OHMYGOSSIP – Pugh Rogefeldti pärandvara on valmis ja näitab, et tal oli mitu miljonit krooni vara. Pärivad elukaaslane ja kunstniku neli poega ning testamendis jagatakse kõik vastavalt Pughi soovidele, vahendab Expressen.
Anders Sture Torbjörn “Pugh” Rogefeldt (2. märts 1947 – 1. mai 2023) oli Rootsi laulja, muusik, kitarrist ja laulukirjutaja, kes tegi oma läbimurde 1960. aastate lõpus selliste albumitega nagu “Ja, dä ä dä” ja “Pughish”. Erinevalt enamikust teistest Rootsi popmuusikutest, kes soovisid saavutada rahvusvahelist edu, laulis ta rootsi keeles. Üks laul, mida Rogefeldtiga tavaliselt seostatakse, on “Små lätta moln”. Suuremad hitid on veel “Här kommer natten”, “Fälärdralåten”, “Hog Farm”, “Dinga Linga Lena” ja “Stockholm”.
Rogefeldt oli kirglik Old Norse (vana Skandinaavia) religiooni austaja ja Põhjala jumal Thor oli tema jaoks eriti oluline. Ta ütles, et rokkmuusikal ja vanal Põhjala religioonil on ühised kesksed atribuudid ning ta püüdis neid albumil Hammarhjärta ka kokku sulatada.
1990. aastate alguses oli ta koos Göran Lagerbergi, Mikael Rickforsi ja Magnus Lindbergiga ka Grymlingsi liige.
Rogefeldt suri 1. mail 2023 76-aastaselt kortikobasaalse degeneratsiooni (progresseeruv ajukahjustus, mida iseloomustab närvirakkude kadu ja vähenemine paljudes ajupiirkondades) tõttu.
Foto: Pugh Rogefeldt (Daniel Åhs Karlsson/Wikipedia CC BY-SA 3.0)
OHMYGOSSIP — Rootsi arendab Soomega sõjalist „strateegilise sügavuse” kontseptsiooni, mille järgi saaksid Soome kaitsejõud taanduda Rootsi territooriumile võimalikus sõjas Venemaaga.
Kontseptsiooni tutvustati ajakirjanikele eile ja selle järgi saab Soome sõjavägi kasutada Rootsis asuvaid baase, vahendab Janes.com. Tegemist on osaga laiemast Rootsi-Soome koostöövõrgustikust, mis on loodud Põhjamaade kaitseorganisatsiooni NORDEFCO hõlma all.
Rootsi jaoks on Soome praegu kõige tähtsam sõjaline koostööpartner. Soome on kehvemas olukorras, kuna Soome asub vahetult Vene piiri ääres ja on seetõttu sõjaliselt haavatavam. Nüüd on soomlastel võimalik vajadusel taganeda Rootsi territooriumile, et jätkata sealt sõjategevust Venemaa vastu.
OHMYGOSSIP – “Soome ja Eesti juudi kogukond on küll suures plaanis väga pisike, ent kasvab. Rõõm on tõdeda, et kultuuriüritusi väisab aina enam kohalikke juute,” räägib Põhjamaid ühendavate suurportaalide NordenBladet ja OHMYGOSSIP-lehtede asutaja ning Iisraeli meedia suursaadik Skandinaavias Pr. Helena-Reet Ennet.
“Olen üle kümne aasta olnud tunnistajaks, kuidas Eesti Juudi Kogukonna eesotsas tegutsev Eesti pearabi Hr. Šmuel Efraim Kot teeb oma tööd äärmise pühendumisega. Ta on filigraanselt ära õppinud nii vene kui eesti keele, ning tema juhendusel on kohalik juudi kogukond taas n-ö õitsele löönud. Rabi Kot on teinud ära väga suure töö. Kuigi Eesti juudi kogukond on peaasjalikult venekeelne, on ta suutnud ehitada silla, mis ühendab kõiki Eestis elavaid juute – nii eesti, vene, heebrea kui ka inglise keelt rääkivaid juudi kodanikke ning usklikke. Rõõm on tõdeda, et juudi tähtpäevi ning kultuuriüritusi väisab aina enam kohalikke juute.”
“Ka teiste Skandinaaviamaade juudi kogukondade tegevus on viimastel aastatel näidanud tõusutrende. Iisraeli suursaatnond Soomes korraldab regulaarselt informatiivseid vastuvõtte juute ning juudi kultuuri siduvatele ja toetavatele kõrgetele ametnikele ning juudi kogukonda ja kultuuri toetavatele ja arendavatele inimestele. Värske Iisraeli suursaadik Eestis ja Soomes, Hr. Dov Segev-Steinberg on lühikese ajaga suutnud kaasata pea terve Skandinaavia meedia ning osavalt läbi peenete ja väljapeetud meediaürituste juhtinud tähelepanu olulistele Põhjamaade juudi kogukonda puudutavatele teemadele. Aktiivselt osalevad Soome juudi kogukonna üritustel ka Aukonsul Hr. Fredrik Ekholm, Finland-Israel Trade Association´i direktor Hr. Esa Virtanen ja Hr. Deiv Salutskij ning hiljuti Soomest taas Iisraeli läinud dipomaatilise missiooni asejuht Pr. Arezoo Hersel. Samuti paistavad aktiivselt silma VOIS (Voice of Israel in Scandinavia) juhid Pr. Mila Kadosh ja Hr. Felix Noibar, kes pea üheltki juudi kogukonna ürituselt ei puudu. Aktivsete liikmete ning Iisraeli sõprade nimekiri on pikk!”
“Väga aktiivselt edendab ja toetab juudi kogukonna ning Iisraeli tegevust Skandinaavias ka Iisraeli Valitsuse Turismibüroo Rootsis, olles esindatud kõikidel suurematel Põhjamaade messidel ning pidades sidet nii peavoolumeedia kui Põhjamaade parimate blogijatega.”
Eesti pearabi Mr Šmuel Efraim Kot
Iisraeli suursaadik Eestis ja Soomes, Mr Dov Segev-Steinberg ja konsul Mrs Michal Cohen
Finland-Israel Trade Association (FITA) peadirektor Mr Esa Virtanen
VOIS (Voice of Israel in Scandinavia) juhid Mr Felix Noibar ja Mrs Mila Kadosh
Aukonsul Mr Fredrik Ekholm
Endine dipomaatilise missiooni asejuht Mrs Arezoo Hersel
NordenBladet & OHMYGOSSIP-lehtede juht Mrs Helena-Reet Ennet
Lag baOmer 5777. Eesti pearabi Mr Šmuel Efraim Kot
OHMYGOSSIP — Venemaa peab Soomet ja Rootsit NATO liikmeteks, mille lennuvälju ja sadamaid on võimalik sõja korral kasutada, selgub Vene sõjaväe peastaabi ülema kindral Valeri Gerasimovi ettekandest nädala aega tagasi toimunud Moskva rahvusvahelisel julgeolkukonverentsil MCIS-2017.
Youtube’i keskkonda üles pandud videos räägib Gerasimov, et muidu väga rahulik ja stabiilne Euroopa muutub iga päevaga sõjaliselt üha ebastabiilsemaks piirkonnaks, kus suureneb sõjaliste kokkupõrgete oht. Sihikule on võetud Venemaa.
NATO tuumarelvade paigutus Venemaa ründamiseks. Kujutis: Youtube
Gerasomovi sõnul on Venemaa ja NATO suhted praegu kõige madalamal tasemel alates Külma sõja lõpust. NATO peab Venemaad kõige suuremaks sõjaliseks ohuks. NATO on suurendanud sõjalist kohalolekut Baltimaades, Poolas, Rumeenias ja Bulgaarias. Kohale on toodud ründeotstarbelised relvad. Samuti on NATO teinud ettevalmistusi tuumarelva kasutamiseks. Tuumapommid on valmis pandud Belgias, Itaalias, Hollandis, Saksamaal ja Türgis. Suurenenud on sõjaliste intsidentide tõenäosus.
Gerasimov tõi välja ka kübersõja ohu, mille puhul NATO-s rakendatakse samuti Washingtoni leppe 5. artikli põhimõtteid, kus küberrünnak ühe liikmesmaa vastu võib esile kutsuda laiaulatusliku sõjategevuse. Samas on küberründe puhul enamasti väga raske kindlaks teha selle ründe algset päritolu, mis tähendab, et sõjategevuse võib valla päästa mõni praktiliselt tõendamatu asjaolu.
Gerasimov ütles, et Läänes suureneb Vene-vastane infosõda, mille järgi praktiliselt kõik negatiivsed sündmused maailmas on Vene eriteenistuste või häkkerite kätetöö.
Gerasimov märkis, et suhteid annaks parandada läbi Vene-NATO nõukogu, aga seal puudub dialoog sõjaväelaste vahel. Sellise infosõja eesmärk on Gerasimovi väitel Venemaa mustamine ja Vene rolli vähendamine võitluses rahvusvahelise terrorismiga. See, et Euroopas võetakse maha Nõukogude sõjaväelastele püstitatud ausambaid on sellise infosõja otsene tagajärg.
Rahvusvahelise terrorismi vastu võitlemine on muutunud vastastikuse usaldamatuse õhkkonnas Gerasimovi sõnul väga keeruliseks. Näiteks toetasid kõik Euroopa riigid Süüria valitsusvägede ründamist pärast väidetavat keemiarelva kasutamist, kuigi puudusid tõendid, et seda relva kasutas Süüria valitsus.
OHMYGOSSIP — Soomes loobutakse seoses koolireformiga järk-järgult rootsi keele õppimise kohustusest. Esialgu õpivad 2200 õpilast katseliselt mõnda muud võõrkeelt ja võivad rootsi keelest lobuda ka gümnaasiumis või kutsekoolis.
Asja kohta tegi Soome valitsus täna otsuse, mida peetakse soome keelepoliitikas kõige olulisemaks otsuseks viimase paarikümne aasta jooksul. Otsusest andis Twitteri vahendusel teada Soome haridus- ja kultuuriminister Sani Grahn-Laasonen.
OHMYGOSSIP — Kuigi Eestis peetakse Soome palgataset heaks, siis jääb see muule Euroopale alla. Odav tööjõud on Helsingi eelis võrreldes teiste Euroopa pealinnadega. See asjaolu läheb vastuollu Soome tööandjate keskliidu juhi Veli-Matti Mattila väitega, et Soome palgad on 10-15 protsenti liiga kõrged, vahendab Eestinen.
Kõrgema haridusega spetsialistide koha pealt pole Mattilal õigus, vahendab Helsingin Sanomat. Mitmete naabermaadega võrreldes makstakse Soomes kõrgharidusega inimestele suhteliselt madalat palka.
Selles sektoris on soomlaste palgad väga konkurentsivõimelised, ütles välisinvestoreid Helsingisse meelitava Helsinki Business Hub’i juhataja Marja-Liisa Niinikoski. Tema väitel on töötasu hell teema ning keegi ei soovi, et insenerid hakkaks rohkem palka küsima. Ent näiteks Stockholmis makstakse võrreldes Soomega kohati kaks korda rohkem palka, lisab rahvusvahelise ärivõrgustiku Amcham Finland juhataja Kristiina Helenius. Rootsi kõrgemat palgataset põhjendab kiire kasv, samas kui Soomes on jätkuvalt suur tööpuudus. Töötasu sõltub nõudmise ja pakkumise vahekorrast.
Soome kohta on jäänud püsima müüt, et see on kallis maa. Aga see pole enam tõsi. Ühelt poolt on küll nii, et Soome tööturg pole eriti paindlik ja töötajatest on raske lahti saada, aga palgad on väga konkurentsivõimelised, ütles Kristiina Helenius.
Neid väiteid kinnitab rahvusvahelise suurkorporatsiooni Bayer Põhja-Euroopa peakontori juhataja Oliver Rittgen. Bayeri Põhja-Euroopa esindus asub Espoos. Turus on ettevõttel ravimite tootmisüksus, kus valmistatakse ravimeid üle 100 riigi jaoks. Rittgeni väitel on Soomes väga hea tegutseda, kuna siit leiab haritud tööjõudu väga hea hinnaga. Mis puudutab näiteks teadlasi, siis Soomest on neid võimalik värvata odavamalt kui Saksamaalt.
Kõrgharidusega spetsialistide hinnaeelis tuleb hästi välja IT-sektoris. Financial Times’i FDI Benchmark arvestuse järgi on Soomes IT-sektori tööjõukulud madalamad kui Rootsis, Norras ja Taanis. Näiteks kesktasemel programmeerija tööjõukulu Soomes on 52 900 eurot aastas. Sellest on palk 42 500 eurot. Kõige suuremad on tööjõukulud Norras, üle 65 300 euro. Palga osa sellest on üle 57 000 euro.
Helsingin Sanomat kirjutas aprilli algul, et Helsingi on jäänud võrreldes teiste Läänemere linnadega arengus maha. Näiteks on jäädud selgelt maha Oslost ja Stockholmist. IT-spetsialistide palk on oluline selle pärast, et Stockholmis loodud viie start-up ettevõtte väärtus on üle miljardi euro. Selliste ettevõtete edu tugineb aga just IT-spetsialistidele. Rootsi on edukam, sest seal makstakse IT-spetsialistidele Soomest rohkem.
Veebikaubamaja Zalando Helsingi esinduse juht Tuomas Kytömaa ütles, et Soome palgad on väga konkurentsivõimelised ja Soomes on võimalik saada kogemustega spetsialiste odavamalt kui mujalt Euroopast. Zalando tegutseb moesektoris, aga Soomest värvatakse põhiliselt programmeerijaid. Kytömaa lisas, et palgatase on küll hea, aga olukord muutub kogu aeg. Lisaks palgale on Soome eelis veel Peterburi lähedus.
Helsingi piirkonna ettevõtted on nüüd alustanud projektiga, millega tahetakse Helsingisse meelitada rohkem rahvusvahelisi ettevõtteid. Üheks präänikuks on just Helsingi suhteliselt madal palgatase.
Projekt on väga ambitsioonikas. Helsingi piirkonnas soovitakse ühe aasta jooksul rahvusvaheliste ettevõtete arvu kahekordistada. Rahvusvahelisi ettevõtteid soovitakse tuua Soome, sest nad loovad töökohti ja maksavad makse. Esinduste tulek Soome on teatud määral ka brändi küsimus. Kui Soomes pole suuremaid esindusi, siis tähendab, et midagi on viga. Soome eduloo toetamiseks on esinduste tulek hädavajalik.
Välismaistelt tulijatelt oodatakse ka otseinvesteeringuid. Seni on Soome olnud kehv välismaalt investeeringute kaasaja. Näiteks Soome osakaal väljastpoolt Euroopa Liitu tulnud investeeringute osas on kõigest o,3%, samas kui Rootsis 4% ja Taanis 2,2%. Soome osakaal peaks olema palju suurem. Investeeringud võiks tulla näiteks teadus-arendustegevusse, mis aitaks tuua Soome rohkem innovatsiooni.
Igaüks saab aru, et oleme nagu Põhja-Korea, kui meil pole investeeringuid, märkis Kristiina Helenius. Välismaised investeeringud ühendavad Soomet paremini muu maailmaga ja on tähtis edukuse mõõdupuu.
Seni on kõik suuremad välisfirmade esindused Põhjamaades endale saanud Rootsi ja Stockholm, kus oli 2015. aasta lõpus 125 suurfirmade piirkondlikku esindust. Kopenhaagenis oli selliseid esindusi 41 ja Helsingis 19.
Tähelepanuväärne on see, et enamik Rootsi loodud esindustest on tulnud väljastpoolt. Rootsi asutasid oma piirkondlikud esindused näiteks tehnoloogiaettevõte Facebook, spordirõivaste tootja Adidas, karastusjookide tootja Coca-Cola, elektroonikafirma Samsung ja kindlustusgigant Allianz. Helsingisse on loodud väljastpoolt vaid 7 piirkondlikku esindust: Saksa ravimitootja Bayer, Šveitsi telekomiettevõte Swisscom, Jaapani autokontsern Toyota, Vene nafta- ja gaasifirma Ojsc Inter, Hollandi ehitusettevõte Koninklijke Boskalis, Hollandi elektroonikafirma Gemalto ja Jaapani tööriistatootja Makita. Lisaks omab Espoos piirkondlikku esindust Jaapani autotootja Nissan.
Avafoto: OHMYGOSSIP
Allikas: Eestinen.fi Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT
OHMYGOSSIP — Ajal, kui Eesti ja muu Euroopa vahele kavandatakse aeglast raudtee-ühendust, plaanitakse Soome ja Rootsi vahele ülikiiret, üle 1000 km/h kiirust võimaldavat hyperloop-ühendust.
Esimene testlõik on kavas rajada Salo ja Turu linnade vahele ning selleks telliti analüüs rahvusvaheliselt konsultatsioonifirmalt Ramboll, vahendab Yle. Hyperloop One kiiret vaakumil põhinevat transpordivahendit on katsetatud USAs Nevada osariigis.
Salo linnaarhitekt Jarmo Heimo ütles, et mingeid takistusi hyperloopi ehituseks ei tohiks olla. Üldine arvamus on see, et projekt õnnestub. Selleks oleks vaja eraldi testimis- ja põhirada.
Turu ja Helsingi linnade vahele kavandatava põhiraja maksumus on ligi 6 miljardit eurot. Sama hinnang anti möödunud aastal valminud eeluuringu käigus. Ligi 15 km pikkune testlõik kulgeks Salo linnast Turu poole.
Analüüs ei anna vastust, kas rada oleks mõistlikum rajada maa alla või peale. Tähtsaim tähelepanek on see, et olemasolevat raudteed ega maanteed selleks kasutada ei saa. Hyperloopi rada tuleks ehitada täiesti eraldi. Analüüs esitatakse Salo linnavalitsusele 8. mail ning selle kohta tuleb eraldi teade. Ligi 200 000 eurot maksvat analüüsi rahastavad Tekes ja Salo linnavalitsus kahe peale.
OHMYGOSSIP — Usbekimaalt pärit Stockholmi ründaja Rahmat Akilov värvati terroriorgansatsiooni Isis ridadesse Rootsis, ütles Usbeki välisminister Abdulaziz Kamilov vastuseks uudisteagentuuri Reuters küsimusele.
Kamilov kinnitas, et Akilov on Usbeki kodanik, sündinud 1978. aastal Samarkandi oblastis. 2014. aastal saabus Akilov Rootsi, kus töötas ehitustel. Välismaal viibimise ajal värvati ta interneti teel rahvusvahelise terroriorganisatsiooni „Islami riik” (Isis) ridadesse. Akilov kutsus oma kaasmaalasi Süüriasse, et osaleda sõjalises tegevuses „Islami riigi” poolel. Ühtlasi saatis ta oma lähedastele ja tuttavatele Usbekimaal interneti teel terroristliku taustaga propagandaklippe. Samuti kutsus Akilov oma koduseid üles astuma välja Usbeki valitsuse ja õiguskaitseorganite vastu.
Samarkandi oblastivalitsuse siseasjade osakond on algatanud Akilovi vastu kriminaalasja. Teda süüdistatakse alaealise viimises ühiskonnavaenulike tegudeni, ühiskondlikku korda ja turvalisust kahjustavate materjalide valmistamises ja levitamises ning religioossete, ekstremistlike, separatistlike ja fundamentalistlike organisatsioonide loomises, nende liikmeks olemises ja juhtimises.
Tõendid Akilovi tegevuse kohta olid juba varem eriteenistuste kaudu üle antud ühele Lääne partnerile ning info oli edastatud Rootsi poolele.
See asjaolu näitab, et terrorismi ja ekstremismi oht omab globaalset iseloomu ja sellele vastu seismine nõuab laiaulatuslikke rahvusvahelisi koordineerivaid jõupingutusi, seisab Kamilovi vastuses Reutersile.
OHMYGOSSIP — Soome kõrval on ka Rootsi majandus väga heas seisus. Kasv on Rootsis oodatust kiirem ja tööpuudus väheneb vaatamata massilisele immigratsioonile. Tänavuseks aastaks oodatakse Rootsis 2,6% kasvu, kui euroala keskmine on 1,7%, vahendab Helsingin Sanomat. 2018. aastal kasv aeglustub 2,1 protsendini ja 2019. aastal 2,0 protsendini.
Tööpuudus Rootsis lähiaastatel väheneb. Tööpuudus väheneb vaatamata 2014. ja 2015. aastal Rootsi massiliselt tulnud migrantidele, kes on hakanud tööle minema.
Rootsi rahandusminister Magdalena Andersson ütles, et tööpuudus on viimase 10 aasta madalaimal tasemel. Käesoleval aastal on tööpuudus Rootsis 6,6%, tuleval aastal 6,4% ja 2020. aastal 6,2%. Tänu tööpuuduse vähenemisele on ka sotsiaaltoetused kümne aasta madalaimal tasemel. 20-64-aastaste tööhõive on Rootsis kõrgeim Euroopa Liidus mõõdetud aja jooksul.
Rootsi riigieelarve on tänu heale majandusseisule samuti ülejäägis, kuigi Rootsi valitsus planeeris migrantide ülalpidamiseks võtta juurde laenu. Rootsi riigivõlg on 39,5% SKP-stning see väheneb lähiaastatel.
Tänavu kevadel tehtud lisaeelarvega saavad raha juurde Rootsi politsei, kaitsejõud, sünnitushaiglad ja koolid. Politsei saab juurde 73 miljonit ja kaitsejõud 50 miljonit eurot.
OHMYGOSSIP — Stockholmi ründaja Rahmat Akilovi kohta koguneb kogu aeg lisainfot. Nüüd on selgunud, et mees tarvitas narkootikume, oli Usbekimaal tagaotsitav ja ei teadnud islamist eriti midagi. Ta polevat osanud isegi korralikult palvetada, vahendab Aftonbladet.
Akilov taotles 2014. aastal Rootsis elamisluba. Mehe kohta on veel teada, et ta olevat tahtnud minna 2015. aastal Türgi kaudu Süüriasse isis-e võitlejaks, aga ta saadeti piirilt tagasi Rootsi. Usbekimaal oli mees tagaotsitav alates tänavu veebruarist seoses usulise äärmuslusega seotud kuritegudega. Tegemist oli äärmuslike materjalide levitamisega ning seotusega äärmuslike organisatsioonidega.
Kaks nädalat enne rünnakut oli mees külastanud üht põrandaalust mošeed Stockholmis ja kohtunud seal isis-ega seotud inimestega.
Akilov kasvas üles Samarkandi linnas ja töötas keevitajana. Ta on lahutatud ja tal on neli last.
OHMYGOSSIP — Stockholmi ründaja Rahmat Akilovi profiilidest Vene portaalides VK ja Odnoklassniki tuleb välja, et mees on jõukuse vastane. Ta ülistab lihtsat elu ja taunib luksust.
Näiteks portaalis Odnoklassniki on ta tänavu veebruaris jaganud pilti ja selle all olevat juttu, kus on alavääristatud jõukust ja ülistatud kasinust ja lihtsust. Pildil on ülemise, jõukat elustiili kujutava pildi juures usbekikeelne tekst „täna” ja alumise, hauda kujutava pildi juures tekst „homme”.
Drottninggatani tänav Stockholmis, kuhu Akilov veokiga sõitis sümboliseerib samuti luksust, tänava ääres on kallite kaubamärkide poed, Åhléns on kesklinna luksuskaubamaja.
OHMYGOSSIP — Stockholmi terrorirünnaku korraldajal Rahmat Akilovil on profiilid Vene portaalides V Kontakte ja Odnoklassniki. Akilovi leht Facebookis on kinni pandud, aga lehed Vene portaalides on jätkuvalt üleval. Akilovi pilt on näiteks üleval portaalis V Kontakte. Samuti on seal kirjas, et Akilov on sündinud 14. veebruaril 1978, tema elukoht on Samarkand ja tema isa nimi on Raim.
Rahmat Akilovi leht portaalis VK.
Portaalis Odnoklassniki pole küll Akilovi pilti, aga seal on kirjas, et ta viibis tänavu 30. märtsil Maldiividel. Ühtlasi on Akilov jaganud seal Allahit kiitva kinnise grupi venekeelset sissekannet, kus on kirjas, et tänu Allahile pääsevad usklikud paradiisi.
Venekeelne tekst sissekande juures ütleb järgmist: „Kui keegi teist näeb kurjust, siis hakaku tema käeks; kui selleks pole võimalust, siis keeleks; aga kui selleks pole ka võimeline, siis vähemalt mitte nõustuda südamega – see on usu kõige leebem vorm.” Sissekande tekst pärineb islami vaimulikult imaamilt.
Islamit ja Allahit ülistavad sissekanded on Akilovi lehele ilmunud viimase aasta jooksul.
Rahmat Akilovi profiil portaalis Odnoklassniki.
Portaalis Odnoklassiniki on märgitud, et Akilov on lõpetanud 1993. aastal 46. kooli Samarkandis ja et tema pere koosneb vend Olim’ist ja poeg Akobir’ist. Märkus: islami traditsiooni järgi kuuluvad naised mehe juurde. Vend Olim on 44-aastane ja elab Moskvas.
Rahmat Akilovi sõbrad ja tuttavad elavad põhiliselt Stockholmis, Usbekimaal ja Moskvas. Vend Olimi lehel Odnoklassniki veebis on piltide hulgas üks, kus on kujutatud Akilovite isa ja vanaisa:
Akilovite isa (vasakul) ja vanaisa (keskel). Allikas: Odnoklassniki
OHMYGOSSIP — Stockholmi terrorirünnaku korraldanud 39-aastane Rahmat Akilov tunnistas uurijatele oma teo üles ja ütles, et tal on tehtu üle hea meel.
Expresseni käsutuses oleva info kohaselt oli Akilov ülekuulamisel öelnud, et ta on rahul sellega, mis ta tegi ja et ta on saavutanud kõik, mis ta lootis saavutada. Akilov tunnistas üles, et see oli tema, kes sõitis veoautoga 7. aprillil Stockholmis mööda Drottninggatanit ja et see polnud mingi kokkusattumus, et ta just seal sel ajal tol päeval oli. See oli tema eesmärk ja ta saavutas oma eesmärgi.
OHMYGOSSIP – Rootsikeelset Ohmygossip´i sotsiaalmeedia platvormi hakkasin arendama juba 2014. aastal ent nüüd olen jõudnud ka nii kaugele, et avasin veebilehe aadressil Ohmygossip.se. Nagu näete, on sellel lehel kõik alles algusjärgus ent kavatsen oma blogipostitusi neljas keeles tegema hakata. Eesti keeles (Ohmygossip.ee), inglise keeles (Ohmygossip.com), soome keeles (Ohmygossip.fi) ja rootsi keeles (Ohmygossip.se) lehel. Just sellises järjekorras kavatsen lugusid ka tõlkida, ehk siis viimastele lehtedele jõuavad tõlked väikese ajalise nihkega.
Kuna plaan on regulaarselt kasvada ja laieneda ning minu sihtmärk on Skandinaavia turg, siis kavatsen sellel aastal samm-sammult selles suunas liikuda. Septembris avasime Ohmygossip.fi lehe ning see on hoogsalt käima läinud, sellest kannustatuna mõtlesin, et ei jää ka roosi keelse lehega enam ootama vaid teen ära! Ja nii hea tunne on, olen seda ju nii ammu teha tahtnud. Olen varem rootsi keeles bloginud Mondoblog.se, Spotlife.se ja Blogg.se blogiplatvormide all, ent need jäid kuidagi soiku ja osad keskkonnad on vist tänaseks isegi uksed kinni pannud. Tahan rohkem aega pühendada oma Soome ja Rootsi lehe arengule ja OHMYGOSSIP´i tuntust Põhjamaades kasvatada. Tean, et teen nii ajapuuduse kui ka rahaliste piirangute tõttu peaasjalikult n-ö beebisamme, ent iga väiksemgi samm on ikkagi samm edasi püstitatud eesmärgi suunas.
Minu eesmärk on saada üheks võimsaimaks või kõige võimsamaks blogijaks Skandinaavias! Sotsiaalmeedias olen oma järgijate arvuga selle eesmärgi saavutanud ent soov on ka igapäevaste unikaalsete lugejanumbritega ning üleüldise tuntusega esimeste sekka jõuda. Kusjuures ma arvan, et tegelikult pole võimalik üheselt otsustada kes suurim influencer on, sest n-ö näite, millest lähtuda, on väga erinevaid – blogi lugejate arv, blogija tuntus, blogi sotsiaalmeedia baas, blogi käive, blogi kasum, blogi rahvusvahelisus, blogi nimi kui kaubamärk ja selle tuntus, kaubamärgi väärtus, kaubamärgi erinevad turustusvõimalused (sama nimelised tooted/teenused), koostööpartnerite ja kontaktide arv, registreeritud kasutajate (subscriber´ite) arv, blogi esindatus erinevatel sotsiaalplatvormidel (Twitter, Facebook, Instagram, YouTube, jne), blogi Google Analytics, blogi reitingud erinevates listides jne jne. Seega tegeleda tuleb kõige eelnimetuga!
Viska pilk peale ka Ohmygossip Sweden´i Facebooki ja Twitteri lehtedele!
OHMYGOSSIP – Rootsi suurkontsern MTG müüs kolm telekanalit Eestis (TV3, TV3+, TV6), viis telekanalit Lätis (TV3, TV3+, TV6, Kanals 2 and LNT) ja kolm telekanalit Leedus (TV3, TV6, TV8) 115 miljonit euro eest Providence Equity Partnersile.
Kakskümmend aastat Baltikumis tele- ja raadioäri ajanud MTG otsustas Balti ärid müüa, kuna reformib oma kontserni ettevõtlusvaldkondi. Ostjaks olev Providence Equity Partnersile kuulub Lätis ja Leedus tegutsev mobiilioperaator. Ettevõtte üks juhtidest Karim Tabet ütles ostu kommenteerides, et MTG grupi Balti tele- ja raadiokanalid on oma segmentides valdavalt turuliidrid, mistõttu on neid võimalik edukalt edasi arendada.
Tabeti kolleeg, Robert Sudo sõnul on Eesti, Läti ja Leedu euroliidu kõige jõudsamalt arenevad turud, mistõttu on kanalite ostmine perspektiivikas ja lootustandev tehing. “Siin töötavad kogenud inimesed, kellega soovime ka edaspidi jätkata,” ütles Sudo.
OHMYGOSSIP — Rootsi omavalitsused on õpetejate puuduse tõttu asunud värbama Soomest õpetajaid. Rootsi on valmis palkama Soomest nii palju õpetajaid kui võimalik, vahendab Helsingin Sanomat.
Rootsis on õpetajatest suur puudus. Näiteks Eskilstunas leiti klassidele õppeaasta alguses vaevu vajalikud õpetajad. Sealsetes koolides pole 800-st alg- ja põhikooli õpetajast ligi sajal vajalikku haridust. Seetõttu käisid Eskilstuna esindajad enne jõule Soomes Turus õpetajaid värbamas. See käik tõi kaasa Soomest 30-35 taotlust. Kevadisele õppeveerandile on palgatud juba kaks soomlast ja lähiajal on tulemas oludega tutvuma veel neli inimest. Ülejäänud osa ligi 30-st inimesest palgatakse sügisel algavaks uueks õppeaastaks.
Eskilstuna pole Rootsis ainus omavalitsus, mis Soomest inimesi jahib. Juba on järgnenud huvi Malmöst, Örebrost ja Haaparantast. Örebro, Malmö ja Eskilstuna plaanivad märtsikuus korraldada Soomes Vaasas uue värbamisreisi. Malmös jääb igal aastal koolides puudu 500-800 õpetajat. Praegu on seal 2500-st põhikooli õpetajast ligi 400 ebapiisava haridusega. Aasta algul leiti Malmös, et õpetajaid võiks värvata Soomest, kui vihjati, et Soomes on vabu õpetajaid. Soome õpetajatel on Rootsis hea maine.
Rootsi õpetajate põual on mitu põhjust. Esiteks pole õpetaja elukutsel sellist prestiiži nagu Soomes. Teiseks oli palgatase pikka aega väga madal. Põuda on põhjustanud ka immigrantide tulek, mis on suurendanud õpilaste arvu koolides. Samal ajal on paljud vanemad õpetajad jäänud pensionile. Rootsi on viimase mõne aastaga tulnud juurde kümneid tuhandeid turvapaiga taotlejaid ja noori. Rootsis valib õpetaja kutse kaks korda vähem noori kui neid tegelikult vaja oleks.
Soomes on olukord teine. Õpetajate seas on viimastel aastatel suurenenud tööpuudus ja vabade töökohtade pärast käib mõnes omavalitsuses tihe rebimine. Eskilstunasse tööle läinud Soome õpetaja Jutta Turunen märgib, et täiskohaga töö leidmine on Soomes üsna raske. Konkurents õpetaja töökohtade pärast on Soomes päris suur. Turunen töötas pärast kooli lõpetamist mõnda aega Lahtis ja seal oli õpetajatele pakkuda vaid lühiajalisi lepinguid. See oli üks põhjusi, miks ta võttis vastu töökoha Eskilstunas. Lisaks oli tal Rootsis sugulasi, mistõttu kolimine polnud keeruline. Rootsis pakuti kohe pikka, pooleteise aasta pikkust töölepingut ja võimalust jätkata pärast seda.
Soomes oli 2016. aasta detsembri lõpus ligi 6500 töötut põhi- ja keskkooli õpetajat. Õpetajate tööpuudus on suurenenud just mõne viimase aasta jooksul. Töötute õpetajate arv on aastaga kasvanud 400 võrra ja võrreldes viie aasta taguse ajaga paari tuhande võrra.
OHMYGOSSIP — Türgi ja Hollandi vaheline tüli on arenenud niikaugele, et Taani valitsus pidi edasi lükkama Türgi peaministri visiidi. Tüli on laienenud Rootsi, kus tuli ära jätta Türgi presidendi Recep Tayyip Erdo?ani esindaja ülesastumine, vahendas Rootsi raadio.
Hollandi-Türgi tüli sai alguse sellest, et eile, laupäeval keelati seal Türgi välisministri Mevlüt Çavu?o?lun’i lennuki maandumine. Põhjenduseks tõi Hollandi valitsus ohu riigi turvalisusele. Türgi peaminister omakorda nimetas hollandlasi fašistideks ja nõudis vabandust.
Täna nimetas president Erdo?an Hollandit banaanivabariigiks ja nõudis, et rahvusvaheline üldsus kehtestaks Hollandi vastu sanktsioonid. Erdo?an hoiatas, et Hollandi otsustajad veel maksavad oma tegude eest, kui nad jätkavad Hollandi-Türgi suhete lammutamist.
Tüli Türgiga tõi eile Rotterdamis kaasa Türgi-meelse meeleavalduse, mille Hollandi võimud laiali ajasid.
Hollandi peaminister Mark Rutte nimetas tüli kõige jubedamaks asjaks, mis Hollandit on viimastel aastatel tabanud. Ta peab aga Çavu?o?lun’i vabanduse nõuet kummaliseks ning Erdo?ani sõnavõtte vastuvõetamatuks. „See mees nimetas meid eile fašistide ja natside maaks. Ma soovin tüli leevendada, aga ei vabanda. Kas te olete hullud?” märkis Rutte täna hommikul.
Rootsi politsei on samuti valmis rahutusteks seoses Türgiga, vahendas Aftonbladet. Stockholmis viibib parasjagu visiidil Türgi valitseva erakonna aseesimees ja endine põllumajandusminister Mehmet Mehdi Ekerin, kelle tänane esinemine jäeti tüli tõttu ära.
Taanis oli märtsikuusse planeeritud Türgi peaministri Binali Y?ld?r?mi visiit, aga Taani peaminister Lars Løkke Rasmussen teatas täna, et see visiit jäetakse ära. Põhjuseks tuuakse Türgi rünnakuid Hollandi vastu.
Lisaks Hollandile on Türgi poliitikute esinemised on ära keelatud ka Šveitsis, Austrias ja Saksamaal. Euroopa riikides elab miljoneid türklasi, kel on õigus hääletada eeloleval Türgi rahvahääletusel, millega tahetakse muuta põhiseadust ja anda presidendile rohkem võimu. Nende türklaste hääli käivadki Türgi poliitikud Euroopas jahtimas.
Eriti teravaks on läinud on Türgi ja Saksamaa suhted. Türgi valitsus on süüdistanud sakslasi natsismis, kuna mitmed Saksa linnad on Türgi poliitikute esinemised ära keelanud.
Hollandis toimuvad kolmapäeval, 15. märtsil parlamendivalimised, kus peafavoriit on immigrantide ja Euroopa Liidu vastane Vabaduspartei. Partei juht Geert Wilders on samuti võtnud sõna Türgi poliitikute esinemiste vastu ning soovitanud Erdo?ani toetavatel türklastel üldse maalt minema sõita ja enam mitte kunagi tagasi tulla.
OHMYGOSSIP – Ärkasime nagu tavaliselt 6.30. Saatsin lapsed kooli, Marguse tööle ning siis jõin rahulikult kohvi ja lugesin hommikusi ajalehti. Uudis, mis mul Postimehe majandusküljelt silma jäi oli “Talumajapidamiste arv aina väheneb”. Viimase kolme aastaga on talupidajate arv 13% vähenenud, ehk 2500 majapidamist on oma uksed sulgenud või tegevuse ümber korraldanud.
Miks ma sellest kirjutan? Sest tegelikult ma tunnen südames, et peaks vastupidi olema – talupidajate arv peaks suurenema, maaelu peaks elavnema. Vähemalt mina tunnen, et kõigest võltsist, linnade (eriti suurlinnadega) kaasnevast kassikullasärast on nii kõrini, kõigest “pushitust” on nii kõrini. Otsin teadlikult lihtsamaid lahendusi, looduslikumaid valikuid, realistlikumaid lahendusi. See on tugevasti ka üks põhjus, miks Ohmygossip´is muudatusi teen – rohkem on vaja real life´i ja vähem ületöödeldud klantspilte. Peaaegu ükski staar ei näe päriselus sama välja nagu klantspiltidel, lisaks ei lähe enamasti kokku nende sõnad ja teod. Olen seda meelt, et inimesi tuleb tavaelu poole tagasi suunata, maad armastama ja liigsest tehnoloogiast loobuma suunata. Siis kaovad ka paljud tänapäeva haigused ja hädad. Inimesed ihkavad looduslähedust ja lihtsust aga vastu vaatab igalt poolt tehisintelligents!
Nüüd siin Ohmygossipis ka naturaalsemale joonele üle minnes pean tunnistama, et ega see lihtne pole. Ma olen hinges perfektsionist ning näiteks pildi uudise juurde tahaks panna täiusliku (stiilis korras tuba, disainitud lahendused, profi foto): Mul on raskusi “ebatäiusliku” pildi postitamisega. Mul on raskusi tõelise elu näitamisega. Aga ma teen algust, sest muidu mu teod räägivad mu sõnadele vastu. Elu on ilus ja tegelikult täiuslik just sellisel lihtsal naturaalsel ja vahetul kujul!
Leidsin arvutist paar aastate tagust pilti (arvan, et 2012). Estella Elisheva seal alles pisike. Avafotol minu vana kodukontor, alumisel on näha, mis juhtus siis, kui korra selja keerasin. Uudiste tegemine ja laste kasvatamine vahelduva hooga. Nüüd aga asun Ohmygossip.se lehte edasi ehitama/täiustama.
