Meru, kodanikunimega Meriliis Rinne on noor ja andekas kunstnik, kes selle aasta talvel avas oma esimese galeriinäituse Meru “Night Mare” Soo Soo Galeriis. Kunstnik Meru tööd on varem kaunistanud Stereo Lounge’i, UpUp Lounge’i, Lounge 8 ja Vertigo seinu. Joonistamisega tegi Meru algust juba 4 aastaselt ning oma esimesed suured maalid sai tehtud teismeliseeas oma enda riidekapi tagaseinast tehtud lõuenditele.

Kunsti õppis Meru omal käel, uurides teiste kunsnike töid ning tehnikaid. Meru suureks eeskujuks on sürrealist Salvadore Dali, oma loomingut peab Meriliis ülevoolavaks ja emotsionaalseks nagu ta isegi. Meru maale iseloomustab kerge lapsemeelsus ja värvilisus, kuid samas armastab ta kasutada julgelt ka musta, mis on kontrastiks pea igal tema tööl.

Millal tegite algust maalimisega, kas olete seda kusagil õppinud? Kas unistasite juba lapsena kunstikumametist?
Kindlasti niisama joonistanud olen ma pisiksesest peale. Juba kuskil nejaselt joonistasin Hunt Kriimsilmale metsikult palju joonistusi. Olin ta paadunud fänn. Ja siis iga saade ootasin, millal mu pilti telekas näidatakse.

Päris esimesed joonistused tegin vihikusse, mis senimaani alles. Joonistasin enamasti ronge, minu arust olid nad kiftid. Ja karu suurte okastega, ma arvasin, et nad lihtsalt ei saa pehmed olla, kuna nad on üsna ohtlikud. Hiljem see arvamus muidugi muutus. Edasi võin öelda, et minu maalimishullus aga aina kasvas. Olin kuskil 15-16 kui avastasin, et riidekapi tagaseinad on soome papist ja uskusin, et riiulid jäävad ka püsima, kui selle sealt maalimise tarvis eemaldan ja neid lõuendiks kasutan. Nii tegingi ma oma esimesed suured maalid. Kindlasti palju olen õppinud just omal käel, uurides teisi kunstnike ning nende tehnikaid. Aga see, kas ma juba lapsena unistasin kunstnikuks saada pole nii kindel, sest mäletan, et kirjutasin täie tõsidusega oma klassiõe „Minu sõbrad“ raamatusse kelleks tahan saada koha peale: arvutimängude programmeerijaks.

Olete õppinud õigusteadust, miks just selline valik? Kas plaanite kunagi ka õigusvaldkonda tööle asuda jättes maalimise tahaplaanile?
Õigusteadus oli õppimiseks gümnaasimist tulles hea praktiline ja turvaline valik. Selle käigus omakorda selgust, et täna on see kõik mulle palju kasuks tulnud just kunstiga tegeledes. Sest erinevused nende kahe ala – kunsti ja õigusteadus vahel hoopis täiendavad teineteist. Ning kindlasti, kui on loomistahe, siis avaldub see kus iganes. Ja kuna maalimine ise tungis just sealt esiplaanile, siis hetkel vist jätkan kogu südamest veendunult sellega.

Teie suur lemmik kunstimaailmas on Salvador Dali, miks just tema?
Salvador Dali oma sürrealistliku mõttemaailmaga on mind just kunstiga tegeledes vabastanud reeglite kammitsatest. Ilmselt köidab mind tema omamoodi paradoksaalne ja sürrealistlik mõttemaailm. Näiteks eriti meeldis mulle S. Dali loodud telefon, mille toruks oli homaar ja iga kord, kui ta restoranis homaari tellis, oli ta pettunud, et talle telefoni ei toodud. See on nii jabur ja arusaamatu, aga samas minu jaoks sellest inspiratsiooniks piisab. Seega ennekõike köidab mind tema mõttemaailm ja see kuidas ta asju nägi. Ta põhjendas kõik, mis ta tegi ka ära ja mulle see mõjub.

Kust ammutate inspiratsiooni oma tööde tegemiseks, kuidas sünnivad ideed?
Mulle meeldivad pealtnäha lahendamatud olukorrad ja paradoksid. Sealjuures kindlasti on oluline maailma ja kultuuride uurimine ja reisimine niipalju, kui võimalik. Ning energiat loomiseks ja ideedeks tuleb ka lugemisest, seega raamatutest. Kõige suurem inspiratsiooni allikas on aga inimene ise, teistes ja ka endas on väga palju avastada. Seega inimesed, sealhulgas ka mina ise, suudavad mind hämmastada kõigega.  Ja kui ma saan esitada küsimuse, miks või kuidas, siis ka sellest piisab mõne idee tekkimiseks.

Milliste sõnadega iseloomustaksite ise oma loomingut ja stiili?
Minu looming on ülevoolav ja emotsionaalne nagu mina isegi. Ning omajagu rafineeritult esteetiline ja ilule suunatud. Jah, ma tunnistan, et ma armastan ilu. Ilul muidugi omakorda on palju tahke ja tähendusi. Ilu võib olla samalajal ka kole – seega see kõik on vastuoluline ja nii individuaalne. Minu käekiri on kindlasti ära tundav just selle järgi, et mulle meeldib julgelt kasutada kontrastiks ka musta pea igal oma tööl.

Tean, et peale maalide olete valmistanud ka käekotte ja aksessuaare ning armastate ise oma riideid ning jalanõusid ümber disainida. Kas kunagi võib näha ka teie loodud rõiva-, ehte- või jalanõukollektsiooni?
Selle küsimuse peale tuleb mulle kohe silmiette Ellen Niidu raamat Suur maalritöö, kus värviti maailm säravaks. Mul on alati hea meel, kui saan asju üle värvida ja neile uue elu sellega anda. Omakorda meeldib mulle tõesti ka seni loodud maalipiltitega aksessuaare meisterdada. Ma ise nimetan neid oma kantavateks maalideks. Hetkel teen seda küll väikselt ja siis, kui tuju on valmivad unikaalsed üksikeksemplarid, mis seni on endale kõik küll õnnelikud kandjad leidnud. Aga ma väga loodan, et sellest kasvab välja tulevikus midagi suurt ja lahedat!

Kas Eestis on raske elukutselise kunstnikuna läbi lüüa? Mis on kunstniku elu plussid ja miinused?
Täna sellele küsimusele vastates oskan öelda, et nagu iga asjaga oluline on aeg ja pidev töö selle nimel kuhu sa tahad jõuda. Siht peab olema valmis ja silme ees, sest miski ei tule niisama. Eesti on armsalt pisike ja selles on plussid ja miinused koos. Iga raskus minu loometeel on olnud ületatav aga peab ka piisavalt visa olema ja seda kõike kindlalt tahtma. Seega kindlasti ei ole kerge, aga see on hea, sest see paneb pidevalt arenema ja kasvama.

Millega meeldib teile peale maalimise veel tegeleda?
Peale maalimise on mulle oluline veeta aega ka raamatutega. Usun, et terves kehas terve vaim, seega proovin olla ka sportlik. Lisaks meeldib mulle väga uurida teiste kunstnike töid ja näitusi külastada.

Millised on teie tulevikuplaanid, on teil hetkel mõni projekt käsil või tulemas mõni suurem näitus?
Tulevased näitused on veel peas valmimas. Hetkel ootan oma maale tagasi koju välismaa näituselt. Kiire aja tõttu olen pidanud just paar lahedat suurt projekti hoopis ära ütlema. Ning tulevikuplaanid vaatavad ühe kaugemale ja kõrgemale, sest kui me läheme nii kaugele kui me saame, siis kohale jõudes näeme me veel kaugemale. Kindlasti ma hoian kursis kui mul midagi tõeliselt lahedat ja värvilist jälle toimumas. Enamasti mulle meeldibki just talvel oma soojade värviliste maalidega mõni näitus teha.

[ot-gallery url=”gallery/kunstnik-meru-gossip-ee-le-%e2%80%9ck%c3%b5ige-suurem-inspiratsiooni-allikas-on-inimene-ise-teistes-ja-ka-endas-on-v%c3%a4ga-palju-avastada-%e2%80%9c”]