NordenBladet — Soome peaminister Juha Sipilä saabub laupäeval, 10. juunil töövisiidile Tallinna. Peaminister viibib Tallinnas seoses Soome 100. aastapäevale pühendatud Soome päevaga.

Peaminister Sipilä kohtub ühtlasi Eesti peaminister Jüri Ratasega. Lisaks võtavad nii Soome kui Eesti peaministrid osa kahe riigi ametnike omavahelisest jalgpallimatšist ja külastavad ühiskontserti, edastas valitsuse pressibüroo.

Kahe riigi peaministrid arutavad omavahel riikide omavahelisi suhteid, eriti infotehnoloogia, transpordi ja energeetika valdkonnas. Lisaks on päevakorras Euroopa Liidu asjad ja rahvusvahelised küsimused. Peaministrid Sipilä ja Ratas külastavad ühtlasi Soome ja Eesti ettevõtjate seminari.

Peaministrite juhitavad jalgpallivõistkonnad osalevad Eesti ja Soome jalgpaliliitude korraldataval kohtumisel Soome-Eesti Challenge, mille eesmärk on korraldada ühel päeval 100 jalgpallivõistlust Lõuna-Soome ja Eesti staadionitel. Mängud on osa Soome 100. aastapäeva üritustest. Eesti tähistab 100. aastapäeva järgmisel aastal. Soome ja Eesti peaministrite büroode omavaheline võistlus algab kell 13.30 Šnelli staadionil aadressil Toompuiestee 24 ja see on kõigile avatud.

Peaministrid külastavad ühtlasi kell 18 algavat Soome 100. aastapäevale pühendatud kontserti Vabaduse väljakul ja ütlevad kontserdi avasõnad. Soome Eesti Instituudi korraldataval kontserdil astuvad üles Soome ja Eesti popp- ja rokkmuusikud. Tasuta kontsert on Soome 100. aastapäeva tähtsündmus Eestis.

Tallinnas toimuvate muude ürituste kohta leiab infot Soome Tallinna suursaatkonna ja Soome 100 kodulehelt.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile koolikava toetuse eelnõu, millega hakatakse alates 2017/2018. õppeaastast andma toetust haridusasutustes puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete pakkumiseks ning kaasnevate haridusmeetmete elluviimiseks.

1. augustist 2017. a hakkab kehtima koolikava toetus, mis asendab senist koolipuuvilja ja -köögivilja toetust ning koolipiimatoetust. Uue ühise koolikava toetuse eesmärk on edendada laste puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete tarbimist ning soodustada tervislike toitumisharjumuste kujunemist. Koolikava toetusega on võimalik osaliselt hüvitada puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete pakkumist ning kaasnevate haridusmeetmete läbiviimist lasteaialastele ning õpilastele.

Kehtiva koolipiimatoetusega võrreldes on koolikava toetuses muutunud piima ja piimatoodete pakkumise ühikumäära arvestamise põhimõte ning piima ja piimatoodete valik. Kui varem oli koolipiimatoetuse ühikumäär tarbitud piima koguse kohta, siis nüüd arvestatakse piima ja piimatoodete pakkumise ühikumäär lapse kohta õppepäevas. Toetuse abikõlblike piima ja piimatoodete valikul keskendutakse toodetele, millele ei ole lisatud täiendavalt suhkrut, rasva, soola, magusainet ega kunstlikke lõhna- ja maitsetugevdajaid. Samuti on toodete valikul arvesse võetud 2005.–2017. aastal rakendatud koolipiimakavas piima ja piimatoodete tarbimise põhilisi eelistusi ning koolikava toetusse on alles jäänud kõik enam tarbitud piimad ja piimatooted. Täiendavalt on haridusasutuste ettepanekul  lisandunud hapendatud pett.

Abikõlblike puu- ja köögiviljade nimekirjas muudatusi ei ole.

Kaasnevate haridusmeetmete toetust saab edaspidi koolikava toetuse raames taotleda tegevuste elluviimiseks, mis on seotud kas puu- ja köögivilja kasvatamise, piima ja piimatoote tootmise või toitumisharjumise kujundamisega. Kaasnevate haridusmeetmete toetuse sihtgrupiks on koolieelsete lasteasutuste lapsed ja haridusasutuste 1.–5. klassi õpilased.

Piima ja piimatoote ning puu- ja köögivilja pakkumise toetuse sihtgrupid jäävad samaks. Puu- ja köögivilja pakkumise toetuse sihtgrupiks on koolieelsete lasteasutuste lapsed ja haridusasutuse 1.–5. klassi õpilased ning piima ja piimatoote pakkumise toetuse sihtgrupiks koolieelsete lasteasutuste lapsed, haridusasutuse 1.–12. klassi õpilased ja kutsekeskharidust omandavad õpilased, kes õpivad kutseõppeasutuses või rakenduskõrgkoolis.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) avaldab toetusmäärad haridusasutustes puu- ja köögivilja pakkumiseks, piima ja piimatoote pakkumiseks ning kaasnevate haridusmeetmete elluviimiseks oma veebilehel enne õppeaasta algust.

Allikas: Maaeluministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Homme, 6. juunil kell 19 korraldab Eesti Kooriühing Tallinnas noorte dirigentide kontserdi. Metodisti kirikus toimuval kontserdil esinevad säravad noored interpreedid: Ilona Muhel lastekooriga Ellerhein (THK Kullo), Grete Koik Jakob Westholmi Gümnaasiumi segakooriga, Riivo Jõgi Põlva Muusikakooli keelpilliorkestriga ja Ksenija Grabova Tallinna Tehnikaülikooli kammerkooriga.

NordenBladet — Täna pidas Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo kinni kolm meest, keda kahtlustatakse soodustuskelmuses kogusummas üle 3,9 miljoni euro, ühte meest kahtlustatakse sellele kaasaaitamises. Kahtlustatavate seas on Keila Hooldushaigla tegevjuht Anders Tsahkna.

Riigiprokurör Eve Oleski sõnul esitas SA PJV Hooldusravi juhatuse liige Anders Tsahkna kahtlustuse kohaselt sotsiaalministeeriumile taotluse tema ettevõttele kuuluva Keila Haigla hoonete osaliseks rekonstrueerimiseks, teades, et taotluses esitatud andmed ei vasta tegelikkusele ja taotluse koostamise eesmärgiks oli pettuse teel toetust saada.

Samuti kahtlustatakse Tsahknat rahandusministeeriumile teadvalt ebaõigete andmetega toetuse väljamaksetaotluste esitamises.

“Skeemi eesmärk oli saada haigla rekonstrueerimiseks raha nii, et nõutud omafinantseeringut ise ei tasuta. Selleks paisutati ehitusmaksumus tegelikkusest kunstlikult mitme miljoni euro võrra kõrgemaks. Kahtlustuse kohaselt on veel kaks meest võimaldanud enda kontrolli all olevate ettevõtete kaudu luua näiliste tehingute ahela abil ja fiktiivsete arvete alusel ebaõige ettekujutuse omafinantseeringu kulude katmisest. Kokku maksti rahandusministeeriumi poolt Anders Tsahkna esitatud väljamaksetaotluse alusel toetust ligi 3,9 miljonit eurot,” selgitas Olesk kahtlustuse sisu.

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juhi Janek Maasiku sõnul on antud juhtum järjekordne näide ulatuslikult petuskeemist, mis uurijatele silma jäi.

“Soodustuskelmuste avastamine on meie prioriteet. Tegemist on valdkonnaga, kus jagatakse suuri eurorahasid ja taotlejad peavad toetustele ligi pääsema võrdsetel tingimustel,” ütles Maasik ning lisas, et toetused peavad teenima ühiskonna mitte üksikisiku huve.

Büroojuhi sõnul viisid uurijad esmaspäeva hommikul läbi nelja kinni peetud mehe elu- ja töökohtades läbiotsimised ning kuulati üle mitmeid tunnistajad.

2010. aasta 19. juulil esitas SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla sotsiaalministeeriumile toetuse taotluse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Keila korpuse rekonstrueerimiseks Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmest ning sotsiaalminister rahuldas taotluse.

Anders Tsahknat ja veel kahte meest kahtlustatakse soodustuskelmuses ehk karistusseadustiku § 210 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kohtus süüdimõistmise korral on võimalik selle eest karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Kahtlustuse on saanud ka juriidiline isik SA PJV Hooldusravi. Ühte meest kahtlustatakse soodustuskelmusele kaasaaitamises.

Kriminaalmenetlust juhib riigiprokuratuur ja viib läbi keskkriminaalpolitsei.

NordenBladet — Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag ütles BNSile, et väljaspool Eestit viibimise tähtaja on ületanud veel kaks Süüriast pärit kvoodipagulaste perekonda. Mõlemad perekonnad saabusid Kreekast Eestisse selle aasta jaanuaris. Seitsmeliikmeline perekond paigutati elama Tartusse ning viieliikmeline perekond Põlvasse.

NordenBladet — Euroopa Komisjon valmistab ette uut automaksu, mis tahetakse kiirkorras kehtestada ka kõigile sõiduautodele ja kaubikutele.

Vastavat seaduste paketti tutvustab Komisjon homme Euroopa Parlamendile, vahendab Ilta-Sanomat. Kui seadus jõustub, puudutab see autosid kõigis Euroopa Liidu riikides, kaasa arvatud Soomes ja Eestis. Automaksu suurus jääks liikmesriigi enda otsustada, aga seda hakatakse arvutama üldistel alustel kilomeetripõhiselt. Maksudes sisalduks ka keskkonnakomponent, mis arvestab auto tegelikku heitgaaside eraldust.

Euroopa Liidu poolt on ette kirjutatud ka muud üksikasjad, näiteks elektri- ja vesinikuautode 75-protsendiline maksusoodustus ning reeglid auto kasutamise kohta teises liikmesriigis.

Uus seadus jõustub 2023. aastal, sõiduautosid ja kaubikuid puututav osa 2025. aastal. Praegu on Euroopa Liidus kasutusel kilomeetripõhine maks vaid raskeveokitele. Automaksu puudutav seaduste pakett on kavas Euroopa Liidus läbi suruda Eesti eesistumise ajal järgmisel poolaastal ja enne järgmisi Europarlamendi valimisi.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Maaeluminister Tarmo Tamm ütles, et PRIA ekspertkomisjoni eilne ettepanek toetada uue piimatööstuse rajamisel E-Piima Tootmise projekti, on suur samm piimatootjate ühistegevuse kaudu Eesti majanduse elavdamiseks.

Ministri sõnul eksporditakse Eestist päevas hinnanguliselt 500 tonni toorpiima. Rajatav piimatootjate ühistegevuslik tööstus võimaldab ligi poolele Eestis toodetavast piimast anda kohapeal suuremat lisandväärtust, toorpiima ümbertöötlemisel saada oluliselt paremat hinda ja olla eksportturul konkurentsivõimelisem.

Investeeringu tulemusena valmib uus ja kaasaegne piimatööstus, mis aitab kaasa sellele, et meie piimasektor suudaks tulevikus paremini vastu pidada turu kõikumistele ja tagada piimatootjatele stabiilsem sissetulek.

Kuna uus piimatööstus kavatsetakse rajada Kesk-Eestisse ning see hakkab andma tööd 100 inimesele, ei saa Tarmo Tamme meelest alahinnata ka ettevõtmise mõju paikkonna tööhõive parandamisele ning maaelu elavdamisele tervikuna.

Ekspertkomisjoni hinnang on aluseks PRIA järgnevatele toimingutele, mille järel tehakse eeldatavasti 29. juuniks lõplik otsus E-Piima Tootmise ASi projekti kaasrahastamiseks.

Uue piimatööstuse rajamist toetatakse Eesti maaelu arengukavast aastateks 2014-2020 15 miljoni euroga, millest Euroopa Liit katab 85 protsenti ja Eesti riigi kaasfinantseering on 15 protsenti. Meede, mille sihtrühmaks on Eestis valitud piimandussektor, toetab põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise suurprojektide elluviimist.

2016. aasta Eesti piimatoodang oli 783 200 tonni.

Allikas: Maaeluministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — TV3 on lisaks telekanali pidamisele asunud tegelema ka piletimüügi ja festivalikorraldamisega. Nimelt müüb telekanal oma asutatud keskkonnas Ticket3 pileteid “spirituaalse elulaadi festivalile”, mille korraldajateks on märgitud Kolmanda Silma Festival OÜ ja TV3.

Äriregistri andmetel on Kolmanda Silma Festival OÜ ainus juhatuse liige TV3 uudistereporter Sven Soiver ning ettevõte on registreeritud TV3-ga samale aadressile Peterburi tee 81. Telekanal on ka oma uudistesaates oktoobris toimuvale festivalile promo teinud. Ajakirjanik ja Tallinna Ülikooli ajakirjandusõppejõud Priit Hõbemägi peab TV3 tegevust ajakirjanduseetikaga selgelt vastuolus olevaks. “Loomulikult ei ole see tegevus eetiline ja on vastuolus ajakirjanduse sõltumatuse nõudega reklaamiandjatest ja ajakirjanike isiklikest poliitilistest ja majanduslikest huvidest. Nii ei tohiks see Eesti telekanalis olla,” ütleb ta. Sven Soiver ise eetilist konflikti oma firma korraldatava ürituse reklaamimises oma tööandja kanalis ei näe. “Minu jaoks on see töö. See firma on asjade selguse ja lihtsuse mõttes lihtsalt,” ütleb Soiver.

Refereeritud artikli täisteksti lugege Eesti Rahvusringhäälingust

NordenBladet — Ehitustööd algasid Šakiai rajoonis Ramoniškiais umbes kell 14.00. Talitusest võtsid osa Leedu siseminister Eimutis Misi?nas ning piirivalveameti ja ehitusettevõtete esindajad.

NordenBladet — Rein Pill ja A Brok tegid möödunud nädalavahetusel Poolas, Ciekocinkos peetud CSI3* tasemega Baltica Tour’i võistlusel ülitugeva esituse, kui lisaks reedesele kolmandale kohale Longines Ranking sõidus lõpetasid nad turniiri Grand Prix võiduga ja täitsid sellega ka 2018. aasta Maailmamängude (World Equestrian Games) kvalifikatsiooni.

Allikas: Eesti Ratsaspordi Liit

NordenBladet — Gonsiori tänava rekonstrueerimise riighankes seisab, et ajagraafiku koostamisel tuleb ehitusettevõttel arvestada sellega, et tänav peab olema avatud kuni Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise peroodi lõpuni. See tähendabb, et rekonstrueerimistöödega saab alustada kõige varem 2018. aastal, kuna Eesti 1. juulil algav eesistumise lõpeb tänavu 31. detsembril.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling

NordenBladet — Ühisel pressikonverentsil Eesti presidendi Kersti Kaljulaidiga selgitas Dalia Grybauskait?, et Leedu põhiseadus sätestab anonüümsus ja julgeolekunõuded, mida e-valimised ei garanteeri sajaprotsendiliselt.

“Me ei ütle, et mitte iial, aga me peame olema ettevaatlikud,” lausus ta, tõstes esile, et valimiste turvalisus on ennekõike tähtis. Presidendi sõnul ei kiirusta Leedu e-valimisi juurutama, vaid oodatakse tehnoloogiat, mis annaks täieliku kindluse. President Kersti Kaljulaid rõhutas ajakirjanike ees, et Eesti e-valimiste süsteem on igati turvaline. Ta soovitas riikidel mitte alustada digitaliseerimist e-valimistest, vaid muudest e-teenustest, et inimeste usaldust seeläbi kasvatada. ERR-i ülekannet pressikonverentsist näete SIIT.

Avafoto: Dalia Grybauskait? (vasakul) ja Kersti Kaljulaid (NordenBladet)
Allikas: Eesti Rahvusringhääling

NordenBladet — Eesti Ekspress on suviseid lehelapsi rakendanud oma ilmumise algusaastatest peale, üle 20 aasta.  Nüüd on aga tööinspektsioon algatanud laekunud kaebuste peale väärteomenetluse, mis on tipnenud väärteoprotokolli koostamisega tuntud nädalalehele 7-12-aastaste laste tööle rakendamise eest, mis ei ole inspektsiooni hinnangul sellistel tingimustel seaduslik.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling

NordenBladet — Pärast väga pingelist veerand- ja poolfinaali jõudisid Eesti purjetajad väga kõrgetasemelise Match Race Germany võistluse finaali, mis peetakse esmaspäeval Saksamaal, Langenargenis, Bodensee järvel.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling

NordenBladet — “Mul on kahju teatada, et pean ujumisliidu peatreeneri kohast loobuma. Peatreeneri kohale kandideerides ja kohta vastu võttes olin teadlik tööga kaasnevast ajakulust ja sellega arvestanud. Paraku teeb elu plaanidesse omad muudatused ning perekondlikel põhjustel pole mul võimalik algselt plaanitu kohaselt panustada,” kommenteeris pressiteate vahendusel otsust Janno Jürgenson.

“Usun, et ausaam on kohast loobuda kui kvaliteedis järeleandmisi teha. Kuigi periood peatreenerina jäi lühikeseks, on mul hea meel mitme uuenduse üle, mille koos tippsportlaste ja nende treeneritega jõudsime juurutada. Koostöö Eesti Ujumisliiduga sujus hästi ning olen kindlasti valmis kaasa aitama Eesti tippujumise edendamisele ka tulevikus.”

Janno Jürgensoni juhtimisel loodi erinevate vanuserühmade koondise kriteeriumid ja alustati koondislaste süstemaatilise testimisega, millega treeneritele treeningute planeerimisel tagasisidet anda. Koondise abijõududena kaasati meditsiini ja sporditeaduste erialaspetsialiste ja tööle saadi ka tippspordi komisjon, kuhu kuuluvad kõik koondislaste isiklikud treenerid.

“Olukord on Ujumisliidu jaoks ootamatu. Koostöö sujus hästi ja Janno viis ellu plaani, milles olime juhatuse ja treenerite vahel kokku leppinud. Samas mõistan Janno otsust ja olen tänulik senise töö eest. Õnneks ükski algatatud tegevus seisma või pooleli ei jää, kuue kuuga jõudsime meie tippspordi tegevust süstematiseerida ja hea hoo üles kerida. Tippspordi kogu, mis koondab endas kõik koondislaste treenerid, on see seltskond, kes igapäevast tööd nö põllul teeb. Tegevuste osas on kokkulepped kuni selle aasta lõpuni olemas ja tippspordi kogu on see karavan, mis edasi liigub ja tegevused ellu viib. Seega sportlaste plaanidesse mingeid muudatusi seoses peatreeneri küsimusega ei tule,” sõnas Eesti Ujumisliidu president Karol Kovanen.

Kuni juuli lõpuni on peatreener Janno Jürgenson täiskohaga ametis. 14. juunil koguneb EULi juhatus korralisele koosolekule, kus teemat arutatakse. „Seda, kas kuulutame välja uue konkursi või leiame valdkondadele vastutajad oma tippspordi treenerite siseringist, on hetkel veel vara öelda. Analüüsime seda teemat koos treeneritega. Rapsimiseks vajadus puudub, samas on selge, et pikemas perspektiivis on sellele orkestrile dirigenti vaja, et partituuris püsida“ võttis Kovanen kokku edasised tegevused.

NordenBladet — Eesti Uisuliit teatas esmaspäeval välja saadetud pressiteate vahendusel, et Rahvusvaheline Uisuliit ISU on Eestile andnud õiguse korraldada 2010. aasta juunioride iluuisutamise maailmameistrivõistlused.

NordenBladet — Aprillis avaldati maailma juhtivas biosüstemaatika ajakirjas ZooKeys artikkel, kus kirjeldati viit teadusele uut putukaliiki Colombiast ja Costa Ricast. Uurimus sai teoks Eesti Maaülikooli zooloogia osakonna, Turu Ülikooli (Soome) ja São Paulo Ülikooli (Brasiilia) teadlaste koostöös.

Uute liikide näol on tegemist väikeste, ligi 2 mm pikkuste sääskedega. „Eesti teadlased aitasid juba püütud putukaid kirjeldada – suurem osa kasutatud materjalist on kogutud Kentucky Ülikooli (USA) initsiatiivil,“ nentis Eesti Maaülikooli zooloogia osakonna vanemteadur Olavi Kurina, kes on ka teadusartikli juhtiv autor.

Leitud sääsed elavad troopilises vihmametsas ning nende liigirikkus on erakordselt suur just sealse niiske ja palava kliima tingimustes. Kurina sõnul need sääsed inimeste ega teiste loomade verd ei ime ja haigusi ei kanna, küll aga toituvad nende vastsed kõdunevast orgaanilisest ainest ja on olulised lagundajatena.

Artiklis on analüüsitud putukaliikide levilaid Lõuna-Ameerika põhjaosas laiemalt. Seni kirjeldamata ning teadaolevalt lokaalse levikuga liikide avastamine heidab valgust liigitekke mehhanismidele ning endeemsete liikide kujunemisele.

Nime said uued liigid morfoloogiliste erisuste järgi, mis on putukasüstemaatikas tavapärane praktika.

Teadusartikli uute sääseliikide kohta leiab siit: https://doi.org/10.3897/zookeys.668.11350 Artikkel: ZooKeys 668: 83-105;

Allikas: Eesti Maaülikool
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet —Ettevõtlussektori kogukasum oli 2017. aasta I kvartalis 612 miljonit eurot, mis oli 18% suurem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga suurenes kogukasum enamikul tegevusaladel. Suurima panuse sektori kogukasumisse andsid kaubandus- ja tööstusettevõtted. Ettevõtlussektori kasumi kasvu pidurdasid enim kinnisvara ning veonduse ja laonduse ettevõtted.

Ettevõtted müüsid 2017. aasta I kvartalis kaupu ja teenuseid 12,7 miljardi euro eest, mis oli 8% rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Enim suurenes müügitulu ehituse tegevusalal. Kogu ettevõtluse müügitulus kõige suuremat osatähtsust omavate kaubandusettevõtete müügitulu suurenes 7%, mõjutatuna põhiliselt müügitulu suurenemisest hulgikaubanduses. Kasvu toetasid ka jae- ja sõidukikaubandus. Töötleva tööstuse ettevõtete müügitulu suurenes varasema aastaga võrreldes 5%.

Ettevõtete kulud suurenesid eelmise aasta sama ajaga võrreldes 8%. Ka tööjõukulud suurenesid 8%. Tööga hõivatud isikute arv suurenes 2% ja töötatud tundide arv jäi mullusele tasemele. Ettevõtlussektori tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel oli hõivatu kohta keskmiselt 5280 eurot kvartalis ehk 8% rohkem kui mullu I kvartalis.

Ettevõtete investeeringud pöördusid kasvule. Ettevõtted investeerisid 2017. aasta I kvartalis 573 miljonit eurot, mis on 28% rohkem kui aasta varem samal ajal. Investeeriti peamiselt masinatesse ja seadmetesse ning transpordivahenditesse ja ehitistesse. Suurimad investeerijad olid töötleva tööstuse, kaubandus- ning veondus- ja laondusettevõtted, kes tegid kokku üle poole ettevõtete koguinvesteeringutest. Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga vähenesid investeeringud vaid ehitiste soetamisse. Ülejäänud investeeringud suurenesid, neist enim investeeringud transpordivahenditesse.

Allikas: Eesti Statistikaamet
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Tänavu suvel peetava XII laste- ja koolinoorte laulupeo “Mina jään” kunstiline toimkond valis välja kaheksa peol kõlavat laulu, millest avalikul hääletusel selguski lemmik. Laul saadetakse EstCube ja Tallinna tehnikaülikool (TTÜ) Mektory satelliidiga kosmosesse.

“Kosmoselauluks pürgides said rahvalt enim hääli laulupidude klassikasse kuuluvad teosed ning võitjaks osutus Peep Sarapiku üleva viisiga 1999. aastast kõigil üldlaulupidudel ja enamikul noorte laulupidudest kõlanud “Ta lendab mesipuu poole”,” ütles XII noorte laulupeo peadirigent Heli Jürgenson. XII noortepeol kõlab lugu lõpuühendkoori esituses.

Vaid 45-aastaselt meie hulgast lahkunud Peep Sarapik kirjutas selle laulu algselt Juhan Liivi ühele teisele luuletusele “Ma lillesideme võtaks”. Töö käigus vahetus ka tekst. Liivi tekst “Ta lendab mesipuu poole” ilmus esimest korda 1905. aasta pereajakirjas Linda ning sellele tekstile on koorilaule loonud ka Miina Härma, Juhan Simm ja Riho Päts. Sarapiku laul kõlas laulupeol esmakordselt 1993. aasta noortepeol segakooride esituses, lõpuühendkoorid on laulnud laulu alates 1999. aastast.

Kosmosesse saadetav lugu lindistatakse üles suvel XII noorte laulupeol. Seejärel salvestatakse see satelliitide ESTCube-2 ja TTÜ100 mällu ning lennutatakse järgmisel ja ülejärgmisel aastal avakosmosesse. TTÜ Mektory satelliidiprogrammi juhi Rauno Gordoni sõnul avastati satelliiti ehitades, et laulupeo laulu kosmosesse kaasavõtmine on võimalik ning oleks tore kingitus Eesti Vabariigi 100 sünnipäevaks. ESTCube’i projektijuht Kadri Bussov kinnitab, et kui laul on orbiidile tiirlema saadetud, saab maa pealt uuesti kuulata, kas see on endale ka mõne kosmilise noodi külge saanud.

Kokku vaadati hääletusel osalenud lugusid ligi 10 000 korda ning oma hääle andis ligi 2000 inimest.

Konkursil osalenud laule näete SIIN.

Allikas: Laulupidu.ee