Inglismaa staarisaates edasi pääsenud eskorttüdruk Chloe Victoria eitab seda, et on prostituut vaatamata sellele, et pakkus eksperimendi korraldanud ajakirjanikule oma teenuseid.
Charlene Rennit: “Teadsin, et see töö eeldab kiiret reageerimist, vastupidavust, julgust, teravust ja väga vähest uneaega”
Särtsakas seltskonnakaunitar Charlene Rennit (23) ei löö ühegi väljakutse ees risti ette. Nimelt asus noor ja ettevõtlik naine uuele ametipostile – Charlene on sel reedel avatava uue klubi Wonderland turundus-, programmi- ja pressijuht. Gossip.ee uuris Charlenelt, kuidas ta oma uue ametiga rahul on ning millise klubiga on Wonderlandi näol tegu.
Karolin Kuusik Gossip.ee-le: “Sügiseks soovitan muretseda ühed teenekad kummikud ja efektne vihmavari!”
Karolin Kuusik, üks Eesti säravamaid noori stiliste ja moeloojaid räägib Gossip.ee-le, milliseid materjale ja värve ta ise eelistab kanda ning annab moenõu algavaks sügiseks.
Kunstnik Meru Gossip.ee-le: “Kõige suurem inspiratsiooni allikas on inimene ise – teistes ja ka endas on väga palju avastada.“
Meru, kodanikunimega Meriliis Rinne on noor ja andekas kunstnik, kes selle aasta talvel avas oma esimese galeriinäituse Meru “Night Mare” Soo Soo Galeriis. Kunstnik Meru tööd on varem kaunistanud Stereo Lounge’i, UpUp Lounge’i, Lounge 8 ja Vertigo seinu. Joonistamisega tegi Meru algust juba 4 aastaselt ning oma esimesed suured maalid sai tehtud teismeliseeas oma enda riidekapi tagaseinast tehtud lõuenditele.
Raadiohääl Maris Uusna Gossip.ee-le: “Kõik läks suurepäraselt! Meie perre sündinud tütre võttis vastne isa Genka vastu Eesti hümniga.”
Raadiohääl Maris Uusna (31) on juba aastaid oma töö tõttu meedias figureerinud, oma tavaelus aga eeslistab muidu särtsakas ja rõõmsameelne Maris avalikku tähelepanu pigem vältida. Maris on varem töötanud ka teles, kus mitmeid saateid juhtinud, kuid suuremal osal on ta tahtnud jääda kaadri taha ehk olnud saadete toimetaja. Aastaid juhtis ta Power Hit Radios populaarset tutvumissaadet „Dateline“ ning hetkel on tema töökohaks Raadio 2, kus ta juhtis hommikusaadet „Silmad lahti.“
Marianna Link Gossip.ee-le: Minu suureks rõõmuks ei kohanud ma Stingi kontserdil ühtegi “dressi-tossu” inimest
11. septembril esines Saku Suurhallis maailmakuulus artist Sting, keda saatis Kuninglik Filharmoonia Kontsertorkestr Steven Mercurio juhtimisel. “Peab ütlema, et Sting koos orkestriga moodustas fantastilise koosluse,” räägib kontserti külastanud meediapersoon Marianna Link Gossip.ee-le.
Tarbijakaitseamet uurib Saku Õlletehase reklaame: Kas tuntud näitleja kasutamise alkoholireklaamis on sünnis?
Tarbijakaitseamet uurib Saku Õlletehase reklaame, kus astub üles ka tuntud näitleja Jan Uuspõld. Amet vormistab oma lõpliku seisukoha antud reklaamide osas peale reklaami nõukoja protokolli koostamist, kooskõlastamist ning kinnitamist, mis võiks toimuda hinnanguliselt nädala pärast, ütles ameti turujärelevalve osakonna juhataja Anne Reinkort BNS-ile.
Charlene Rennit Gossip.ee-le: “Olen muutunud märksa avatumaks ning paindlikumaks”
Laulja ning seltskonnakaunitar Charlene Renniti (23) sai tunduks juba 16 aastaselt, kui tal õnnestus vaatamata noorele eale pääseda Eesti eurolaulu finaali, lisaks on Charlene ka pidanud MTV Eesti reporteri ametit, teinud modellitööd ning üles astunud õhtujuhina. Viimasel ajal on Charlene veetnud palju aeag välismaal, kuid nüüd on särtsakas ja kaunis neiu taas Eestis. Gossip.ee uuris Charlenelt kus ta ringi rändas ning kauaks plaanib Eestisse jääda.
Maili Nõmm Gossip.ee-le: “Suvi oli minu jaoks väga edukas!”
Gossip.ee uuris Ameerikas elavalt ning modelli ja tantsijana töötavalt Maili Nõmmelt, kuidas tema suvi möödus ning kas kaunitar jõudis ka Eestit külastada. “See suvi on tegelikult olnud minu jaoks väga töökas, kiire ja edukas,” räägib igavese suve maal Miamis elav Maili.
Eliisa Kõiv: “Alati on elus varuvariandid – aga üldiselt, et valitud saatuseni jõuda, tuleb meil tohutult palju erinevaid teste läbida.”
“Kui aus olla, siis olen küllaltki tundlik ja olen saanud tulevikunägemusi enda ja mõne teise inimese elu kohta,” räägib noor ja kaunis superstaar Kerli Kõivu õde Eliisa Kõiv Gossip.ee´le. Saates “Eesti otsib superstaari” osalenud andekas lauljanna usub nii tähemärke, horoskoopi kui ka saatust, aga toonitab, et kui inimene soovib valitud saatuseni jõuda, tuleb tal läbida tohutult palju erinevaid teste.
Tänasest kehtib uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus
Täna astub jõusse uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, milles on seni kehtinud seadusest enam tähelepanu pööratud koolikohustuse täitmisele ning õpetamise ja õppimise kvaliteedile.
Karmel Eikner: lasteaed ammendaski end tütre jaoks
Endise teleajakirjaniku Karmel Eikneri sõnul ootab tema tütar Karoliina kooliminekut juba ammu. Täna see kätte jõuabki. “Ma arvan, et selles on suur osa meie pere suurematel lastel,” arvab Karmel.
Evelyn Sepp Gossip.ee-le: “Juhatus ei saa esimeses vagunis kuhugi põrutada, kui rong omaette mujale suunduks”
Riigikogu ja Keskerakonna fraktsiooni liige Evelyn Sepp (38) on nagu Hunt Kriimsilm, kellel on 9 ametit – ta on Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees, kuulub Euroopa Liidu asjade komisjoni, lisaks on Evelyn Tallinna linnavalitsuse kuritegevuse komisjoni liige ning Eesti Võitlusspordi Ühenduse ja Eesti Ujumisliidu president. Kõige selle kõrvalt on Evelyn Sepp aega leidnud ka osaleda saadetes „Tantsud tähtedega“(aastal 2008) ning „Laulud tähtedega“ (aastal 2010).
Et hiljuti tähistas Eesti Ujumine on 100 juubelit ning peagi on Evelyn Sepp olnud Eesti Ujumisliidu president juba 2 aastat, otsustas gossip.ee uurida Evelynilt kuidas läheb Eesti Ujumisel ning milliseid muudatusi on Evelyn Sepp läbi viinud Eesti Ujumisliidus.
Kuidas jäite rahule Budapestis toimunud EM´i tulemustega, kas võite selle ürituse mõne sõnaga kokku võtta?
Elu nagu sebra. Oli helgeid ja vähem helgeid momente. Oli põrumist ja tõesti tunnustamisväärseid eneseületamisi. Meie paremik on astumas pikaraja tiitlivõistluste finaalidesse ja see on oluline kvaliteedihüpe edasi. Ka nooremad näevad kuhu võib julgeks sihte seada, mis on normaalne ja peamine – kättesaadav. Ujumine on ehk üks suurima konkurentsiga alasid, seega ei ole medalite lugemine küll ainuke edukriteerium. Kokku paneks hinde 4.
Hiljuti tähistas Eesti ujumine oma 100. juubelit ning selle auks korraldasite Tartus ujumispäeva. Kust tuli mõte selline üritus korraldada ning mis oli selle ürituse eesmärk? Kuidas jäite üritusega rahule?
Tartu ujumispäev oli üks juubeliaasta üritustest. Pidulik aastapäevagaala ise seisab ees alles 18.septembril Tallinna Laululava ruumes, kuhu on oodatud kõik ujumisega sõprust pidanud või pidavad inimesed. Aga tõsi on see, et Tartu Aura on hetkel parim 50-meetrise basseiniga treeningkeskus Eestis, ehkki ka seal on murekohti kuhjaga. Lõuna-Eesti tunnustuseks ütlen, et Tartust on sirgumas ka mitmed noored koondislased, Tartus tehakse ujumisspordi edendamiseks väga korralikku tööd. Tartus on ujumisteadlikud linnajuhid ning just Tartus asub ka Eesti Spordimuuseum. Nii et põhjust üheskoos kõigi suviste tiitlivõistluste osalistega ujumist propageerida ja seni tehtut tunnustada ja väärtustada, oli küllaga.
Pealegi pole meil nii palju kui tahaks võimalik kokku tuua kõiki tegevujujate põlvkondi, sest osa tippe treenib ju välismaal, kus neil on õnnestunud oma ülikooliõpingud ja maailmatasemel treeningtingimused ühitada. Nii et nautisime ise ja küllap nautisid ka teised seda päeva.
Tean, et olete lõpetanud Tallinna Spordikolledži ujujana, kuid milline on teie suhe ujumisega praegu?
Suhe on soe, aga võiks olla veelgi soojem. Vast kord nädalas või vahel harvemgi. Aga basseiniäärde satun ma ju väga tihti, hoian end ikka kursis sellega, mis meil toimub. Ja loomulikult olen kohal ka kõigil tähtsamatel Eesti-sisestel võistlustel, rahvusvahelistest tiitlivõistlustest rääkimata.
Peagi olete olnud Eesti Ujumisliidu president juba 2 aastat, milliseid muudatusi olete selle aja jooksul Eesti Ujumisliidus läbi viinud, kas olete tähendanud mingeid olulisi edasiminekuid?
Nagu ujumine ise on tegelikult küllalt raske ja töömahukas spordiala, on ta eelkõige tiimisport. Nii on ka Eesti ujumiselus muudatuste tegemine tiimitöö. Juhatus ei saa esimeses vagunis kuhugi põrutada, kui rong omaette mujale suunduks.
Viimase aasta-paari vast suurim muutus on seisnenud selles, et tasapisi hakkab organisatsioon toimima, kui üks meeskond. Tagasi on tulnud eneseusk ja uhkus oma asja ajamisest. See on ka esimene eeldus, et ujumisest, kui viimasel kümnendil pisut nishialaks nihkunud sportmisviisist, saaks taas harrastatavuselt uhke nr 1 spordiala Eestis.
Rohkem ma suuri sõnu ei tee, sest ees on väga-väga palju ühist, aega ja järjekindlust vajavat pingutamist, et see kõik hakkaks ka sportlikus mõttes vilju kandma.
Vahest võib eduks lugeda aga ka seda, et paljud Eesti inimesed on endale teadvustanud, kui tähtis on ujumisoskus ja seda mitte ainult lastele vaid ka täiskasvanutele sõltumata east ja füüsilisest vormist. Järelikult oleme suutnud ikkagi inimesed rohkem ujumise, enda elu ja selle kvaliteedi üle mõtlema panna.
Hiljuti avanes Teil uus ujumisvaldkonda käsitlev veebikeskond, rääkige palun pisut lähemalt, mis veebilehega on tegu ning mis funktsiooni see täidab?
Leidsime, et teadmist, mis aitaks inimestel üle saada vee hirmust või üldse teadvustada seda, mida saab ja tuleb teha, et parandada enda ja oma väikeste pereliikmete ujumise algoskusi, ei ole nii palju liikvel, kui peaks. Sageli on see ka liiga kallis. Ja nii see mõte tekkiski koostöös Tallinna Ülikooli ja turvaettevõttega G4S, et paneme püsti ühe veebikeskkonna, kus vaatamiseks paar väga asjalikku õppefilmi. Loodame, et organisatsioone, kes seda levitada aitavad, leidub rohkelt. Kõnealust veebilehte näed SIIT
Paraku näitas ka sellesuvine uppumiste statistika veel kätte ühe tõsiasja, et kehalise kasvatuse õppeprogrammides on ammu aeg teha ujumisest üks põhiaine, mitte mingi poolvabatahtlik ripats koos tantsimise vmt liikumisega. Samuti seada ujumisoskuse toetamine ja ka ujulate kättesaadavaks tegemine riiklikuks prioriteediks. Tänaseks on paari suvekuuga uppunud juba pea 2 korda rohkem inimesi kui, terve aasta jooksul liikluses hukkunuid. Järelikult ikkagi saab riikliku kavakindla tegevusega edu saavutada, kui seda vähegi tahetakse. Seni pole lihtsalt nii väga tahetud. Ja riiklikke õigustusi tegevusetuse jätkamiseks a la, et need inimesed olid suures osas ise purjus, seega süüdi, ei kõlba küll kuskile.
Kuidas hindate üldist olukorda Eesti ujumises? Kas ujumise vastu tuntakse piisvalt huvi, on meil piisavalt võimalusi professionaalsel tasemel treenimiseks jne?
Eesti ujumissport on vägagi elus ja elujõuline, kui vaid seda metsa ees ei oleks. Tõsisemalt rääkides on muidugi seis nutune. Ujumisvõimalusi on vähe, ujulapilet maksab liiga palju, rääkimata treenimiseks kättesaadavast veeajast ja selleks minimaalselt vajalikust rahast, treenerkond on kiiresti vananenud, kohustusliku ujumise suhtes on riiklikus plaanis ilmutatud erakordset ja täiesti asjakohatut enesega rahulolu. Ujumisoskuse ja võimaluste parandamiseks puudub igasugune riiklik arusaam ja soov seda oskust kui eluõpetuse osa senisest enam prioritiseerida.
Valitsuse poolt ülejala heaks kiidetud õppekava kohaselt on ujumine midagi sellist poolvabatahtlikku, selle asemel, et olla üks oluline põhiaine, mis läbib õppeprogrammi kõigis haridusastmetes.
Rääkida 25 m ujumisest, kui ujumisoskuse näitajast on ikka äärmiselt tobe. See on sama, mis lugeda iga tähti tundev inimene kirjaoskajaks …
Kui rääkida aga sportlikust ujumisest, siis viimased aastad on praktikas tõestanud kahe valiku õigsust – neil, kel võimalik, tasub oma sportlatstee jätkamisel teha vahepeatus mõnes k
orralikus USA ülikoolis, kus treenimistingimused ja sisemini konkurents on väga arendavad. Sellest kadalipust läbi käinud ujujad on täna just need, kes pääsevad järjekindlalt tiitlivõistluste poolfinaalidesse või nüüd juba ka finaalidesse. Nii mõnigi neist oleks siin treenides oma sportlastee juba ammu lõpetanud.
Isegi, kui siinsete treeningtingimuste parandamiseks oleks raha piisavalt, ei kompenseeriks see Eesti väiksust ja vähest sisekonkurentsi. Ilma nendeta on aga raske ujumismaailma konkurentsis püsida.
Teine asi veel – ükski sportlane pole treeneri ainuomand ja nii tuleb otsida ja leida just sportlase jaoks parim võimalus oma oskuste arendamiseks võimalikult tugevas treeningrühmas.. Kui see on võimalik, siis Eestis mõnes ühistreeningute grupis on see juba pool võitu. Teine pool tuleb kompenseerida ise väga suuremahulise töö tegemisega.
Ujumine, ehkki sellest ollakse harjunud mõtlema kui individuaalspordist, on suur tiimiala. Ujumises tuleb küllalt noorest peast teha ära suur töö, et hiljem oleks vundamenti, millele säravaid müüre laduda. Aidake meie noortel siis saada professionaaliks – olgu see siis treenimises, taastumises, söömises, puhkamises ja vaimu värskes hoidmises. Alaliidu presidendina oleksin ma rõõmus, kui igal laste, rääkimata Eesti Meistrivõistlustest, oleks tribüünid kaasaelajaid pilgeni täis. Tänaseid toimetusi ei tohi homse varna visata, nii et täna tuleb teha juba samme, mis on suunatud 2020 aasta Olümpiamängudeks ja õnneks tuleb ujumise juurde üha uusi särasilmseid lapsi.
Olete väga tegus naisterahvas ning kõigi oma tegemiste juures alati kaunis ja särav. Kust ammutate energiat ning kuidas väldite stressi ja läbipõlemist?
Mõni asi on nii triviaalne, et see võib tunduda uskumatu: positiivse mõtlemise ja ellusuhtumisega hoiad ka raskel hetkel asjad ikkagi ree peal ja mis veel – sinu ümber kogunevad samuti positiivsed inimesed. Hea kogub enda ümber head, halb halba energiat. Olen endale alati sisendanud, e asju, mida teha ei saa, pole olemas. On vaid inimesed, kes otsivad põhjendusi asjade-olukordade mittemuutmiseks.
Aga eks oma õppetunnid olen ka mina kätte saanud ja loodan, et mõndagi neist õppinud
Ka väikese muudatuse nimel peab iga päev midagi reaalselt tegema. Niisama ei muutu siin elus mitte midagi..
Soome realitistaar Antti Kurhinen Gossip.ee-le: “Meil oli Hennaga nii palju plaane, mis nüüd kõik on purunenud. Minu süda pole ainus, mis purunes.”
Soome meelelahutusuudiste selle nädala kuumim teema on Antti (26) ning Henna Kurhineni (21) lahutus. Big Brotheri realitist tuule tiibadesse saanud vene päritolu Antti räägib eksklusiivselt Gossip.ee-le, et tema süda on murtud ning tuhandeks killuks on ka kõik plaanid, mida nad Hennaga selleks aastaks kavandasid. “Kui me Hennaga elasime, siis plaanisime kogu aeg tulevikku, meil oli välja mõeldud teleprogramm, mida tahtsime maha müüa ning milles oli plaan koos osaleda, aga nüüd on minu elu lõhki. Mul on väga raske ilma Hennata – armastan teda endiselt väga,” räägib Antti Gossip.ee-le.
Lauri Pihlap: Aeg-ajalt mõtlen, kui veider see on, et mõned inimesed, kes sind isiklikult üldse ei tunnegi, vihkavad sind kogu südamest
Lauri Pihlap (28) artistinimega Lowry on muusikute Priit Pihlapi poeg ning meie seast kahjuks juba lahkunud Tarmo Pihlapi vennapoeg. Eestis on ta juba aastaid tuntud laulja ning tema karjääri alguspunktiks võib vast lugeda „Kaks takti ette“ lauluvõitlust, kus Lauri 16 aastaselt osales ning pärast seda järgnesid Lauril mitmed salvestused, projektid ning osad muusikalides. Noort muusikut ei takistanud edasi pürgimast ka tõsiasi, et ta sai juba 19 aastaselt isaks. Lauril on tütar Sofia-Liis, kelle ema on Lauri klassikaaslane gümaasiumipäevilt. Aastal 2000 ühines Lowry rnb bändiga Soul Militia.
Soolokarjäärija tegi Lowry ametlikult algust aastal 2007. Praeguseks ongi Lauri sooloartist ning lisaks juhib ta pühapäeviti raadios SkyPlus koos Andi Raigiga saadet „Soovikas“. Oma uue albumi, mis hakkab kandma nime “LP” loodab andekas laulja valmis saada juba selle aasta sügisel ning varasemast tuttavad lood plaadil on “Nädalalõpp,” “Öö Veeda Minuga, “You Ain´t What I Need” ning “Let´s Change.”
Kuidas on möödus teie suvi, milline on olnud selle suve meelejäävaim hetk?
Suvi on möödunud kenasti. Meeldejääv ongi käesoleva aasta suvi, sest paremat ilma poleks saanud tahta. Olen puhanud, samas ka tööd teinud. Meelde on jäänud toredad kontserdid Tallinnas, Varblase terassil ning Pärnus, Sugari terassil. Tänud kõigile, kes kuulamas käisid!
Teil ilmus hiljuti uus singel „Just nii nagu peab“ ning sügisel on oodata ka uut albumit. Rääkige mõne sõnaga oma uue singli sünnist ning milliste sõnadega iseloomustaksite oma tulevast albumit?
Uus singel on lihtne ning positiivne poplugu. Laul sai kirjutatud oma kodus, klaveri taga, möödunud aasta kevadel. Valmis sai pala lõplikult viimistletud sel kevadel. Produtseerisime koos sõbra ja bändikaaslasega (Soul Militia) Kaido Põldmaga. Muusikutena aitasid mind stuudios oma isa, Priit Pihlap ning hea kolleeg, James Werts. Ma ei mäleta päris täpselt, millest oli tingitud pala kirjutamisel selline positiivne emotsioon ehk oli see lihtsalt kevadine päikesepaiste. Sõnad ütlevad igatahes kõik ning millestki valesti aru saada pole siin tekstis võimalik.
Albumi loodan valmis saada käesoleva aasta sügiseks. Lood pärinevad (nagu debüütplaadi puhulgi) minu sulest ning koostööpartnereid on päris mitmeid, kes on aidaud produktsiooni ning pillimängu poole pealt. Eks varsti saab asjadest ka lähemalt rääkida. Materjali on nii eesti-kui inglisekeelset ning stiililiselt on see popmuusika album, milles sugemeid r&b’st, soulist, hip hop’ist, rokist ning tantsumuusikast. Kirju pilt, aga huvitav.
Kust saate inspiratsiooni uute lauludkirjutamiseks, kas need on seotud teie isikliku elu ja hetke meeleoludega või on need pigem puhas fantaasia?
Lugude kirjutamiseks tuleb inspiratsioon elust enesest. Tuleb oma emotsioonides ning mõtetes pisut ringi sobrada ning materjali on küllaga. Inspiratsiooni ei pea aga tingimata ammutama vaid oma isiklikest kogemustest. Maailma on suur ja lai. Tuleb lihtsalt silmad ja kõrvad lahti hoida.
Kes on teie iidolid laulumaailmas?
Ma olen MUUSIKA fanaatik. Olen lapsest saadik kuulanud väga palju erinevat kraami – soulist metalini. Ma ei hakka siin kirjutama pikka nimekirja. Nimetaksin tähtsaimad – Michael Jackson, Stevie Wonder, Boyz II Men, Sting…
Peale lauluoskuse olete silma hakanud ka oma hea tantsuoskusega, kas võtate kuskil tantsutrenne ning kasutete koreograafe või seate sobilikud tantsusammud ise oma laulude juurde?
Ma pole tantsja, kuid olen inimene, kes tantsimist armastab. Olen alati olnud huviline, kes vaatab videoid, proovib järgi, naudib õnnestumisi… 10 aastaselt umbes proovisin moonwalkida. Ei tulnud nii välja nagu peab. Jätsin asja sinnapaika. 14’selt sain vist enam-vähem käppa.
Tantsuga olen lähemalt tegelenud umbes 10 aastat. Kõik sai alguse minu ühinemisest ansambliga 2XL, kellest hiljem sai Soul Militia. Seal olin ma kohe fakti ees- kirjutame lugusid, laulame ja tantsime. Õnneks tulen asjaga toime. Tööd peab tegema, kuid see on nauditav. Hip hopi trenne olen võtnud mitmeid aastaid stuudios Dance Act ning kavatsen jätkata. Koreograafilise poole pealt (muusikavideo, mõningased lavashowd) on suureks abiks olnud tantsustuudio Semiir, eesotsas sõbra/bändikaaslasega (Soul Militia) Semy Morgun’iga. Ka omal on ideid mida realiseerida.
Lauljana olete pidevalt avalikkuse tähelepanu all ning seega peate kindlasti palju rõhku panema oma välimusele. Millised on teie igakuised iluprotseduurid ning kuidas hoiate end vormis?
Avalikkuse tähelepanu all või mitte, hästi tahab end tunda igaüks. Kui on võimalus muretseda miskit uut oma garderoobi, siis püüan seda teha. Trenni jaoks püüan aega leida, olgu see tants, korvpall, jooks, ujumine või hantlitrenn. Erilisi iluprotseduure mul pole. Nagu kõik, käin aeg-ajalt juuksuris või külastan solaariumi, kui enese jaoks liiga kahvatu tundun.
Kuidas tulete toime kuulsuse ja fännidega? Meenub teile ehk mõni kentsakas lugu seoses fännidega?
Kuulsus ja fännid… See on huvitav teema. Probleeme pole ja kurtmiseks ei ole põhjust. Aeg-ajalt ma lihtsalt mõtlen, kui veider see on, et mõned inimesed, kes sind isiklikult üldse ei tunnegi, vihkavad sind kogu südamest, sest nad ei talu su muusikat või su nägu või kes teab mida. Samas mõni räägib sinust kui mingist geeniusest või ebajumalast… Siin väikeses Eestis tundub see kõik mulle hästi kummaline. Samas, kui tuntus ja inimesed, kes minu talenti austavad, tekitavad minus positiivseid emotsioone, siis on kõik hästi. Kõigega peab igatahes toime tulema, sest see käib minu elu ja tööga kaasas.
Kentsakaid lugusid hetkel meelde ei tule. Hiljuti aga leidsin suure hulga fännikirju. Aastaid tagasi, kui kogu maailm polnud veel viimse piisani internetti kolinud, saadeti neid ikka päris palju. Praegu oli neid tore lugeda.
Kuidas sisustate oma vaba aega?
Söön, magan, loen, vaatan telerit, veedan sõpradega ja perega aega, käin kinos, klubis, kontserdil. Kõik oleneb ajakavast, tujust, võimalustest. Reisida tahaks rohkem…
Teid võib sageli näha liikumas kaunite naiste seltsis ning meedias on teid ka paari pandud mitmete tuntud Eesti naistega. Kas hetkel on teie süda vaba ning milline naine üldse suudab teie südame võita?
Ju siis on tutvusringkonnaga vedanud ja seal leidub ilusaid naisterahvaid. Mis ma muud oskan öelda. Meediale meeldib ikka uusi ja kuumi paare tekitada või leida. Nii lihtsalt on alati olnud. Minu südamega on hetkel kõik korras, tänan küsimast. Kes elus miskit võita tahab, see peab palju mängu panema. Nii ma olen kuulnud…
Tippujuja Triin Aljand Gossip.ee-le: Jätkan treenigutega, et valmistuda tulevasteks võistlusteks
Ujuja Triin Aljand (25) oli hiljuti lõppenud ujumise EM-il Budapestis edukaim Eesti Koondise liige. Kohe avapäeval pääses ta 50 meetri liblikujumises poolfinaali, kus sai lõpuks 5. koha. Lisaks sai ta 100 meetri liblikujumises 13. ning 50 meetri vabaujumises 7. koha – viimases püstitas ta poolfinaalis 25,12ga ka Eesti rekordi. Ujumisega on tegelenud Triin terve elu ja ilmselt sai ta ujumispisiku kodust, tema isa Riho Aljand on ujumistreener ning vend Martti Aljand on Euroopa tasemel tippujuja.
Ujumise kõrvalt on sõbralik ja hakkaja neiu lõpetanud Texase A&M ülikoolis turismi ja hotellimajanduse eriala, mida Triin pidas endale sobilikuks, kuna reisib treeningute ning võistluste tõttu palju.
Kuidas jäite rahule Budapestis saadud tulemustega, kas need vastasid teie ootustele või tulid üllatusena?
Jäin tulemustega rahule, minu eesmärk oligi liblikujumises finaali pääseda – see aga, et pääsesin finaali ka kroolis, tuli pisut üllatusena.
Põdesite mõni aeg tagasi rasket haigust, mille tõttu pidite kuuks ajaks treeningutest loobuma, kas te arvate, et see võis kuidagi mõjutada teie tulemusi Budapestis?
Ilmselt mitte, haigust põdesin veebruaris ja õnneks oli EM augustis, seega oli mul piisavalt aega taastumiseks.
Mitu tundi päevas te treenite, kas teete ka mingeid muid treeninguid peale ujumise?
Kaks korda kaks tundi on pävas ujumist ning lisaks kaks korda üks tund näiteks jõusaali või jooksmist. Teeme ka sõudmist ning pilatest, sest lihased vajavad erinevaid treeninguid ning ka endal on vaheldusrikkam.
Te olete õppinud turismi ja hotellimajandust, millest selline valik, see pole ju kuidagi spordiga seotud?
Algul tahtsin minna ärindust õppima, siis kaalusin psühholoogiat, siis aga istusin maha ja mõtlesin paar tundi ning valisin turismi ja hotellimajanduse, kuna see tuleb mulle, kui tihedale reisijale, kasuks.
Kas mõtlete ujumist kunagi välja vahetada turisminduse vastu, asudes selles valdkonnas tööle?
Jah, võimalik küll, et kunagi asun selles valdkonnas tööle.
Öelge paari sõnaga kuidas on möödunud teie suvi?
Treenides ning reisides, olin Sloveenias, Prantsusmaal ning vahetult enne Budapesti minekut Itaalias.
Millega tegelete vabal ajal?
Vaba aega on vähe, aga mulle meeldivad sellised tavalised tegevused nagu lugemine, kinos käimine, sõpradega aja veetmine, aramstan ka rannavõrkpalli.
Te reisite väga palju, kus on teie praegune nö kodu? Mis on reisimise plussid ja miinused ?
Praegu mul otseselt kodu polegi (naerdes- toim.), algul jään Eestisse ja treenin siin. Miinuseks on kindlasti see, et tunnen puudust oma perekonnast ja sõpradest. Plussiks on see, et näed maailma, õpid tundma uusi kultuure jne. Baasis olles püüame alati võiamlikult palju ringi käia ja tutvuda linnaga.
Millised plaanid on teil sügiseks/talveks?
Jätkan treeningutega, et valmistuda tulevasteks võistlusteks – novembris on Euroopa meistrivõistlused ja detsembris Maailma meistrivõistlused.
[ot-gallery url=”gallery/tippujuja-triin-aljand-gossip-ee-le-j%c3%a4tkan-treenigutega-et-valmistuda-tulevasteks-v%c3%b5istlusteks”]
Raido Saar Gossip.ee-le: “Selleks, et kirjutada usutavalt asjadest, mida sa pole läbi elanud, on vaja palju paremat kujutlusvõimet kui minul!”
“Nüüd, peale maailmarännakuid, olen ma jäänud jälle paikseks. Teen jälle neid asju, millega ma 10 aastat tagasi tegelema hakkasin ehk püüan väärtustada kinnisvara. Rahvakeeli olen ma „kinnisvaraarendaja“,” räägib Raido Saar Gossip.ee-le.
Eha Urbsalu veetis elu ühe ilusaima suve: Võrreldes New Yorgi saastatud õhuga oli reis Hiiumaale tõeline nauding!
Kaunis lauljanna, kes on oma ilu ja saavutustega showmaailmas laineid löönud nii Eestis kui Ameerikas, rääkis gossip.ee-le, et tänavune suvi on olnud tema jaoks üks kauneimaid. Seksikas naine jõudis suvel nautida nii Ameerika, Venemaa kui ka Eestimaa kauneimaid paiku!
JJ-Street Company asutaja Joel Juht: Tänavakultuur on midagi, millest sa saad kohe aru, kui sa näed neid inimesi, kes on selle sees
Jõgevalt pärit Joel Juht (29) tegi tantsimisega algust juba 3 aastaselt, kui kodus peegli ees sai tehtud esimesed tantsusammud, praeguseks on Joel olnud tantsutreener juba kokku 12 aastat. Aastast 1993 on Joel, artistinimega JJ, Eesti hip-hopi kultuuri ja funkystyle´i arendaja ning edasiviija. Pea terve elu on Joel tantsinud, kuid selle kõrvalt on ta proovinud ka teisi alasid – teismeliseeas tegeles ta 12 aastat kreeka-rooma maadlusega ning 3 aastat poksiga.
Aastal 2003 sai Joel esimese suurema tunnustuse osaliseks, kui ta valiti Eesti parimaks robottantsijaks ning pärast seda lõi Joel oma enda tasukooli mis kannab nime JJ-Street Company. Tänaseks on JJ-Street Companyst kasvanud Eesti suurim tantsuga tevelev organisatsioon. Joel on teinud paljudele Eesti artistidele koreograafiat aga ka koostööd mitmete underground tantsijate ja rnb lauljatega välismaalt. Joel ei ole osav aga mitte ainult tantsupõrandal vaid ka köögis, sest kunagi sai õpitud kokaks.
Olete juba maast madalast huvitunud tantsimisest, hoolimata sellest, et teie perekond seda heaks ei kiitunud. Kuidas on teil õnnestunud jõuda nii kaugele nagu te täna olete?
Ise nagu ei saagi aru, et kuhugi jõudnud oleks, aga olen teinud kõvasti tööd selleks, et olla see, kes olen hetkel. Arvan veel, et kõik on ikka eesmärkides kinni.
Kui mitu aasta te olete tantsutreener olnud ning kuidas see alguse sai, kellel käe all te ise oma esimesi tantsusamme õppisite?
Olen kokku treener olnud 12 aastat ja algus sai tehtud 3 aastaselt oma kalli õe algatusel. Esimesed tantsusammud tehti ära kodus peegli ees.
On teil mõni iidol tantsumaailmas?
Ikka, neid on palju ja neist kõige suurem oli minu jaoks Greg Campbellock, kes kahjuks enam meie keskel ei ole.
Hetkel olete JJ-Street Dance Company omanik ning manager, kuidas tuli idee luua oma tantsuagentuur? Kui vana ja kui suur see agentuur tänaseks on?
Tantsukool loodi aastal 2003 ja idee luua oma tantsukool tuli tegelikult minu sõbrannal Õnne Pihlakul, kes ütles mulle, et andekas inimene peaks oma asja ajama. Tema andis mulle idee ja aitas käivitada kooli. Kogu tantsukool sai alguse Marati majas olevast squashi saalist, mis oli ikka päris ulme kui tagntjärgi mõelda. Tänaseks on organisatsioon Eestis suurim tantsuga tegelev organisatsioon, mis tegutseb üle Eesti ja aitab noori kõikjal. Tegemist ei ole tavalise kooliga vaid selle kõrval noored saavad ka õppida muid elutarkusi. Treeningutes saavad käia kõik, kes soovivad, isegi need, kellel ei ole aega ja tahavad lihtsalt vahel liigutada ja tekitada head enesetunnet. Tallinnas asume Draama Teatri vastas, mis on super koht kõigile, kes soovivad vähegi tunda enast vajalikuna. JJ-Street on tänaseks kujunenud välja brändiks, mida iseloomustab originaalsus, kvaliteet ja koostöö. Organisatsioonis on hetkel 46 treenerit, keda olen ise 7 aasta jooksul välja õpetanud ning 1500 liiget.
Te saite hiluti raske põlvetrauma ning käisite operatsioonil, kuidas edeneb taastusravi ning kas plaanite hoolimata tarumast jätkata tantsimisega?
Taastusravi kulgeb hetkel aeglaselt, kuid hästi ning tantsimist ma ei jäta ilmaski – see on tegevus, mis teeb enesetunde heaks ning annab võimaluse olla see, kes ma parasjagu tahan olla. Thats my world (inglise keeles- see on minu maailm).
Olete Eesti tänavakultuuri alustaja – rääkige pisut lähemalt, mis see tänavakultuur endast kujutab?
Ma ei ole tänavakultuuri alustaja, vaid üks püstiste tänavatantsude esimestest edendajatest Eestis. Tänavakultuur ehk siis urban kultuur on kultuur, mis koosneb 4 elemendist – graffity (inglise keeles- gräffiti), mc’ng (inglise keeles-räppimine), DJ’ng (inglise keeles- DJ´ndus) ja dancing (inglise keeles-tantsimine). Kutuur on tekkinud sotsiaalsel tasandil ja on tänaseks muutunud üheks popkultuuriks. Kuid inimesed siiani ei seosta ära, mis on mis. See, mida tänasel hetkel näidatakse televisioonis on puhas business (inglise keeles- äri)! See kultuur on midagi, millest sa saad kohe aru, kui sa näed neid inimesi, kes on selle sees. Neid iseloomustab riietus, sõnavara, hoiak jne. Minu jaoks tähendab see lifestyle ( inglise keeles- elustiili), mis on kui söök, milleta olla ei saa. See teeb mu rõõmsaks ja vabaks sellest rutiinist, mis meid tihti kimbutab. Sellest tuleks rääkida pikalt, et lahti seletada, mis see on, sest teema on väga lai.
Peale tantsutrennide olete te teinud ka mitmetele Eesti artistidele koreograafiat, kus tulevad teie ideed, mis teid inspireerib?
Olen teinud koreograafiat väga paljudele Pop-artistidele Eestis ja ka mujal maailmas ning samuti filmile „Sigade Revolutsioon,“ kus aitasin liikumist sättida ja ise ka näitlesin. Minu ideed tulevad lihtsalt. Kuna olen nii kaua tantsu sees olnud, siis on tekkinud selline sisemine tantsumootor, mis lihtsalt toodab pidevalt peale uusi ideid. Loomulikult ise motiveerin ennast – treenin ning liigun palju ringi välismaal. Viimased 5 aastat olen käinud välismaal võistlustel ja ei ole sellest rääkinud ning see on üks koht, kus pidevalt olen tantsu sees ja see tekibki uusi ideid. Nüüd ei ole ma teinud Eestis koreograafiat juba 2 aastat, vaid olen teinud välismaal aga kui keegi tahab, siis ikka aitan. Enamus, kes Eestis tellivad koreograafiat, arvavad, et see on mingi naljavärk ja hind, mida nad on nõus maksma on nii madal, et naerma ajab! Tants on tõsine töö!
Mis on teie elu moto?
“Olen see kes ma olen” /Piibel/. Moto võib olla piirav.