NordenBladet — TTÜ Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis kaitses Kaide Tammel doktoritööd “Creating Shared Service Centers for Public Sector Accounting: The Case of Estonia” (Raamatupidamiskeskuste loomine avalikus sektoris: Eesti näide).

Doktoritöö kasvas välja rahvusvahelisest uurimisprojektist (COCOPS – Coordinating for Cohesion in the Public Sector of the Future), mida rahastas Euroopa Liidu 7. raamprogramm. Projekti raames uurisid erinevate riikide teadlased, millised on kaasaegses avalikus halduses kasutatavad praktikad ning mida on võimalik nendest õppida (vt cocops.eu).

Eestis on viimaste aastate üheks olulisemaks praktikaks tugiteenuste koondamine Riigi Tugiteenuste Keskusesse. Doktoritöö eesmärgiks oli uurida, kuidas kõiki riigiasutusi hõlmav praktika alguse sai ning kas ja mida on teistel riikidel võimalik Eesti kogemusest õppida. Valminud uurimus keskendub eelkõige ümberkorraldustele riigiraamatupidamises.

Doktoritöö juhendaja, majandusteaduskonna professor Ringa Raudla: „Nii nagu avaliku sektori reformide puhul üldiselt, võime ka raamatupidamise korralduses näha tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise tsüklite vaheldumist. Vastukaaluks nõukogudeaegsele tsentraliseeritud arvestusele korraldati avaliku sektori raamatupidamine pärast Eesti taasiseseisvumist detsentraliseeritult. Riigiraamatupidamise konsolideerimine teenuskeskusesse tähendab sisuliselt seda, et pendel liigub taas tsentraliseerimise suunas. Meid huvitab, miks ja kuidas see pendel suunda muudab.”

Avaliku sektori teenuskeskuste üha suurenev hulk on pälvinud nii praktikute kui teadlaste tähelepanu. Erialakirjanduses käsitletakse teenuskeskust (i.k. Shared Service Center) kui uut ja traditsioonilistest organisatsioonivormidest eristuvat mudelit, mis lubab samaaegselt kulude kokkuhoiuga ka kvaliteedi tõusu.

Professor Raudla: „Sellele mudelile pandud ootused põhinevad ühest küljest klassikalisel majandusteoorial, millest tulenevalt peaks teenuskeskus aitama saavutada mastaabiefekti: erinevate asutuste tugifunktsioonide ühtlustamise ja koondamisega saab neid pakkuda teenusena, vabastades teenust kasutavad asutused (kliendid) kohustusest neid tugifunktsioone iseseisvalt arendada. Teisest küljest on teenuskeskuse mudeli puhul väga oluline kliendikesksus, mis peaks tagama teenuste pakkumise vastavalt kliendi vajadustele.“

Kuigi kulude kokkuhoid on peamine põhjus, miks teenuskeskusi luuakse, ei ole siiani selge, kas ja kuidas aitab teenuskeskustele üleminek valitsemiskulusid kärpida. Eesti juhtumi analüüs näitab, et teenuskeskuse loomisel ei lähtuta selle teoreetilisest mudelist, mistõttu ei pruugi teenuskeskus talle pandud ootusi täita. Eesti juhtum ei ole ainulaadne ning samale probleemile on tähelepanu juhtinud ka teiste riikide teadlased. Eesti kogemustest õppida soovijatel tuleb arvestada sellega, et teenuskeskuste loomisel on võimalik kasutada erinevaid strateegiaid ning Eesti kontekstis töötavaid strateegiaid võib olla keeruline või võimatu kasutada teistes riikides.

Doktoritöö juhendaja oli TTÜ Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor Ringa Raudla, ringa.raudla@ttu.ee

Oponendid olid professorid Penelope Tuck (Birminghami Ülikool, Suurbritannia) ja Koen Verhoest (Antwerpeni Ülikool, Belgia)

Doktoritöö on avaldatud raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?7400

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT