigihalduse minister Mihhail Korb teatas kolmapäeva õhtul, et astub oma NATO teemaliste kommentaaride pärast valitsusest tagasi. Korbi lahkumist valitsusest nõudsid koalitsioonipartnerid IRL ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Lääne Elu vahendusel tuli avalikuks, et Korb ütles teisipäeval Haapsalus kohtumisel veteranidega, et tema ei ole NATO liikmesuse poolt. Pärast artikli ilmumist saatis Korb avalduse, et toetab siiski NATOsse kuulumist.
OHMYGOSSIP — USA president Donald Trumpi kohtub Brüsselis Euroopa Liidu liidritega, pärastlõunal on kavas kohtumine teiste NATO liikmesriikide juhtidega. Eestit esindavad kohtumisel peaminister Jüri Ratas, välisminister Sven Mikser ja kaitseminister Margus Tsahkna. Brüsselist teeb ülevaate Epp Ehand.
OHMYGOSSIP — Riigiprokurör Laura Feldmanis annab täna kell 13.00 seoses Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu kinnipidamisega pressikonverentsi. Kuivõrd täna toimuvad aktiivsed menetlustoimingud, ei ole menetluse huvides võimalik vahepealsel ajal täiendavat informatsiooni anda.
OHMYGOSSIP —Taavi Aasa sõnul näitab juhtunu, et Tallinna linnavalitsus langetas kolmapäeval ainuõige otsuse lõpetada ettevõtte BWM teenuste kasutamine jäätmeturul. Kaitsepolitsei pidas Tallinna prügiäri kriminaalasja raames neljapäeva hommikul kinni Tallinna keskerakondlasest abilinnapea Arvo Sarapuu, keda kahtlustatakse teadvas toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses, vahendab ERR.
Kaitsepolitseiamet ja riigiprokuratuur menetlevad alates selle aasta 1. märtsist kriminaalasja, mille raames esitati täna Tallinna abilinnapeale Arvo Sarapuule kahtlustus teadvalt toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses. Lisaks kahtlustatakse kahte meest suures ulatuses toimingupiirangu rikkumisele kaasaaitamises, teatas prokuratuur. ERR-i andmetel on üks kahtlustuse saanutest ka Sarapuu väimees Margo Tomingas ja teine BWM-i juht Kaido Laanjärv. Riigiprokurör Laura Feldmanise sõnul alustati seda kriminaalmenetlust koos kaitsepolitseiametiga, tuginedes pikka aega kogutud teabele, juba märtsis ehk kaks nädalat enne suurt avalikku arutelu meedias.
NordenBladet —Soomes võetakse järgmise põlvkonna 5G mobiilside kasutusele juba 2019. aastal. Uue põlvkonna mobiilside võimaldab võtta kasutusele uusi teenuseid ja laiendada ettevõtete võimalusi. Soome valitsus tahab 5G arendamisel olla maailmas esirinnas, edastas liiklus- ja kommunikatsiooniminister Anne Berner.
Berner ütles, et mobiilside eeldab tavaliste valgusoptiliste kaabelvõrkude arendamist ja selles osas on kavas riigil senisest rohkem panustada.
Uue põlvkonna 5G mobiilside töötab sagedusalas 3400-3800 MHz ja Soomes saaks selle kasutusele võtta 2019. aastal. Sageduse kasutusõigused saab välja jagada 2018. aastal. Laiemalt võetakse 5G võrgusd maailmas kasutusele 2020. aastal.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —President Mauno Koivisto matus muudab neljapäeva, 25. mai pealelõunal Helsingi kesklinnas liikluskorraldust. Mälestusteenistus peetakse Toomkirikus, kust matuserong liigub läbi linna presidendilossi kaudu Hietaniemi kalmistule, edastas Helsingi linnavalitsus. Matuserongi teekonnal piiratakse Helsingi kesklinnas täielikult autoliiklus.
Tänavad on suletud kella 14-16 vahel, teesulud võivad tekitada ummikuid. Seetõttu soovitatakse vältida liiklemist Toomkiriku ja Hietaniemi kalmistu vahelisel alal.
Matustele eelneb linna kaunistamine, mistõttu on võidakse linnas esmaspäeval ja teisipäeval autosid teisaldada. Parkimise keeld kehtib tänavatel teisipäevast kuni neljapäevani.
Matused võivad ajutiselt piirata ka kergliiklust. Ühistranspordi kohta saab täpsemat teavet transpordiettevõtte veebist aadressil www.hsl.fi.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Põhjamaade riigipead saabuvad seoses Soome 100. aastapäevaga 1. juunil Soome. Külalisi võõrustavad Soome president Sauli Niinistö ja proua Jenni Haukio, edastab Soome 100 portaal.
Soome saabuvad külalistena Taani kuninganna Margareeta II, Rootsi kuningas Karl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia, Norra kuningas Harald V ja kuninganna Sonja ning Islandi presidentGuðni Thorlacius Jóhannesson ja abikaasa Eliza Jean Reid.
Tseremoonia algab presidendilossi ees kell 10.30. Pärast tseremooniat tervitavad presidendipaarid ja kuninglikud kõrgused rahvast presidendilossi rõdul. Inimesed saavad jälgida külaliste saabumist Kauppatoril ja Pohjoisesplanadil.
Pärast seda liiguvad külalised kella 11.20 ajal hea ilma korral jalgsi mööda Pohjoisesplanadi raekotta. Lisaks jälgivad külalised raekoja rõdult Kauppatoril toimuvat Koko Suomi tanssii (Kogu Soome tantsib) üritust, mille käigus tantsitakse tänavatantsu.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
