NordenBladet — Espoo ligidal Kirkkonummis asuva Evitskogi pagulaste vastuvõtukeskuse pidamine läks möödunud aastal võrreldes planeerituga pea kaks korda kallimaks. Migratsiooniameti poolt kinnitatud eelarve oli 4,8 miljonit, tegelikud kulud olid 8,4 miljonit eurot, vahendab Helsingin Sanomat.

Eelarve läks lõhki, sest vastuvõtukeskuses oli 130 klienti rohkem kui algselt planeeritud, rääkis vastuvõtukeskuse juhataja Pekka Sinisalo. Eelarvet tehes 2015. aasta sügisel ei osatud tegelikke kulusid ette näha. Evitskogi on tulnud üle palju inimesi teistest keskustest, mis on kinni pandud.

Migratsiooniameti vastuvõtuosakonna juhataja Pekka Nuutinen ütles, et eelarvet muudeti vastavalt vajadusele 2016. aasta jooksul.

Migrantide massilise tuleku ajal 2015. aastal loodi Soome mitusada vastuvõtukeskust. Kõige rohkem oli inimesi keskustes 2016. aasta veebruaris-märtsis. Kokku oli keskustes kohti 32 500. Sellest ajast peale on toimunud keskuste sulgemine, kaotatud on ligi 20 000 kohta. Kaks kolmandikku keskustest on suletud. Keskusi suletakse pea igapäevaselt. Suletud keskustesse jäänud inimesed on suunatud olemasolevatesse keskustesse.

Evitskogi keskuses on praegu ligi 400 klienti. Neist ligi sada elab juba mujal, näiteks tuttavate juures. Kõik oma teenused nagu tervishoiu saavad nad aga keskuse kaudu.

Teistest keskustest Evitskogi üle tulnud inimesed on enamasti väga halvas olukorras. Pikk ootamine mõjutab inimeste tervist, mis omakorda suurendab kulutusi.

Kulutusi on püütud vähendada igal võimalikul moel. Näiteks esimeses kvartalis õnnestus ligi 50 000 eurot kokku hoida ravikulude pealt, kuna leiti vabatahtlik arst, kes käib keskuses üks kord nädalas.

NordenBladet — Eesti Meedia juhatuse esimees Sven Nuutmann kinnitas BNS-ile, et Eesti Meedia ja City24 omanikfirma 24 M2 OÜ allkirjastasid neljapäeval ühiste kavatsuste protokolli, mille lõppeesmärk on portaalide ost. “Loomulikult sõltub tehinguni jõudmine hinnaläbirääkimiste edukusest. Eesti Meedia on teinud idikatiivse pakkumise ja loodame tempokalt liikudes veel enne suurt sügist tehinguni jõuda,” ütles Nuutmann, kuid ei soovinud tehingu võimalikku hinda avaldada.

Nuutmanni sõnul järgib Eesti Meedia, kellele juba kuulub Eesti suurim kinnisvaraportaal KV.ee, ostutehingul kõiki seadustest tulenevaid nõudeid, sealhulgas konkurentsiklausleid. “Ostutehingu õnnestumisel jäävad turule kõrvuti tegutsema nii KV.ee kui ka City24.ee, kellel on vägagi erinevad tehnilised platvormid,” lubas Nuutmann.

Allikas: ERR

NordenBladet —Äsja Tartu ülikoolis kaitstud magistritööst selgub, et ka viis aastat pärast Noored Kooli (NK) programmi lõpetamist töötab ligi 2/3 vilistlastest endiselt haridusvaldkonnas erinevates ametites. Vilistlaste endi hinnangul on NK programmis osalemine nende edasist karjääri väga palju mõjutanud.

Sandra Fomotškin uuris oma magistritöös NK programmi vilistlaste karjäärivalikuid pärast programmi lõpetamist. Uuringust selgus, et suur osa lõpetanutest jääb haridusvaldkonnas tegevaks, panustades pärast programmi lõpetamist haridusse erinevatest rollidest. „Jätkatakse nii õpetajana kui ka teistes ametites, näiteks koolijuhi, õpetajate koolitaja, haridusametniku või vabaühenduse töötajana,“ tõi Fomotškin konkreetseid näiteid.

Uurimuse käigus intervjueeritud NK vilistlaste puhul oli oluliseks kutsekindluse mõjutajaks koolikultuur. „See, kas kooli väärtused, tööpõhimõtted, normid ja suhtluse sobivus kolleegide ja juhtkonnaga konkreetsele vilistlasele sobis või kui hästi ta ennast kui organisatsiooni liiget koolis tundis, tingis paljude inimeste puhul otsuse haridussüsteemis jätkata,“ rääkis uurimuse autor.

Fomotškini sõnul mängib ka hea tugisüsteem tähtsat rolli selles, kas algaja õpetaja otsustab kooli tööle jääda või sealt lahkuda: „Kõik uuringus osalenud, kelle hinnangul ei tundnud nad tugisüsteemi osas millestki puudust, on praeguseni haridusvaldkonnas tööl, sh enamik neist just koolis.“ Intervjueeritavad olid rahul tugisüsteemiga, mida NK programm pakkus, kuid samas rõhutati koolide tugisüsteemi puudulikkust. „See viitab olulisele nõrkusele Eesti koolides, mille parandamine võiks aidata kaasa kõigi algajate õpetajate kutsekindlusele,“ tõi Fomotškin välja.

Magistritöö näitas, et statistiliselt on NK vilistlaste haridusse jäämine seotud sooga, eelnevalt õpitud eriala ja varasema töökogemusega. Sandra Fomotškin: „Suurema tõenäosusega jäävad haridusvaldkonda tööle naised ja need, kelle eelnevalt ülikoolis õpitud eriala kattus NK programmi ajal koolis õpetatava õppeainega.“

Noored Kooli programm on loodud 2006. aastal Heateo sihtasutuse ja Swedbanki poolt missiooniga tuua haridusse juurde võimekaid ja motiveeritud inimesi, kes panustaksid pikaajaliselt süsteemsematesse muutustesse, et võimaldada hea haridus igale lapsele Eestis.

Allikas: Tartu Ülikool

NordenBladet — Soomet külastavate Hiina turistide arv on kiiresti kasvanud ja võib peatselt ulatuda miljonini. Hiinlased peavad Soomet üheks atraktiivsemaks sihtkohaks maailmas. Hiinlastele meeldib Soome kaunis loodus, palju vaba ruumi ning sõbralikud inimesed, vahendab Yle. Soome on unelmate maa, ütles Soomes esimest korda viibinud hiinlane Shun Zhi Hua.

Hiinas turistide arv on Soomes viimastel aastatel mitmekordistunud. Möödunud aastal ööbis Soomes statistikaameti andmetel 271 000 hiinlast. Hiinlased on suuruselt viies turistide rühm, eespool on Venemaa, Rootsi, Saksa ja Suurbritannia.

Tänavu on hiinlaste majutuste arv võrreldes eelmise aastaga juba mitmekordistunud. Hiina turistide arvu Soomes on suurendanud terrorirünnakud mujal Euroopas. Põhjamaid ja Balti maid peetakse aga turvalisteks sihtkohtadeks.

Soome suurima hiinlastega tegeleva turismiettevõtte Unitours juht Kari Tikkonen usub, et järgmise viie aasta jooksul ületatakse Soomes miljoni Hiina turisti piir. Hiinlastest ligi 7 protsendil on pass ja nad reisivad aktiivselt mööda maailma ringi. Kui reisivate hiinlaste arv suureneb, siis on Soome seisukohalt tegemist peaaegu ammendamatu ressursiga. Ja mis kõige parem: seoses turismiga tekib juurde palju uusi töökohti.

Hiina turistid on väga nõudlikud ja teadlikud. Algul pakuti neile lõhesuppi ja põdralihapraadi. Hiinlased sonkisid toitu kahvliga ja ei saanud aru, mis see on. Siis palusid nad kuuma vett, segasid seda oma kiirnuudlite sekka ning sõid neid. Soomlased on kokkupuudetest hiinlastega õppinud ja nüüd töötavad hiinlasi teenindavatel laevadel hiina kokad. Nüüd mõeldakse, kuidas hiinlasi veel paremini teenindada. Näiteks oleks vaja süstikrongi Helsingi ja Norra põhjaranniku vahele.

Ent on veel muid probleeme. Näiteks ei kehti Soomes Hiina juhiload, mistõttu on hiinlased sõltuvuses ühistranspordist. See tähendab täiendavaid nõudmisi Soome transpordikorraldusele.

Hiinlased ja teised Aasia turistid reisivad Soomes üha enam kas üksi või väikeste gruppidena. Nõndanimetatud stopover-turistid soovivad näiteks minna Pariisi, aga tahavad vahepeatuse ajal näha ka Soomet. Sellised turistid viibivad Soomes praegu keskmiselt poolteist päeva ja selle vahepeatuse kestust tahetakse Soomes pikendada.

Soomes turismi edendaval Visit Finlandil ongi parasjagu käsil kolmeaastane projekt Stopover Finland, mille eesmärk on teha Soomest konkurentsivõimeline vahepeatus Helsingi-Vantaa kaudu lendavatele Aasia turistidele. Neile turistidele on loodud paarsada erinevat programmi põhiliselt Helsingis ja selle ümbruses, aga ka mujal, näiteks Lapimaal.

Finnairi andmete põhjal on stopover-turistide arv kiiresti kasvamas, näiteks möödunud aasta lõpus oli kasv 23%. Lähiaastatel on reaalne meelitada Soome ligi 100 000 stopover-turisti aastas. Eeskuju võetakse Islandist, mis on juba paarkümmend aastat tegelenud stopover-turistide meelitamisega saarele.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — “Oleme valmis kui iseseisvad riigid ja kui NATO liikmed,” ütles ühispressikonverentsil Klaip?das Leedu peaminister Saulius Skvernelis. Eesti peaminister Jüri Ratas lisas, et jõud peitub ühtsuses. Läti peaminister M?ris Ku?inskis rõhutas, et Baltimaades asuvad NATO sõjaväelased on väga suur ja kaalukas tagatis, mis võimaldab riikidel tunda end julgemalt kui paar aastat tagasi, vahendab ERR.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling

NordenBladet — Finantsinspektsioon avalikustas kolm päeva tagasi teate, milles hoiatas ettevõtte Polybius Foundation eest. Tegu on tõenäoliselt eestlastele üsna tundmatu kaubamärgiga. Ettevõte tegutseb Tallinna kesklinnas Tartu maanteel kontoris, kus asub ligi neli aastat tagasi loodud krüptorahaettevõte Hashcoins. Nende ettevõtete omanikud on samad.

Hashcoins on majandusnäitajate järgi igati arvestatav ettevõte. Esimese kvartali käive oli 150 000 eurot ning Hashcoins maksis riigile tööjõumaksudena peaaegu 20 000 eurot. Need numbrid on aga üsna väikesed võrreldes sellega, milliseid ambitsioonid on Polybiusel. Nimelt kinnitab ettevõte, et on kogunud investoritelt juba 13 miljonit eurot ning ettevõtte eesmärk on luua pank. Polybiuse kommunikatsioonijuht Edgar Bers ütles ERR-ile, et ettevõte arendab oma IT-tuvastusprogrammi ning tahab alustada tegevust pangana, et seda paremini turustada.

Finantsinspektsiooni hoitatust vaata SIIT

Allikas: Eesti Rahvusringhääling

NordenBladet — Leigo Järvemuusika Festival tähistab 4. ja 5. augustil 20. juubeliaastat ja ühtlasi maestro Neeme Järvi 80. sünnipäeva, mis kulmineerub ERSO suurejoonelise kontserdiga. Festival on alates 2015. aastast pühendatud ainult klassikalisele muusikale. “Sel aastal on tegu väga mitme juubeli ühise tähistamisega – Leigo 20, Neeme Järvi 80 ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester 90. Ka Eesti Vabariigi juubeli algus kajastub selle aasta kavas,” ütles Leigo Järvemuusika selleaastase programmi üks koostajatest, Marius Järvi.

Avapäeva tipphetkedeks on Leigo Järvemuusika Festivaliorkestri ja kammerkoori Voces Musicales poolt esitamisele kuuluv Arvo Pärdi ning P?teris Vasksi kaasaegne looming. Festivaliorkestri looja Risto Joosti kutsel dirigeerib õhtut rahvusvaheliselt hinnatud Läti noor dirigent Ainars Rubikis. Selle aasta kavas on uuendusena mõlemal päeval ka üks lastele suunatud kontsert, kus tuleb ettekandele Camille Saint-Saëns’i ”Loomade karneval”. Festivali teisele päevale, mis on pühendatud maestro Neeme Järvile, annab uhke lõpuakordi Eesti Riiklik Sümfooniaorkester dirigent Neeme Järvi juhatamisel. ERSO esituses saab kuulda M. Bruchi 1. viiulikontserti, kus esiviiuliks Miina Järvi. Päeva lõpetab F. Schuberti 9. sümfoonia.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling

NordenBladet — “Olen juhtunu pärast väga pettunud ja kurb. Mul oli väga hea meel, kui mind Eestisse kutsuti, et siin üheskoos Soome iseseisvuse pidu tähistada,” vahendas Soome 100 Facebooki lehekülg Loiri sõnu.

“Eestil on minu südames eriline koht. Kurb, et olen sunnitud esinemise tühistama. Oleks olnud suur au Tallinnas Eesti publiku ees esineda. Saatus otsustas teisiti. Kes teab, võib-olla saan oma võimaluse Soome 200 juubelikontserdil,” teatas Loiri.

NordenBladet — Täna avalikustatud mainekas „QS World University Rankings“ maailma ülikoolide pingereas on Tartu ülikool taas oma positsiooni parandanud, tõustes 314. kohale. Võrreldes eelmise aastaga parandas TÜ oma tulemust 33 koha võrra.

Võrreldes 2015. aastaga on Tartu ülikool edetabelis tõusnud lausa 65 kohta. Võttes arvesse asjaolu, et maailmas on ligikaudu 26 000 ülikooli, kuulub Tartu ülikool selle tulemusega 1,2% maailma parima ülikooli hulka.

Edetabelit koostav rahvusvaheline konsultatsioonifirma Quacquarelli Symonds (QS) kasutab ülikoolide paremusritta seadmisel kuut indikaatorit, milleks on ülikooli maine akadeemiliste liidrite ja tööandjate seas (vastavalt 40% ja 10% koondhindest), akadeemiliste töötajate ja üliõpilaste suhtarv (20%), teaduspublikatsioonide mõjukus ehk viidete arv akadeemilise töötaja kohta (20%), välisüliõpilaste ja välistöötajate osakaal (kumbki 5% koondhindest).

Tartu ülikool parandas oma kohta QS-i kuuest näitajate rühmast neljas. Eriti märkimisväärne on tõus näitaja „ülikooli maine tööandjate seas“ arvestuses (möödunud aastaga võrreldes on ülikool tõusnud 90 kohta). Näitajate „akadeemiliste töötajate ja üliõpilaste suhtarv“ ja „välisüliõpilaste osakaal“ osas on ülikool tõusnud vastavalt 26 ja 21 kohta. Teaduse mõjukuse indikaatori arvestuses paranes Tartu ülikooli positsioon 10 koha võrra.

TÜ arendusprorektor Erik Puura: „Ülikool ei keskendu oma arengukavas ja tegevustes otseselt edetabelikoha tagaajamisele, kuid loomulikult on sellist hinnangut väga meeldiv lugeda. Olulisem kohanumbrist on ehk see, et oleme jõudnud ühele pulgale, st jagame 314. kohta tabelis kõrgeimal kohal paikneva Kesk-Euroopa ülikooliga, Karli ülikooliga Prahas. Meie sõnum tugevate teadusülikoolide organisatsioonis The Guild, kuhu me 2016. aastast kuulume, on olnud, et Euroopa riikide jagamine nn vanadeks olijateks ning Kesk- ja Ida-Euroopaks on järjest tinglikum, pigem liigume Eestis ühes rütmis Põhjamaadega. Meie edu taga on jätkuvalt tugev teadustöö ja teaduspõhine õpe, rahvusvahelistumine, mille aluseks on eelkõige konkurentsivõimelised rahvusvahelised õppekavad, ning ühiskonna teenimise komponent, kindlasti pole meie pingutused õppekavade, ettevõtluskoostöö ja uusettevõtluse arendamisel jäänud tööandjate seas tähelepanuta.“

Edetabeli koostamisel võttis QS arvesse 4000 ülikooli, kellest reastati 980. Esikoht kuulub taaskord Massachusettsi tehnoloogiaülikoolile, kellele järgnevad Stanfordi ja Harvardi ülikool. Parima Euroopa ülikoolina on Cambridge’i ülikool viiendal kohal.

Täielik edetabel on leitav „QS World University Rankings 2017/18 kodulehelt.
Metoodika kohta saab lähemalt lugeda QS-i kodulehelt.

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

OHMYGOSSIP – Janne Saar on tuntud muusik ja sõnade autor, kes toitub ning elab tervislikult ning soovitab seda teistelegi. Janne teab, et elus edasi jõudmiseks ei piisa vaid soovist. Inimene koos sõprade ning kõige ümbritsevaga moodustab terviku ning need, kes soovivad elus edasi jõuda, need ümbritsevad end ka tervete ja tervisest lugu pidavate inimestega. NordenBladet.ee toob teieni Janne kolm soovitust tervislikuks eluks!

Positiivsed mõtted – Ma arvan, et enda mõtete kontrollimine on hädavajalik omadus, et elada tervislikku elu. Usun, et negatiivsed mõtted on paljudel juhtudel ka haiguse põhjustajaks. Siin on näiteks graafik mis näitab, mis juhtub energeetiliselt su kehas kui koged emotsioone. Kui inimene ei oska negatiivseid emotsioone lahti lasta ja enda energia keha puhastada siis see koguneb su kehas kuni sellest lõpuks tekib haigus. Sellepärast on oluline mõelda võimalikult positiivselt.

Tervislik toit – Väga oluline on pöörata tähelepanu kust tuleb toit mida sa sööd. Kuidas see kasvatatud on? Ja kas saad vajalikud vitamiinid oma toidust kätte? Kahjuks enamus inimesi pöörab rohkem tähelepanu sellele kuidas toit maitseb ja ei mõtle sellele kui palju sellest toidust elujõudu saab. Tervislik toit on ka väga seotud sinu mõtetega. Kui toitud tervislikult on lihtsam elada positiivsel lainel.

Ümbritse end inimestega kes sind armastavad ja sinusse usuvad – Praktiliselt võimatu on elada tervislikult kui sind ümbritsevad negatiivsed inimesed. Kui sinu sõbrad on sellised, kes palju alkoholi tarbivad, suitsetavad ja pidutsevad, siis suure tõenäosusega oled sina samasugune. Kui su sõbrad on sellised, kes soovivad areneda ja elus edasi jõuda ning end pidevalt ületada, oled ka sina selline.

Avafoto: Janne Saar (Instagram/@jannesaar)

---

---

---

NordenBladet – 2017. aasta suvel toimub fotokonkurss, kus eestlased püüavad pildile Soomega seotud elamusi ja soomlased omakorda kõike, mida Eesti nende jaoks tähendab. Osalema on oodatud kõik! Ja pildistada võib kõike: loodust ja inimesi, asju ja sündmusi. Piltidele võib lisada ka oma loo, aga pilt võib rääkida ka iseenda eest.

Fotosid jagatakse sotsiaalmeedias vastavate märksõnadega, kust eestlaste Soome-pildid leiab hashtagiga #soomehetk ja soomlaste koondpilti naaberrahvast aitab leida märksõna #vironhetki. Parimatele auhinnad!

Konkursi lehekülg: www.100hetke.ee

Näitus Tallinnas ja Helsingis:
Pildile püütud hetkedest valib žürii nii Eestist kui ka Soomest 50 fotot näitusele “100 hetke”. Sünnib koondnäitus kahest lähedasest naabrist ja sellest, kuidas nad teineteist näevad.

Viru Keskus, Tallinn, 3.–19. november 2017
Sanomatalo, Helsingi, jaanuar 2018

Konkursi korraldaja on Soome Instituut koostöös ajalehtedega Postimees ja Helsingin Sanomat.

NordenBladet – Laupäeval, 10.juunil peetakse Tallinnas Soome päeva. Toome teieni Soome-päeva kava! Tallinna linna kingitusena saja-aastasele Soomele saavad kõik soomlased sel päeval Tallinnas tasuta ühistranspordiga sõita.

Kl 10–18 Näitus ”100 Soome asja”
Maarjamäe lossi tallihoone, Pirita tee 56
Korraldaja: Soome Instituut, Eesti Ajaloomuuseum
Lisainfo: www.soome100.ee/100-soome-asja/; www.100objects.fi

Kl 11–19 Tänavatoidu- ja tänavakunsti festival – Soome toidu ala  
Telliskivi loomelinnak, Telliskivi tn 60a
Korraldaja: Telliskiv Loomelinnak
Lisainfo: tallinnstreetfoodfest.ee/ ; tadaafestival.org/

Kl 13.30->  100+ Jalgpallimängu: Eesti ja Soome riigikantseleid
Snelli staadion, Toompuiestee 24
Korraldaja: Eesti ja Soome Jalgpalliliidud
Lisainfo: 100games.eu

NB! Terve 100+ mängukava: 100games.torneopal.fi/taso/paivat.php

Kl 14–15  Hümn sinisele taevale – palvemeditatsioon
Jaani kirik, Vabaduse väljak 1
Korraldaja: Tallinna Soome kogudus

Kl 15–17 Noored soome ja eesti kammermuusikud
Jaani Kirik, Vabaduse väljak 1
Korraldaja: Muusikute Fond PLMF ja Sublime Music Agency

Kl 17-> 100+ Jalgpallimängu: Eesti ja Soome näitlejate liidud
A.Le Coq Arena, Asula 4 c
Korraldaja: Eesti ja Soome jalgpalliliidud, Eesti ja Soome näitlejate liidud
Lisainfo:  100games.torneopal.fi/taso/joukkue.php?joukkue=135386

Kl 18-21 Soome 100 kontsert
Vabaduse väljak 1
Lisainfo: http://nordenbladet.ee/articles/60914-vabaduse-valjak-10-6-2017-kl-18-00-soome-100-kontsert

NordenBladet – Suur Eesti-Soome kontsert on Soome 100 -juubeliaasta peasündmus Eestis. Publiku ees on soome ja eesti pop- ja rokkmuusikud, kes esinevad koos ja eraldi. Muusikuid saadab soome saatebänd Räjähtävä Nyrkki. Õhtut juhivad tuntud näitlejad Sanna Stellan ja Jan Uuspõld. Tasuta kontsert on muusikaline segu nostalgiast ning uutest noortest artistidest – soomlaste ja eestlaste ühisesinemistest ning naabermaa laulude tõlgendustest. See on läbilõige praeguse hetke soome kultuurist ja selle ühisosast eestlusega.

Suurel Eesti-Soome kontserdil 10. juunil 2017 esinevad:
Saara Aalto (FI)
Soome 100 kontserdi värskeim täht on Suurbritannia X Factori saatest superstaariks tõusnud Saara Aalto. Saara on laulnud duetti nii Jose Carrerase, Andrea Bocelli kui ka Adam Lambertiga.

Tõnis Mägi (EE)
Tuntud ja armastatud laulja, helilooja ja näitleja, kes on end iga eestlase südamesse laulnud ning sinna jäänud.

Vesa-Matti Loiri (FI)
Üks Soome omanäolisemaid meelelahutajaid. Lauljana tuntakse teda kui poplaulude esitajat ja Eino Leino tekstidele kirjutatud laulude tõlgendajat.

Chalice (EE)
Mitmekülgne muusik, pidevalt muutuv ja arenev artist, kes on tuntud oma sügavasisuliste tekstide ning eriilmelise repertuaari poolest.

Iiris (EE)
Elektroonilist popmuusikat esitav, Björki ja Kate Bushiga võrreldud lauljatar laulis end rahvusvahelise kuulajaskonna teadvusesse 2010. a Tallinn Music Week festivalil.

Mari Kalkun (EE)
Laulja ja helilooja ning üks Eesti tuntuimaid pärimusmuusikuid. Tema muusikat inspireeriivad loodus, eesti luule ja rahvamuusika.

Petri Laaksonen (FI)
Mitmekülgne Soome laulja ja helilooja, kes on kirjutanud palju populaarseid lööklaule, jõululaule ning ka vaimulikku muusikat.

Lenna (EE)
Üks Eesti muusikamaastiku säravaid tähti. Indiepoppi laulev Lenna alustas oma karjääri 2005. aasta Eurovisioonil esinenud ansambri Vanilla Ninja koosseisus.

Paleface (FI)
Soome tuntumaid räppareid ja aktiivne ühiskondlik mõjutaja. Soome 100 kontserdi taustabänd Räjähtävä Nyrkki (FI) on Paleface’i bänd.

Jaan Pehk (EE)
Väga mitmekülgne artist: kirjanik, laulja ja kitarrist. Orelipoisi nime all musitseeriv Pehk on armastatud laulukirjutaja.

Jüri Pootsman (EE)
Noor artist sai avalikkusele tuntuks laulukonkursi  “Eesti otsib superstaari” kaudu. Omapärase tämbriga laulja esindas Eestit ka 2016. a Eurovisioonil.

Ronya (FI)
Tõusev täht Soome muusikataevas. Tema muusikas ühinevad urbanistlik popp ning rütm ja bluus.

Stig Rästa (EE)
Laulja, kitarrist ja laulukirjutaja. Ansambliga Traffic ka Soomes esinenud Rästa esindas Eestit 2015. a Eurovisioonil koos Elina Borniga. Praegu tuntakse Rästat ka kui poistebändi Beyond, Beyond loojat.

Scandinavian Music Group (FI)
2002. a loodud pop- ja folkansambel. Akustilist muusikat mängivasse rühma kuuluvad Terhi Kokkonen, Pauliina Kokkonen, Miika Paatelainen ja Joel Melasniemi.

Villu Tamme (EE)
Tuntud punkmuusik. Tamme ja tema bänd  J.M.K.E. viisid oma lauluga “Tere, perestroika!” eesti punkmuusika ka Soome kuulajate teadvusesse.

Tuomo (FI)
Soome soul- ja džässmuusik. Ta varieerib eelarvamustevabalt rütmimuusika eri stiile.

Ailu Valle (FI)
Saami räppar, kes teeb muusikat oma emakeeles, põhja-saami keeles. Oma muusikas väljendab ta selgeid seisukohti, kuid on samas  apoliitiline.

Allikas: Soome100.ee

NordenBladet — Euroopa Keskpanga (ECB) nõukogu otsustas Tallinnas peetud nõukogul jätta peamised intressimäärad muutmata. Põhiliste refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi jättis keskpank 0 protsendile. Hoiustamise püsivõimaluse intressimäära jättis keskpank -0,4 protsendile ning laenamise püsivõimaluse intressimäära 0,25 protsendile vahendab ERR.

Samuti kinnitas keskpanga nõukogu, et jätkab igakuiseid varaoste 60 miljardi euro ulatuses kuni 2017. aasta lõpuni või vajadusel kauemgi. Varaoste jätkatakse igal juhul seni, kuni inflatsiooni areng on nõukogu hinnangul püsivalt kohandunud ja kooskõlas nõukogu inflatsioonieesmärgiga.

Vaata ka kell 15.30 algavat pressikonverentsi:

Avafoto: Keskpankurite ühispilt Tallinnas  (Euroopa Keskpank)
Allikas: Eesti Rahvusringhääling

NordenBladet — Edgar Savisaar avalikustas neljapäeval sotsiaalmeedias kohtuekspertiisi instituudi ekspertkomisjoni ekspertiisiakti, mis edastati esmaspäeval Harju maakohtule. Ekspertiisaktist selgub, et Savisaar põeb mitmeid raskeid kroonilisi haigusi, millest paranemine ei ole võimalik, kuid ravimite ja säästliku elurežiimi kooskasutamisega on võimalik hoida organismi suhteliselt stabiilses seisundis, vahendab ERR.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling

NordenBladet — Anders Behring Breivik tahtis vaidlustada Norra kohtu märtsikuist otsust, mille järgi on tema kinnipidamine üksikkongis inimõigustega vastuolus, vahendas Reuters. Paremäärmuslane tappis Norras 2011. aastal 77 inimest, kellest paljud olid teismelised. Breiviki kaebus tekkitas norralastes hämmeldust, kuna ta kurtis muu hulgas näiteks külma kohvi ja mikrolaineahjus valmistatud toitude üle, vahendab ERR.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling

NordenBladet — Eesti 100. aastapäeva tähistamiseks laseb riik ehitada soomusrongi koopia, millel on kandev osa Vabadussõja lavastuslahingutes. Riigikantselei EV 100 programmi raames koostatakse spetsiifiline ekspositsioon – Vabadussõjaaegne soomusrongilaadne liikuv veerem, kuhu kuuluvad vedur, staabivagun, kuulipildujavagun, meeskonna vagun ja suurtükiplatvorm, seisab projekti tehnilises kirjelduses.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling

NordenBladet — Karikavõistlused mängitakse kahel päeval, kui laupäeval 10. juunil toimub põhiturniir ning pühapäevasele finaalturniirile pääsevad põhiturniiri neli paremat. Karikat asub kaitsma SK Augur/Enemat, kirjutab jalgpall.ee.

10. juuni ajakava:

10:30 JK Fellin vs BSC Karma/Chromtex
11:25 Spordiklubi Augur/MoneyOffice vs Saue Jalgpallikool
12:20 Fc Üksjalgvärav Beach Soccer Team vs BSC Thunder / Häcker
13:15 Nõmme Beach Soccer Club vs Rõuge Saunamaa
14:10 BSC Türi vs BSC ALPHA
15:05 IAFA Amateur Football in Estonia vs Smarten Logistics

16:00 Teise ringi loosimine (esimese ringi võitjad lisatakse loosirattasse, kus neid ootavad ees loositulemusel otse teise ringi pääsenud Spordiklubi Augur/Enemat ja BSC Peugeot)
16:10 Teine ring
17:05 Teine ring
18:00 Teine ring
18:55 Teine ring

11. juuni ajakava (finaalturniir):

11:00 Esimene poolfinaal
12:00 Teine poolfinaal
13:30 Karikafinaal

Allikas: Jalgpall.ee

NordenBladet — Avatud on esimene voor ettevõtjate taotluste vastuvõtmiseks projektis Baltic TRAM, mille raames pääsevad ettevõtted tasuta ligi tipptasemel analüütilise uurimistöö võimekusele Läänemere piirkonna teadusasutustes, saades nii teaduslikku kui tehnilist tuge oma toodete või teenuste arendamiseks.

Ettevõtetele, kelle taotlus rahuldatakse, pakutakse tasuta uuringuid materjaliproovidel ja võimaldatakse konsulteerida ekspertidega kompetentsetest teadusasutustest või analüütilistest uurimislaboritest. Ettevõtte vajadustega kohandatud teaduslike nõuannete kaudu paranevad ettevõtjate teadmised kasutatavate materjalide omaduste kohta ning tekib võimalus täiustada oma tooteportfelli või ettevõttesisest tootmisprotsessi.

Teadusprorektor Marco Kirm: „Kindlasti on paljudel ettevõtetel kogunenud küsimusi, miks nende poolt toodetav või kasutatav materjal käitub mingil spetsiifilisel moel ning mida oleks vaja teha, et selle omadusi soovitud suunas muuta või ettevõtte tootmisprotsessi täiustada. Järgneva 5 kuu jooksul on ettevõtetel võimalik saada tasuta paljudele sellistele küsimustele Baltic TRAM-i tegevuste raames vastuseid tänu Euroopa Liidu toetusele. Ootame seega, et ettevõtjad kasutavad seda suurepärast võimalust.“

Baltic Trami partnerid on loonud ulatusliku teaduse ja ettevõtluse kontaktpunktide võrgustiku (Industrial Research Center, IReC) ümber Läänemere. IReC-id on ettevõtluse vajadusi toetavad üksused, mis suudavad ettevõtjaid aidata kogu uuringutaotluse koostamise ajal – alates ülesande defineerimisest kuni järeltegevuste kujundamiseni, mis aitaksid ettevõttel uusi teadmist rakendada tootearenduses või tootmisprotsessis. Juhul kui taotleja koduriigis vastavad mõõtmisvõimalused puuduvad, siis leitakse need Baltic Tram võrgustiku vahendusel mõne teise partneri juures.

Tasuta mõõtmisi võivad taotleda kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtted. Taotlusid on võimalik esitada Baltic TRAM kodulehel www.baltic-tram.eu avatud taotlusvormi kaudu (esilehelt „Apply“ à „Application Form“). Rohkem infot protseduuri kohta ning täpne kontaktinfo on samuti olemas veebilehel www.baltic-tram.eu ja infot saab lisaks ka ülikoolide koostöövõrgustikust ADAPTER (Eesti IReC).

Baltic TRAM on rahvusvaheline projekt, mida kaasrahastab Euroopa Liidu Interreg Läänemere piirkonna programm. Projekti üldine eesmärk on innovatsiooni stimuleerimine, nutika spetsialiseerumise rakendamise tagamine ning ettevõtlusega tegelemise julgustamine, toetades väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid ning panustades seega piirkondlikku pingutusse, et muuta Läänemere piirkond innovatiivseks, jätkusuutlikuks ning konkurentsivõimeliseks.

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT