“Paljud vead, mida harjutuste tegemise juures tehakse, ei põhjusta mitte ainult tõsiseid vigastusi, vaid võivad võtta viimasegi motivatsiooni, mis sul alles on,” ütleb Sparta spordiklubi peatreener Argo Ader.

Kasuta järgnevaid juhiseid – see säästab palju aega ja pingutust ning ennetab ebavajalikku valu ja pinget.

1. Ekspertide ignoreerimine. Nõuande mitte kuulda võtmine on esimene viga, mida paljud inimesed teevad. Kuigi esmapilgul võib see tunduda liigse sammuna, tasub enne uue treeningprogrammi alustamist alati konsulteerida oma perearstiga, eriti siis, kui varasem füüsilise koormuse kogemus puudub või on põhjust mõne tervisliku probleemi tõttu ettevaatlik olla.
Paha ei teeks ka mõne lugupeetava personaaltreeneri abi kasutamine, kui Sa ei ole mõnda aega aktiivselt trenniga tegelenud. Personaaltreeneril on aastatepikkune kogemus ja ta võib teha väga palju aitamaks Sind õigele rajale kohe esimesest päevast alates. Ilma abita võid Sa raisata palju aega ja teha endale mõttetult liiga.

2. Valede otsuste tegemine. Väga tähtis on endale õige ja sobiva treeningu valimine. Uurimused on näidanud, et enamik inimesi jätab uue fitnessprogrammi pooleli esimese 3-6 kuu jooksul.
Miks? Peamine põhjus on see, et paljud inimesed tüdinevad kergesti või ei naudi trenni tegemisest. Valesti valitud treening ja treeningkoormus võib tekitada frustratsiooni ja lõpuks näevad inimesed seda kui karistust, aga mitte kui mängu! Et olla motiveeritud, pead Sa valima enda jaoks treeningu, mida Sa naudid.

3. Tea oma piire. Keegi ei tunneta paremini Sinu keha, kui Sa ise. Ainult Sina tead, kui palju Sa tegelikult suudad ja millised on Sinu piirid. Kui Sa kannatad ortopeediliste probleemide all, nagu näiteks põlve- või pahkluuvalu, peaksid vältima tegevusi, mis võiksid raskendada seda seisundit, näiteks sörkimine või kõrge pulsiga ehk intensiivne aeroobika. Selle asemel proovi kas vesiaeroobikat, rattasõitu või jõusaali.

4. Soojenduse vahele jätmine. See on teema, millest on väga palju räägitud ja kirjutatud, ning siiski on imestamapanev näha, kui paljud harjutuste tegijad endiselt ei võta arvesse seda olulist osa treeningust. Endiselt on treenijaid, kes soojendusest vaid formaalselt „üle libisevad” ega isegi pinguta, et end korralikult soojendada. Soojendus valmistab Su keha treeninguks ette, muutes treeningu palju nauditavamaks ja on ka otsustavaks teguriks vigastuste vältimisel. Tegelikult, seda pole mõtet isegi arutada. Lihtsalt tee seda!

5. Tehnika hooletusse jätmine. Halb tehnika ja halb rüht on põhimureks nii algaja kui ka kogenud treenija jaoks. Meie mugavusele orienteeritud moodne eluviis ei luba oma keha korralikult tundma õppida ning õpetab meile paraku palju halbu kombeid. Pole ime, et paljud inimesed ei tea, kuidas istuda, seista ja kõndida korralikult või tõsta raskeid asju õigel viisil – selle peale lihtsalt ei mõelda.
Tee kindlaks, et Sa tead, kuidas seda kõike korralikult teha. Kunagi ära võta midagi hea usu peale, kui Sa harjutusi teed. Ka kõige lihtsamad tegevused nagu sörkimine või käimine nõuavad spetsiaalset tehnikat. Kui kahtled tehnika õigsuses või tunned end treenides ebamugavalt, küsi kindlasti treenerilt abi  – ennetad nii frustratsiooni, millest eespool juttu oli, kui ka võimalikke vigastusi, mida vale tehnika põhjustada võib.

6. Vale hingamine. Kõik ju teavad, kuidas hingata! Kahjuks pole see tõsi. Paljud inimesed tegelikult ei hinga korralikult, eriti just harjutuste tegemise ajal. Kogenematud trennitegijad hingavad tihti kiiresti ja sügavalt, mis võib põhjustada hapnikupuudust ja isegi uimasust või minestamist. Rohkem loomulikumalt hingates saavutad Sa harjutuste tegemise võime ja oled suuteline tegema harjutusi kauem, seejuures vähema pingutusega. Pea meeles, et korralik hingamine ei ole oluline mitte ainult aeroobikatreeningute ajal, vaid ka jõutreeningu ja venitustreeningu ajal.

7. Liiga palju liiga vara. Kindlasti oled Sa seda ütlemist varem kuulnud. Sellegipoolest on see uute trennitegijate peamine viga – suur soov näha tulemusi võimalikult kiiresti võib kergesti viia ülepingutuseni. Treenimata keha reageerib harjutustele väga kiiresti ja algajad näevadki esimestel nädalatel suuri muutusi. See innustab sageli koormust tõstma, et saavutada veel paremaid tulemusi. Tulemuseks on sageli hoopis tõsised vigastused või täielik läbipõlemine. Võta asja rahulikult, Sul on harjutamiseks aega terve elu!

8. Liiga palju liiga hilja. Kogenud trenniskäijad hindavad vahel oma võimeid üle, kui nad pöörduvad tagasi varasema harjumuspärase treeningprogrammi juurde pärast pikka puhkust või tõsist haigust. Isegi kui Sa oled alati olnud kõige lugupeetavam kulturist oma treeningsaalis või kõige koordineeritum liikuja aeroobikasaalis, ei tähenda see, et Sa poleks kunagi saavutatud vormist vahepealse pausi tõttu paljut kaotanud.

9. Ületreenimine. Su puhkepulss lendab peagi pärast intensiivse treeningtegevuse alustamist lakke, Sa kohtled verbaalselt halvasti kõiki, kes on Su ümber, Sa puhked ilma põhjuseta nutma või vead end päevast kuidagimoodi hambad ristis läbi.
See kõik võib juhtuda, kui teed rohkem trenni, kui Su kehale sobib ning sellega võib endale palju halba teha. Ületreenimine pole nali. Võta rahulikult paar päeva vabaks ja alusta uuesti madalama tasemega, kui pärast väikest pausi oma treeningprogrammi juurde tagasi pöördud.