OHMYGOSSIP  – Edastan teile ühe sõbranna loo, kes selleks nõusoleku andis. Tema eesmärk on tekitada inimestes tunnet “keegi tunneb või on tundnud sama, mis mina”. Me kõik teame, et see äratundmiserõõm tekitab kasvõi hetkeks meis kerguse.

See kõik algas aastaid tagasi, nüüdseks on sellest saanud juba kolm ja pool aastat. Kõik oli alguses ilus, ma sain kohe aru, et tegemist on mingil määral alkoholi probleemidega. Olin armumisest pimestatud ja ei suutnud ega tahtnud asju õigesti näha. Päris pikalt läks aega enne kui kokku kolisime ning see juhtus ka kuidagi väga möödaminnes. Tänu oma suurele ohvrimeelsusele, mis mind terve elu saatnud on, tegin kõik tema heaks mis sain, uskudes, et see ongi armastus. Kuid elades aasta koos, poolteist aastat läks asi aina hullemaks. Minu jaoks eksisteeris mees vaid neljal, harva viiel päeval nädalas. Esmaspäeval läks ta tööle, õhtuti olid sõbrad ees ja sõbrad taga. Reede õhtuks oli ta broneeritud juba varakult sõprade ja pidude jaoks. Mis minul üle jäi? Ma nutsin telefoni otsas pea iga reede õhtu paludes vaid “Tule koju!”. Vastuseks sain aina enam ja enam “Kohe tulen, ma kohe ei saa, ära ahista mind”. Lõpuks kuulsin juba aina sõimusõnu. Mind alandati nädalast nädalasse. Vahel venisid need joomingud esmaspäeva hommikuni ning ta ei jõudnud isegi tööle. Samal ajal olin jõudnud mina olla tööl kõik nädalavahetused nind nädalaalguses uuesti alustada. Muide, joomingud toimisid suurel määral minu rahade eest.

Miks ma siis sellise mehega koos elasin? Sest ta oli suurepärane manipulaator. Ta suutis nendel “helgetel” hetkedel olla ideaalne mees, meil oli hea koos kodus olla kui kõik normaalne oli. Kuna ta oli üpris kinnine, siis väikese promilli all kuulsin ma tihti seda, kuidas mind armastatakse, kui ilus või hea naine ma olen. Tekkis tahtmine anda see alkohol kätte, et kuulda ilusaid sõnu. Vahel suutsin endale tunnistada reaalsust, et olengi “täispeaga armastus”.

Kui tagantjärgi mõelda, mis selle mehe heaks tegin… lõputult palju pisaraid ja alati andeks andmisi. Põhjus ei saanud olla ka minus, ma olin ideaalne naine tõesõna. Käisin tööl, hoidsin kodu korras, hoolitsesin enda eest ning armastasin oma meest. Ehk olin liiga hea?

Pärast kõike me läksime lahku, see oli õudne lõpp. Ta lihtsalt röökis mulle näkku, kuidas kõik on läbi ja kadugu ma välja. Minu jaoks oli maailm tuhandeks killuks ja ma nutsin päevi, öid ja nädalaid, kuni lappisin oma elu kokku.

Saabus uus algus. Aega läks, kuid ma suutsin oma elu uuesti üles ehitada. Ma hakkasin keskenduma oma tööle, ma suhtlesin inimestega, ma elasin jälle! Inimesed ümberringi olid õnnelikud, et minus on jälle see sära, mis oli varem. Kuid ma teadsin sisimas, et see asi pole lõppenud. Tema läks oma eluga edasi kuid komistas vale eksemplari otsa. Seega tundis ta pidevat vajadust minu ellu ennast näidata. Nii siis lasin ennast edasi alandada… kui ta läks oma kaasaga tülli leidsin ta jälle enda diivanilt lubadustega, et mina olen siiski see õige. Lahenesid tülid ja ma olin jälle üks “hea sõbranna”.

Ja kallid naised, mul on piinlik, väga piinlik tunnistada aga olen seda siiani. Kuigi nüüdseks ta on jälle vallaline on ta minu diivanikaunistus “meie suurepärase sõpruse ja hea läbisaamise näol”. Me oleme koos päevast päeva ja teeme samu asju koos mis vanasti. Kui enne ma armastasin teda, siis nüüd ma hakkan teda iga hetkega rohkem vihkama. Iga tema liigutus ja sõna ajab mind närvi. Kui silmakirjalik… ta lebab siin diivanil ning ise räägib oma sõbrannadega mesijuttu arvutis. See on ideaalne tema jaoks — tal on olemas keegi naise näol, aga ta võib lubada kõike ja teha mida süda lustib, sest ta on vallaline. Ning kuniks ta oma printsessi ei leia olen tal mina käeulatuses. Muide ta on mees, kes otsib naisi välimuse järgi, ehk ma pole talle lihtsalt printsess.

Minu soovitus naistele — olge tugevamad, kui mina. Ärge kuulake südant, kuulake mõistus teatud hetkedel. Ma isegi ei oska teile öelda, mis minus laseb tal endaga endiselt nii teha, kuid ehk ka mina ootan siis oma printsi.

Selline oli see lugu. Uskuge mind, seda reaalselt kõrvalt jälgides oli ja on see hullem. Sõnades ei oskagi seda edasi anda. Mina omalt poolt oskan öelda vaid seda, et kuid tagasi otsustasin ma, et ei tarbi enam isegi mitte ühte siidrit reede õhtul või veinipokaali pärast tööd. Ja tunne on hea, kuigi palju tutvusi on kadunud!

Nähes kõrvalt kui palju suhteid hävitab alkohol, olen sellest täielikult loobunud!

Avafoto: Tuuli Mäemat (OHMYGOSSIP)
Artikkel ilmus esmakordselt 22.veebr. 2013