NordenBladet —Soome noormehel, 15-aastasel Niklas Maurol õnnestus jäädvustada metsas korraga viis karu.
Niklas sattus peale uskumatule vaatepildile, kus emakaru oli metsas koos nelja pojaga, kes puude otsas turnisid, vahendab Ilta-Sanomat. Niklas märkas karusid, kui oli koos isaga Põhja-Karjalas Lieksas autoga mööda metsateed sõitmas. Karud oli tee peal, aga autot märgates kamandas ema pojad puu otsa. Mõne hetke pärast olid nii pojad kui ema kõik puu otsas. Auto oli karudest vaid paarikümne meetri kaugusel.
Koos poegadega liikuv emakaru on Soome looduses kõige ohtlikum loom. Hoiduda tuleb ema ja poegade vahele sattumast. Metsas karu kohates tuleks temast eemalduda rahulikult kõndides ja vaikselt rääkides. Hüüda või karjuda karu nähes ei tohi, kuna loom võib seda pidada väljakutseks. Puude otsa ronimine ja jooksmine karu puhul ei aita, kuna karud on inimestest paremad ronijad ja jooksjad. Kui karu inimese kätte saab, tuleks teeselda surnut. Samal ajal soovitatakse kätega kaitsta kaela ja pead.
Tavaliselt õnnestub kohtumist karuga vältida, kui metsas olles teha häält. Karud väldivad enamasti inimesega kohtumist.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Helsingi-Vantaa lennujaamas tulevad suured ümberkorraldused, mille käigus Euroopa lendude terminal T2 ehitatakse ringi soomepäraseks. Laienduse käigus saab lennujaam juurde 30 000 ruutmeetrit.
Arhitektuurikonkursi võitnud arhitektuuribüroo Ala välja pakutud terminali ilmestab Wirkkala lennukivineerist massiivne sein Ultima Thule. Kaarjas puitlagi meenutab Helsingi keskraamatukogu, mille on samuti projekteerinud büroo Ala, vahendab Helsingin Sanomat.
Foto: Uue fuajee kuvand. Arkkitehtitoimisto Ala / Arkkitehtitoimisto HKP
Lennujaama laiendusega loodetakse saada reisijatele rohkem ruumi. Laiendusega tuleb juurde 30 000 ruutmeetrit, lisaks remonditakse vana osa. Vana osa jääb tulevikus turvakontrolli taha.
Kõik ehitustööd on kavas läbi viia nii, et lennujaam on kogu aeg käigus. Lennujaam peab olema omanäoline, kuna see on paljude külastajate jaoks esimene kokkupuude Soomega ja aken Soomest laia maailma. Lennujaamad on eriti tähtsaks muutunud pärast seda, kui lendamise romantika on odavlendudel jalad krõnksus istudes ära kadunud. Lendamise puuduvat romantikat saavad asendada lennujaamad.
Soome lennujaamade operaator Finavia kavatseb ehitustöödega alustada järgmisel aastal. Valmis peaks uus osa saama 2020. aastal. Esimese järjekorras lammutatakse praegune parkimismaja P1/P2. Enne lennujaama ehitust korraldatakse ringi transport.
Kokku investeeritakse Helsingi-Vantaa lennujaama järgnevate aastate jooksul 900 miljonit eurot.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Hanede riikliku seire raames toimus 10. mail Lääne-Eesti rannikualadel peatuvate valgepõsk-laglede loendus, kus arvutati kokku ligi 110 000 isendit. Paljud lagled peatuvad nüüd võrreldes varasemate aastatega pigem Põhja-Eestis, kuna toitumiseks sobivaid rannaniite jääb järjest vähemaks.
„Suurimad kogumid, kuni 10 000 pealised parved olid tavapäraselt Matsalus ja Käina lahel. See tulemus on lähedane viimastel aastakümnetel keskmiselt loendatud laglede arvule, mis on jäänud vahemikku 60 000 – 160 000. Meilt läbirändava Barentsi mere laglede asurkonna suurus on sel perioodil mitmekordistunud, kuid üha enam linde peatub nüüd hoopis Põhja-Eesti rannikul ja sisemaal, sest Lääne-Eesti rannaniitude laglede mahutavus on langenud,“ ütles Eesti Maaülikooli juhtivteadur Aivar Leito. Ta lisas, et kuna paljud rannaniidud on degradeerunud, neid ei niideta ja seal pole ka karjakoormust, siis otsivad lagled toitumiseks sobivat madalmurust pinda mujalt.
„Lagled on üha enam saartelt mandrile ja just pigem Põhja-Eesti rannikupõldudele ümber paiknenud. Samuti peatub kevadel osa linde ka väljaspool Eestit. Kokku rändab meilt kevadel ja sügisel läbi ligikaudu 400 000 valgepõsk-laglet, kes pesitsevad peamiselt Loode-Venemaal Põhja-Jäämere rannikul ja saartel, vähesel määral ka Soome lahe rannikusaartel ja suurjärvistutel,“ tõdes Leito.
Lisaks valgepõsk-lagledele on seire all ka teised Eestist läbirändavad hane- ja lagleliigid, eeskätt rabahani ja suur-laukhani, kes siin enne Venemaale pesitsuspaikadele rändamist varurasva koguvad. Nende peatuspaigad asuvad Leito sõnul valdavalt Eesti mandriosas.
Sel kevadel oli peatuvate hanede arvukuse tipp aprilli lõpus, kui seitsmel püsiseirealal loendati korraga ligi 150 000 hane. Arvukaim oli suur-laukhani ligi 100 000 ja rabahani ligi 50 000 isendiga. Enim hanesid loendati Tartu ümbruses ja Vooremaal. Koos peatuvate hanede ja laglede arvukuse kasvuga on suurenenud ka nende poolt tekitatud kahju, suurima löögi alla on sattunud laiade põldudega piirkonnad.??
NordenBladet —Soome tuntud veebipolitseinik Marko „Fobba” Forss lasti rassistlike kommentaaride pärast vihakõne töörühma juhi kohalt lahti. Töörühm loodi märtsikuus, vahendab Eestinen.
Asja kinnititas Helsingin Sanomatele Helsingi politseijaoskonna juht Lasse Aapio. Aapio ütles, et nüüd vaadatakse, mis roll on Forssil üldse tulevikus, kas ta jätkab selles töörühmas või kusagil mujal. Töörühma juhiks on nüüd valitud juristiharidusega inimene. Forss haldas Facebookis kuni aprillikuu alguseni politseinike kinnist gruppi, kus ilmusid rassistliku sisuga kommentaarid. Facebookis ilmunud kommentaaridega tegeleb edasi prokuratuur. Forss ise kommenteeris sotsiaalmeedia sissekandes, et tema pole grupis avaldatud kommentaare heaks kiitnud. Tema väitel oli grupis üleval hoiatus, et igaüks vastutab ise oma sõnade eest.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Lisaks Tampere linnale kavandatakse Turu linna raudtee kõrvale suurt vabaajakeskust. Turus on tegemist Soome suurima sarnase keskusega. Kui projekt teostub, siis kerkivad raudtee kõrvale bürood, 700 korterit, 27-korruseline kongressihotell, hokiklubi Turun Palloseura uus jäähall ning digitaalne elamuskeskus. Kokku on projekti maksumus ligi pool miljonit eurot ja see peaks valmima 2022. aastal, vahendabHelsingin Sanomat.
Turu keskus on võrreldav Tampere omaga. Tamperesse rajatakse raudtee peale ligi samuti ligi poole miljardi eurone vabaajakeskus. Turu projekti taga on teiste seas Helsinki Gardeni halli arendaja Ilkka Kilpimaa, mängufirma Supercell asutajad Ilkka Paananen ja Mikko Kodisoja ning Turun Palloseura arendusjuht ja endine tipphokimängija Saku Koivu.
Kilpimaa ütles, et tegemist pole lihtsalt jäähalli, kaubanduskeskuse ja korterite ehituse, vaid tervikliku linnaarenduse kontseptsiooniga. Eesmärk on muuta Turu linn senisest atraktiivsemaks.
Keskuse mõõtmed on hiiglaslikud – see hõlmab ligi 150 000 ruutmeetri ulatuses eri liiki pindu. Kõige keskel on 10 000 vaatajat mahutav spordihall, millest saab Turun Palloseura uus koduväljak. Hall moodustab viiendiku kogu projekti mahust.
Lisaks hallile tulevad keskusesse digitaalne elamuskeskus, mis on oma olemuselt virtuaalreaalsuse elementidega seikluspark. Need 6d elemendid sisaldavad erilisi efekte nagu tuul kui vesi.
Kilpimaa sõnul ei huvita lapsi enam teivashüpe ja kettaheide, aga nad on vaja saada kuidagi muud moodi liikuma. Töörühma arvates toob keskus kohale ligi 5 miljonit külastajat aastas. Külastajaid meelitatakse muu hulgas elamuste, kohtumiste, spordivõistluste ja näitustega. Külastuste sisse on arvestatud kohalikud elanikud ja kontoritöötajad.
Supercelli asutaja Paananen ütles, et läheb asjaga kaasa, kuna tunneb sidet oma sünnikohaga. Ta on pärit Turu ligidalt Piikkiöst. Tema sõnul tehakse midagi täiesti uut, mille üle turulased saavad uhkust tunda.
Raudteeäärse maa arendamine sai alguse riigi raudteefirmast VR, kes soovis mitu aastat tühjalt seisnud maad kuidagi ära kasutada. Valadava osa investeeringutest katavad erainvestorid, see on eraisikud, kinnisvarafirmad ja pangad. Turu linn, VR Group ja projekti haldav firma tahavad kokkuleppe allkirjastada juba sügisel. Enne ehituse algust peab linn muutma planeeringut.
Turu uus keskus pakub teostudes tööd 790 inimesele.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Euroopa Liidus on 23,7% ehk ligi 119 miljonit elanikku vaesus- ja tõrjutusriskiga, Soomes on vastav protsent 16,8, mis tähendab 904 000 inimest.
Euroopa riikides on suurim vaesusrisk Makedoonias, Serbias, Rumeenias ja Bulgaarias, väikseim Islandil, Tšehhis, Norras ja Rootsis, edastab Soome Statistkaamet. Soome vaesusrisk on Euroopa Liidu riikide seas väiksuselt viies.
Põhiline vaesusriski põhjus on väike sissetulek, mis on probleem 17,3% kodumajapidamiste puhul Euroopa Liidus.
Väikseks sissetulekuks loetakse sissetulekut, kus kodumajapidamises on ühe isiku kohta tulu alla 60% riigi keskmisest mediaantulust. Puudust kannatavaks loetakse neid majapidamisi, kus esineb puudusi nelja mõõdiku puhul üheksast. Puudust iseloomustavad mõõdikud on makseraskused, raskused kulutuste eest tasumisel, majapidamise rahapuudus telefoni, pesumasina, teleri, auto, valgurikka toitu, nädala pikkuse puhkusereisi või kodu soojendamise eest tasumiseks.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Soome ja Venemaa leppisid 24-25. mail Novosibirskis toimunud nõupidamisel kokku lennuliikluse laiendamises Venemaa õhuruumis. Sellega seoses saavad Soome ettevõtted lisada üle Siberi otselende Hiina, Jaapanisse ja Lõuna-Koreasse.
Ühtlasi on võimalik lisada otselende Helsingi ja Moskva vahel, edastas transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium. Praegu on võimalik Helsingist Moskvasse lennata kaks korda päeva, uue korra alusel kolm korda päevas. Helsingi ja Moskva vahel lendavad praegu Finnair ja Aeroflot.
Siberit ületavate Aasia otselendude hulka suurendati 80 korrani nädalas. Lisaks lepiti kokku kaubalendude sihtkohtade suurendamises.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Aastaid Lappeenranta sadamas seisnud ja varem Soome miljonärile Pekka Sivonenile kuulunud Soome suurim siseveekogude kruiisilaev Blue White Eagle müüdi lõpuks 2000 euro eest Eestisse, kus laev sisustatakse restoraniks Narva linna sadamas.
Laev on roostes ja lagunenud ning see müüakse maha jäätmeseaduse abil. Laeva ostis ettevõte Stella Polaris, mis kavatseb aluse vedada Eestisse, selle korda teha ja sisustada see restoraniks Narva linnas, vahendab Helsingin Sanomat. Blue White Eagle on 57 meetri pikkune Soome suurim siseveekogudel sõitnud kruiisilaev. Laev on valmistatud Saksamaal 1960. aastal. Algul sõitis laev Pielineni ja Saimaa järvedel, algul nime all Frisia III ja siis Koli III.
Aastal 2007. läks laev Digia müügiga miljonäriks saanud ettevõtja Pekka Sivoneni reisifirma Bluewhite Resorts omandusse. Laev sõitis Kuopio ja Lappeenranta vahel.
Hiljem, 2009. aasta suvel oli laev tellimus- ja restoranilaevana Helsingis, pärast seda seisis laev Puumala sadamas. Lappeenranta sadamasse jõudis laev pärast Puumalast väljasaatmist 2011. aastal. Juba siis oli laev hakanud lagunema.
Bluwhite Resorts läks 2012. aastal pankrotti ja laev on olnud Sivoneni eraomanduses.
Lappeenrantas on laev olnud aastaid tüliõunaks kohaliku omavalitsuse ja sadamaäärse spaa vahel. Laev seisis Holiday Club Saimaa spaa ees.
Nüüd aga said Lappeenranta linna esindajad lõpuks tülikast laevast lahti, kui laev õnnestus maha müüa firmale Stella Polaris. Ettevõte maksab linnale 2000 eurot ja veab ise laeva kahe nädala jooksul minema.
Laev saab omale uue elu Eestis. Alus viiakse esialgu Narva-Jõesuu laevatehasesse, kus see korda tehakse ja seejärel jõuab laev Narva sadamasse. Lappeenranta firma Stella Polaris Ab jääb laeva omanikuks ja üürib selle edasi Eesti ettevõttele Suursaar Kaubandus OÜ, mis hakkab laevas pidama restorani ja võõrastemaja.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Paljudes Soome koolides hakatakse õpilastele numbritega hindeid panema alles 7. klassis. Algkoolis hindeid ei panda, selle asemel antakse õpilasele sõnaline hinnang.
Lapsevanemates tekitab hinnetest loobumine imestust. Soomes seadus nõuab hinnete panemist alles 8. klassis. Osa omavalitsusi järgib mudelit, kus hindeid hakatakse panema 5. klassi õpilastele, vahendab Helsingin Sanomat.
Paljud omavalitsused lähevad nüüd üle süsteemile, kus hindeid pannakse alles 7. klassis, räägib hindamiskeskuse Karvi hindamisspetsialist Sirpa Orell. Täpset ülevaadet selle kohta, kuidas omavalitsustes hindeid pannakse hetkel pole, aga edaspidi on kavas hakata koolidest infot kokku koguma.
Hinneteleht on soomlaste jaoks jätkuvalt oluline, aga sellel pole enam sellist tähendust nagu varem. Uue õppekava järgi minnakse Soomes üha enam üle jooksvale, õppetöö käigus toimuvale hindamisele. Põhimõte on selles, et hinneteleht poleks see koht, kust õpilane saab teada, kuidas tal on koolis läinud. Sama puudutab lapsevanemaid. Ka nemad peaks olema jooksvalt kursis sellega, kuidas lapsel läheb.
Paljudes kohtades, näiteks Jyväskyläs on juba üle mindud uuele süsteemile, kus hinnetelehele kantakse vaid hinnang selle kohta, kuidas õpilane on võetud eesmärke täitnud. Selle peale on paljud lapsevanemad tundnud huvi, kas koolis enam hindeid ei pandagi. Samas pole sõnaliste hinnangute osas viimastel aastatel midagi muutunud, neid on antud juba pikemat aega 1-7. klassi õpilastele. Aeg, millal hinnetele üle minnakse, on omavalitsuse otsustada.
Osa omavalitsusi on just käesoleval aastal läinud üle hinnete panekule alates 7. klassist. Selle peale on mõned lapsevanemad kurtnud, et sõnalisel hindel pole seda tähendust mis numbril. Erimeelsusi tekitab ka see, et algklassides on loobutud numbriliste hinnete panekust ja õpilasele antakse pidevalt jooksvaid sõnalisi hinnanguid.
Uus õppekava 1-6. klassile võeti vastu 2016. aasta augustis. 7-9. klassis minnakse uuele õppekavale üle aastatel 2017-2019. Uue õppekava järgi hinnatakse õpilast jooksvalt ja selleks kasutatakse muid meetodeid kui tunnistused. Iga klassi lõpetamisel antakse õpilasele kirjalikult teada selle kohta, kuidas ta on oma eesmärgid täitnud. Omavalitsus otsustab 1-7. klassi puhul, kas hinnang antakse sõnaline või numbriline. Numbrilised hinded tuleb panna hiljemalt 8. klassis.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Ettevõtjate Vjatšeslav Leedo, Olav Miili ja Richard Tomingasega seotud pankrotiohus osaühingute Dagenhart ja Paxton Assets maksuvõlg on ligi 275 000 eurot.
OÜ Dagenhart pankrotiavalduse kohaselt on firma maksejõuetu, kuna ei ole võimeline rahuldama võlausaldajate nõudeid, ütles kohtu pressiesindaja Anneli Vilu ERRile. Kohus nimetas OÜ Dagenhart ajutiseks pankrotihalduriks Jüri Truutsi, kelle ülesanne on muu hulgas selgitada välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, samuti kontrollida, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. OÜ Paxton Assets pankrotiavalduse kohaselt ületavad võlgniku kohustused oluliselt võlgniku varasid. Pankrotiavalduse esitanud ettevõtted prahtisid parvlaevu Saaremaa ja Muhumaa.
NordenBladet —Arhitekt Alar Kotli projekti järgi 1960. aastal valminud raadiotorn sai üle aastakümnete kaasajastatud. Tegemist on ajaloolise hoonega, millest on kommenteeritud kõiki laulupidusid ja mis asub lauluväljaku arhitektuurilises ansamblis olulisel kohal, vahendab ERR.
Renoveerimise käigus kaasajastati hoone täielikult. Ehitati uued rõdud, paigaldati uus elektrisüsteem, lisati ventilatsioon, jahutussüsteem ja küte. Ehitati välja kanalisatsioon, sest seda ei olnud hoones enne üldse. Hoone renoveerimisel järgiti muinsuskaitse eritingimusi. Renoveerimistööd läksid maksma kokku 532 800 eurot, projekti rahastas Tallinna linn.
OHMYGOSSIP – Eesti tüdruk Maria Vetstomova (13) tõi Bulgaarias toimunud talendikonkursilt koju Miss Teen Galaxy 2017 Grand Prix võidu! “Võit rahvusvahelisel konkursil on suur rõõm! Mul on hea meel, et minu töö jäi välismaa žüriile silma. See annab juurde enesekindlust, et liigun õiges suunas, oma unistuse poole,” rääkis Star Kids agentuuri kuuluv Vetstomova Õhtulehele.
Maria sõnul said võistlejad omavahel hästi läbi ning paljudega suhtleb veel tänagi. “Ei seganud isegi see, et mõned osalejad ei vallanud inglise keelt heal tasemel. Esimesteks kellega sain tuttavaks olid lapsed Aafrikast. Seejärel saime sõpradeks India, Makedoonia, Venemaa, Gruusia, Brasiilia, Bulgaaria, Rumeenia ja Ungari esindajatega. Ka praegu suhtleme interneti ja telefoni teel,” jutustab Maria vahvast kogemusest.
Avafoto: Maria Vetstomova (Star Kids Agency/ Alustava Tähe Kool/Facebook) Allikas: Õhtuleht
OHMYGOSSIP – Lauljanna Lenna Kuurmaa (31) otsustas elus kannapöörde teha ning läks maakodu lähedale Räpina aianduskooli tekstiilkäsitööd õppima! “Mõte tekkis juba ammu, siis kui Ami sündis. Hakkasin ametikoole guugeldama ja leidsin Räpina. Mulle on alati meeldinud teha käsitööd. Kodus pusides tuli aga lagi kiirelt ette. Tahtsin kududa vaipu, õmmelda lastele riidest nukke, anda neid oskusi tüdrukutele edasi,” räägib Lenna ajakirjale Pere ja Kodu (juuni 2017).
Romantiline mõte jäi mõneks aastaks ootele, kuni ka Matilda enam rinna otsas ei rippunud – mõlemad tütred on saanud emapiima aasta ja pisut peale. Nüüd sõidab Lenna mõne nädala tagant mitmeks päevaks Räpinasse. Tunniplaanis on õmblemine, tikkimine, heegeldamine, silmus- ja kangastelgedel kudumine. Kunstiõpetus, kompositsioon, perspektiiv ja kudumite joonistamine. Ka äriline pool – ettevõtte loomine ja turundamine. Lenna ei välista, et käsitööst võiks saada tulevikus tema jaoks mingit sorti ettevõtlus.
Avafoto: Lenna Kuurmaa ajakirja Pere ja Kodu esikaanel
OHMYGOSSIP – Eesti tüdruk Maria Vetstomova (13) tõi Bulgaarias toimunud talendikonkursilt koju Miss Teen Galaxy 2017 Grand Prix võidu! “Võit rahvusvahelisel konkursil on suur rõõm! Mul on hea meel, et minu töö jäi välismaa žüriile silma. See annab juurde enesekindlust, et liigun õiges suunas, oma unistuse poole,” rääkis Star Kids agentuuri kuuluv Vetstomova Õhtulehele.
Maria sõnul said võistlejad omavahel hästi läbi ning paljudega suhtleb veel tänagi. “Ei seganud isegi see, et mõned osalejad ei vallanud inglise keelt heal tasemel. Esimesteks kellega sain tuttavaks olid lapsed Aafrikast. Seejärel saime sõpradeks India, Makedoonia, Venemaa, Gruusia, Brasiilia, Bulgaaria, Rumeenia ja Ungari esindajatega. Ka praegu suhtleme interneti ja telefoni teel,” jutustab Maria vahvast kogemusest.
Avafoto: Maria Vetstomova (Star Kids Agency/ Alustava Tähe Kool/Facebook) Allikas: Õhtuleht
OHMYGOSSIP – Eesti seltskonnaelu staari ja stiiliikooni Beatrice Fenice´i (47), kes äsja esitles oma moekollektsiooni RIPS šampanja-lounge`is MULL, tabas ootamatult traagiline õnnetus. Naine rääkis Õhtulehele, et tema neljas kollektsioon sündis läbi kohutava valu.
“Kollektsiooni tegemise ajal käisin vahepeal operatsioonil – mul amputeeriti osad organid välja. Ega sellest ei tahaks keegi eriti rääkida ja ega mina ka ei tahaks sellel pikemalt peatuda, aga ma tegin seda ja see oli täitsa hea mõte. Kuid iga operatsioon lükkab sind mõneks ajaks rivist välja, minu elust lõikas see umbes pool aastat tagasi 40 päevase tüki välja. Beatrice paljastab, et poolteist aastat tagasi täiesti tavalisi päevatoimetusi tehes kummardas ta ning selg läks krõksti katki. “See oli kole hetk. Võid arvata, et sa oled täiesti terve inimene ja järsku juhtub selline ootamatu asi. See on väga häiriv. Täna ei saa ma panna isegi sukki ise jalga ja ka kõik muu on väga keeruline. Mul võib olla näos kaunis meik, ma liigun ringi ja tegutsen, kuid tegelikkus on trööstitu, sest ma ei saa mitte millegagi ise hakkama. Ma vajan pidevalt kellegi abikätt. This is really fucking bad situation!”
OHMYGOSSIP — Mõned levinumad aga väärad näopuhastusharjumused võivad põhjustada pikas perspektiivis nahaärritust, rasu ja ebapuhtust, vahendab Women´s Health.
Alla on kokku kogutud viis kõige levinumat näopesemisega seotud viga ja kuidas saaks olukorda parandada:
1. Vale toode Õige toimega puhastusvahend peaks eemaldama mustuse, meigi ja ebapuhtuse, aga see võib eemaldada liiga palju ka naha loomulikke õlisid ja terveid rakke. Leia selline puhastusaine, mis täidab oma ülesande, ega pole liiga õrn (et peaksid nägu kaks korda järjest pesema) või liiga raske (et nahk muutuks punaseks, ärritunuks ja kuivaks).
2. Liialdamine See on hea, kui pesed nägu päeva jooksul korra või kaks, aga rohkemad korrad võivad nahka ärritada ja põhjustada liigset rasu. Kui sa pole meiki, päikesekreemi kandnud või liialt higistanud, jäta õhtul pesuaine kasutamine vahele ja pese lihtsalt leige veega. Nahk vajab vahetevahel puhastusainetest puhkust.
3. Vale veetemperatuur Müüt: Kuum vesi avab poorid ja külm vesi sulgeb. Tegelikkuses ei ole võimalik poore nii kergesti avada ja sulgeda. Kuum vesi võib mõnusana tunduda, aga seeläbi saab häiritud naha loomulike kaitsvate õlide kiht ja viib naha liigkuivuseni või rasu liigtootmiseni. Leige vesi on piisavalt õrn ja tõhus puhastamiseks.
4. Liigne koorimine Koorimine on tervislik viis eemaldamaks surnud naharakud, kuid mõõdukus on võti. Vali granuleeritud koorimisvahend ja kasuta seda maksimum kaks või kolm korda nädalas. Näo õrnaks hõõrumiseks kasuta pigem käsi, mitte kindaid või lappi.
5. Kehv loputamine Loputa nägu peale pesu hoolikalt puhtaks, et vabaneda pesuvahendi jääkainetest. Jääkained ummistavad poore ja aitavad kaasa mustuse kogunemisele. Lõug, juuksepiir ja nina saavad tavaliselt kõige vähem hoolt.
OHMYGOSSIP — Kas on nii, et sa pole ise ka päris kindel, mida sinu meigikott sisaldab? Meigikott on nii täis, et vaevu saad luku kinni, ehkki kasutad igapäevaselt vaid kindlaid üksikuid tooteid. Women´s Health Magazine´i sõnul vajad sel juhul hädasti meigikotis suurpuhastust!
Kuulsuste populaarne meikar Joanna Schlip on meigimaailma KonMari. Tema sõnul vajab naine kõigest viite meigitoodet. Joanna annab nõu, millistest toodetest loobuda ja millistesse investeerida. Naise sõnul on kauni meigi saladus nahas ja nurkades, vahendab Iltalehti.
Tooted, mida meigikotti vajad:
1. Päikesekaitset sisaldav BB-kreem
Piisav kaitse päikese eest on kõige olulisem iluprotseduur, kuna see kaitseb nahaprobleemide ja vähi tekke eest. Osade päikesekaitset sisaldavate toodete koostis võib tunduda liiga tummisena, selleks ongi loodud BB-kreem, mis on mõnusalt kerge, värvipigmente ja niisutust sisaldav.
2. Peitekreem
Meil kõigil esineb päevi, kus silmaalused on tumedad või keset nägu ilutseb punetav vinn. Kvaliteetne peitekreem on sellistel puhkudel lausa hädavajalik. Osta kaks erinevat tooni, et saaksid olenevalt aastaajast sobiva tooni kokku segada.
3. Mitmeotstarbeline palett
Soeta endale palett, milles oleks kokku koondatud kõik võimalused – näo kontuurimine, põseruuž, lauvärvid ja huuled.
4. Päikesepuuder
Päikesepuuder on parim valik näo kontuurimiseks ja sellega saab kergesti väsinud ilmet kaotada. Vali pigem selline päikesepuuder, kus poleks liiga palju sädelust.
5. Kaheotsaline kulmupliiats
Kui kasutad vaid kulmupliiatsit, võib tulemus tulla liiga võlts. Hangi toode, kus leidub nii kulmugeel, kui kulmupliiats. Sedasi saad väga loomuliku tulemuse.
OHMYGOSSIP – Öko-kultuur kogub kogu maailmas aina suuremaid laineid, inimesed on teadvustama hakanud, et väga tähtis on jälgida, mida üks või teine toode tegelikult sisaldab. Ohmygossip’iga räägib oma öko kogemustest ajakirjanik ja Kuuuurija saatejuht Katrin Lust ning tõdeb, et peale aastate tagust Ameerika reisi hakkas ka tema toote siltidele rohkem tähelepanu pöörama. “Õppisin lugema silte,” ütleb särtsakas Katrin Ohmygossip.ee’le.
Viimasel ajal on väga populaarne igasugune öko-elu, öko-toit ning looduslähedus? Kui palju teie oma elus nö. ökoelu elate ja sellega kokku puutute?
Viimastel aastatel olen muutunud väga maalähedaseks. Aastaid tagasi USAs suusakuurortis olles kuulsin, kuidas Ameerika jõukad inimesed palkasid endale koju ökospetsialiste, kes viisid nende majast ära kõik vähki tekitavad tooted — kreemid, puhastusvahendid — ja asendasid need looduslikumaga. See oli hetk, kus mõistsin, et see minu 300 eurone La Praire kreem on samasugust keemiat täis nagu mõni teine. Õppisin lugema silte. Sain aru, et kui ma määrin nahale keemiat, siis see on tegelikult kõige kiirem viis see oma kehasse viia. Naised kreemitavad end ju päevast päeva… see kõik läheb ju tegelikult meie verre nii, et me sellest arugi ei saa.
Uurisin, millised ained on kõige ohtlikumad ja valin täna kreeme, shampoone ja kõike väga hoolikalt. Kuna ma olen viimased neli aastat kasutanud näiteks ökodeodoranti, siis hiljuti avastasin, et kui kandsin hädaolukorras endale sugulaste juures peale odavat poe deodoranti, hakkas nahk kipitama ja tuli allergia. Keha oli looduslikuga juba nii harjunud.
Deodorantidel on aga USA teadlaste väitel suur roll näiteks rinnavähi tekkes. Naine paneb endale deodoranti ju kõige õrnema nahaga kohale, kus on lümfisõlmed jne. See koguneb rinna äärepiirkonda, kus on ka kõige tavalisemalt kasvajad. Arvatakse, et suur rinnavähi tekitaja on keemiat täis deodorant.
Katrin Lust (Erakogu)
Kreemina kasutan oliiviõli ja hiljuti avastasin kookoseõli. Puhas looduslik asi, mis võib verre minna… see annab veel vitamiinegi juurde. Samuti avastasin hiljuti loodusliku hambapasta. Enne olid mu igemed alati valusad… nagu hakkasin ilma kemikaalideta hambapastat kasutama on mu igemed terved. Tavahambapasta pidi olema maovähi tekitajaks…
Ühesõnaga olen vägagi ökoks muutunud! Samuti ei joo ma kunagi avatud plastikpudelist päikese käes olnud vett. Olen lugenud, et see on samuti täis vähki tekitavaid aineid. Üleüldse püüan plastikpudeleid vältida. Ühesõnaga öko ja loodulikkus mängib minu elus iga päevaga ühe suuremat rolli. Lisaks muidugi see, et püüan vältida kilekottide kasutamist… samuti püüan mitte raista vett, elektrit… ja elada nii, et mõtlen mitte ainult iseendale vaid ka jääkarudele, kes peavad maailma saastatuse tõttu ujuma sadu kilomeetreid ja võitlema oma elu eest lainetes, sest meie mõtleme vaid endale.
Milline on teie tavapärane toidumenüü? Kust ostate toitu ning millised on lemmikretseptid?
Püüan toituda võimalikult tervislikult, kuid kahjuks ei ole see alati võimalik ja tihti satun sööma ka kiirtoitu. Üldiselt püüan osta Eestis kasvanud liha, köögivilju ja juurvilju. Eestimaiseid toite söön selleparast, et neis on vähem säilitusaindeid kui neis, mida tuuakse kaugemalt. Meie väikeses riigis ma usun on seda mürgitamist vähem kui mammutriikides!
Kas kasvatate ka ise endale toiduaineid – tomateid, maasikaid, kartuleid või muud analoogset?
Elan korteris Tallinnas ja siin on suht raske ise midagi kasvatada. Emal on kodus küll igasugused peenrad.
NordenBladet —Soome president Sauli Niinistö ütles intervjuus väljaandele Ilta-Sanomat, et ta ei usu, et Eestit ei rünnatakse. Presidendi väitel oleks siis tegemist Venemaa ja NATO vahelise kokkupõrkega ja seda ei juhtu.
Soomes on viimastel nädalatel arutatud, kas Soome peaks Eestit Euroopa Liidu Lissaboni leppe alusel sõjalise rünnaku korral aitama.
President ütles seda teemat kommenteerides, et küsimusepüstitus on vale kahel põhjusel.
Esiteks, kui sõjategevus toimub Eestis või Baltimaades, siis on osapool NATO. Ja kui vastamisi on juba Venemaa ja NATO, siis ei usu president vastastikusi aumehe kokkuleppeid, et sõditakse ainult Eestis või Baltimaades. See tähendab laiaulatuslikku sõda. Kui kaks suurt on vastamisi, siis ei usu ta mingisugust piiratud mõõduvõtmist. Õige küsimus oleks, kas Soome aitab NATO-t Eesti abistamises. Selles ongi küsimus. Kõik see on väga teoreetiline. Ta kordas, et ei usu, et midagi seesugust üldse kunagi juhtub.
Sellesisulisi arutelusid ei soovi Niinistö piirata, pigem vastupidi. Tema väitel on hea, kui asjadest räägitakse. Ühtlasi on ta üllatunud, et üldse räägitakse sellest, et välispoliitikast ei räägita. Presidendi väitel on Soome ajalehed täis teoreetilisi sõjaolukordade kirjeldusi ja muud välispoliitikat.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
