Raadiohääl Maris Uusna (31) on juba aastaid oma töö tõttu meedias figureerinud, oma tavaelus aga eeslistab muidu särtsakas ja rõõmsameelne Maris avalikku tähelepanu pigem vältida. Maris on varem töötanud ka teles, kus mitmeid saateid juhtinud, kuid suuremal osal on ta tahtnud jääda kaadri taha ehk olnud saadete toimetaja. Aastaid juhtis ta Power Hit Radios populaarset tutvumissaadet „Dateline“ ning hetkel on tema töökohaks Raadio 2, kus ta juhtis hommikusaadet „Silmad lahti.“

Sel suvel- täpsemalt 4. juulil sündis Marisel ja tema elukaaslasel räppar Genkal, kodanikunimega Henry Kõrvits (35), pisitütar, kes sai nimeks Tuule Teele. Henryle on see esiklaps, Marisel on varasemast kooselust poeg Oscar Robin. Gossip.ee uuris Mariselt kuidas kulges tema teine rasedus ja sünnitus, kust sai Tuule Teele omale nii huvitava nime ning kuidas on värsked lapsevanemad Maris ja Henry oma rolli sisse elanud.

Kuidas kulges teie rasedus ja sünnitus – eelmisest rasedusest oli juba päris pikk aeg möödas, kas oli väike ärevus ka sees enne sünnitust?

Tänan küsimast, kõik kulges nagu raamatutes kirjas. Raseduse kolmeks jaotunud aja jooksul sai kõik tunded ära tunda – paha südame,  kõrvetised ja jalakrambid. Sünnitusärevus jäi unarusse, teadupärast oli möödunud suvi põrgukuum ja tegelesin rohkem mõttega, et beebi
võiks juba koju tulla. Sünnitus kestis sama kaua, kui autosõit Tartusse, ausaltöeldes olen siiani hämmingus ja tänan teda, kes mulle sellise õnne saatis. Seda ei anna võrrelda minu esimese lapse sünniga, kus kõik oli arstide kätes. Meil oli peresünnitus ja olin elukaaslast valmistanud pikaks piinavaks vangistuseks. Kõik läks suurepäraselt ja meie perre sündinud tütre võttis vastne isa vastu Eesti hümniga.

Kuidas olete oma lapsevanema rolliga harjunud? Väike kodanik võtab pea terve aja, kas leiate Henryga aega ka üksteise jaoks?

Lapsevanema rolli ei oska minna. Mis sa ikka selle asjaga näitled! Kohanenud oleme väga kenasti, meie kingitus on äärmiselt rõõmus, tubli
ja teistega arvestav. Henryga ei oma me aega, kus on “sina ja mina”, on MEIE. Meil kõigil on üksteisele aega ja me olemegi kogu aeg kõik koos.

Teie lapsel on väga eestimaine, kuid samas omapärane nimi: TuuleTeele. Kust ja kellel tuli idee selline nimi panna?

Tuule Teele oli kõige esimene nimi, mille ma Henryle ütlesin. Ma olin kindel, et sünnib tüdruk. Jäi kokkulepe, kui poiss siis valib tema nime,  tüdrukule aga mina. Nimevariante oli palju, kriteeriumiks, et ei peaks hakkama vastama küsimusele: ”aga kuidas see kirjutatakse?” Raseduse ajal ja Tuule Teele esimesel elunädalal pakkusin ma veel terve rea nimesid, mille kasuks võiks otsustada. Aga Henry oli kindel, nimi Tuule
Teele on olemas ja pole vaja enam midagi leiutada. Seega mina mõtlesin ja tema otsustas.

Mis on teie jaoks emarolli juures kõige raskem? Kas on midagi, millest te puudust tunnete – näiteks oma tööst või võimalusest sõpradega
aega veeta?

Ma ei tunne absoluutselt mitte millestki puudust. Mul on imeline puhkus ja ma naudin seda täiel rinnal. Me elame siiski aastas 2010 ja läbi õhu ja juhtmete saan oma sõbrad koju toodud. Mitte kuskil pole jäänud käimata ega midagi pole jäänud tegemata.

Paljud naised muretsevad peale sünnitust oma figuuri pärast, kuidas on lood teiega? Kas proovite võimalikult kiiresti oma endist vormi tagasi saada või ei tunne te sellepärast muret ja naudite emarolli?

Kindlasti muretsen ka mina oma figuuri pärast. Ma suutsin enda kehale kasvatata 20 kg lisa. 14 on ära läinud, veidi veel. Kuna ma olen paar viimast aastat priskem olnud, kui varasemalt, siis olen oma lopsakusega harjunud. Ausaltöeldes ma ei põe. Praegu on muud asjad olulisemad, kui hästiistuv kleit, klaassile kõht või laitmatu meik. Kui keegi tunneb, et teab nippi, kuidas imetav ema end ilusaks süüa või treenida saab,  võib mulle teada anda.

Ma olen õnnelik. Mul on poeg ja mul on tütar. Poeg küsis minult, keda ma nüüd rohkem armastan? Ja tõsi see on, et ei ole tunnet, mis ühele
rohkem läheks, vaid kõik kordistus.

[ot-gallery url=”gallery/raadioh%c3%a4%c3%a4l-maris-uusna-gossip-ee-le-k%c3%b5ik-l%c3%a4ks-suurep%c3%a4raselt-meie-perre-s%c3%bcndinud-t%c3%bctre-v%c3%b5ttis-vastne-isa-genka-vastu-eesti-h%c3%bcmniga”]