OHMYGOSSIP – Juba ammuses intervjuus ajalehele “The Baltic Guide” rääkis Eesti üks armastatuim lauljanna Lenna Kuurmaa (31), et sooviks laval koos musitseerida Soome bändi Scandinavian Music Group´iga. Eile (10.juunil) Tallinnas toimunud Soome Instituudi korraldatud Soome-Eesti päeval tal see unistus täitus.

Vanilla Ninja tüdrukute bändiga endale üle Euroopa tuntust kogunud ning nüüd aastaid soolo-artistina esinev Lenna astus Soome100 kontserdil Tallinna Vabaduse väljakul üles nii üksi kui koos Soome Scandinavian Music Group´iga. “Ma olen väga õnnelik, sest tõepoolest, minu lemmikansambel Soomest on Scandinavian Music Group,” ütles Lenna Kuurmaa eile Tallinna Vabaduse platsil toimunud kontserdil teda intervjueerinud õhtujuhtidele Sanna Stellanile ja Jan Uuspõllule.

Scandinavian Music Group on 2002. a loodud pop- ja folkansambel. Akustilist muusikat mängivasse rühma kuuluvad Terhi Kokkonen, Pauliina Kokkonen, Miika Paatelainen ja Joel Melasniemi.

Vaata pilte Lenna esinemisest! Allolevatel piltidel laulab lenna oma hittlugu “Õnnega koos”. Kogu galeriid Soome-Eesti päevast näete NordenBladeti suurest galeriist SIIT.
Kogu galeriid Lenna esinemisest näete OHMYGOSSIP´i artiklis SIIN.

Galerii: Lenna Kuurmaa Tallinna Vabaduse platsil toimunud Soome-Eesti päeva kontserdil. (NordenBladet/Helena-Reet Ennet)

OHMYGOSSIP – Soomlased Petri Laaksonen ja “X Factor’i” finalistiks tõusnud Saara Aalto Saara Aalto lõid eile (10.juunil) Tallinna Vabaduse väljakul toimunud Soome päeval lava särama lauldes eestlastele Ivo Linna poolt südmetesse lauldud Eesti laulva revolutsiooni tähtteostest “Eestlane olen ja eestlaseks jään”.

Laupäeval peeti Tallinnas suurejoonelist Soome päeva, mis kulmineerus õhtul Vabaduse väljakul kolmetunnise sõpruskontserdiga. Lisaks hulgale muusikutele (vaata kõiki esinejaid SIIT) olid kohal mõlema riigi presidendid ja peaministrid. Ürituse korraldas Soome Instituut.

OHMYGOSSIP toob teieni Petri Laaksoneni ja Saara Aalto esitatud laulu sõnad ja kaadrid lavalt (vt. galeriid SIIT). Kogu galeriid Soome100 kontserdist näete SIIT.

Fotod: NordenBladet/Helena-Reet Ennet

Eestlane olen ja eestlaseks jään
(Jüri Leesment / Karl August Hermann / Alo Mattiisen)

Tuhat korda kas või alata,
tuhat aastat tõusu, mitte luigelend.
Oma rahvust maha salata
sama ränk on nagu orjaks müüa end.

Refr. Eestlane olen ja eestlaseks jään,
kui mind eestlaseks loodi.
Eestlane olla on uhke ja hää
vabalt vaarisa moodi.
Jah, just nõnda, vabalt vaarisa moodi.

Tuhat kõuehäälset küsijat:
Vaba meri. Põlistalud. Püha muld.
Tuhat korda tuhat püsijat
kõige kiuste elus hoiab püha tuld.

Refr. :,: Eestlane olen ja eestlaseks jään …

Nende mehiste meeste moodi. :,:

NordenBladet – Laupäeval, 11.juunil peeti Tallinnas Soome-Eesti päeva, mis kulmineerus Soome 100- juubeliaasta kontserdiga Vabaduse väljakul. Publiku ees olid soome ja eesti pop- ja rokkmuusikud, kes esinesid nii koos kui eraldi. Lavale astusid mõlema riigi armastatud artistid.

Saara Aalto (FI), Tõnis Mägi (EE), Chalice (EE), Iiris (EE), Mari Kalkun (EE), Petri Laaksonen (FI), Lenna (EE), Paleface (FI), Jaan Pehk (EE), Jüri Pootsman (EE), Ronya (FI), Stig Rästa (EE), Scandinavian Music Group (FI), Villu Tamme (EE), Tuomo (FI), Ailu Valle (FI). Muusikuid saatis Soome saatebänd Räjähtävä Nyrkki. Õhtut juhtisid tuntud näitlejad Sanna Stellan ja Jan Uuspõld.

Tasuta kontsert oli muusikaline segu nostalgiast ning uutest noortest artistidest – soomlaste ja eestlaste ühisesinemistest ning naabermaa laulude tõlgendustest. See on läbilõige praeguse hetke soome kultuurist ja selle ühisosast eestlusega.

Fotod: NordenBladet/Helena-Reet Ennet

NordenBladet — Kõik õpihuvilised on oodatud Tartu ülikooli XVIII suveülikooli, et muuta oma suvi tegusaks ja ühendada puhkus põneva koolitusega.

TÜ korraldab sellel aastal juba kaheksateistkümnendat korda suveülikooli programmi ja ootab osalema juhte, spetsialiste, ametnikke, õpetajaid, raamatukoguhoidjaid, kultuuri- ja spordihuvilisi ning kõiki teisi õpihimulisi. Sel suvel on võimalik õppida enam kui kolmekümnel koolitusel, mis toimuvad Tartus, Tallinnas, Pärnus ja Viljandis.

„Suveülikooli programmist leiavad enda jaoks põneva koolituse väga erinevate huvidega inimesed. Kursusi on motivatsiooni ja käitumise mõjutamise, loovuse, töösoorituse arendamise, nõustamisoskuste, ajajuhtimise, elumuutustega kohanemise, depressiooniga toimetuleku, ravimtaimede, õiguse jpt teemadel. Huvitavaid kursusi leiab ka kultuurivaldkonnast: kultuuride erinevused äris, kirjandus ja film, teatri mõju, mõisaarhitektuur, kudumine ning palju muud,“ tutvustas suveülikooli tänavusi võimalusi TÜ täiendusõppe programmijuht Esta Pilt.

Osalejad saavad Tartu ülikooli täiendusõppe läbimist tõendava dokumendi. Täiendusõppes kogutud ainepunkte on võimalik kasutada tasemeõppe õppekavade täitmisel sobiva õppeaine olemasolul kõrgkoolis.

Kui soovid end täiendada ülikooli õppejõudude ning oma ala parimate praktikute juhendamisel, siis liitu teiste motiveeritud õppijatega Tartu ülikooli suveülikoolis!

Registreerimine ning täpsem info suveülikooli kursuste kohta on leitav suveülikooli koduleheküljelt.

NordenBladet — Norra massimõrvar Anders Behring Breivik, kes tappis 2011 aastal 77 inimest vahetas nime ning kannab nüüd uut nie Fjotolf Hansen. Tema kaitsja Oeystein Storrvik ei põhjendanud, miks võttis trellide taga olev kurjategija endale Norra ühe levinuma perekonnanime ja samal ajal väga harvaesineva eesnime.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling

NordenBladet – 30. mail toimus Tallinnas Kultuurikatlas taaskord MELT foorum, mis tõi kokku tööstuse, äri ja disainimaailma esindajad, et ühiselt mõelda, kuidas loovusega ärile hoogu juurde anda. Nii, nagu möödunud aastal, oli meil hea meel ka seekord tervitada mitmeid Põhjamaade esinejaid.

Henkka Hypponen on +1 Agency loovjuht, ettevõtja, telesaatejuht ja raamatu „Why We Fear“ autor, kes jagas oma mõtteid loovusest ettevõtluses.  Tallinnas mitmeid kordi käinud Henkka ütleb, et see on linn, kus on palju energiat ning Eestit nimetab ta riigiks kui teenuseks (country as a service), millest võiks ka Soome palju õppida. „Eesti ja Soome majandused on üsna väiksed, kuid samal ajal on digitaliseerimine on avanud uusi turge, kuhu saab ulatuda vähema rahaga kui vähem. Kui varem pidi olema tohutu turunduseelarve või logistika, et uuele turule jõuda, siis nüüd see enam nii ei ole. Meid hoiab vanades asjades kinni meie mõtlemine. Mitmed asjad on muutunud nii palju, et peame loovamalt mõtlema hakkama.“

Hypponeni sõnul on peaks ettevõtjate jaoks tänapäeval keskne olema loovale mõttelaadile iseloomulik eesmärk – leida üles probleem, mille lahendamine on väärtuslik. „Innovatsiooni tõukavad tagant kogemused, andmed ja üldiseks kasutamiseks mõeldud tehnoloogia,“ ütleb Hypponen. „Inimesed janunevad pidevalt uute kogemuste järgi. Maailma serverites talletatud info kogus kahekordistub iga 18 kuu järel – ja tegelikult pole me veel andmerevolutsiooni isegi näinud. Tehnika aga muutub järjest levinumaks ja odavamaks ning kõigile kättesaadavamaks,“ täpsustas ta. „Selle tulemusena väheneb uute toodete ja teenuste tootmiskulu ja tootmise aeg. Ideede levitamise aeg ja kulu väheneb. Mis aga hüppeliselt kasvab, on klientide ootused – kui toode pole suurepärane, siis nad ei ole rahul.“

Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis

NordenBladet — 19. juunil kell 17-19 on kõik huvilised oodatud osalema Tartu Ülikooli eetikakeskuse uue raamatu “Eesti JA Põhjamaad – Eesti KUI Põhjamaa?” esitlusele Estonia talveaias (Estonia puiestee 4, Tallinn).

Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Vabade ametikohtade arv oli käesoleva aasta I kvartalis suhteliselt samal tasemel eelmise aasta III kvartali rekordiga, kus vabade ametikohtade arv oli seitsme aasta jooksul esimest korda üle 11 000. I kvartalis ületas vabade ametikohtade arv eelmist rekordit siiski 140 ametikoha võrra. Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga, kus vabade ametikohtade arv ulatus üle 8200, suurenes vabade ametikohtade arv 35%.

Ametikohtade koguarvust (vabad ja hõivatud ametikohad kokku) moodustavad jätkuvalt kõige suurema osa töötleva tööstuse (19%), kaubanduse (16%) ja hariduse (10%) valdkonna ametikohad.

Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli 2017. aasta I kvartalis 2,0%, mis oli 0,3 protsendipunkti suurem kui eelmises kvartalis ja 0,5 protsendipunkti suurem kui 2016. aasta I kvartalis.

Kõrgeim vabade ametikohtade määr esines I kvartalis haldus- ja abitegevuses (4,0%) ning majutuses ja toitlustuses (3,2%). Kõige madalam vabade ametikohtade määr esines veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluse tegevusalal (0,9%), mäetööstuses (1,0%) ja kinnisvaraalases tegevuses (1,0%).

Enamik vabadest ametikohtadest asusid jätkuvalt Harjumaal (70%), sh Tallinnas (57%), millele järgneb Tartu (8%) ja Ida-Viru maakond (4%). Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju maakonnas (2,4%) ning kõige madalam Hiiu (0,5%), Saare (0,9%) ja Valga (1,1%) maakonnas.

Kolmveerand vabadest ametikohtadest ehk 75% asusid erasektoris. Vabade ametikohtade määr oli 2017. aasta I kvartalis kõrgeim riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (2,7%) ja välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (2,5%). Vabade ametikohtade määr oli madalaim kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1,1%).

Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive (tööle võetud ja lahkunud töötajate arv kokku) oli 2016. aasta IV kvartalis ligi 81 000, mis oli eelmise kvartaliga võrreldes 10% väiksem ning 2015. aasta IV kvartaliga võrreldes 21% suurem. Tööjõu käive vähenes aastataguse ajaga võrreldes enam hariduses (58%), kunstis, meelelahutuses ja vabaaja tegevustes (45%) ning majutuses ja toitlustuses (33%). Nii tööle võetud töötajate arv kui ka töölt lahkunud töötajate arv oli IV kvartalis suurim hulgi- ja jaekaubanduses ning töötlevas tööstuses.

Hinnangud põhinevad statistikatööl „Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine“, mida Statistikaamet korraldab alates 2005. aastast. 2017. aastal on valimis 12 600 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni ning valikuliselt uuritavate üksuste andmed laiendatakse üldkogumi valikuliselt uuritavale osale igas kihis eraldi. Alates 2016. aasta II kvartalist kasutab Statistikaamet uuringu küsimustike eeltäitmiseks Maksu- ja Tolliameti töötamise registri andmeid. Statistikatöö avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib. Vabade ametikohtade arv on kõik kvartali teise kuu 15. kuupäeval olevad vabad ametikohad, s.o vastloodud, vaba või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saav tasustatav ametikoht, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.

Allikas: Eesti Statistikaamet
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Alates 22. maist 2017 saavad Tallinna Keskraamatukogu lugejad lisaks eestikeelsetele e-raamatutele laenata ka inglis- ja venekeelseid audio- ning e-raamatuid. OverDrive’i e-raamatukogu pakub võimalust lugeda ja kuulata laenatud e-teavikuid ka internetiühenduseta.

OverDrive’i e-raamatukogust saab korraga laenata kuni viis e-teavikut 21 päevaks ning ootejärjekorda on end võimalik lisada kuni viiele e-teavikule. Ühte eksemplari saab samaaegselt lugeda/kuulata üks inimene. E-teavikuid saab laenata tasuta ja lugeda/kuulata arvutist ning erinevatest nutiseadmetest.

Laenatud e-teavikuid saab lugeda/kuulata nii internetibrauseris kui seadmesse installeeritud OverDrive’i rakenduses. Rakenduse saab tasuta alla laadida oma seadme rakenduste poest (nt Google Play Store, Apple App Store, Windows Store) või lehelt app.overdrive.com. Rakendusse alla laaditud e-teavikuid saab tagastustähtaja saabumiseni lugeda/kuulata internetiühenduseta. Juurdepääs laenatud, sh alla laaditud e-teavikutele kaob tagastustähtaja saabudes automaatselt.

E-raamatukogu esilehelt leiab lugeja valiku rahvusvahelise kirjandusfestivali HeadRead raames 24.-28. mail Tallinna külastavate kirjanike e-raamatuid. Teiste hulgas on OverDrive’s teoseid Tan Twan Eng’ilt, Jonas Khemiri’lt ja Maria Turtschaninoff’ilt, kellega saab Tallinnas festivali raames kohtuda. OverDrive’st leiab ka inglise ajaloolase ja kirjaniku Jason Goodwini teoseid, kes viib laupäeval, 27. mail keskraamatukogus läbi krimikirjanduse töötuba.

E-raamatukogu on loodud koostöös USA firmaga OverDrive Inc., mis pakub raamatukogudele üle maailma e-raamatukogu loomise ja haldamise teenust alates 2003. aastast. OverDrive’i keskkonna vahendusel saavad lugejad laenata ja lugeda e-raamatuid ning kuulata audioraamatuid. Teenusega on liitunud üle 30 000 raamatukogu rohkem kui 40 riigist, esimesena Eestis ka Tallinna Keskraamatukogu.

Allikas: Tallinna Keskraamatukogu

NordenBladet — „Karjääris saab edeneda siis, kui mees koristab ja teeb süüa naisega võrdselt. Kui mees paneb ise pesu masinasse – mehed oskavad seda küll! – ja triigib ise oma särgid,” loetles Kirsti Narinen intervjuus ja tunnistas, et tema pole oma mehe särke triikinud, kuigi vajaduse korral oskab seda teha.

Suursaadiku sõnul kipuvad naised oma tööalastelt võimalustelt nii Eestis kui ka Soomes liiga tagasihoidlikud olema. Ta on veendunud sookvootide pooldaja, eriti nn üleminekuperioodil. Kvoote on vaja selleks, et naised harjuksid: vastutusrikas ametikoht on täiesti normaalne ja naised saavad tööga hakkama täpselt sama hästi kui mehed. Tuleb harjuda, et oledki alguses n-ö kvoodinaine, või ka kvoodimees. On palju ametkondi, näiteks Soome välisministeerium, kus on tööl kvoodimehed, tõi Narinen esile.

Allikas: Delfi

NordenBladet — Tegemist on jätkuga käesoleva aasta kevadel alguse saanud uudistele, mille kohaselt on Soome kaitsevägi rakendanud mitteametlikke meetmeid, et korraga Soome ja Venemaa kodakondsust omavate inimeste ajateenistust ja töötamist kaitseväes teataval määral piirata, vahendas Yle.

Kuigi meedias on räägitud mitmetest väidetavatest juhtumitest, on politsei alustanud menetlust kahel juhul, mis mõlemad puudutavad Soome-Vene topeltkodakondsusega inimese kandideerimist kaitseväega seotud töökohale. Ühel juhul oli topeltkodakondsusega inimene kandideerinud tööle Vekaranjärvi garnisoni sööklat haldavasse alltöövõtufirmasse, teine juhtum on aga seotud töösuhtega, kus topeltkodakondsusega inimesel oleks tekkinud juurdepääs ühte kaitseväe teabesüsteemi. Mõlemal juhul olevat töösuhe ära jäänud pärast seda, kui tuli välja see, et inimesel on ka Vene kodakondsus. Uurimist juhtiv Jari Nieminen keskkriminaalpolitseist ei soovinud juurdlusi veel detailsemalt kommenteerida, sest eeluurimine on alles pooleli. Niemineni sõnul loodab keskkriminaalpolitsei eeluurimisega valmis saada suve jooksul.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling

NordenBladet — Kliimamuutus võib värske uurimuse kohaselt tuua Soome ja mujale Põhja-Euroopasse jääaja, kuna Põhja-Atlandi soojaringlus seiskub. Põhja-Euroopast saab sooja maailma jahe nurgake.

Seni on Soomes oldud arvamusel, et kliima soojenemine on nagu lotovõit – paar kraadi soojem ilm muudab elu-olu senisest paremaks. Ent see õnn võib olla üürike, sest Põhja-Euroopas ilm hoopis külmeneb. Paradoksaalsel kombel muutub Põhja-Euroopas ilm senisest märksa jäisemaks, vahendab Helsingin Sanomat.

Sellisele võimalusele viitab jaanuari algul USA ajakirjas Science Advances ilmunud uurimus, mille kohaselt võib sooja ringi liigutav põhjahoovus Põhja-Atlandil üldse seiskuda.

Veeringulust hoiab elus ookeani soolane pinnavesi, mida Golfi hoovus toob kaugelt troopikast. Gröönimaa ja Islandi kohal see soolane vesi jahtub sedavõrd, et vajub läbi vähem soolasese kihi põhja, kustkaudu liigub tagasi lõuna poole. See põhja vajumise protsess toob endaga kaasa sooja pinnavett ning aitab nõnda hoida põhja pool ilma soojema.

Juba varasemate uurimuste järgi aeglustus veeringlus 20. sajandil. Samas on peetud ebatõenäoliseks, et veeringlus üldse peatub. Nüüd aga selgub uuest uurimusest, et selline asi on siiski võimalik, kui atmosfääri süsihappegaasisisaldus kasvab.

Uuringus parandati ära üks varasem viga. Nimelt pole varem osatud õieti arvestada mageda vee hulka. Kui aga Atlandisse voolab täiendavalt magedat vett, siis ei pruugi see enam jahtudes põhja vajuda ning nõnda jääb veeringlus seisma.

Kliima soojenemine toob Atlandisse täiendavalt magedat vett. Seda tuleb näiteks Gröönimaa jää sulamisest.

Kuni viimaste aastateni arvati, et Atlandi ookean pole nii tundlik mageda vee lisandumisele. Tegelikkuses ei vasta see tõele. See tähendab, et veeringlus seiskub ning Golfi ja Põhja-Atlandi hoovuste mõju kaob. Ilm muutub umbes 5 kraadi võrra jahedamaks, samasuguseks nagu on Vaikses ookeanis samal laiuskraadil. Vaikse ookeani põhjaosas sellist veeringlust pole ja seetõttu on seal kliima jahedam.

Mis veeringluse seiskumise tagajärjel juhtub, prognoosis juba 2015. aastal ajakirjas Climate Dynamics briti teadlane Laura Jackson. Põhja- ja Lääne-Euroopa muutuvad paari kraadi võrra jahedamaks. Põhja pool külmenevad eriti talved ja sagenevad Atlandilt tulevad tormid. Põhja-Euroopas sademete hulk väheneb ja põhiliselt sajab lund. Lõuna-Euroopas aga sajab suvel rohkem vihma. Põhja-Euroopas võib merepind tõusta umbes meetri võrra.

Positiivne pool on asja juures see, et veeringlus ei seiskuks igaveseks, vaid ainut teatud aastakümneteks või aastasadadeks. Golfi hoovus ei jää päris seisma ja lõuna poolt tuleb jätkuvalt põhja poole sooja õhku.

NordenBladet — Lapimaal Rovaniemis kunstikeskuses Arktikum on avatud kuni järgmise aasta kevadeni näitus Kuumaa kyytiä (Kuum sõit). Näitus on pühendatud muidu külma polaarpiirkonna kuumematele hetkedele ehk armastusele ja lihalistele mängudele.

Inimene püsib külmas kliimas elusana lähtudes tavapärastest ellujäämise põhimõtetest: end kaitstes, süües ja seksides. Osale meeldivad kohtumised looduse rüpes, teistele higine nauding saunalaval.

Näitus on pühendatud paaritumisele arktilistes oludes.

NordenBladet — Helsingi ja Tallinna vaheline lõik on üks neist, kuhu kavandatakse ülikiiret hyperloop-ühendust. Hyperloop One avalikustas Amsterdamis esitlusel Vision for Europe oma plaanid ja nende hulgas on Helsingi ja Tallinna vaheline 90-kilomeetrine lõik, vahendab Iltalehti.

Hyperloop, mis kujutab endast vaakumis üle 1000 km/h liikuvat kapslit kataks selle vahemaa mõne minutiga. Ettevõtte teatel on kavas Euroopas rajada hyperloop ühendusi kokku 5000 km. Omavahel ühendatakse 75 miljonit inimest ning 44 linna. Hyperloop One üks asutajatest ja juht Shervin Pishevar ütles, et visioon on ühendada tulevikus hyperloopiga terve Euroopa.

Praegu on hyperloop veel teststaadiumis. Maailma esimene testlõik valmis Nevadas märtsikuus. Lisaks Tallinnale kavandatakse Helsingist hyperloop-ühendust ka Stockholmi ning esimeses järjekorras valmib testlõik Salos.

NordenBladet — Maaeluministeeriumi prioriteedid eelseisva eesistumise ajal on ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tulevik, põllumajandusturgudega seonduvad teemad ja põllumajandustootjate positsiooni parandamine toidutarneahelas, mikroobide antibiootikumiresistentsuse vastu võitlemine ning põllumajandusmuldade fookusesse tõstmine.

Eesti eesistumise alguseks selguvad ÜPP tuleviku avaliku konsultatsiooni tulemused ning Eesti jätkab eelnevate eesistujate alustatud tööd.  „Ühine põllumajanduspoliitika mõjutab otseselt Eesti põllumehi. ÜPP tulevikuaruteludes keskendutakse sellele, kuidas ÜPP aitab parandada põllumehe valmisolekut turu ja tootmisega kaasnevateks riskideks. Septembris toimub Tallinnas põllumajandusministrite mitteametlik kohtumine, kus käsitletakse riskijuhtimismeetmete tulevikku põllumajandussektoris,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Järgmise eesistujana on Eesti jaoks oluline, et Euroopa Liidu põllumajandussektor oleks jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline. „Kriisiabi on küll aidanud tagantjärele sektori olukorda leevendada, kuid me vajame tööriistu, mis aitavad kriise ennetada ja kiiremalt reageerida. Sellest saab kindlasti ÜPP tulevikuaruteludes üks võtmeküsimusi,“ rõhutas Tamm.

Mikroobide antibiootikumiresistentsus on ohtlik nii loomadele kui inimestele. „Meie jaoks on oluline saavutada edu seadusandluse osas, mis aitab vähendada mikroobide antibiootikumiresistentsusega seotud riske. See eeldab jõulist edasiminekut nii veterinaarravimeid kui ravimsöötasid puudutavate uute regulatsioonide menetlemisel,“ sõnas Tarmo Tamm.

Oktoobri alguses  toimub Tallinnas kõrgetasemeline konverents „Jätkusuutlik toidutootmine: muldade perspektiiv“, mille eesmärk on pöörata enam tähelepanu muldade jätkusuutlikkusele ning kaitsele eelkõige põllumajanduse vaatenurgast. Konverentsil keskendutakse samuti tehnoloogilistele lahendustele, mis aitavad paremini muldasid kaitsta ning mullainfot koguda. „Muldade kaitsega tuleb tegeleda rohkem, sest muldade jätkusuutlikus on võtmetähtsusega, et tagada toiduga kindlustatus ning põllumajandustegevuse kestvus,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

12. juunil osaleb maaeluminister Tarmo Tamm  Luksemburgis toimuval põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogul, kus ta saab tänada Maltat eesistujana tehtud töö eest. Samuti toimuvad kahepoolsed kohtumised Euroopa Komisjoni põllumajandusvoliniku Phil Hogani ja Tšehhi põllumajandusministri Marian Jure?kaga arutamaks Euroopa ühise põllumajanduspoliitika tulevikku. Eesti EL Nõukogu eesistumise esimene põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu toimub 17.?18. juulil.

Allikas: Maaeluministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Soome endine europarlamendi saadik ja kunagine rallisõitja Ari Vatanen tunnistas intervjuus Arterile, et talle ei mahu pähe ja tal on südamest häbi, et Soome ei kuulu NATO-sse.

NordenBladet — Avita ja TEA kirjastus esitlesid ühiselt kahte uut ja mahukat koguteost, mis kavandatud Eesti Vabariigi juubeliks – Avitalt “Eesti ajalugu” ja TEA-lt “Eesti Vabariik 100”, vahendab ERR.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling

NordenBladet — Reedel, 14. juulil avatakse Eesti Kunstnike Liidu Muhu kunstitalus kahepäevane kunstifestival “Futu Muhu. Sada aastat. 2017”. Festivali avapäev on pühendatud performance’ile ja muusikale; festivali teine päev videopresentatsioonidele ja publikuintervjuudele.

Festival tegeleb ajalooga, täpsemalt 20. ja 21. sajandiga, mis kunstitalu hoonetest märkamatult mööda libisesid.

Saab näha video ja performance‘i formaadis ülevaateid, väljavõtteid, tõlgendusi, uuslavastusi, ümbersõnastusi, taasesitlusi, ehk erinevaid kunstikeskseid lähenemisi möödunud aastasajale Eestis, Euroopas ja maailmas. Mida kunstnikud muudaksid, millise revolutsiooni korraldaksid? Mis tegelikult toimus 20. ja 21. sajandil, millised visioonid jäid teostamata? Need on küsimused, millele kunstnikud festivali raames vastuseid otsivad.

Festivali kuraator on Tiiu Rebane.

Osalevad kunstnikud:

Muusika – Jimi Tenor (Soome); Juhan Vihterpal, Waldemar (Eesti).

Performance – Noolegrupp, Hannah Harkes, Mari Prekup, Meeland Sepp, Tsirkus-Kunst-Teater Põleva Kaelaga Kirjak, Taave Tuutma, Kaarel Kütas (Eesti); Jana Zatvarnicka (Slovakkia), Project Heroina (Eesti/Portugal).

Video – Azsacra Zarathustra, Alexander Morozov (Venemaa); Roope Ahola, Tuomo Kangasmaa (Soome); Karl-Kristjan Nagel, Merle Luhaäär, Leila Lükko, Tiiu Rebane (Eesti).

Festivali publikuinfo ja etteregistreerimine aadressil www.ai-res.org.