Eesti parima meessuusatajana MK-sarja hooaja avaetapi 47. kohaga lõpetanud Aivar Rehemaa tõdes Vikerraadiole antud intervjuus, et rahule ei saa esitusega jääda.
Mirjam: Millal me lakkasime olemast Naine?
Mida aeg edasi, seda rohkem pöörduvad mu kunagised tõekspidamised elust hoopis vastupidisteks. Olen hakanud usaldama oma sisetunnet, mis ütleb mulle iga päev ikka rohkem ja rohkem: armasta, tunne, ole ja hooli. Tee seda, milleks sa sündinud oled. Ole Naine. Oled sa kunagi selle üle juurelnud, millal me lakkasime olemast Naised?
Hiljuti abiellunud Brian Austin Green ja Megan Fox elavad lahus
Näitlejad Brian Austin Green ja Megan Fox (24) on viimaste andmete alusel lahus. Brian põhjendab lahusolekut sooviga anda Meganile rohkem ruumi.
Daniel Craig katkestas kihluse Satsuki Mitchelliga
James Bondi kehastav briti näitleja Daniel Craig katkestas kihluse. Väidetavalt on selle põhjuseks seksikas Rachel Weisz.
Jessica Simpson on kihlatud
Jessica Simpson (30) kihlus NFL profiga Eric Johnson´iga (31). Paar on koos olnud seitse kuud, kirjutab Daily Mail. “Nad on väga õnnelikud,” ütleb Simpson´i pressiesindaja.
Anni Arro unistab elada Pelgulinna või Kalamaja kandis 100ruutmeetrises korteris
Pealtnäha on Anni Arrol (27) lõppeval aastal läinud suurepäraselt. Ta tõmbas käima kohviku Komeet, kohe-kohe ilmub tema sulest juba viies kokaraamat. Ülemöödunud teisipäeval aga kuulutati Anni konverentsil Rootsi Äriauhind 2010 kokanduskultuuri edendamise eest aasta noorettevõtjaks. Tundub, et Anni on saavutanud kõik, millest unistab. Siiski, siiski, unistuse kodu tal veel pole, kirjutab Kroonika.
Marten Kuninga ja Anni Arro suhe jooksis karile
Kokapreili Anni Arro tunnistab, et on Marten Kuningast lahku läinud ja mehed on tema elus taandunud tühisteks taustategijateks.
Maria Sharapova sai Sasha Vujacic´ilt kahemiljoni kroonise kihlasõrmuse
Tennisist Maria Sharapova (23) kallim, Los Angeles Lakersis mängiv korvpallur Sasha Vujacic, palus Maria kätt, vahendab US Weekly.
Kuus põhjust, miks naised petavad
Mis on kuus levinumat põhjust, miks naised oma kaaslasi petavad? Livescript.com on need välja toonud, vahendab ajakiri Anne&Stiil.
Etikett: ametlik teevastuvõtt
Ehkki tänapäeva kiireloomuline elu ei paku palju võimalusi naistel armsaid intiimseid kellaviieteeüritusi korraldada, korraldatakse ka ametlikke teevastuvõtte, mille etiketti peab tundma.
Kas lapsed teevad õnnelikuks?
Lastetud rohkem rahul?
Inimese kui liigi seisukohast on meist enamikku mingil hetkel tabav paljunemissoov igati mõistetav, üksikisiku seisukohast on aga tegu suurema müsteeriumiga, kui arvata võiks. Tänavu juulis ilmus New York Magazine’is rohkesti kommentaare ja vastukaja leidnud artikkel, mis tõi välja, et kuigi inimesed eeldavad, et laste olemasolu on rahuloluks vajalik, näitab hulk akadeemilisi uurimusi, et lapsevanemad ei ole oma lastetutest kaaslastest õnnelikumad. Hoopis vastupidi.
Enim tsiteeritud andmed pärinevad Nobeli laureaadi Daniel Kahnemani 2004. aasta uurimusest, kus ta leidis, et 19 tegevusest platseerus laste eest hoolitsemine emade seas nauditavuselt auväärsele 16. kohale. Isegi majapidamistööd olid eespool.
Samuti näitavad paarisuhtealased uurimused, et laste saamine vähendab ühemõtteliselt rahulolu abielusuhetes. Peale selle väidavad mitmed uuringud, et emad on vähem õnnelikud kui isad ja üksikvanemad on kõige vähem õnnelikud. Et beebid ja väikelapsed mõjuvad õnnele kõige rängemalt ning et iga lisanduv laps “toob vähem tagasi”.
Kõlab õõvastavalt, kas pole? Millega siis seletada inimeste jätkuvat sigimissoovi ning asjaolu, et enamik vanemaid vaidleks ülalmainitud uurijate väidetele tulihingeliselt vastu? Kus peitub konks?
Ajad on muutunud
Kui paar põlvkonda tagasi ei olnud küsimus, kas ja millal lapsi saada, teema, millele ülemäära aega oleks kulutatud, siis nüüd otsustab üha enam inimesi laste sündi edasi lükata ja paljunemine on hoolikalt läbi kaalutud.
Esiteks tähendab see, et lapse saamisele on sageli eelnenud mitmekesine eraelu ja värvikas karjäär. Seega inimene teab, millest ta lapse saamisega loobub, ja tal on, millest puudust tunda. Teiseks mõeldakse sageli: “Pean veel pisut pingutama, saavutama selle ja selle ning siis saan lapse.” See tähendab, et last nähakse mõnes mõttes autasuna raske töö eest. Kui aga karjuv, kakav ja raske töö mõistet täielikult ümberdefineeriv pamp käes, tekib üsna suur kontrast eeldatu ja tegeliku vahele.
Samuti võtavad pikemat aega professionaalses elus osalenud inimesed lastekasvatamisse kaasa teist laadi mõttemustrid kui otse vanematekodust sünnituspalatisse sattunud. Tööelus osalenud on veendunud, et asju, kaasa arvatud lapsekasvatust, on võimalik teha õigesti või valesti, ning neid ümbritseb turumajanduslik ühiskond, mis seda veendumust vaid süvendab.
Mis on üldse õnn?
Viimaks võib tekkinud dilemmat selgitada erinevus selle vahel, mida peetakse õnne või õnnelikkuse all silmas uuringutes ja mida õnnelikkus vanematele tegelikult tähendab.
Lapsed kingivad võrreldamatu rõõmu momente, kuid nad pakuvad ka hingematva frustratsiooni, väsimuse, tüdimuse, ärevuse ja mure hetki. Seega, kui me räägime hetkemeeleolust, on selge, et lapsed muudavad meie elu stressirikkamaks. Kui me kõneleme aga üleüldisest rahulolust oma eluga, moraalsest heaolutundest, tundub lugu olevat teisiti.
Harvardi psühholoog Daniel Gilbert on öelnud, et kui me peatume, et mõelda, mida lapsed meile tähendavad, on selge, et nad tekitavad meis heaolutunde. Probleem peitub selles, et 95% ajast mõtleme sellest, kuidas nendega õigeks ajaks klaveritundi jõuda või neile enne laagrit parajad tennised osta.
Pragmaatilisest seisukohast lähtuvalt peaks inimene lastesaamist otsustades justkui kaaluma, kumba laadi rahulolu ta elus rohkem vajab, hetkelist või harvaesinevat.
Uuringutes, kus on lastega ja lastetutelt inimestelt küsitud, mida nad tagasi vaadates oma elus kahetsevad, ei ole vanemad välja toonud, et nad lastesaamist kahetseks. Küll aga on lastetud kahetsenud otsust jääda vaid kahekesi. See vist ongi põhjus, miks on oluline vahet teha oma laste armastamisel ja vanemaks olemise armastamisel. Ja ei ole patt sellest ka kõva häälega rääkida. Teadlased teavad seda juba ammu.
VANEMLUS NÕUAB OHVREID
Lapsevanemaks olemise kogemus on viimase poole sajandi jooksul muutunud.
• Enne linnastumise võidukäiku olid lapsed peamiselt majanduslikuks lisaväärtuseks. Nad töötasid vanematega kõrvuti kodupõllul või aitasid poodi pidada. Mida jõukamaks sai inimkond, seda enam hakati lapsepõlve nägema privilegeeritud ajajärguna ja lastest on rohkem kulu kui tulu.
• Kui ülikooliharidus kujunes elus edasijõudmise sümboliks, muutusid lapsed millekski, mida arendada, kujundada ja stimuleerida ehk siis aeganõudvaks projektiks. Aega on aga teadagi liiga vähe ja vanemlus nõuab loobumisi ja ohvreid.
• Lisaks vaevab vanemaid süütunne. Sotsioloogid on tõestanud, et ehkki võrreldes näiteks 1975. aastaga tegelevad vanemad järeltulijatega märksa rohkem (hoolimata asjaolust, et mõlemad käivad täiskohaga tööl), tunneb 85% neist ikkagi, et ei veeda oma lapsega piisavalt aega!
Autor: Katrin Oja; ajakiri Pere ja Kodu
Viljandi: TudengiPall
L, 27. november 2010 13:00, Viljandi uus spordihoone, Viljandi
P, 28. november 2010 09:00, Viljandi uus spordihoone, Viljandi
Põhjamaade Meistrivõistlused ja Maailma Karikaetapp võistlustantsus
Tantsuvõistlus: 26 – 28 november 2010
Ürituse algus iga päev kell 09.00, finaalid kell 19:00.
Uksed avatakse kell 08:00.
Ürituste orienteeruv lõpp kell 23:00.
Pileti hinnad kuni 14.11
1 päeva pilet:
• I tasand read 2-9 – R, L 185 EEK (soodus 85 EEK), P 170 EEK (soodus 70 EEK)
• I tasand read 10-13 ja II tasand – R, L 155 EEK (soodus 85 EEK), P 140 EEK (soodus 70 EEK)
2 päeva pilet:
• I tasand read 2-9 330 EEK (2×165.-), soodus 150 EEK (2×75.-)
• I tasand read 10-13 ja II tasand 270 EEK (2×135.-), soodus 150 EEK (2×75.-)
* 2-päeva pileti ostmiseks Piletilevi internetipoest tuleb osta 1 vastava hinnaga pilet mõlemaks soovitud kuupäevaks.
3 päeva pilet:
• I tasand read 2-9 495 EEK (3×165.-), soodus 225 EEK (3×75.-)
• I tasand read 10-13 ja II tasand 405 EEK (3×135.-), soodus 225 EEK (3×75.-)
* 3-päeva pileti ostmiseks Piletilevi internetipoest tuleb osta 1 vastava hinnaga pilet igaks ürituse kuupäevaks.
Pileti hinnad alates 15.11
1 päeva pilet:
• I tasand read 2-9 – R, L 195 EEK (soodus 95 EEK), P 180 EEK (soodus 80 EEK)
• I tasand read 10-13 ja II tasand – R, L 175 EEK (soodus 95 EEK), P 160 EEK (soodus 80 EEK)
2 päeva pilet:
• I tasand read 2-9 350 EEK (2×175.-), soodus 170 EEK (2×85.-)
• I tasand read 10-13 ja II tasand 290 EEK (2×145.-), soodus 170 EEK (2×85.-)
* 2-päeva pileti ostmiseks Piletilevi internetipoest tuleb osta 1 vastava hinnaga pilet mõlemaks soovitud kuupäevaks.
3 päeva pilet:
• I tasand read 2-9 525 EEK (3×175.-), soodus 255 EEK (3×85.-)
• I tasand read 10-13 ja II tasand 435 EEK (3×145.-), soodus 255 EEK (3×85.-)
* 3-päeva pileti ostmiseks Piletilevi internetipoest tuleb osta 1 vastava hinnaga pilet igaks ürituse kuupäevaks.
Sooduspilet kehtib õpilasele, üliõpilasele, pensionärile, invaliidile, politseinikule ja sõjaväelasele koos soodustust tõendava dokumendiga (nõutav kohapeal).
Lapsele kuni 6 a. (k.a.) on sissepääs tasuta, juhul kui istub piletiga saatja süles.
Kõikidele American Expressi krediitkaardi omanikule kuni 4 piletit -10% soodsamalt!
Soodustus kehtib ainult 1-päeva täispiletile.
Soodustusega pileti ostmiseks kasutage oma isiklikku sooduskoodi!
American Expressi kaardiomaniku kood moodustub järgmiselt:
Blue kaart – AB + 5 viimast kaardi numbrit ;
Gold kaart – AG + 5 viimast kaardi numbrit;
Platinum kaart – AP + 5 viimast kaardi numbrit;
Piletid müügil toimumise päeval kohapeal kell 08:00 kuni 22:00.
Laudade broneerimine: TK Revalia, tel. 6010253.
Kaamera, fotoaparaat – lubatud; profikaamera keelatud.
* * *
2010.a. Põhjamaade Meistrivõistlused ja Maailma Karikaetapp võistlustantsus Saku Suurhallis
26.11.-28.11.2010 toimub Saku Suurhallis taas, sedakorda 10 korda, aasta suurim võistlustantsu turniir – Tallinn International Open Cup 2010. Juubeliturniiri teeb eriti huvitavaks nüanss, et tavapärase kahe võistluspäeva asemel saab publik nautida maailmatasemel võistlustantsu koguni kolmel päeval. Nimelt leiab lisaks Maailma Karikaetappidele Standard – ja Ladinaameerika tantsudes esmakordselt Eestis aset Põhjamaade Meistrivõistlus võistlustantsus.
Reedel, 26. novembril – Põhjamaade Meistrivõistlus
Alates 2005. aastast korraldatav võistlus toimub 8 riigi parimate paaride osalusel: Soome, Läti, Island, Leedu, Norra, Rootsi, Taani ja Eesti. Tantsupaarid võistlevad kokku 5 vanuseklassis nii Standard – kui ka Ladina-Ameerika tantsudes. Põhjamaade parim tantsumaa selgub iga vanuserühma 2 tugevama paari punktide põhjal.
27.-28. novembril – Maailma Karikaetapp Tallinn International Open Cup 2010
Rahvusvaheline võistlustantsu turniiri ajalugu ulatub aastasse 1997, mil võistlus esmakordselt Eestis aset leidis. Maailma Karikaetapp toimub võistluse raames käesoleval aastal 10-ndat korda.
Laupäeval, 27. novembril on võistluspäeva peaalaks Maailma Karikaetapp täiskasvanutele Ladina-Ameerika tantsudes – IDSF International Open Latin. 28. novembril pälvivad publiku suurima tähelepanu aga standardtantsijad ehk peetakse Maailma Karikaetapp täiskasvanutele Standardtantsudes.
Täiskasvanute Maailma Karikaetappide kõrval jagadakse turniiri käigus medalikomplektid 12 erinevas tantsukategoorias: toimuvad juba traditsiooniks kujunenud ühetantsuvõistlused Tango ja Rumba Cup ning jagatakse Eesti Karikaetapi punktid nooremates vanusegruppides nii Standard- kui ka Ladina-Ameerika tantsudes.
Kõik võistluspäevad algavad kell 09.00, kui võistlustantsijad alustavad eelvoorudega. Õhtune pidulikum finaalide osa algab kell 19.00, mil tantsupõrandale tulevad kõik eelvoorud edukalt läbinud võistluse parimad paarid. Õhtuse piduliku osa tantsumuusika eest hoolitseb Dave Benton’s Perfect Band.
26. november 2010 – Põhjamaade Meistrivõistlus
Juunior I – Standard- ja Ladina-Ameerika tantsud (12-13 aastased)
Juunior II – Standard – ja Ladina-Ameerika tantsud (14-15 aastased)
Noored – Standard – ja Ladina-Ameerika tantsud (16-18)
Täiskasvanud – Standard – ja Ladina-Ameerika tantsud
Seeniorid – Standard – ja Ladina-Ameerika tantsud
27. november 2010 – Tallinn International Open Cup 2010 (esimene võistluspäev)
Lapsed – Standardtantsud (kuni 11 aastased)
Juunior I – Ladina-Ameerika tantsud (12-13 aastased)
Juunior II – Standardtantsud (14-15 aastased)
Noored – Standardtantsud (16-18 aastased)
Seeniorid – Standard ja Ladina-Ameerika tantsud
Täiskasvanud – IDSF International Open Latin
Noored ja täiskasvanud – Rumba Cup (ühetantsuvõistlus Rumbas)
28. november 2010 – Tallinn International Open Cup 2010 (teine võistluspäev)
Lapsed – Ladina-Ameerika tantsud (kuni 11 aastased)
Juunior I – Standardtantsud(12-13 aastased)
Juunior II – Ladina-Ameerika tantsud (14-15)
Noored – Ladina-Ameerika tantsud (16-18)
Täiskasvanud – IDSF International Open Standard
Noored ja Täiskasvanud – Tango Cup (ühetantsuvõistlus Tangos)
Ürituse lingid: http://www.tkrevalia.ee
10. Rahvusvaheline Tänavatantsufestival Battle of EST 2010
R, 26. november 2010 19:00, Arigato spordiklubi, Tallinn
L, 27. november 2010 15:00, Vanemuise kontserdimaja, Tartu
Janek Mäggi: Me kiindume sotsiaalvõrgustikesse, sest see parandab meie elu kvaliteeti
“Avaliku elu mitte elavad inimesed on siiani elanud Salajast elu. Teinud asju, mida nad kellelegi ei ole tahtnud rääkida. Maganud inimestega, kelle nime ega nägu nad meenutada ei taha. Ja nüüd, järsku, tahavad need mineviku varjud ja oleviku tondid Salajase elu viljelejate “sõbraks” saada!” kirjutab Janek Mäggi Delfi arvamusrubriigis.
Katrin Karisma: “Üksinda jäädes ei tohi kapselduda ja ennast purki mõelda”
Riigikogu liige Katrin Karisma toimetab üle pikkade aastate oma kodumajas nüüd täitsa üksi. “Inimene ei ole loodud üksinda olema, kuid kui hakkad sellele liialt mõtlema, on kõik veel raskem,” on ta selgeks saanud.
Pirjo Levandi lahutas 16 aastat kestnud abielu
Laulja Pirjo Levandi (42) ja mänedžer Jüri Peetsoni (39) 16 aastat kestnud kooselu on läbi. Nende suhe algas Estonia teatris, kus Pirjo töötas lauljana ning Jüri mängis orkestris metsasarve.
Helena-Reet: Emad, miks te postitate oma 5-aastaste laste poolpaljaid pilte modellivõistlusele?
Uudiseid tehes, pea iga päev satun nii Eesti kui välismaa uudistele, kus mõni pedofiil või kurjategija on ennast üles kütnud internetist paljaid või poolpaljaid pilte vaadates. Kohtuekspertiisis, peale kirehoos toime pandud vägivalda, on nendel vabanduseks, et nad sattusid afektiseisundisse, mis ei pruugigi vale olla.