NordenBladet — Värskelt Tartu ülikoolis kaitstud doktoritööst selgub, et kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Ida-Tallinna keskhaigla töötervishoiuarst Evelyn Aaviksoo kaitses 19. mail Tartu ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis doktoritöö, milles uuris, kuidas haigushüvitiste muudatuse kord on muutnud töötajate haiguskäitumist.

Uuringust ilmneb, et reformi tulemusel jäid inimesed haiguslehele senisest vähem ja korduvaid haiguslehti kasutati samuti harvem. Nii näiteks langes 2011. aastal 20–64-aastaste haiguse tõttu töölt puudujate arv võrreldes reformieelse 2008. aastaga 33%, haiguslehtede arv 40% ja haiguspäevade arv 29%.

Haiguse tõttu töölt puudumise seaduspärad jäid pärast reformi suures osas samaks. Töötava rahvastiku hulgas on haiguslehte kasutavate naiste osakaal suurem kui meeste osakaal ning ka naiste haiguspäevade ja haiguslehtede arv on suurem kui meestel. Samas viibivad mehed haiguslehel keskmiselt kauem ja kasutavad aastas ühe haiguse tõttu puuduja kohta enam haiguspäevi kui naised.

Võrreldes keskealistega, on haiguslehtede arv suurem just noorte ja vanemate töötajate seas. Joonistub selgelt välja, et mida kõrgem on vanus, seda suurem on ka haiguspäevade hulk.

Aaviksoo sõnul oli reformil nii positiivseid kui negatiivseid aspekte. „Väga üldises plaanis võib positiivseks pidada haigushüvitiste hüvitamise muudatusega kaasnevat distsiplineerivat efekti, ehk tõenäoliselt vähenes kergekäeliselt võetud haiguslehtede hulk. Probleemiks on aga see, et haiguslehtede kasutamist piirasid kõige enam madalama sotsiaalse positsiooni ja madalama sissetulekuga inimesed. Kui vajaduse korral jäetakse haigusleht kasutamata seetõttu, et sissetulek väheneb talumatult palju, siis ohustab see inimese tervist ja niisugust olukorda ei tohiks juhtuda,“ rääkis Aaviksoo.

Tulevikule mõeldes tasub Aaviksoo sõnul haiguslehtede kasutamise trende jälgida eri rahvastikurühmade põhiselt, et ei tekiks ootamatult olukorda, kus kellegi vaesumise või tervise halvenemise risk suureneks. „Teisalt tasub panustada tegevustesse, mis soodustavad terve olemist. Nii näiteks tasub teada, et hea vaimne ja füüsiline töökeskkond suurendavad töötaja rahulolu tööga ja väheneb haiguslehele jäämise risk,“ tõi Aaviksoo näite.

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Iga neljas soomlane hääletaks valimistel äärmusliku rahvusliku erakonna poolt, näitas värske Soomes läbi viidud uurimus. Rahvuspopulistlik erakond oleks valimistel 25-protsendilise toetusega kõige populaarsem, selgus majandusalase mõttekoja EVA korraldatud uurimusest. Uurimuses võrreldi kolme erineva kujuteldava populistliku erakonna toetust.

Paremuselt teise kohta sai äärmuslik roheline erakond 11% toetusega ja kolmandaks tuli äärmuslik vasakpoolne partei 7% toetusega. EVA raporti nimi oli Rahulolematuse seemned – kust tuleb populism?

Raporti järgi peitud populismi tuum Soomes eliidi ja globaliseerumise vastasuses. Sealt lahkneb kaks haru, millest üks on immigratsiooni vastasus ja teine kihistumise ja turumajanduse vastasus.

Rahvuslik populism seisab vastu nii immigratsioonile kui globaliseerumisele, mis on kaotanud töökohti ja nõrgendanud rahvuslikku otsustusõigust. Rahvuslased vajavad tugevat juhti ja peavad eliiti ebaausaks.

Vasakpoolne populism kritiseerib varanduslikku kihistumist ja turumajandust. Nende arvates on globaliseerumine kasulik vaid väiksele osale eliidist, kes omakorda lähtub ainult omakasust.

EVA uuringujuht Ilkka Haavisto ütles, et soomlased suhtuvad kihistumisse ja immigratsiooni vaenulikumalt kui ülejäänud Põhjamaad, vahendab Yle. See annab võimaluse poliitikutele, kes seda iseärasust tahavad ja oskavad ära kasutada.

Uuring näitab, et ülikooliharidusega inimesed on avatumad ja tolerantsemad, samas kui kutsekooli haridusega inimesed altimad rahvuslikule populismile. Kõige vastuvõtlikumad on äärmuspopulismile madala haridusega keskealised mehed.

Uurimuses küsiti inimeste suhtumist immigratsiooni, kihistumisse, eliiti, turumajandusse, globalismi ja tugevasse juhti.

Ilkka Haavisto arvates pole populismi juured alati ebatervetes nähtustes, vaid see näitab, mida inimesed mõtlevad. Populistide mured on enamasti põhjendatud.

NordenBladet — Soomes ei leita isegi 4000-eurose kuupalgaga ehitusele töötajaid, samas on ehituse valdkonnas palju töötuid. Viimastel nädalatel on ehituse alal olnud Soomes väga palju tööpakkumisi. Kevadel avaldatud tööbaromeetri top-15 nimekirjas olid töödejuhatajad, betoneerijad, ehitusinsenerid, katusepaigaldajad ja remondimehed. Neist ametitest tuntakse suurt puudust kogu Soomes, vahendab Iltalehti.

Lagede ja seinte ehitamisele spetsialiseerunud Inlooki turundusjuht Arto Lehtonen näiteks imestas, miks paljudele inimestele hea palgaga töö enam ei kõlba. Ta rääkis tööjõupuudusest, mis pärsib paljude objektide ehitust. Ehitusel pakutakse tööd juba 4000-eurose kuupalgaga, aga huvilisi on väga vähe. Inlook võiks palgata palju töötajaid, aga tööle tahtjatest on kogu aeg puudus.

Statistikaameti andmetel võib ehitusel väga hästi teenida. Ehitajate mediaanpalk oli 2015. aastal 3520 eurot. Ehitusala töödejuhatajad teenivad keskmiselt 4740 eurot kuus. Ehitajate paremik teenib 4057 eurot kuus. Sinna sisse pole arvestatud elektripaigaldajaid.

Ehitusalal on samal ajal palju töötuid. See tuleb asjaolust, et töökohad on põhiliselt Lõuna-Soomes Uusimaal, aga inimesed ei soovi töö pärast oma kodukohast lahkuda. Tööpuuduse leevendamiseks on välja pakutud võimalus tuua töötajaid sisse Euroopa Liidu välistest riikidest. Ametiühingud ei pea sellist lahendust õigustatuks olukorras, kus ehituse alal on Soomes palju töötuid. Selle asemel proovitakse luua võimalusi Soome-siseseks inimeste liikumiseks. Ehitusala ligi 10 000 töötust elas veebruaris vaid kümnendik Uusimaal.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Alates tänasest saab Google Play kaudu alla laadida mobiiliäpi, mille kaudu kuulata ainsat soomekeelset raadiot Eestis – SSS-Raadiot. Äpi kaudu saab kuulata kogu SSS-Raadio programmi, muu hulgas soomekeelseid uudiseid Eestist ja Tallinnast, sekka muusikat. Raadio toimetaja Kalle Tapio Reini ütles, et äpp on lihtne võimalus raadio kuulamiseks ükskõik kuskohas.

SSS-Raadio on see soomekeelne raadiojaam, millelt Eesti riigi asutus Tehnilise Järelvalve Amet võttis tänavu Soome 100. juubeliaastal raadioloa. See tähendab, et raadiojaama tavalise raadioga enam kuulata ei saa. Raadiojaama saab lisaks mobiilile kuulata veebis.

AS Eesti Meedia kaebas kohtusse Eestis raadiolubade väljastamisega tegeleva Tehnilise Järelvalve Ameti, kuna raadiolubade konkurss oli vigane. Eesti Meedia kaebust arutatakse Tallinna halduskohtus teisipäeval, 13. juunil kell 11. Istung on avalik.

SSS-Raadiol on ligi 100 000 kuulajat alates Helsingist-Tallinnast kuni Hispaania lõunarannikul asuva Fuengirolani. SSS-Raadio nimi tuleb Soome sümbolitest Sibelius, sauna ja sisu.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Kultuuriminister Indrek Saar allkirjastas käskkirja, millega tunnistati kultuurimälestisteks kolm Tartu ülikooli hoonet: Tartu Ülikooli zooloogia ja geoloogia instituudi õppehoone, Tartu kommertsgümnaasiumi ja kaubanduskooli ning  Tartu Ülikooli raamatukogu hoone. Eri ajastustest pärit arhitektuurselt kõrgetasemelised hooned peegeldavad Tartu kui ülikoolilinna ja hariduskeskuse ajalugu.

Ettepanek hoonete mälestiseks tunnistamiseks tehti Kultuuriministeeriumi uurimisprojekti „Eesti 20. sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs” järel. Selle käigus valisid eksperdid välja 130 kõige väärtuslikumat ja 20. sajandi ehituspärandit kõige paremini iseloomustavat objekti.

Allikas: Kultuuriministeerium

NordenBladet — Polaarmaratonide ja -ultrajooksude koguja Mart Maasikrand osales 3. juunil Norras 50 miili ehk 80 km pikkusel The Arctic Triple Ultra Trail jooksul, mille läbimiseks kulus tal ligi 15 tundi.

Maasikrand ise mainis, et pool distantsist oli rohkem mägironimine, sest tõusumeetreid kogunes lõpuks 3500 ehk sama palju võis tulla ka laskumist, mis lõppkokkuvõttes asja kergemaks ei teinud. “Raja tehnilisust näitab seegi, et võitja, maailmas tuntud ameeriklase Rob Krari kulutas raske distantsi peale 9 tundi ja 43 minutit,” rääkis Maasikrand ajakirja Jooksja Jooksuportaalile.

Eestlase enda lõpuajaks kujunes 14:55.45, mis andis 22 startinud ultrajooksja seas 11. koha. “Eks ta raskeks muidugi läks, eriti lõpuosa, kuid katkestama ei kippunud. Eks ma olen ultrajookse teinud ka juba, samuti neid, mis rohkem aega võtavad. Seekordse jooksu tegid raskeks just tõusumeetrid ja laskumised ning lumi,” kirjeldas Maasikrand. Ta kogub polaarjoone taga jookstavaid maratone ja ultraid. Kokku on Maasikrannal polaarmaratone nüüd seitse.

Enne paari nädalat Mart Maasikrand tõsisemat jooksmist ette ei võta, sest organism vajab nii pikast ja raskest ultrajooksust taastumiseks aega. “Paari nädala pärast ehk teen pikema jooksuotsa, seni käin ujumas, sõidan jalgrattaga ja sörgin kergelt. Igapäevaste toimetustega saab juba paari päeva pärast vabalt hakkama,” sõnas Maasikrand. Kas selline raske katsumus jooksuisu ära ei võta? “Natukeseks ajaks on rahu majas ja mingisuguseid hulle maastikujookse ei taha niipea teha,” tunnistas Maasikrand.

Sama ultrajooksu raames avanes osalejatel oma võimeid proovida ka 100 miili ehk ligi 161 km pikkusel ja 24 km pikkusel distantsil. 100 miili jooksu võitis norralane Hallvard Schjølberg ajaga 21:47.01. 24 km jooksu võitis norralane Daniel Carløy Skjønsfjell ajaga 2:30.19.

Allikas: Jooksja.ee

NordenBladet — Polaarmaratonide ja -ultrajooksude koguja Mart Maasikrand osales 3. juunil Norras 50 miili ehk 80 km pikkusel The Arctic Triple Ultra Trail jooksul, mille läbimiseks kulus tal ligi 15 tundi.

Maasikrand ise mainis, et pool distantsist oli rohkem mägironimine, sest tõusumeetreid kogunes lõpuks 3500 ehk sama palju võis tulla ka laskumist, mis lõppkokkuvõttes asja kergemaks ei teinud. “Raja tehnilisust näitab seegi, et võitja, maailmas tuntud ameeriklase Rob Krari kulutas raske distantsi peale 9 tundi ja 43 minutit,” rääkis Maasikrand ajakirja Jooksja Jooksuportaalile.

Eestlase enda lõpuajaks kujunes 14:55.45, mis andis 22 startinud ultrajooksja seas 11. koha. “Eks ta raskeks muidugi läks, eriti lõpuosa, kuid katkestama ei kippunud. Eks ma olen ultrajookse teinud ka juba, samuti neid, mis rohkem aega võtavad. Seekordse jooksu tegid raskeks just tõusumeetrid ja laskumised ning lumi,” kirjeldas Maasikrand. Ta kogub polaarjoone taga jookstavaid maratone ja ultraid. Kokku on Maasikrannal polaarmaratone nüüd seitse.

Enne paari nädalat Mart Maasikrand tõsisemat jooksmist ette ei võta, sest organism vajab nii pikast ja raskest ultrajooksust taastumiseks aega. “Paari nädala pärast ehk teen pikema jooksuotsa, seni käin ujumas, sõidan jalgrattaga ja sörgin kergelt. Igapäevaste toimetustega saab juba paari päeva pärast vabalt hakkama,” sõnas Maasikrand. Kas selline raske katsumus jooksuisu ära ei võta? “Natukeseks ajaks on rahu majas ja mingisuguseid hulle maastikujookse ei taha niipea teha,” tunnistas Maasikrand.

Sama ultrajooksu raames avanes osalejatel oma võimeid proovida ka 100 miili ehk ligi 161 km pikkusel ja 24 km pikkusel distantsil. 100 miili jooksu võitis norralane Hallvard Schjølberg ajaga 21:47.01. 24 km jooksu võitis norralane Daniel Carløy Skjønsfjell ajaga 2:30.19.

Allikas: Jooksja.ee

NordenBladet — Näitus “The Spiral of Void” / “Meelemuutus” tegeleb psühhedeelia kui kognitiivse tehnoloogiaga. Raul Meele 1960. aastatel valminud konkreetse luule graafilised ümbertöötlused väljendavad teksti, teadvuse ja taju suhteid, modelleerivad seisundit, kus keel ja tekst väljendavad midagi enamat ülalpool oma funktsionaalsust. Algoritmidele delegeeritud tekstide muutmine mikrotasanditel arendab edasi psühhedeelseid visioone laiuvatest infoväljadest ja energeetilistest tasanditest.

Kiwa graafilised ümbertöötlused Raul Meele luulest on olnud hiljuti väljas ka Avangard galeriis Pärnus ning Tallinn Art Space’s.

Näituse raames esitletakse samanimelist raamatut, mis sisaldab Kiwa remixe Raul Meele 1960. aastatel valminud konkreetsest luulest ning Hanno Soansi tekste. Raamatu graafilise disaini autor on Tuuli Aule, kirjastaja ;paranoia publishing group ltd.

Näituse avamisel esitleb Kiwa teadlastega koostöös loodud elektrokeemilise heli generaatorit, mis on esimene säärane maailmas.

Galleria 68 on peamiselt konstruktivistlikule ja op-kunstile keskenduv projektiruum, Kiwa näitus “The Spiral of Void” / “Meelemuutus” jääb galeriis avatuks kuni 2. juulini.

NordenBladet — Eesti Panga ökonomisti Sulev Perti sõnul on energia hinnakasv viimastel kuudel pidurdunud, kuid toiduainete laiapõhjaline kallinemine maikuus jätkus. “Toiduainete kiire hinnakasvu poolest on Eesti euroala riikide hulgas pigem erandiks,” märkis ta.

NordenBladet — Klassikaraadio suvekava toob palju ilusat muusikat festivalidelt, muusikalisaate “Meloodika” ja igapäevase kultuuri ja muusika kohtumissaate “Suveduur”, lisaks valitud hetki kontserdilavadelt, Klassikaraadio saadetest ja plaadiriiulilt.

NordenBladet — 4.-6. juunini toimuv Venemaa ja Ida-Euroopa uuringute konverents toob Tartusse ligi 200 teadlast üle kogu maailma, et arutleda minevikusündmuste valguses tänaste reaalsuste üle.

Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi ja Euroopa Liidu-Venemaa uuringute keskuse eestvedamisel teist aastat toimuva konverentsi tänavune juhtteema on The Russian Revolution and Its Legacies: Taking Stock a Century Later („1917. a revolutsioonid Venemaal ja nende pärand 100 aastat hiljem“).

Konverentsi peakorraldaja, TÜ Euroopa Liidu-Venemaa uuringute professor Vjatšeslav Morozov selgitab konverentsi lähtekohta järgmiselt: „1917. aasta revolutsioonid on jätkuvalt vastuoluline ning ebamugav teema nii Venemaal kui rahvusvahelisel tasandil. Need sündmused on sügavalt mõjutanud sotsiaalseid ja poliitilisi arenguid üle kogu maailma ning saadavad meid ikka veel. Arutades nende revolutsioonide üle, ei räägi me ainult oma minevikust, vaid ka olevikust ning isegi tulevikust.“

Konverentsi 42 paneelsessioonis esineb kokku üle 170 teadlase ning eksperdi kõikjalt Euroopast, USA-st, Kanadast, Venemaalt ja mujalt. Käsitletavate teemade ring ulatub poliitikast, julgeolekust majanduse ja õigusteaduseni ning kirjandusest ja tõlketeadusest kultuuri- ja mälupoliitikani, seda nii Venemaa, Kesk- ja Ida-Euroopa kui laiemalt rahvusvahelises kontekstis.

Konverentsi avakõne peab 4. juunil Michigani ülikooli professor, tuntud ajaloolane Ronald Grigor Suny, kes räägib 1917. aasta revolutsioonide mõjust, õppetundidest ning tähendusest tänapäeva maailmas. Järgmisel päeval toimuval ümarlaual arutlevad nõukogude ja imperiaalse pärandi olemuse ja mõju üle nimekad teadlased USA-st ning Euroopast; arutelu juhib TÜ rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo. Konverentsiprogramm hõlmab ka külaskäiku Eesti Rahva Muuseumisse Raadil.

Konverentsi kaaskorraldajad on Uppsala ülikooli Venemaa ja Ida-Euroopa uuringute keskus ning Kenti ülikooli politoloogia ja rahvusvahelise suhete instituut, konverentsi toimumist toetatakse EL Horisont 2020 programmist rahastatud projekti UPTAKE raames. Projekti eesmärk on arendada Ida-Euroopa ja Venemaa uuringute alast teadustegevust.

Konverentsi koduleht asub www.tartuconference.ut.ee

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — “Liigume julgeolekuküsimustes Euroopa Liidus kiiresti edasi ning komisjon toetab liikmesriikide sellesuunalist kindlameelsust. Täna avaldatud aruteludokument on komisjoni panus mõttevahetusse liidu tuleviku üle selles valdkonnas. Selle aluseks on kodanike vajadus integreerituma ja tõhusama kaitse järele. Euroopa Liidu kaudu saame toetada liikmesriike sõjalise võime arendamisel ja kaitseinvesteeringute tõhustamisel. Vähem kui aastaga oleme jõudnud päris kaugele ja plaanime jätkata samas tempos,” märkis liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident Federica Mogherini Komisjoni pressiteates.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling

NordenBladet — Kõik firma HMD Global välja töötatud uued Nokia nutitelefonid tulevad kõigepealt müügile Soomes. Nokia nutitelefonide hind algab 149 eurost. Soome on maa, kus kõik kolm uut Nokia nutitelefoni müügile tulevad. Varem on Nokia 6 telefone müüdud Hiinas, vahendab Iltalehti.

Telefonidest esimene, Nokia 3 tuleb müügile juba järgmisel teisipäeval, 13. juunil ja selle hind on 149 eurot. Kaks ülejäänut, Nokia 5 ja Nokia 6 tulevad müügile nädal hiljem, 20. juunil ja nende hinnad on vastavalt 199 ja 249 eurot.

HMD Global juht Arto Nummela ütles, et uued Nokia telefonid on valminud paljude ettevõtete koostöös. Need on Nokia, Android, Foxconn ja Qualcomm. Kõik, kes osalevad tahavad saavutada edu ja seda mitte ainult lühikeses, vaid ka pikemas perspektiivis.

Nokia telefonidest on kõrvaldatud mitmed Androidi nõrkused nagu väike efektiivsus. Nokia on kiire ja säästlik, seda kutsutakse puhtaks Androidiks. Lisaks pole vaja Nokia telefone kasutades muretseda viiruste päras, kuna tarkvarauuendusi tehakse regulaarselt.

Klientide esialgne tagasiside on olnud väga positiivne. Nokia lahendus koos Androidiga on parim, mida turult on võimalik saada.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Eestis pagulasstaatuse saanud kvoodipagulased, kes on siit lahkunud teistesse riikidesse, saadetakse varem või hiljem Eestisse tagasi, sõnas sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse, kommenteerides asjaolu, et ligi pooled Eestisse saabunud kvoodipagulased siin enam ei viibi.

Sotsiaalministeeriumi hinnangul lahkuvad kvoodipagulaste pered Eestist lootuses, et mõnes teises Euroopa riigis on paremad tingimused, ütles Kuuse BNSile. “See ettekujutus on petlik, kuna teises riigis ei ole võimalik oma elamist legaliseerida – töötada, lapsi kooli saata, teenuseid ning toetusi taotleda,” ütles Kuuse. “Samuti tuleb arvestada, et kuna nad on oma staatuse saanud Eestis, siis saadetakse nad teisest riigist meile varem või hiljem tagasi”. Eestis ei viibi praegu kokku 71 kvoodipagulast ehk ligi pooled siia ümber paigutatud ja asustatud 150 inimesest.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling

NordenBladet — Soomes on alkoholiaktsiisi tõstmist välditud, sest kardetakse, et see suurendab alkoholi importimist Eestist. Samas kui hinnad riikides muutuvad sarnasemaks, võib olukord muutuda.

Sanomat pühendab terve artikli Eestis järsult tõusvale alkoholiaktsiisile märkides, et lahjade alkohoolsete jookide maks kasvab koguni 70% ning aastaks 2020 tõuseb letihind koguni 50%. Nii hakkab kast õlut maksma 12 euro asemel 18, mis on siiski endiselt madalam kui Soome 25eurone letihind, vahendab Äripäev.

NordenBladet — Esmaspäeval, 5.juunil, paigaldati Kuressaarde uus ilmajaam, kuna seni andmeid edastanud Roomassaare ilmajaam asub mere kaldal ja näitas tihti kuni kümme kraadi madalamat temperatuuri kui linnas tegelikult oli.

“Probleem on kevade ja suvega – temperatuuride erinevused Roomassaare sadamas ja Kuressaare kesklinnas või Saaremaa sisemaal võivad erineda kuni kümme kraadi või rohkemgi veel,” selgitas turismiettevõtja Margus Mölder, vahendas AK. Esmaspäevast saavad aga juba kõik ise jälgida ilmateenistuse kodulehelt kui suurt temperatuuri erinevust teineteisest umbes viie kilomeetri kaugusel asuvad jaamad näitavad. “Ennekõike mõjutab see neid, kes teevad valikuid, kuhu minna puhkama, kuhu minna randa. Ja kui ikkagi Tallinnast alustab inimene hommikul väikest analüüsi, kas minna Pärnusse, Haapsallu või Kuressaarde, siis kui ta näeb, et Kuressaares on 18 aga Pärnus 24, siis isegi valiks võib-olla Pärnu,” arvas Kuressaare linnapea Madis Kallas.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling

NordenBladet —  Käesoleval suvel liiguvad Soome lähistel suured Vene sõjalaevad, mis tuuakse Soome lahe idaosas asuvasse Kroonlinna laevastiku päeva paraadi jaoks. Moskva soovist oma võimsust näidata räägib näiteks see, et Soome lahele saabuvad muuhulgas strateegiline tuumaallveelaev TK-208 Dmitri Donskoi ja lahinguristleja Pjotr Veliki.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling

NordenBladet — Tööotsingutel ei tohiks kõrvale jätta ühtegi võimalust. Iga kümnes tööotsija leiab töö some ehk sotsiaalmeedia kaudu, selgub Soome Sitra läbi viidud uuringust. Sotsiaalmeedia kaudu leiavad kergemini töö eelkõige noored, õpilased ja ettevõtjad, selgus Soome ühiskonnaelu edendamisega tegeleva fondi Sitra läbi viidud tööhõiveuuringust, vahendab Eestinen.

Ligi viis protsenti vastanutest märkis, et on leidnud omale some kaudu mingisuguse töö, vahendab MTV. Uuringust selgus, et ainult iga neljas leiab töö kuulutuste kaudu. Kõik ülejäänud on kasutanud muid võimalusi. Paljud peidetud töökohad tulevad välja just nende muude võimaluste kaudu, rääkis Sitra juht Timo Lindholm.

Tööhõiveuuring viidi läbi koostöös ettevõttega IRO Research Oy ja selles osales käesoleva aasta algul ligi 5000 soomlast.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT