OHMYGOSSIP — Soomes algas täna kaubanduse juhtivtöötajate streik, mis kliente ei mõjuta. Streik puudutab kaubanduse juhtivaid töötajaid, kelle ametiühing YTN pole suutnud kaubandusettevõtete liiduga kokkuleppele jõuda kollektiivlepingu vajalikkuses, vahendab Yle.
Streik algas keskööl ja kestab 12 tundi. See puudutab suuremaid kaubandusfirmasid nagu Kesko, SOK, Stockmann, Oriola, Instru Optika ja Inex Partners.
Järgmine streik on reedel keskpäevast kuni keskööni.
Kaupluste kliente streik ei mõjuta. Streigivad kaubandusettevõtete peakontorite ja tugiteenuste töötajad.
Kaubanduse juhtivate töötajate ametiühing YTN soovib töötajatele kollektiivlepingut, kuna sellist veel ei eksisteeri. Tööandjaid esindav kaubandusettevõtete liit ei pea sellist lepingut vajalikuks.
OHMYGOSSIP — Soomes tuleb suur nimeuuendus, milega läheb praegune nimeseadus täielikult muutmisele. Vabaabielus paar võib võtta ühise perenime, samuti võib lapsele anda kaksiknime. Justiitsministeeriumi töörühma ettepanekute kohaselt võib lapsele panna tulevikus kolme asemel neli eesnime, vahendab Helsingin Sanomat. Uue seaduse järgi võib inimesel olla mitu perenime. Näiteks võib laps kanda nii isa kui ema perenime, kui mõlemad vanemad on jätnud oma perenime. Samuti võivad mõlemad vanemad valida kaksiknime, nii et nad ei pea loobuma oma perenimest.
Töörühma arvamuse kohaselt lisavad muudatused võrdsust ja ühtsust abieludesse ja peresuhetesse. Abielupaarid võivad jätkuvalt valida ühise perenime ja anda selle oma lastele. Vabaabielus paarid võivad valida ühise nime, kui nad on koos elanud vähemalt viis aastat või on neil ühine laps. Samadel alustel saavad valida ühise perenime samasoolised paarid. Seda on saanud nad nüüdki, aga eraldi tasu eest.
Eesnimede sidumisest sugupoolega ei kavatseta loobuda. Ent nimesid, mis pole seotud ühe või teise sugupoolega võidakse kasutada nii poistel kui tüdrukutel. Eesnimede puhul ei nõuta enam soomepärast kirjapilti, vaid nime võib valida kõigi Soomes kasutusel olevate nimede hulgast.
Perenimede kaitset kavatsetakse jätkata, kuigi sellest oli varem plaanis loobuda. Praegu on kõik perenimed kaitstud, mis tähendab, et inimene ei saa võtta omale perenime, millist tema suguvõsas ei esine. Töörühm soovib vähendada ka nimepanekuga seotud bürokraatiat, kus nimepaneku aega lühendatakse ning nime saab muuta veebi kaudu.
OHMYGOSSIP — Helsingi Kätilöopisto sünnitushaiglas on tõsised siseõhuprobleemid, mistõttu on kümned haigla töötajad haigestunud. Paljud töötajad on haiguspuhkusel, teised tarvitavad tööl käimiseks kangeid ravimeid, vahendab Helsingin Sanomat. Helsingi piirkonna haigla HUS on tellinud asja uurimiseks ekspertiisi firmalt Sweco oy.
Haigla ei anna asja kohta kommentaare enne kui kolmapäeval valmib ekspertiis. HUS on kinnitanud, et siseõhuprobleemid ei puuduta sünnitajaid ja muid haigla patsiente. Osa töötajate arvates reageeris haigla liiga hilja. Kõige hullemini haigestunud kaaluvad juba eriala vahetamist. Probleeme on esinenud praegu teadaolevalt 80 töötajal. Üks haigestunutest, ämmaemand Marja Lundahl ütles, et nõnda on oht kaotada terve põlvkond ämmaemandaid.
Ämmaemand Tanja Paavola ütles, et terviseprobleemid algasid hiilivalt. Algul oli ta arvamisel, et sai gripi seoses töötamisega naistehaigla poolel. Ent aastatega probleemid süvenesid. Naisel diagnoositi astma. Olid migreenihood, lööve üle terve keha, näolihaste tuimus, suu ja huulte paistetus, halb enesetunne ja silmade paistetus. Olukord läks paremaks, kui ta ei viibinud töö juures.
Veebruari algul tuvastati, et tervis läks kehvemaks tööl olles. Märtsikuus viidi töötajad üle naistekliinikusse. See polnud seotud tervisehäirete, vaid teise sünnitushaigla remondi lõppemisega. Asi lõppes sellega, et Paavola ei saanud enam üldse tööl olla ning on nüüd haiguspuhkusel. Ta ise tunnistab, et temal oli kergem, sest vaevused olid rasked. Aga mõnel teisel on vaevused raskemini tuvastatavad.
Haigushoogudega on maadelnud ka Annika Rönneberg, kes algul töötas Kätilöopisto naistepolikliinikus, siis sünnitusosakonnas ja lõpuks lasteosakonnas. Vaevused algasid silmade kipitamise, kurgu kiheluse, köha ja nohuga. 2015. aasta jaanuaris läks tervis järsku halvemaks. Lihased olid nii nõrgad, et ta jäi nädalaks haiglasse. Tema vaevusi peeti algul multiskleroosiks.
Haiguspuhkusel läks tervis paremaks, tööl olles jälle kehvemaks. Kuivõrd ta oli tööl tähtajalise lepinguga, ei julgenud ta oma probleemidest rääkida. Lõpuks tekkisid juba närviprobleemid, lihased hakkasid tõmblema.
Kui pole astmat, on vaevusi raskem tuvastada. Rönnebergi väitel on paljudel samad vaevused mis temal. Ta ise jäi möödunud suvel pikale haiguspuhkusele, kuna jalad jäid nii nõrgaks, et enam ei kandnud. Pika haiguspuhkuse ajal tema tööleping lõppes. Kui ta soovis seda jätkata, siis öeldi talle, et HUS-is vaevalt üldse tema jaoks piisavalt tervislikku haiglat leiabki.
Ämmaemand Marja Lundahl tajus vaevusi juba haiglas õppimise ajal. Siis ei saanud ta aru, milles probleem. Noor sportlik naine ei teinud silmade kipitusest välja. Hiljem tööle hakates aga vaevused süvenesid. Oli allergiat, lööbeid kehal, hingamisraskusi. Ta sai astmadiagnoosi, aga seda ei tuvastatud kui kutsehaigust. Haiglast leiti küll mürgiseid baktereid, aga ebapiisavalt. Naine võttis algul kangeid allergiaravimeid, aga lõpuks ei piisanud enam neistki. Pärast tööd oli ta täiesti ära kurnatud. Lõpuks tekkisid vaevused juba tavalistest pesuainetest ja isegi hallituselõhnalistest riietest. Vasakust käest kadus vahepeal jõud, mis tegi vasakukäelise ämmaemanda jaoks töötamise väga raskeks.
Pööre saabus aastavahetusel, kui ta oli olnud paar nädalat haiguspuhkusel, tervis paranes, aga kui ta saabus tööle, siis pidas vastu ainult neli tundi. Edasi enam ei suutnud, sest hakkas hingeldama. Mis oli tema kui sportliku inimese jaoks suur šokk. Kahe kuu pikkuse haiguspuhkuse ajal jälle vaevused kadusid. Nüüd on ta tagasi tööl naistekliinikus, aga tal on hirm tuleviku ees.
Praegu võetakse Kätilöopisto haiglas jätkuvalt vastu sünnitusi, kuigi tulevikus tahetakse need üle viia Espoo Jorvi haiglasse ja naistekliinikusse. Töötajatele teadaolevalt on sünnitushaiglas olnud veeavariid, mistõttu on sealt leitud hallitust ja seent. Siseõhuprobleeme on Helsingi piirkonnas tuvastatud veel silmakliinikus, lastehaiglas ning Peijase ja Töölö haiglates. Kätilöopisto haigla kuulub Helsingi linnale, haigla on seal rentnik.
OHMYGOSSIP — Kesk-Soomest Multiast pärit mees ei leidnud tööd ja pani end müügiportaali tori.fi kaudu müüki. Mika Pekkanen on pannud portaali info, et tema „müügi” hind on 2232 eurot.
Mees kirjutab, et saab suvel 35-aastaseks, elab Multial ja otsib tööd. Viimased 10 aastat on ta tegelenud ehitusega. Pekkanen on omandanud Jyväskyläs kõrghariduse IT-valdkonnas arvutiparandajana, lisaks on ta õppinud ehitust ja bioenergeetikat. Ta on sõitnud kalluri, teerulli ja ekskavaatoriga. Mees huvitub elektriku ametist, aga võib töötada ka ehitusel koristajana.
Mees lisab, et pole tööbüroo kaudu kunagi tööd saanud ja ilmselt ei saagi, seetõttu proovib ta tori.fi kaudu. Huvi korral on ta valmis saatma e-kirjaga oma CV. Pekkanen elab Multial, aga võib sõita tööle Jyväskylla. Mehel on olemas kõik tööks vajalikud ohutuskaardid.
OHMYGOSSIP — Soome tulnud Eurojackpoti peavõit 87 miljonit eurot läheb jagamisele kolme Tampere mängija vahel. Igaüks saab 29 miljonit.
Põhjus, miks Soome seni suurimat lotovõitu ei suudetud kohe tuvastada, tuligi sellest, et üks mängijatest ei suutnud kohe kõiki numbreid kontrollida, vahendab Veikkaus. Mängija vaatas piletit alles järgmisel päeval ja siis vaatas ka algul valesti. Alles teistkordsel kontrollimisel selgus, et tegemist oli võidupiletiga.
Lotomängimisel on Soomes üks seaduselünk, mis võimaldab hoiduda tulumaksu maksmisest. See on nimelt siis, kui on tehtud nn porukkasopimus ehk mängitakse mitme peale, nagu nüüd ka juhtus.
OHMYGOSSIP — Soome rahapaja poolt välja lastud juubelimünt hirmutab inimesi, kuna sellel on kujutatud inimeste hukkamist ja juures on kiri „kodusõda”. Rahapada ise reklaamis oma kodulehel münti kui suurepärast meenutust iseseisvuse aastakümnetest 1917-1939.
Mündi ühel küljel on kiri „kodusõda” ning sellel on kujutatud punavangide hukkamist. Teisel küljel on kujutatud Helsingi olümpiastaadioni torni.
Juubelimüntide sarjas antakse aastatel 2017-2019 välja kokku viis münti.
OHMYGOSSIP — Lõuna-Savo maakonnas Hirvensalmis esmaspäeval toimunud veretöö, mille tulemusel surid 43-aastane pereisa ja 20-aastane poeg oli tõenäoliselt peresurm. Teine perepoeg, 16-aastane noormees on endiselt haiglas, vahendab Iltalehti. Polisei info kohaselt pole tema elu ohus.
Politsei sai juhtunu kohta teate esmaspäeva õhtul kell 19.44. Teatajaks oli koju tulnud pereema. Politsei leidis eest 43-aastase surnud mehe, kes oli pereisa. Ida-Soome politseijaoskonna info kohaselt pole alust arvata, et sündmusega oli seotud kõrvalisi inimesi. Politsei uurib peresurma kui tapmist ja tapmiskatset.
OHMYGOSSIP — Tallinnas Vabaduse väljakul toimub 10. juunil kell 18 Soome 100. aastapäevale pühendatud suurkontsert, kus kolme tunni jooksul esitavad Eesti ja Soome muusikud viimase paari aastakümne hitte.
Laval kohtuvad Eesti ja Soome staarid Vesa-Matti Loiri ja Tõnis Mägi. Soomlastest esinevad veel Petri Laaksonen, Paleface, Ronya, Scandinavian Music Group, Tuomo ja Ailu Valle. Eestlastest astuvad lavale Chalice, Iiris, Mari Kalkun, Lenna, Jaan Pehk, Jüri Pootsmann, Stig Rästa ja Villu Tamme.
Vanad hitid tulevad esitamisele uuel moel, lubab kontserdi korraldaja, Soome Instituudi programmijuht Anna Laine.
Kontserti kannavad otse üle Eesti ja Soome raadiod, Eesti Televisoon ja Yle Areena. Tallinna linna poolt on Soome 100. aastapäeva puhul kõigil soomlastel Tallinnas 9-10. juunil ühistransport tasuta.
Samal päeval suurkontserdiga 10. juunil toimub Tallinnas seoses Soome 100. aastapäevaga muudki põnevat. Eesti ja Soome kammermuusikud esinevad Jaani kirikus, ajaloomuuseumis, Maarjamäe lossis ja Vabaduse väljakul. Tallinnas on 10-20. juunil väljas näitus 100 Soome asja. Nädalavahetusel toimuva Telliskivi tänavatoidufestivali ja Tadaa!-tänavakunstifestivali teemaks on Soome. Festivalid toimuvad Telliskivi loomelinnakus 10-11. juunil.
Samal päeval toimuvad ka Eesti-Soome jalgpallivõistlused nii Eesti kui Lõuna-Soome staadionidel.
Soome 100 programmi kohta Eestis saab lähemalt lugeda Soome 100 veebist.
Avafoto: OHMYGOSSIP
Allikas: Eestinen.fi Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT
OHMYGOSSIP — Oma mehe tapmises kahtlustatud ja ilma süüta pikalt vangis istunud Anneli Auer nõuab Soome riigilt kohtu kaudu täiendavalt 2,5 miljonit eurot hüvitist. Auer põhjendab suurt nõuet asjaoluga, et vangis istumine lõhkus tema pere ja karjääri, vahendab Helsingin Sanomat. Riik maksis naisele septembris hüvitist 545 000 eurot, mis on Soomes läbi aja suurim hüvitise summa. Täiendava hüvitise asi tuleb kohtus arutusele augustis.
Suurim osa hüvitisest maksti välja tekitatud kannatuste eest, aga ligi kümnendik oli seotud tulude vähenemisega. Tavaline hüvitis on alusetu vangis istumise eest ligi 100 eurot päevas. Auerile makstud summa oli 800 eurot ühe ööpäeva eest. Auerit süüdistati oma mehe mõrvas, ent süüdistustest loobuti tõendite puudumise tõttu ligi poolteist aastat tagasi. Mõrva ja lapsi puudutavate seksuaalkuritegude eest mõisteti Auer kokku 7,5 aastaks vangi. Aueri abikaasa Jukka S. Lahti mõrvati mitmekümne noahoobiga Ulvila linnas 1. detsembril 2006. aastal. Auer rääkis, et mõrvar oli üks tundmatu maskiga meesterahvas. Pärast 10 aastat kestnud uurimist pole suudetud mõrtsukat tuvastada.
OHMYGOSSIP — Espoo piirkonna haridusasutus Omnia maksab eestlasest õpilasele hüvitist õpetaja sündsusetu käitumise pärast. Õpetaja sõimas tunni ajal kõiki eestlasi, arvustas nende olukorda ja isikuomadusi. Omnia reageeris koheselt õpetaja käitumisele ja määras talle karistuse. Õpilane aga kaebas asja edasi võrdõigusvolinikule (yhdenvertaisuusvaltuutettu), vahendab Helsingin Sanomat.
Võrdõigusvoliniku vahendusel lepiti kokku, et kool vabandab õpilase ees ja Omnia maksab õpilasele 2000 eurot hüvitist. Võrdõigusvoliniku Kirsi Pimiä väitel oli tegemist õigusrikkumisega. Pimiä ütles, et on kooli tegevusega rahul. Ta rõhutab, et kooli ülesanne on tagada, et õpilasi ei häiritaks ega solvataks. Sellisesse tegevusse peab sekkuma. Pimiä väitel on eriti taunitav, kui õpetaja häirib õpilasi. Antud juhul kasutas õpetaja solvavaid väljendeid teiste õpilaste kuuldes, mis on alandav. Kiusamine ei puuduta ainult ohvrit. Kui selline asi juhtub, peab õppeasutus tegema kõigile õpilastele selgeks, et õpetaja käitumine oli vale.
Omnia juht Sampo Suihku ütles, et Omnia võtab asja tõsiselt. Suihku sõnul on teemat arutatud nii kooli töötajate kui õpilastega ja sellest võetakse õppust.
OHMYGOSSIP — Soomes on praegu kaitsepolitsei Supo hinnangul terrorioht suurem kui kunagi varem. Sellest rääkis Soome televisioonis Supo juht Antti Pelttari. Pelttari ütles, et Soome jälgitakse hoolega Stockholmis toimuvat. Praeguseks pole ilmnenud seotust Soomega. Samas on terrorirünnakud Londonis, Peterburis ja Stockholmis suurendanud hirmu.
Pelttari ütles, et terves Euroopas on praegu terrorioht suurem kui kunagi varem. Euroopas on viimase pooleteise aasta jooksul toimunud 20 terrorirünnakut. Lisaks on suudetud rünnakuid ära hoida.
Soomes praegu kehtivat turvalisuse taset on kavas hoida. Samas hoiatab Pelttari, et Soome pole mingi saar ja terrorismi oht on viimasel ajal suurenenud.
OHMYGOSSIP — Helsingis kirjutati alla Euroopa hübriidohtude kompetentsikeskuse asutamisleppele. Keskuse asutajad on lisaks Soomele veel Rootsi, Suurbritannia, Läti, Leedu, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ameerika Ühendriigid. Kohal olid ka Euroopa Liidu välisasjade ja NATO esindajad, edastas riigikantselei.
Keskus pakub strateegilisel tasemel dialoogi, uuringuid, koolitust, konsultatsioone ja harjutusvõimalusi, mis aitavad hübriidohtudele vastu seista. Keskuse eesmärk on suurendada teadlikkust hübriidohtude ja ühiskonna haavatavuse osas. Eesmärk on ka aidata kaasa ühiskonna sidususe suurendamisele.
Keskus asub Helsingis ja kujutab endast osalevate maade spetsialistide võrgustikku. Keskust juhib liikmesmaade esindajatest moodustatud nõukogu. Esimene koosolek toimub Helsingis 12. aprillil ning seal valitakse keskuse juht.
Kompetentsikeskuse eelarve on esialgu 1,5 miljonit eurot aastas. Sellest pool on kavas katta liikmemaksudest ja teise poole katab asukohamaa Soome. Soome vastutab ka kompetentsikeskuse ruumide ja infovahetuse ning osaliselt tööjõukulude eest.
OHMYGOSSIP — Soome elama tulnud migrant Ali peseb nõusid ja teeb süüa paari euro eest tunnis. Soome on tekkimas varimajandus, mis toimib tänu migrantidele. Igale mustale töökohale kandideerib Soomes ligi sada vastuvõtukeskuse elanikku. Nüüd hoiatavad asjatundjad, et Soome on tekkimas püsiv must tööturg, vahendab Helsingin Sanomat.
Iraagi päritolu migrant Ali on teinud ühes Helsingi restoranis mustalt tööd juba pool aastat. Tunnipalk on 2,5 eurot. Tööpäevade pikkus 12 tundi. Tööd teeb mees 6-7 päeva nädalas. Ali on saanud varjupaiga taotlusele äraütleva vastuse ja on selle edasi kaevanud. Nüüd ootab ta halduskohtu otsust. Töökoha leidis tuttavate kaudu. Ta ei taha oma elust põhjalikumalt rääkida, kuna kardab kaotada töökoha. Ali-sugused on Soomes sõltuvad oma tööandjast. Osa neist elab oma töökohas ja probleemide korral võivad jääda ilma oma elukohast. Kuivõrd nad on maal illegaalselt, siis ei julge nad oma elust kellelegi rääkida.
Soome saabus 2015. aastal kokku üle 30 000 varjupaiga taotleja. Neist tuhandetele on varjupaigast ära öeldud. Ainuüksi Helsingi piirkonnas töötab mustalt sadu illegaale. Nüüd hoiatavad asjatundjad, et nõnda võib Soome tekkida püsiv must tööturg, mis põhineb illegaalide olukorra ärakasutamisel. Soome muutub sellega Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikide sarnaseks, kus migrantide ärakasutamine on tavaline.
Illegaalid töötavad Soome põhiliselt autoteenindustes, koristajana, juuksurites ja restoranides. Üha sagedasemad on pettused, kus illegaalidele jäetakse töö eest maksmata.
Välistööjõu kasutamine pole Soomes uus asi. Näiteks 2000ndatel aastatel kasutati palju Hiinast pärit müüriladujaid, kellele maksti väga väikest palka. Pärast seda on musta tööjõudu kasutatud koristamise ja restorani alal. Sellele vaatamata pole Soome tekkinud suurt musta tööturgu nagu see on tavaline Kesk- ja Lõuna-Euroopas.
Eeldused musta tööturu tekkimiseks on Soomes olemas. Nüüd lisandus veel suur hulk illegaalselt maale saabunud inimesi. Illegaalide ärakasutamist lihtsustavad üldised muutused tööturul nagu nn nulltunnilepingud ja renditööjõu kasutamine. Võrreldes näiteks eestlastega on mujalt tulnud migrandid rohkem sõltuvad oma tööandjast, kuna neil pole kuhugi minna. Enamus migrantidest ei tahagi Soomest kuhugi minna, mistõttu võib Soome jääda elama tuhandeid illegaale.
Väike palk on migrantide meelest parem kui mitte midagi. Näiteks on inimesed nõus töötama 25 euro eest päevas. Migrandid räägivad, et paari viimase aastaga on neile töökohti juurde tekkinud, mis näitab varimajanduse kasvu.
Osa migrante on nõus tegema väikse palga eest pikki tööpäevi, et seeläbi taotleda Soomes elukohta. Varjupaiga taotlejad saavad teha ametlikult tööd, kui nad on olnud Soomes 3-6 kuud. Nad saavad taotleda Soomes elamisluba, kui neil on kehtiv tööleping. Elamisluba pole aga lihtne saada, kuna selleks peab olema hea sissetulek.
Probleemid illegaalidele palga maksmisega jõuavad harva ametnikeni, kuna neist asjadest ei juleta rääkida. Migrandid kardavad, et kui nad kaebama lähevad, saadetakse nad maalt välja.
OHMYGOSSIP — Soomes läheb gümnaasiumi pea iga teine õpilane, aga selle populaarsus on aasta-aastalt vähenenud. Kui veel aastatuhande vahetusel lõpetas ülikooli 52% noortest, siis 2015. aastaks oli see osakaal langenud 47%-ni.
Noortest naistest saab Soomes kõrghariduse veidi enam kui pool ja noortest meestest vaid kolmandik, vahendab Helsingin Sanomat statistikaameti andmeid. Naiste osakaal on vähenenud kiiremini kui meestel.
Pööre toimus 1980ndate algul sündinute ehk praeguste kolmekümnendates eluaastates inimestega, räägib Jyväskylä Ülikooli majanduskõrgkooli teadlane Hannu Karhunen. Ülikooli õppima läinud noorte arv kasvas kuni aastatuhande vahetuseni ja hakkas siis vaikselt langema. Kui võtta arvesse need, kes pole Soomes sündinud, on langus veelgi suurem.
Teadlase sõnul mõjutab areng Soome üldist haridustaset. Kuivõrd gümnaasium on vahelüli põhi- ja ülikooli vahel, siis näitab trend seda, et kõrgharidusega inimeste arv Soomes enam ei tõuse. Soome on kaotamas oma positsiooni OECD riikide hulgas.
Nüüd üritatakse muuta kutsehariduse süsteemi nii, et sealt jõuaks rohkem õpilasi edasi ülikooli õppima.
Karhuneni väitel mõjutab gümnaasiumiõpilaste arvu vähenemine inimeste toimetulekut hilisemas elus. Uuringute järgi teenivad kõrgharidusega inimesed ligi pool miljonit eurot oma karjääri jooksul rohkem kui madalama haridusega inimesed. Samuti suudavad kõrgelt haritud inimesed paremini toime tulla ja kohaneda muutuvate olude, näiteks töötusega.
Gümnaasiumi populaarsuse vähenemine Soomes erineb rahvusvahelisest trendist, märgib Jyväskylä Ülikooli hariduse uurimiskeskuse professor Jouni Välijärvi. Tema väitel läksid põhikoolis hästi õppinud õpilased varem kohe edasi gümnaasiumi, aga nüüd eelistavad nad minna kutsekooli.
Noored tahavad kiiresti teenima hakata, räägib Välijärvi, nad teavad ka, et kutseharidus pole mingi ummiktee, mis sulgeks edasised õppimisvõimalused.
Asjatundjate arvates on gümnaasiumihariduse populaarsuse vähenemise taga kutsehariduse kiire areng, mis sai hoo sisse just 2000ndatel aastatel. Samal ajal on gümnaasiumiharidus ajale jalgu jäänud.
Kutsehariduse populaarsust on hakanud viimasel ajal vähendama selles vallas toimunud kärped, räägib haridusala ametiühingu spetsialist Olavi Arra. See sunnib omakordi noori mõtlema rohkem gümnaasiumi ja sellele järgneva kõrghariduse peale. Gümnaasiumiõpilaste arv on viimasel ajal hakanud taas kasvama.
Kõrgkooli lõpetanute arv Soomes 1975-2015 (arvestatud vaid Soomes sündinuid). Allikas: Helsingin Sanomat, Statistikaamet
OHMYGOSSIP — Kõige levinumad maksudest mahaarvamised ehk maksusumma vähendused on töölesõidukulud, kodumajapidamiskulud ja tulu teenimisega kaasnenud kulud. Makunõu annab Aamulehti vahendusel Soome maksuameti maksuspetsialist Raili Knuutinen.
Kas sul on olnud reisikulu? Kõige levinum maksudest mahaarvamine on töölesõidukulu. Osal juhtudel on töölesõidukulu juba maksudest maha arvestatud. Need summad tuleks üle kontrollida ja vajadusel parandada. Töölesõidukulu omavastutus on 750 eurot. Mahaarvamise suurim määr on 7000 eurot aastas. Mahaarvamist arvestatakse vastavalt ühissõidukite piletihinnale. Kui mahaarvamine on oma auto kasutamise eest, siis on see 0,24 eurot kilomeetri kohta. Oma auto kasutamise eest saab teha mahaarvamise järgmistel asjaoludel: a) kui ühissõidukit pole võimalik kasutada b) kui teekond bussipeatusse on vähemalt 3 km c) kui ühissõiduki ooteaeg on edasi-tagasi sõidul kokku vähemalt 2 tundi või d) kui sõit algab või lõppeb öösel kell 00-05. Ooteaeg on üks tund näiteks siis, kui töö lõppeb kell 16, aga esimene buss kodu poole väljub kell 17. Ooteaega ei arvestata, kui bussi peale jõuaks tänu paindlikule tööajale. Maksustatavast tulust saab maha arvata nädalalõppude reisikulud koju, kui töötad ühes kohas, pere elab teises kohas ja külastad peret korra nädalas. Kõik sellised mahaarvamised tehakse ühistranspordi piletite põhjal, välja arvatud juhtudel, kui ühistransporti ei ole võimalik kasutada või kui inimene ei jõuaks ühistransporti kasutades nädalavahetusel kodus ära käia. Kui tööle sõidetakse jalgrattaga, siis on mahaarvamise suurus 85 eurot aastas.
Kas saad arvata maha kodumajapidamiskulusid? Kas oled teinud kodus remonti näiteks köögis või vannitoas või teinud koristustöid, mis lähevad mahaarvamiste alla? Kodumajapidamistööde omavastutus on 100 eurot. Mahaarvamise maksimaalne suurus on kuni 2400 eurot inimese kohta ja 4800 eurot abielupaari kohta. Mahaarvamise alla lähevad näiteks korteri või suvila hooldus- ja remonditööd. Aga kui muuta korterit moodsamaks, kas selle saab ka tulust maha arvata? Jah, saab küll! Mahaarvamise saab teha tehtud tööde eest. Aga kui tegemist on uusehitisega, siis vähendust ei saa. Maksusummast saab maha arvata ka enda või oma abikaasa vanemate kodus või suvilas tehtud remonditööd. Maksusummat saab vähendada ka kasvatus- ja raviteenuste (hoiva- ja hoitotyö) arvelt, kui neid on kasutanud maksumaksja või temaga samas majapidamises elav isik. Tavapäraseks kasvatus- ja raviteenuseks loetakse näiteks lapsehoidu, väljas käimist ning laste, vanurite, haigete või erivajadustega isikute pesemist, riidesse panemist, söötmist ja muud hooldustegevust. Kasvatus- ja raviteenused on ka poes käimisel abistamine, koolitundides abistamine või pangas ja apteegis käimine ajal, kui see toimub muu tegevuse käigus.
Kas sul on tulu teenimisega seotud kulusid? Tulu teenimisega seotud kuludeks loetakse näiteks töös vajamineva erialakirjanduse ostmist, töö tegemiseks vajalike tööriistade ostmist, arvuti- ja IT-kulusid ning kodutöökohaga seotud kulusid. Arvutit kasutatakse nii era- kui tööasjade ajamisel. Tulust saab maha arvata tööks kasutatava osa. Perekonnas võib saada ametikorteriga seotud maksuvähendust siis, kui näiteks pere elab Helsingis, aga üks abikaasadest käib tööl Tamperes ja on sinna üürinud korteri. Kui tööl käiv inimene end koolitab või oma teadmisi täiendab, siis võib ta maha arva koolituskulud, näiteks kursuse tasu.
Ära unusta elektroonilist võimalust Kui tahad andmeid muuta, siis saab seda teha elektrooniliselt interneti teel vero.fi kodulehel teenuse alt „Veroilmoitus verkossa”. Internetis on toodud täpsed juhised, kuidas ühte või teist lahtrit täita.
Need andmed võivad maksuteatest puududa Maksuteatesse tuleb ise lisada üüritulud. Aktsiate müügist teenitud tulu on enamasti maksuteatel juba kirjas. Eeltäidetud maksuteatel võib olla märgitud, et aktsiatulu pole võimalik välja arvutada, kuna pole teada aktsiate soetusmaksumus. Sellisel juhul tuleb vastav info sisestada.
Varem unustatud asjad Kui oled varasematel aastatel unustanud maksuteatesse mahaaravamisi lisada, siis saad seda teha veel viie aasta jooksul alates maksustamisele järgnevast aastast. Sellisel juhul tuleb esitada kirjalik taotlus.
Eluasemelaenu intressid ja palgatulu Need andmed tulevad enamasti otse pangast ja tööandjalt.
OHMYGOSSIP — Andme- ehk datakeskused toovad Soome lähimatel aastatel juurde tuhandeid uusi töökohti ja miljardeid eurosid lisatulu. Aastaks 2025 töötab Soome andmekeskustes 33 000 inimest, selgub värskest Google’i poolt tellinud uuringust. Praegu töötab Soome andmekeskustes 11 200 inimest, vahendab Kauppalehti.
Uurimisasutuse Copenhagen Economics arvestuse kohaselt toovad andmekeskused Soomele 2025. aastaks 2,3 miljardit eurot lisatulu.
Google on alates 2009. aastast Hamina datakeskusesse investeerinud 800 miljonit eurot ja seal töötab 1600 inimest, märkis Hamina datakeskuse juhataja Arni Jonsson.
OHMYGOSSIP — Soome endine president Tarja Halonen kirjutab Helsingin Sanomate arvamusküljel, et inimeste sundväljasaatmised konfliktikolletesse tuleks lõpetada. Halonen märgib, et usaldus Soome ühiskonna vastu mureneb, kui pagulaspoliitika on seaduspärane, aga mitte õiglane. Tema väitel pole ka inimõiguste seisukohalt aus, et varjupaiga andmise aluseid muudeti seoses pagulaste suure arvuga.
Halonen kahtleb ka praeguses tegevuses, kus pagulasi saadetakse tagasi piirkondadesse, kuhu Soome välisministeerium ei soovita reisida. Haloneni meelest pole Afganistan, Iraak või Süüria pagulaste jaoks turvalised, kui nad pole turvalised soomlaste jaoks.
Haloneni meelest ei saa tagasi saata ka neid, kes on võtnud vastu ristiusu, sest neid võidakse vanal kodumaal hakata usu pärast taga kiusama.
Varjupaiga saamise nõuete karmistamine pole Haloneni väitel loodetud tulemust andnud: see on toonud kaasa ilma dokumentideta maal illegaalselt viibivate isikute arvu suurenemise.
Samuti ei meeldi Halonenile, et pagulasi puudutavad otsused tehakse kiirustades ja ilma piisavate teadmisteta. President pakub välja lahenduse: kuni probleemid varjupaiga taotlemisega pole lahenenud, tuleks väljasaatmised lõpetada.
OHMYGOSSIP — Vaesed, rikkad ja migrandid elavad Soome üha enam üksteisest eraldi, seda eriti suuremates linnades, selgub tervise- ja heaolu instituudi (THL) möödunud nädalal avaldatud ülevaatest. Inimeste jaotumine teatud piirkondadesse on eriti hoogustunud 2000ndatel aastatel, vahendab Helsingin Sanomat. Rohkem on inimesed tulude järgi jaotunud Turus ja Tamperes, kus kutsutakse seda Nurmijärvi-ilminguks: suurema sissetulekuga inimesed on koondunud linnade ümber väiksematesse valdadesse.
Väiksema ja suurema sissetulekuga inimesed on rohkem jaotunud eri linnaosadesse ka Turu ja Tampere linnas sees. Sama on täheldatud Helsingis, kus eraldi asuvad elama eriti jõukad inimesed.
Tulude järgi jaotumist soodustab üürihindade tõus: väiksema sissetulekuga inimestel pole enam võimalik valida, kuhu elama minna.
Rahvuse baasil jaotumine on kõige suurem Turu linnas. Seal elavad soomlased ja välismaalased rohkem eraldi kui Tamperes või Helsingis.
Väiksema sissetulekuga migrandid elavad Turu linnas veel vaesemates piirkondades kui väikse sissetulekuga soomlased. Helsingis nii suuri erinevusi ei ole.
Turu ja Helsingi erinevus tuleb sellest, et Helsingis on pikka aega võideldud sellise jaotumise vastu. Helsingis on püüeldud tasakaalustatud arendamise suunas ning planeeritud uutesse elurajoonidesse eri suuruses üüri-, kooperatiiv- ja eraomaduses kortermaju.
Helsingi ja Tampere arenevad Turust kiiremini, mistõttu on seal lihtsam ehitamisega linnapilti kujundada. Turu linnas on olnud vähem mänguruumi.
Turu linnas on migrandid põhiliselt koondunud kolme linnaossa, kus juba varem oli palju üürimaju. Need linnaosad on Varissuo, Lauste ja Halinen.
Sellisele arengule ei pööratud varem piisavalt tähelepanu. Ja ka pärast seda pole tehtud midagi, mis oleks olukorda parandanud, räägib Turu Ülikooli linnauuringute juht Sampo Ruoppila. Inimeste segregatsiooni on toetanud asjaolu, et Turu linnas pole olnud korteripõuda. Uusi kortermaju on seal ehitatud palju vähem kui Helsingis, mistõttu neid pole saanud laiendada uutesse piirkondadesse.
Kõik migrandid ei ela munitsipaalüürikorterites, vaid ka üürile antud eraomanduses korterites. Inimeste elukoha eelistusi on raske muuta, kuna see on kallis. See tähendaks, et väikse palgaga inimestele ehitatakse rohkem uusi kortereid üle terve linna ja soodustatakse nõnda sotsiaalset segunemist. Seda ei ole praeguses olukorras soovitud teha.
Kui eraldumine suureneb, siis võib see olla ohtlik ühiskonna sidususele. Eriti mõjutab see lapsi, kui väikse ja suure sissetulekuga ning soomlased ja migrandid käivad eraldi lasteaedades ja koolides. Paremal järjel inimestelt nõuaks see suuremat solidaarsust ja mõistmist vaesemate inimeste suhtes. Kui inimesed omavahel kokku ei puutu, siis hoolitakse üksteisest vähem.
Näiteks USAs sõltub inimese edukus elus sellest, mis piirkonnas on ta üles kasvanud.
Avafoto: Helsingi (OHMYGOSSIP)
Allikas: Eestinen.fi Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT
OHMYGOSSIP — Facebooki kaudu on inimesed armunud, korraldanud kirbuturgusid ja võitnud valimisi. Tuntud sotsiaalmeediavõrgustikul on ka negatiivseid omadusi. Kuigi inimesed otsivad sealt ehtsust, näidatakse end seal paremana, tõestavad uuringud. Facebook, ehk nagu soomlased ütlevad – fese – on mõjutanud seda, kuidas inimesed end väljendavad. Kui varem ei öeldud välja teravusi, siis sotsiaalmeedias ehk somes ei pööra sulle keegi tähelepanu, kui sa pole terav, vahendab Eestinen.
Mõned inimesed on some tõttu järsku avastanud, et neil polegi midagi öelda. Eriti mõjutab see neid inimesi, kes armastavad näost-näkku suhelda. Facebookis pead olema terav ja äge. Muidu ole vait.
Kümne aasta jooksul on Facebookist saanud nii tähtis asi, et seal arutatakse, mis on Facebookil viga. Räägitakse revolutsioonist ja sellest, miks asjalikud arutelud on Facebookist kadunud. Või avastame ühtäkki, et Facebook on kujundanud meie identiteeti.
Facebookis on kokku 2,7 miljonit soomlast. Sellest on kujunenud soomlaste argipäev ja töö, meelelahutus ja vaba aeg. Seal lepitakse kokku suvila kasutamine osas, sõlmitakse paarisuhteid, avaldatakse toetust ja jagatakse kaastunnet. Seal tehakse valimiskampaaniat, esitatakse väljakutseid ning levitatakse õigeid ja valesid uudiseid.
Facebookis korraldatakse pidusid ja kirbuturgusid. Facebook on toonud keelde uusi sõnu nagu postitamine ja laikimine.
Facebook on muutnud inimeste käitumist moel, millest nad pole ise teadlikud. Nii räägivad Facebooki mõju uurinud teadlased.
Facebooki läbilöök oli Soomes 2007. aastal. Umbes sel ajal lõi porilane Sari Östman omale Facebooki konto. Ja hakkas selle kõrvalt Facebooki kasutamist uurima. Algul ei avaldatud Facebookis eriti midagi. Aga siis suhtumine muutus. Inimesed hakkasid avaldama oma mõtteid, panema üles pilte reisidelt ja oma lastest, kuigi olid algul väitnud, et oma perest ei räägita midagi. Nad hakkasid oma elu teistega jagama läbi regulaarsete sissekannete.
Inimestest on saanud oma elu avalikustajad. Seda terminit kasutas Östman esimest korda oma teadustöös 2015. aastal. Elu avalikustamine tähendab seda, et inimesed jagavad oma elu seda veebi kaudu avalikustades. Inimese minapilt kujuneb võrdluses teistega. Facebook on selles osas teedrajav, et pakub vahetut tagasiside võimalust. Elu avalikustamine hakkab inimest ennast kujundama. Facebook on üks moodus näidata teistele, milline ma olen. Ja samal ajal küsida teistelt, kas ma olen selline ka teiste jaoks, räägib Östman.
Facebooki kaudu saab samaaegselt osaleda mitmetes gruppides.
Östmani teooria järgi jaguneb elu avalikustamine kolme ossa. Esimeses osas otsitakse oma teed ja õpitakse avalikustamist. Kui asi on selge, siis algab elu avalikustamine. Kolmandat osa kutsub Östman süvaomaksvõtmiseks, kus inimese elu kujundavad tema postitused. Kui inimene midagi tänaval näeb, on esimene mõte: „Millise postituse sellest saaks?” See oli ka Östmani teadustöö pealkiri.
Kõige hilisemas astmes postituste üle isegi ei mõelda enam, neid vaid tehakse. Selles astmes on elu avalikustamisest saanud inimese identiteet.
Süvaomaksvõttu on soodustanud nutitelefonid. Östman tunnistab, et on ise ka suur elu avalikustaja. Ta avaldab Facebookis näiteks luuletusi.
Facebookist ei saa enam loobuda, kuna sellest on saanud ligi kahe miljoni soomlase jaoks eluliselt oluline asi. Selle kaudu kutsutakse peole, selle sõnumid on asendamas elektronposti ja selle kaudu saab näiteks küsida nõu uue pesumasina ostmisel.
Paljud inimesed on Facebookis kujundanud teatud metarolli, millest on kirjutanud sotsiaalmeedia uurija Suvi Uski. See tähendab, et Facebookis kujundatakse selline väljendusviis, mis sobib kõigile. Lõpptulemusena kujuneb välja metakeel, mis sobib kõigile kasutajatele üheaegselt.
Probleem on selles, et selline asi pole inimesele omane. Võõraste jaoks on see ok, aga lähedaste jaoks mitte. Suvi Iski kutsub seda identiteedikonfliktiks. Uski on sotsiaalpsühholoog, kes uuris oma 2015. aasta teadustöös, kuidas Facebooki-sarnased sotsiaalteenused mõjutavad identiteeti ja käitumist. Ta peab mõju küllalt suureks.
Kuigi inimesel on mitmeid rolle ja identiteete, esinetakse Facebookis ühtemoodi nii oma tädile, eksile, abikaasale, töökaaslasele ja lapsepõlvesõbrale. Ja siis sellele norrakale. Kuigi Facebookis taotletakse ehtsust, siis tegelikult mängitakse kedagi teist.
Facebooki tekitatud sotsiaalpsühholoogilist nähtust kutsub Suvi Uski profiilitööks. See tähendab avalikustamise planeerimist või mingi asja tegemist avalikustamise jaoks.
Facebooki kasutaja näeb kohe, kas tema sissekanne teistele meeldib. Sestap hakatakse vaistlikult taotlema heakskiitu. Inimesed on hakanud tegema asju, mis paistavad head ja on sotsiaalses mõttes kiiduväärsed. Profiilitöö seisneb näiteks selles, et inimene märgib lemmikuks ühe artisti, kuigi talle tegelikult meeldib keegi teine. Inimene tahab trendikas välja paista.
Üha tähtsam osa profiilitööst on visuaalsus, pildid ja videod.
Teinekord on kõige olulisem saada hea pilt, räägib Stockholmi Ülikooli juures töötav teadlane Airi Lampinen. Oma 2014. aasta uurimistöös käsitles ta sotsiaalsete piiride kontrollimist Facebooki sarnastes teenustes.
Sotsiaalsete piiride kontrollimisega on teadlased tegelenud juba alates 1950ndatest aastatest. Digitaalsel ajastul on selle uurimine muutunud keerulisemaks ja kohati võimatuks. Facebooki kasutajal pole teavet selle kohta, kuhu ja kelleni tema postitused, pildid ja videod lõpuks jõuavad. Kes näeb perekonnapilte ja mis ta neist arvab. Inimesel endal puudub kontroll teabe leviku üle.
Piltide jagamine on hea näide sotsiaalsete piiride kontrolliga seotud probleemidest. Kuigi Facebookis laigitakse rohkem endast tehtud pilte ehk selfisid, on neil piltidel ka teisi inimesi. Inimesed teavad, millised pildid teistele meeldivad ja nõnda kujundatakse oma käitumist vastavalt sellele.
Sotsiaalsete piiride kontroll Facebookis puudutab näiteks juhtumeid, kus avaldatakse pilte mitte endast, vaid teistest inimestest. Sageli reageerivad inimesed neist avaldatud pilte nähes üle, kuna neile tundub, et teised jälgivad neid rohkem kui see tegelikult on.
Facebooki mõju ulatub ka veebist väljapoole, näiteks neil juhtudel, kui saame kokku oma Facebooki sõpradega, kes on lugenud meie postitusi.
Suvi Uski väitel sunnib Facebook inimesi kustutama oma jälgi. Näiteks kui mõnda postitust keegi ei laikinud, siis see eemaldatakse. Profiilitöö on raske ja selle käigus peab pidevalt kõigile head nägu tegema.
Facebook sunnib ühtlasi muutma inimesi oma vaateid elule ja lihvib nurgad maha. Erilisust taunitakse ja sünnib uus „normaalsus”. Inimesed õpivad „õigesti” mõtlema ja käituma.
Facebooki uurinud teadlaste arvates jääb see teenus inimeste ellu edasi, aga selle mõju kasv hakkab hävitama intiimsust. Inimesed jagavad vähem oma eraelu. Või teevad nii nagu Suvi Uski on teinud: loonud eraldi profiili oma töö ja eraelu jaoks.
Sari Östman ei usu, et Facebook hakkab inimese elu valitsema. Mõned inimesed satuvad sõltuvusse, nii nagu see on muude sõltuvustega.
Airi Lampinen prognoosib, et Facebookist saab üha enam inimese elu osa nagu elekter või kanalisatsioon. Facebookis toimub kõik mõeldav.
Samal ajal on see ka Facebooki nõrkus: inimesed otsivad muid kokkusaamisvõimalusi ja paljud noored on juba Facebooki hüljanud. Nad kasutavad näiteks Snapchati, kus ei jää mingeid jälgi. Facebookis on lapsevanemad ja ametiasutused, erakonnad ja reklaamijad.
Ent on veel üks teooria, miks Facebook noori inimesi ei huvita. Nimelt on Facebook pannud inimesi mõtlema rohkem sellele, millised nad välja näevad. See ei puuduta ainult välimust, vaid ka psühholoogilist nägu ja selle säilitamist. Psühholoogiline nägu muutub vastavalt elumuutustele. Lahutused tekitavad teistes hämmingut, seda juhul, kui elu elatakse ainult Facebooki kaudu.
Suvi Uski väitel ei meeldi inimestele, kui teised nende ümber muutuvad. Muutused on märk ebausaldusväärsust. Ent Facebooki kaudu on kõik muutused teistele näha. Nõnda kujuneb Facebookis inimesest pilt, narratiiv, mis mõjutab tema tulevasi suhteid ja isegi tulevasi tööandjaid. Teismelistele pole selline asi eriti mugav, kuna nende elu on pidevas muutumises. Isegi kui oled täiskasvanu, siis pole kuigi meeldiv vaadata veebist teisme-ea pilte. Keegi teine võib nad sinna riputada.
Airi Lampinen märgib, et inimesele on loomuomane vahetevahel nahka vahetada, näiteks siis, kui minnakse õppima uude kohta. Facebooki kaudu aga käivad kõik vanad nahad paratamatult kaasas. Samas on Facebookil oma tasakaalustav omadus: selle kaudu on lihtsam hoida sidet vanade tuttavatega elumuutustele vaatamata. See loob turvatunde. Sel põhjusel on Facebook asendamatu välismaal elavatele soomlastele.
