OHMYGOSSIP — Sa oled kindlasti märganud, et paljudel inimestel on kombeks iga natukese aja tagant endaga “vestlust alustada”? Aga sul juhtub hoopis endal selliseid hetki, siis tead seda tunnet, kui keegi jääb sind kõrvalt vaatama mõeldes, et oled vist hulluks läinud, kirjutab Iheartintelligence.

Ära muretse – kõik on hästi! Jah, on tõsi, et sellist käitumisjoont seostatakse sageli hullu inimesega, aga teadlased on tõestanud, et seda võib pidada ka geeniuse tunnuseks.

Teadlased on välja uurinud, et endaga rääkimine võib suurendada inimeste võimet teavet säilitada ja töödelda. Iseendaga rääkimine ei muuda sind mitte ainult kiiremaks ja efektiivsemaks õppijaks, vaid tugevdab ka sinu pikaajalist mälu.

Psühholoog Gary Lupyan palus oma katsesse osalema 20 vabatahtlikku. Katses osalejatel paluti meelde jätta esemeid, mida neile supermarketis näidati. Pooltel inimestel paluti seda teha vaikides, kui teised pidid esemeid valjult kordama. Tulemus näitas, et enesejuhitud kõne aitas inimestel objekte kiiremini leida, umbes 50-100 millisekundi jooksul, võrreldes nendega, kes vaikides pidid meelde jätma.

“Ma alati pomisen endamisi, kui otsin midagi külmkapist või poe riiulilt,” ütleb Lupyan. See isiklik kogemus panigi teda eksperimenti korraldama. Koos psühholoog Daniel Swingley´iga leidsidki nad põhjused, miks iseendaga rääkivad inimesed on tegelikult geeniused.

Siin on iseendaga rääkimise positiivsed mõjud:

1. Endaga rääkimine suurendab aju jõudu
Endaga rääkimine valmistab keha ette eesseisvaks ülesandeks, võimaldades ülesanne palju kergemini täita.

2. See aitab lastel palju tõhusamalt õppida
Lapsed, eriti väikelapsed, saavad enesega rääkimisest tohutult suurt kasu. Teadlased usuvad, et see aitab neil oma käitumist suunata, sest hääljuhtimine võimaldab neil probleemile metoodiliselt läheneda, muutes nad ka hilisemas eas oma probleemide lahendamisel osavamaks.

3. See aitab su mõtteid selgitada
Meil kõigil on peas erinevad mõtted. Kuigi paljud neist on lihtsad ja selged, siis osad mitte. Toome näite, et oled sõbra peale vihane ja sa tunned, et tahaksid talle kallale minna. Loomulikult ei mõtle sa sellisel hetkel terapeudi juurde minemisest. Selle asemel oled sa kodus ja pomised omaette. Iseendaga rääkimine aitab pahameelel lahustuda, sa kaalud teise mahalöömise plusse ja miinuseid ning lõpuks rahuned maha. See on lapsik mõte ja sa ei saa seda kellegi teisega jagada.

“See aitab su mõtteid selgitada, otsusele jõuda, mis on oluline ja kinnitada kõik otsused,” ütleb psühholoog Linda Sapadin.

4. See muudab sind ambitsioonikamaks
Kui kordad pidevalt valjuhäälselt oma eesmärke, eemaldad sedasi enda elust kõik ebaolulise. Sellisel moel jagad sa oma eesmärgi selgeteks sammudeks, mida väikeste keeruliste sammudega ette võtad, selle asemel, et probleemile kohe peale lennata. See praktika stimuleerib sinu aju efektiivsemalt töötama ja eesmärke saavutama.

Ehk siis kui sa järgmisel korral jälle enda valju rääkimise pärast häbi tunned, ära muretse. Nagu välja tuleb, on see tegelikult täitsa tervislik harjumus.

Avafoto: Pexels/Bruce Mars

Loe lisaks:
UURING: Mehe tarkuse ja auto valiku vahel on kindel seos

Uuring: Ühel neljast on truudusetuse geen

UURING: Saa teada, kui paljud inimesed TEGELIKULT tuhnivad oma kaaslase telefonis