Tervise Arengu Instituudi ekspert Tiiu Härm: e-sigaret, huuletubakas ja vesipiip ei ole suitsetamise ohutum alternatiiv

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — Tervise Arengu Instituudi ekspert Tiiu Härmi kinnitusel on noorte suitsetamisharjumused muutunud. „Sageli ei alustata suitsuproovimist enam vanemate tagant näpatud sigaretist, vaid huuletubakast, maitsestatud e-sigaretist või vesipiibust. Ent esialgne põnevus asendub sageli märkamatult harjumuse ja nikotiinisõltuvusega, mis sageli viib tavasigarettide suitsetamiseni,“ sõnab Härm.

Näiteks vesipiibutubakat maitsestatakse ja lõhnastatakse mitmesuguste ainetega, et tubaka maitse poleks nii tuntav ja tugev. Seetõttu on piibutamine oma meeldiva aroomi ja maheda maitse tõttu peamiseks ahvatluseks just nendele, kes pole varem suitsu proovinud ega suitsetanud.

Vesipiibu müüjad väidavad, et kuna vesipiibusuits jõuab inimese organismi läbi veefiltri, ei saa see olla tervisele nii kahjulik kui sigaretisuits. Ent vesipiibu kui ka kõigi teiste tubakatoodete mõju tervisele ei erine tavasigarettide omast. Vesipiipu suitsetatakse üldjuhul 20–80 minutit järjest, selle aja jooksul tõmmatakse 50–200 mahvi, millest igaüks sisaldab 0,15–1,0 liitrit suitsu. Tavalise ühetunnise piibutamisseansi käigus hingatakse seega sisse 100–200 korda rohkem suitsu kui ühte sigaretti tõmmates.

Huuletubaka ehk snusi tarvitamisel saadav nikotiinitase on organismis püsivam ja ühtlasem, mistõttu tekitab huuletubakas tunduvalt tugevama sõltuvuse kui sigaretitubakas. Risk jääda nikotiinist sõltuvusse on huuletubaka tarvitamisel 2-4 korda suurem kui tavasigarette suitsetades. See tähendab, et huuletubakast loobumise järel võib inimene hakata suitsetama sigarette oluliselt suuremas koguses kui enne huuletubaka tarvitamisega alustamist.

Kolmel neljast huuletubaka tarvitajast esineb suuõõne kahjustusi. Huuletubakas tekitab igemehaigusi ja -põletikke, hammaste lagunemist ning hävitab hammaste kinnituskudesid kuni hammaste väljalangemiseni. Huuletubakas ei saasta küll ümbritsevat keskkonda suitsuga, kuid selle tarvitamine ei jäta kehas puutumata ühtegi elundit. Kuna suuõõs on tubakakeemiaga kestvas kontaktis, on tõsine oht haigestuda huule-, keele-, põse-, kõri- ja neeluvähki. Juhul kui tubakamahl alla neelatakse, on ohustatud ka söögitoru ja kõhunääre. Huuletubaka tarvitamine kahjustab kesknärvisüsteemi, kutsudes esile uimastava toime ja ärevushäireid, tähelepanu- ning keskendumisraskusi.

Andmed e-sigareti pikaajaliste tervisemõjude kohta puuduvad, sest e-sigaret on suhteliselt uus toode. Uurimistulemuste üldistamise teeb keeruliseks ka see, et tooted ei ole standardiseeritud ning kemikaalide sisaldus varieerub.

E-sigareti mõju on uurinud ka Tartu Ülikooli teadlased. Prof Alan Altraja kinnitab, et e-sigareti tarvitamisel käivituvad hingamiselundites sigaretisuitsu mõjuga väga sarnased protsessid. „Järelikult suureneb risk haigestuda samadesse haigustesse, mille riskiteguriks on sigaretisuitsetamine: kroonilisse obstruktiivsesse kopsuhaigusesse (KOK), hingamisteede nakkustesse ja kopsuvähki. On tõenäoline, et e-sigaretid sisaldavad lühemat nimistutu erinevaid toksilisi aineid (mõned sajad) kui tavasigaretid (mõned tuhanded), kuid e-sigarettide mõju on sarnane tavasigarettide suitsetamise toimega,“ lausub Altraja.

Samuti ei ole e-sigareti kasutamine suitsetamisest loobumiseks seniste uuringute põhjal tõhusam meetod kui olemasolevate ja ohutumate abivahendite kasutamine. E-sigaretiga eksperimenteerimine ilma täiendava abita loobumiseks võib õnnestumise tõenäosust hoopis vähendada ning sageli suitsetatakse tavalist ja e-sigaretti paralleelselt. Suitsetamisest loobumiseks soovitab tervise arengu instituut pöörduda suitsetamisest loobumise nõustamiskabinetti.

Avafoto: Tervise Arengu Instituudi nõunik Tiiu Härm (Peeter Langovits/Scanpix)
Allikas: Tervise Aregu Instituut (tai.ee)
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT

Alates 2015 käivad täiskasvanud ortodondi juures rohkem kui lapsed

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP —  2015. aastal oli esimest korda täiskasvanute ortodontilisi visiite rohkem kui lastel – need moodustasid juba 51% kõigist vastuvõttudest, avaldab Tervise Arengu Instituut.

2015. aastal tehti Eestis 1,5 miljonit hambaravi visiiti, mida on 0,8% rohkem kui aasta varem. Samas hambaarsti juures käinud inimeste arv langes 1,8% võrra. Iga Eesti elaniku kohta tehti 1,1 hambaravivisiiti ning see suhtarv pole alates 2009. aastast oluliselt muutunud. Võrdlusena saab tuua, et näiteks 15 aastat tagasi oli keskmine hambaravivisiitide arv ühe elaniku kohta 1,4.

Proteetilise ravi visiite tehti mullu üle 240 000, mida on paari protsendi võrra vähem kui aasta varem. Proteese saanud inimeste arv langes 6%.

Ortodontiliste visiitide arv 2015. aastal tõusis võrreldes aasta varasemaga 2,5% – ortodonti külastati ligi 134 000 korral. Olulise muutusena saab välja tuua, et esimest korda oli täiskasvanute (15-aastased ja vanemad) ortodontilisi visiite rohkem kui lastel – need moodustasid juba 51% kõigist vastuvõttudest.

Suuhügienistide poolt tehti 2015. aastal kokku 18 159 vastuvõttu, neist umbes kümnendik olid laste visiidid.

Möödunud aastal suurenes ka hammaste ja lõualuusüsteemi röntgenuuringute arv ? kokku tehti üle 281 000 uuringu, mida on 1% võrra rohkem kui 2014. aastal. Uuringutest 59% moodustasid üksikhammaste ning 38% panoraamröntgenogrammid, kolju külgülesvõtteid tehti veidi üle 3%.

Allikas: Tai.ee
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT

Pereõde Lilli Grossi 2 nõuannet kuidas ennetada diabeeti

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — Pereõde Lilli Gross annab diabeedi ennetamiseks kaks lihtsat nõuannet. Pereõe sõnul on kehakaalu tõus ja II tüübi diagnoosi nihkumine nooremale elueale jätkuvaks probleemiks nii mujal maailmas kui ka Eestis.

„Diabeedi ennetamiseks antud soovitused on maailmas sisult samad ja suunatud inimeste isiklikule elustiilile. Siinkohal nõustun minagi üldiste soovitustega. Tõenäoliselt mitmele tunduvad need soovitused leierdatud igapäevase jutuna. Ah, ära hakka jälle… Kuid siiski, pigem soovitan mõelda nende soovituste peale veelkord igalühel läbi enese,” soovitab pereõde.

Lilli Gross soovitab kõigil mõelda kolmele küsimustele: “Kui palju ma tegelikult liigun?” ja “Kus vahemikus minu kehakaal on?” ja “Mida ma enese jaoks teen diabeedi ennetamiseks?

Siin aga Lilli Gross´i kaks nõuannet, mis on lihtsasti teostatavad:
1.  Suurenda oma füüsilist aktiivsust, kuna see aitab alandada veresuhkru taset ning kehakaalu. Tõsta kõnnitud sammude arvu näiteks parkides auto kaugemale või väljudes ühistranspordist peatuse võrra varem.
2.  Eelista tervislikku toitu, mis sisaldab aeglaselt imenduvaid süsivesikuid ja rikkalikult kiudaineid. Naudi sööki ja ära haara seda käigupealt. Ka see aitab organismil hoida ühtlasemat veresuhkrutaset.

 

Refereeritud artikli täisteksti loe veebilehest Kliinik.ee
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT

 

Save

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise nõunik Triinu Täht: Alkoholireklaam paneb noored jooma

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Triinu Täht kirjutab Tallinna ajalehes Pealinn, et alkoholireklaami piiramise idee lähtub eelkõige meie noorte tervise ja tuleviku huvidest. On tõestatud, et alkoholireklaamid suurendavad tarbimist ning selle mõju avaldub kogu elu vältel. Kui ühest küljest on reklaami mõju ajas suurenev, siis erinevaid eksperimentaaluuringuid näitavad, et reklaamil võib olla ka otsekohene mõju tarbimisele.

Euroopa Komisjoni juures töötav teadlaste rühm leidis, et reklaami mõju inimesele aja jooksul suureneb. See tähendab, et reklaamidega luuakse juba varases eas eelsuhtumine alkoholi ning hiljem seda kinnistatakse. See omakorda põhjustab suuremat tarbimist kogu elu vältel. Näiteks neis riikides, kus noored näevad alkoholireklaami rohkem, hakatakse 20ndate keskele jõudes jooma suuremates kogustes. Samal ajal hakkab vähenema nende alkoholitarbimine, kes näevad reklaami vähem.

Teadusprojektid kinnitavad
Alkoholireklaami otsekohese mõju kohta on teinud eksperimentaaluuringu näiteks Radboud Ülikooli käitumisteaduste instituut, Utrechti Ülikooli noorukite arengu uuringukeskus ja Queen’si Ülikooli psühholoogiaosakond. Katsealusteks valiti 80 meesüliõpilast vanuses 18–29 ning nad jagati plaanipäratult nelja gruppi. Iga grupp vaatas tunnist filmilõiku, milles oli kaks reklaamipausi. Esimene grupp vaatas filmi, kus tarbiti ohtralt alkoholi ja sinna vahele näidati alkoholireklaame. Teine grupp vaatas sama filmi, kuid alkoholireklaami asemel näidati muud. Kaks ülejäänud gruppi vaatasid filmi, kus ei tarbitud palju alkoholi. Siiski näidati ühele grupile alkoholi-, kuid teisele neutraalseid reklaame. Osalejad teadsid vaid seda, et uuritakse nende tavapärast käitumist teleka vaatamise ajal. Uuringutoa nurka pandi külmkapp mittealkohoolsete- ja alkohoolsete jookidega. Uuringutulemus näitas, et esimene grupp (alkofilm+alkoreklaam) tarbis eksperimendi jooksul pea kaks korda rohkem alkohoolseid jooke, kui see grupp, kellele alkoholi ei näidatud (film+reklaam).

joodud-alkojookide-arv

2007. aastal Euroopa Komisjoni poolt rahastatud ELSA teadusprojekt näitas, et valdav osa alkoholireklaame näitab alkoholitarbimist kui lõbusat, meeldivat ja tagajärgedeta tegevust. Lisaks kujutatakse neis tegelasi, kes on keskmisest ilusamad, rikkamad, õnnelikumad ning neil läheb elus hästi. Noored, kellele alkoholireklaamid meeldisid, kaldusid rohkem ka seal näidatut tõepähe võtma. Seega reklaami mõju eelduseks on selle meeldimine. Selle mõju noortele saab ohjata, kui muuta reklaamid vähematraktiivsemaks. Sama teadusprojekt tuvastas ka mitmeid uuringuid, mille kohaselt alkoholireklaamid on kõige tuntumad just noorte seas. Näiteks Ühendkuningriigi lapsed teavad alkoholireklaame paremini kui toidureklaame.

Eesti noored teavad enim alkoholireklaame
Alkoholireklaamide jõudmist noorteni on Eestis püütud vähendada ajaliste piirangutega elektroonilises meedias. 2008. aasta keskel jõustunud reklaamiseadus keelas hommikul kaheksast kuni õhtul kaheksani teles ja raadios alkoholireklaami. Tänaseks on piirangut pikendatud ning alkoholireklaam on teles ja raadios keelatud kella seitsmest kuni õhtul üheksani. 2011. aastal sõlmisid tootjad vabatahtliku leppe, mille kohaselt ei näidata reklaami noortele või kogu perele suunatud saadete vahel kuni kella kümneni õhtul. Olenemata piirangust, jõuavad reklaamid siiski paljude noorteni ja ka Euroopa Komisjoni tellitud RAND Europe 2012 uuring näitab, et olemasolevad ajapiirangud ei ole piisavad.

2012. aasta EMORi uuringust selgus, et Eesti noored on alkoholireklaamidest väga teadlikud. Näiteks paluti spontaanselt nimetada reklaame ning kõige rohkem märgiti ära just alkoholireklaame. Neid ei nimetatud negatiivsena, vaid neutraalsena või positiivsena. Enim jäi noortel nähtust meelde seltskond, pidu ja positiivne meeleolu. Samuti on EMORi uuringutest selgunud, et alkoholireklaamid ei kirjelda toodet, vaid rõhuvadki eelkõige positiivsetele emotsioonidele ja isikuomadustele. Need on suunatud sotsiaalsete normide kujundamisele ja näidata alkoholitarvitamist kui midagi positiivset.

 

Avafoto: Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Triinu Täht (Liis Treimann/Scanpix)
Allikas: Pealinn.ee
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT

 

Save

Ravikindlustatud inimeste hambaravihüvitis suureneb

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — Riigikogu kiitis 14.detsembril heaks seaduse, mille alusel alates 2017 aasta 1. juulist hakkab haigekassa hüvitama ravikindlustatud täiskasvanutele kuni 30 eurot aastas esmavajalike hambaraviteenuste raviarvetest, kui patsiendile esitatud raviarve või raviarvete kogusumma on 60 eurot aastas.

Vanaduspensionärid, töövõimetuspensionärid ja osalise või puuduva töövõimega inimesed, üle 63-aastased inimesed, rasedad, alla üheaastase lapse emad ning kõrgenenud ravivajadusega inimesed hakkavad saama hambaravihüvitist kuni 85 eurot igal aastal. Haigekassa maksab kinni 85 protsenti hambaravi esmavajalike teenuste raviarvest, arvestusega, et patsiendile esitatud raviarve või arvete kogusumma ei ületa 100 eurot aastas.

Hetkel hüvitab riik eakate hambaravi 19,18 eurot aastas ning rasedate ja alla üheaastaste laste emade hambaravihüvitis on praegu 28,77 eurot.

Eakatel jääb alles hambaproteesihüvitis 255,65 eurot kolme aasta peale. Et inimesel oleks proteesihüvitist võimalikult mugav saada, siis ta tulevikus enam taotlusi esitama ei pea, vaid haigekassa arveldab proteesi valmistajaga ise.

Samuti on teiste hambaraviteenuste hüvitamine mitterahaline, mis tähendab hambaravihüvitise maksmist hambapolikliinikule vastavalt haigekassaga sõlmitud lepingule ja raviteenuste hinnakirjale, patsient ise 30 eurot hüvitist ei saa.

Senised hüved lastele ja vältimatule abile ei kao. Haigekassa tasub kõigi alla 19-aastaste kindlustatud inimeste hambaravi eest ning ravikindlustatud täiskasvanute vältimatu abi eest. Kindlustuseta inimeste vältimatu abi tasutakse riigieelarvest.

Seadus jõustub  1. juulil 2017.
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT

NAISTEARSTI 8 nõuannet, kuidas vältida tupepõletikku ja suurenendud voolust

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP —  Apteegikosmeetika valikus on mitmeid intiimhügieenivahendeid, mis lubavad taastada tupe normaalse pH, vähendada ebameeldivat lõhna ja suurenenud voolust, ennetada tupepõletikke. Lisaks on müügil rohkelt erinevaid geele, küünlaid ja kapsleid, mis lubavad sama. Kas tõesti on kõik need asjad normaalse intiimhügieeni tagamiseks tarvilikud? Milline voolus on normaalne ning millised muutused vajaksid arsti tähelepanu? Nõu annab sünnitusabi ja günekoloogia residentarst ning Eesti Seksuaaltervise Liidu juhatuse liige Jaana Below.

“Kui rääkida intiimhügieenist üldiselt, siis enamasti piisab, kui vulva piirkonda pesta üks kuni kaks korda päevas sooja voolava vee all, vastavalt enesetundele. Soovi korral võib kasutada apteegis saada olevaid intiimpesuks mõeldud lõhna- ning värvainevabasid pesuvahendeid. Tavalisi dušigeele ja seepe pigem soovitada ei tasuks, sest nendes sisalduvad värvi- ja lõhnaained võivad välissuguelundite õrna nahka ärritada ning seega anda soovitust hoopis vastupidise efekti. Kindlasti tuleb rõhutada, et tuppe ei tohi pesta seest ei vee ega muu vahendiga! Tupp on isepuhastuv organ, mille limaskest toodab pidevalt sekreeti, mis aitab luua tupe mikrofloorale sobiva keskkonna. Tuppe seest pestes (eriti kui selleks kasutada tavalisi dušigeele) eemaldatakse aga normaalne tupesekreet ning vähendatakse ka normaalse mikrofloora hulka. See omakorda kuivatab tupe limaskesta, mille tõttu võib tekkida kuivustunne, sügelus, ärritusreaktsioonid. Ärritunud ning kuiv limaskest on juba iseenesest põletikule vastuvõtlikum, ent normaalsete bakterite hulka vähendades tekitatakse mikrofloora  tasakaaluhäire, mis võib olla aluseks bakteriaalsele vaginoosile. Samuti on bakteritel (sh sugulisel teel levivatel haigustekitajatel) ning seentel suurem võimalus hakata paljunema ja tekitada tupepõletikku,” rägib Jaana Below ajakirjale Perearst.

8 nõuannet intiimhügieeniks:
Kui erinevad tupepõletikud kipuvad korduma või kui pidevalt on probleeme suurenenud vooluse ja n-ö ärritusreaktsioonidega, tasuks jälgida alltoodud nõuandeid. Samas tuleb märkida, et kõigil ei pruugi need soovitused aidata ning mõnel naisel ei teki kunagi probleeme, isegi kui ta toimib soovitatule täiesti vastupidiselt.

1.Välisuguelundite pesemine üks kord päevas puhta voolava veega.
2.Vältida lõhnavaid ning värvilisi pesuained välisuguelundite pesemiseks.
3.Vältida (lõhnavate) pesukaitsete kasutamist.
4.Vältida sünteetilist pesu ning eelistada puuvillast pesu.
5.Vältida stringide kasutamist.
6.Vältida liiga kitsaste ja sünteetilisest materjalist pükste kandmist.
7.Aluspesu pesta võimalusel õrnade pesupulbrite/geelidega.
8.Jälgida tampooni kasutamise õigeid põhimõtteid: enne tampooni paigaldamist ning tampooni eemaldamist tuleb pesta käed; tampooni suurus (imamisvõime) tuleks valida vastavalt vereerituse hulgale, s.t suurema voolusega päevadel suuremad, vähema voolusega päevadel väiksemad tampoonid; tampooni ei tohiks tupes hoida rohkem kui neli (kuus) tundi; kindlasti ei tohiks tampooni jätta tuppe kogu ööks; kui kasutada tampoone, siis ööpäeva jooksul peaks olema perioode, kus tampooni ei kasutata (nt öösel); tampoone ei tohi kasutada menstruatsioonivälisel ajal; kui tampoonide või tavapäraste hügieenisidemete kasutamine ei sobi, ei meeldi, on võimalik kasutada ka menstruatsioonianumat.

 

Avafoto: PantherMedia /Robert Przybysz/Scanpix
Refereeritud artikli täisteksti loe veebilehelt Kliinik.ee
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT

UURING! Vaata, kuidas ema toetav suhtumine koolieelses eas lapse aju arengut soodustab

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP —  Ema toetav ja hoolitsev suhtumine koolieelses eas lapsesse toob kaasa hipokampuse kiirema kasvu, mis püsib aastaid. Hilisemas lapsepõlves ema hoolitsusel enam niisugust aju arengut soodustavat mõju ei ole. Hipokampus on ajupiirkond, mida seostatakse õppimise, mälu ja stressitaluvusega.

Pikaajalises uuringus jälgiti 127 lapse aju MRT-kuvamiste seeriaid koolieelsest east kuni varase täiskasvanueani. Suurem hipokampuse maht leiti lastel, kelle emad toetasid neid just koolieelses eas. Kui emad olid sel ajal olnud vähem hoolitsevad, aga hiljem alg- või põhikooli ajal muutusid laste suhtes toetavamaks, siis see enam hipokampuse kasvu sedasi ei mõjutanud. Arvatakse, et koolieelses eas on lapse aju plastilisem ja seetõttu on varane lapsepõlv tundlik periood, kus toimunud sündmused ja kogemused mõjutavad aju arengut tugevamalt. Sama uuringugrupp on varem avaldanud töö, kus koolieelses eas tugevamat ema toetust kogenud saanud laste hipokampus olid suurem kooli jõudmise ajaks. Praeguseks on neid lapsi jälgitud kuni varase täiskasvanueani ja selgus, et toetavate emade laste hipokampuse mahu kasv oli ajas stabiilne ja püsiv. Jätku-uuringus leiti ka, et suurema hipokampusega lapsed olid teismeeas parema emotsionaalse enesereguleerimisvõimega.


Avafoto: PantherMedia/Lev Dolgachov/Scanpix
Refereeritud artikli täisteksti loe Kliinik.ee lehelt
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT

 

Save

B-grupi vitamiinide puudusel on tõsised tagajärjed

Helena-Reet Ennet
-
0
B-grupi vitamiinide puudusel on tõsised tagajärjed

OHMYGOSSIP — B-grupi vitamiinide puudus võib mõjutada inimese aju tegevust. Sellest, et organismil on mõnest B-grupi vitamiinist vajaka, võivad anda märku näiteks meeleolumuutused ja väsimus, samuti lihasnõrkus või kaalulangus.

Vitamiinid jaotatakse rasv- ja vesilahustuvateks. Rasvlahustuvateks vitamiinideks on vitamiinid A, D, E ja K. Rasvlahustuvate vitamiinide imendumine, varuna salvestumine ja funktsioneerimine organismis on seotud toiduga saadavate rasvadega ning organismi rasvkoe hulgaga. Vesilahustuvate vitamiinide alla kuuluvad vitamiin C ja B-grupi vitamiinid. Tuntuimateks B-grupi vitamiinideks on B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), B6, B9 (folaadid/foolhape) ja B12 (kobalamiinid). Lisaks kuuluvad B-grupi vitamiinide alla ka biotiin ja pantoteenhape.

Vitamiin B1 ehk tiamiin
Vitamiini B1 on peamiselt vaja:rasvade, süsivesikute ja aminohapete normaalse ainevahetuse tagamiseks; närvisüsteemi, lihaste ning südamelihase talitluseks; maomahla normaalseks tekkimiseks. Tiamiini parimad allikad on päevalilleseemned, maa-, sarapuu-, pistaatsia-, pekani-, para- ja Kreeka pähklid, pärm, kuumtöödeldud sealiha, erinevad teraviljajahu ja herned. Mingi koguse tiamiini saab organism ka jämesoole normaalsest bakteriaalsest mikrofloorast, mis sealt ka imendub, kuid selle kvantitatiivne olulisus on teadmata. Kestev tiamiinipuudus põhjustab beribeerit. Täiskasvanutel hõlmavad selle sümptomid perifeerse närvisüsteemi ja südame talitlushäireid. Puuduse varaste sümptomite hulka võivad kuuluda anoreksia, kaalulangus, vaimsete võimete muutused ja lihasnõrkus. Lastel ilmnevad sümptomid kiiremini, on üldiselt raskemad ja võivad viia südamepuudulikkuseni. Rafineeritud toidu söömine ja kestev alkoholi liigtarvitamine soodustavad vitamiinivaegust.

Vitamiin B2 ehk riboflaviin
Vitamiini B2 on peamiselt vaja: rasvade ja süsivesikute normaalse ainevahetuse tagamiseks; närvisüsteemi, lihaste ning südamelihase talitluseks; nägemisprotsessiks (silmade väsimuse vähendamiseks ja normaalse nägemise tagamiseks); naha, limaskestade, küünte ja juuste tervise toetamiseks; antikehade moodustamiseks. Kuigi riboflaviinipuuduse mõju ainevahetusele on tugev, tekib selgeid kliinilisi sümptomeid väga vähe. Nende hulka kuuluvad muutused nahal ja suu limaskestadel (sh lõhenenud suunurgad). Rasket riboflaviinipuudust on seostatud rauataseme muutusega, aneemia ning vaimsete häiretega. Riboflaviini parimateks allikateks on kuumtöödeldud maks ja neerud, maksapasteet, pärm, mandlid, keedetud vuti- ja kanamunad, lehtkapsas, kõrvitsaseemned, enamik juustudest, kakaopulber.

Vitamiin B3 ehk niatsiin
Niatsiinion peamiselt vaja: rasvade ja süsivesikute normaalse ainevahetuse tagamiseks ning valkude sünteesimiseks; närvisüsteemi ja lihaste talitluseks; nahakahjustuste paranemiseks. Niatsiinipuudus toob kaasa pellagra („kare nahk”), mida täheldatakse enam rahvastel, kelle toidulaud põhineb peamiselt maisil või muudel teraviljadel, olles madala valgusisalduse ja madala niatsiini biosaadavusega. Pellagra avaldub peamiselt nii naha-, seedetrakti- kui ka närvisüsteemi sümptomite näol. Niatsiini parimateks allikateks on maapähklid, kuumtöödeldud maks ja neerud, maksapasteet, tuunikalakonserv, kuumtöödeldud linnuliha, pärm, päevalilleseemned, kuumtöödeldud sea- ja veiseliha, kamajahu, kuumtöödeldud kalad, keedetud täisteramakaronid, müsli, enamik juustudest, täisterasai ja -leib, enamik pudruhelbeid, lehtkapsas, kuivatatud aprikoosid, keedetud muna, enamik pähkleid ja seemneid, halvaa, kakaopulber. Organismis võib teatud kogus niatsiini moodustuda aminohappest trüptofaanist.

Vitamiin B6
Nimetus vitamiin B6 hõlmab kolme ühendit: püridoksiin, püridoksamiin ja püridoksaal. Vitamiini B6 on peamiselt vaja: aminohapete normaalse ainevahetuse tagamiseks (sh valkude lõhustamiseks ja kasutamiseks); süsivesikute ja rasvade ainevahetuse tagamiseks; paljude bioaktiivsete ühendite (nt serotoniini) tekkeks organismis; erütrotsüütide valmimise protsessiks. Toidust saadava vitamiini B6 puudust esineb harva ja harilikult kombinatsioonis teiste B-grupi vitamiinide puudusega. Imikutel ja lastel ilmnenud kliiniliste sümptomite hulka kuuluvad epilepsialaadsed krambid, kehamassi langus, seedetraktiprobleemid ja mikrotsütaarne aneemia. Parimateks vitamiini B6 allikateks on kuumtöödeldud lõhe, sarapuu- ja maapähklid, Kreeka pähklid, pärm, kuumtöödeldud maks, kuumtöödeldud linnuliha, enamik teisi kuumtöödeldud (sh suitsutatud) kalu (nt lõhe, forell, skumbria, räim, ahven), tuunikalakonserv, küüslauk, avokaado.

Vitamiin B9
B9 ehk folaate on peamiselt vaja: rasvade ja süsivesikute normaalse ainevahetuse tagamiseks; loote närvikoe arenguks; erütrotsüütide valmimise protsessiks koos vitamiiniga B12; DNA ning RNA sünteesimiseks kasvuprotsessis ja organismi rakkude taastootmiseks. Toiduga saadud folaadid või toidulisandina manustatud foolhappest saadud folaadid on eriti olulised rasedatele, seda tegelikult juba enne raseduse algust, et tagada lapse normaalne areng. Seega tuleb folaatide saamine hoida kõikidel sünnitusealistel naistel soovitatud tasemel, et vältida ka planeerimata raseduse puhul defitsiidist tulenevaid neuraaltoru defekte. Foolhape on vitamiini sünteetiline vorm, mida looduslikult toidus ei leidu ning mida saadakse rikastatud toidust ja toidulisanditest. Manustatuna muutub ta organismis folaatideks. Folaatide peamised allikad on lehtkapsas, spinat, oad, pärm, kuumtöödeldud maks, tursamaksakonserv, munakollane, maapähklid, rooskapsas ja brokoli, peet, porrulauk, spargel, nuikapsas. Folaadid on ebapüsivad ja märkimisväärsed kaod toiduvalmistamisel on tavapärased. Kuid kadu sõltub nii konkreetsest toidust kui ka toiduvalmistamise meetodist.

Vitamiin B12
Vitamiini B12 on peamiselt vaja: aminohapete normaalseks ainevahetuseks; erinevate aneemiate ennetamiseks (nt erütrotsüütide valmimise protsessiks koos folaatidega); närvikoe normaalseks arenemiseks. Vitamiini B12 puuduse kliinilised sümptomid kujunevad üldiselt välja alles pärast mitmeid aastaid kestnud puudulikku tarbimist toiduga või vähenenud imendumist. Vitamiiniga B12 adekvaatne varustatus on äärmiselt oluline vereloomeks ja neuroloogilisteks funktsioonideks. Seljaaju, aju ning optilise ja perifeersete närvide mandumise tõttu põhjustab vitamiini B12 puudus neuroloogiliste sümptomite väljakujunemist ja/või megaloblastilise aneemia teket. Toiduga tarbimisest põhjustatud puudust võib täheldada üksnes täiskasvanutel, kes on olnud mitu aastat veganid ning ei ole tarvitanud vitamiini B12 toidulisandeid ega vitamiiniga B12 rikastatud toitu, või ka neist perekondadest pärit imikutel ja lastel, kus mainitud toidu tarbimise mustrit järgitakse. Eakate inimeste vitamiini B12 tase on sageli madal ennekõike B12 vaegimendumise tõttu.

Inimorganismile hästi kättesaadavat ja sobivat vitamiini B12 leidub üksnes loomse päritoluga toitudes. Taimset päritolu toidud võivad sisaldada B12 jääkkoguseid bakteriaalsest saastumisest või käärimise saadusena, kuid nende allikate adekvaatsus on küsitav. Liha, maks, piimatooted, muna, kala ja koorikloomad on eriti head ning keskmises menüüs valdavad vitamiini B12 allikad. Adru ja vetikad sisaldavad bioloogiliselt mitteaktiivseid vitamiini B12 analooge, samuti mõningaid aktiivseid vitamiini B12 ühendeid, kuid nende allikate adekvaatsus on ebamäärane. Mõned taimepõhised joogid, nagu näiteks soja-, kaera- ja riisijook võivad olla vitamiiniga B12 rikastatud ning seetõttu on need loomset päritolu toite vältivate inimeste menüüs olulised vitamiin B12 allikad.

 

Avafoto: OHMYGOSSIP
Autor: Tagli Pitsi
Allikas: Tervise Arengu Instituut
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT

 

UURING: Tihe saunaskäik vähendab Alzheimeri tõve arenemise riski

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — Selgitamaks kas sage saunatamine vähendab dementsuse riski, võeti Ida-Soome Ülikooli korraldatud Kuopio Isheemiatõve ja Südamehaiguste Riskifaktori uuringus 20 aastaks jälgimise alla 2000 meest, kes käivad neli kuni seitse korda nädalas saunas.

Osalejad jagati kolme gruppi: ühed käisid saunas kord nädalas, teised 2-3 korda ning kolmandad 4-7 korda, vahendab Postimees. Uuringust selgus, et mida sagedamini saunas käidi, seda madalam oli ka dementsuse vormide arenemise risk. Nende seas, kes käisid saunas 4-7 korda nädalas, oli risk koguni 66 protsenti, ja konkreetselt Alzheimeri tõve arenemise risk 65 protsenti, madalam kui vaid kord nädalas saunatajate seas. Sama uuringu varasemad tulemused on näidanud, et saunaskäimine vähendab ka südame seiskumisest (cardiac arrest) tingitud surma, südamepuudulikkuse riski ning ka üldist suremust.

Avafoto: PantherMedia/Arne Trautmann/Scanpix
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT

 

Haigekassa: Jaanuari haigushüvitiste väljamaksed võivad viibida

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — Haigekassa teatas, et 2017. aasta alguses viibib töövõimetushüvitiste väljamaksmine neile kindlustatutele, kelle töövabastusperiood algab jaanuaris 2017.

Haigekassa teatas, et kuna töövõimetushüvitist arvutatakse 2016. aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel, mille andmed edastab haigekassale maksu- ja tolliamet, võib hüvitiste maksmine seoses maksu- ja tolliameti 2016. aasta tuludeklaratsioonide menetlemisega viibida. Haigekassa alustab hüvitiste väljamaksetega siis, kui  maksu- ja tolliamet edastab haigekassale informatsiooni 2016. aasta deklaratsioonide töötlemise lõpetamisest. Teavitame Teid väljamaksete alustamisest meie kodulehekülje vahendusel. Viivitus ei mõjuta 2016. aastal alanud töövõimetuslehtede hüvitise maksmist. Haigekassa palub võimalike ebamugavuste pärast vabandust!

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT

 

SUUR NAKKUSOHT! Viiruste massilise leviku tõttu on mitmed haiglad külastuskeelu kehtestanud

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — Gripi ning ülemiste hingamisteede viiruste laialdase leviku tõttu on paljud haiglad kehtestanud külastuspiirangu. Piirangute eesmärk on vähendada haiglaravil viibivate patsientide ja muidugi ka haiglatöötajate nakatumisohtu. Haigete külastamine lubatakse taas, kui gripi kõrghooaeg taandub. 

Gripi ja ülemiste hingamisteede viirushaiguste laialdase leviku tõttu kehtestas Ida-Tallinna Keskhaigla alates neljapäevast, 5. jaanuarist haiglaravil viibivaid patsientide külastuspiirangu. Patsientide külastamine keelati ajutiselt kõikides haigla üksustes, et vältida viirushaiguste levikut haiglasse. Lubatud on pakkide ja väikesaadetiste toomine patsientidele ning need palutakse jätta haigla riidehoiutöötaja kätte, kust saadetised toimetatakse haiglaravil olijatele.

Juba alates 2.detsembrist on külastajaile suletud Tallinna Lastehaigla vastsündinute ja imikute osakond. Kogu haiglas aga kehtestati külastuskeeld alates 6. jaanuarist. Pakke saab haiglaravil viibivatele lastele jätta informatsioonitöötajate kätte iga päev kell 8–20.

Lääne-Tallinna Keskhaiglas hakkas ajutine külastuskeeld kehtima 5. jaanuari pealelõunal. Keeld kehtib kõigis Lääne-Tallinna keskhaigla statsionaarsetes üksustes: Meremeeste korpuses (Paldiski mnt 68), nakkuskliinikus (Paldiski mnt 62), Pelgulinna sünnitusmajas (Sõle 23) ja hooldusravikliinikus (Ehitajate tee 137). Haiglas viibivatele patsientidele mõeldud pakid saab tavapärastel külastusaegadel jätta riidehoiudu või infolauda.

Noroviiruse leviku tõttu on juba detsembri keskpaigast külastajaile suletud olnud Viljandi haigla siseosakond. Alates 6. jaanuarist kehtib külastuskeeld aga kogu haiglas, kaasa arvatud Jämejala psühhiaatria­kliinik ning õendus-hooldusosakonnd.

Alates 9.jaanuarist palub ka Tartu Ülikooli kliinikum haiglaravil viibivaid patsiente mitte külastada. Kliinikumi infektsioonikontrollitaliteenistus jälgib epidemioloogilist olukorda, haigestumise vähenedes külastuspiirang tühistatakse ning sellest antakse avalikkusele teada.

Külastuspiirang kehtib ka Põlva Haiglas, Ida-Viru Keskhaiglas, Valga Haiglas.

Pärnu Haigla on külastajaile avatud, kuid lähedasi palutakse külastada vaid ise terve olles. Kuid vältimaks viiruste levikut palutakse haigla osakondadesse sisenedes desnifitseerida käed antiseptikumiga ning kasutada kaitsemaski.

Avafoto: PantherMedia/Lev Dolgachov/Scanpix
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT

 

Pulmonoloogiaõde Eike Thayer: Patsient peab tundma oma haigust ning ravi põhimõtteid

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP —  Ida-Tallinna keskhaigla pulmonoloogia- ja spirograafiaõde Eike Thayer selgitab, milline on pulmonoloogiaõe roll astma- ja KOKi-patsiendi nõustamises?

“Pulmonoloogiaõe roll on aidata patsiendil toime tulla oma kroonilise kopsuhaigusega, nagu astma ja KOK. Patsiendil peab olema selleks piisavalt teadmisi, et oma enesetunnet jälgides, haigussümptomeid ennetades ja mõistes ning ohumärke tundes teada, kuidas end aidata ning millisel juhul pöörduda abi saamiseks (pere)arsti poole või erakorralise meditsiini osakonda. Tähtis on ka patsiendi lähedaste ja pereliikmete koolitamine, räägib Eike Thayer Kliinik.ee´le. “Kroonilise kopsuhaiguse ravi peab olema järjepidev ja kontrollitud (s.t kontrolli all). Patsient peab olema koolitatud oma haiguse ning ravi põhimõtete osas ning motiveeritud järgima arsti määratud raviplaani. Kuna raviks on tänapäeval enamasti inhaleeritavad preparaadid, siis on määrava tähtsusega patsiendi koolitamine inhalaatorite käsitsemise ja õige inhalatsioonitehnika osas.”

Seda, millal on patsiendil vaja pöörduda pulmonoloogiaõe vastuvõtule ja milliste teemadega astma- ja KOKi-patsiendid enim pulmonoloogiaõe abi vajavad loe juba refereeritud artikli täistekstist Kliinik.ee kodulehelt.

 

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT

 

Magusad lahused aitavad vastsündinutel valu vähendada

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP —  Ajakiri Pediatrics avaldas analüüsi, millest võib järeldada, et magusad lahused aitavad vastsündinutel valu selgelt vähendada ja edasiste platseebo-kontrollitud uuringute läbi viimine ei ole vajalik ega eetiline, vahendab Kliinik.ee.

Käesolevasse analüüsi haarati palju erinevaid uuringuid – kaasamise eelduseks oli, et oleks mõõdetud nutmise kestust või komposiitskoori valu hindamiseks. Kokku leiti magusate lahuste vastsündinutel kasutamise kohta 168 erinevat uuringut alates 1991. aastast ja nendest 62 sobisid käesolevasse analüüsi.

Nutmise aeg magusate lahuste kasutamisel oli keskmiselt 23 sekundi võrra lühem (95% usaldusvahemik 18-29 sekundit) 29 uuringus kokku 1175 vastsündinul. Valu skoor magusate lahuste kasutamsel oli -0,9 (95% usaldusvahemik -1,0…-0,7) 50 erinevas uuringus kokku 3341 vastsündinul.

 

Refereeritud artikli täisteksti lugege Kliinik.ee veebilehelt
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT

Küsitluses selgus, et meie põhjanaabrite jaoks on tööl seksimine üsna tavapärane

Marju Rõmmel
-
0

OHMYGOSSIP — Kaalimato.com koostas soomlaste hulgas suure küsitluse, mille abil selgitati välja kohad, kus harrastatakse enim seksida. Küsitluse koostajaid ei huvitanud klassikalised kodused paigad, vaid just väljaspool kodu ja ekstreemsemat laadi kogemused.

Uuringust võttis osa 1187 soomlast, kelle käest küsiti, kus nad seksinud on. Vastuste põhjal selgus, et auto on kõige populaarsem paik, kus vahekorda astuda – 55% vastanutest oli harrastanud seksi autos. 46% oli harrastanud telgis armatsemist, 38% rannas ja 25% pargis. Sellest võib järeldada, et soomlasi erutab loodus ja vaba õhk. Vastustest viiendaks jäi töökoht, kus oli seksinud 18% vastanutest. Kümme protsenti oli armatsenud koolis või hariduspiirkonnas ja 8% rongis.

Kui võiks arvata, et lennukis seksimine tundub ekstreemse ja huvitavana, siis soomlastel see kirgi ei kütnud – vaid 3% vastajatest oli seksinud lennukis.

Avafoto: PantherMedia/Volodymyr Melnyk/Scanpix

 

Loe lisaks:
Uuring: Tõenäoliselt just sellel päeval täituvad su seksiunelmad!
OHMYGOSSIP — Milline päev on voodis hullamiseks kõige soodsam?! Esmaspäev on harilikult selline päev, kui midagi märkimisväärselt põnevat ei toimu. See on päev, mida sooviksid, et see mööduks kiiremini – vähemalt Inglismaal elavad inimesed arvavad nii, vahendab Women´s Health veebileht.

Naised räägivad: Selline oli minu kõige julgem seksikogemus
OHMYGOSSIP — Kuum! Soome naisteajakirja seksiküsitlus selgitas välja, millised on soome naiste kõige julgemad seksikogemused. Milline on olnud sinu kõige julgem seksitrikk? Oled ehk teinud seda jõe peal hõljuvas paadis kõikide nähes?

Mehed paljastavad salajased seksirituaalid, mida iga kord järgivad
OHMYGOSSIP — Women´s Health püüdis kinni mõned mehed, kes olid avameelselt nõus paljastama rituaalid, mille alati kaasavad seksi. Kas mõni neist tundub ka sinu jaoks tuttav?

 

Karastusjookide “dirty secret” ehk ohtlik toidulisand, ohtlik toit, ohtlik elu…?

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — Samal ajal kui ajakirjanduses käib nõiajaht toidulisandile, mis sisaldab väidetavalt vaid “akuhapet ja kraanivett”, tuletan meelde, et meie igapäevases toidus leidub sedasama akuhapet, mida lisatakse sinna väärika “happesuse regulaatori” (E513) nime all ja keegi ei torma seepeale barrikaadidele ega minesta.  Hmm, kummaline topeltstandard, või mis? Kuid mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Alanud on uus kooliaasta ja jälle täituvad koolide lähedal asuvad poed vahetundide ajal ja tundide järgselt ülevoolavalt sumiseva  “mesilasparvega” – tundub, et lapsed kustutavad janu vaid karastusjookidega.    Vesi on igandina eelmisse sajandisse jäänud ja trendikaks janujoogiks kvalifitseerub vaid kihisev, värviline ja suhkrurikas vedelik, mis sisaldab rohkelt aineid, mida maailma loomise ajal veel ei tuntud. Allolev artikkel keskendub neist ühele – naatriumbensoaadile.

Neile, kes end toiduainekeemiaga veel kurssi pole viinud, tasub mainida, et tõhusa säilitusainena tuntud naatriumbensoaat (E211) on sünteetiline kemikaal, mida lisatakse toidutööstuse poolt lahkesti karastusjookidesse, mahladesse, džemmidesse ja salatikastmetesse.   Bakteriaalse saastumise kaitseks pannakse ainet ka suuloputusvahenditele, šampoonidele, kehakreemidele ja deodorantidele. Muu hulgas võib naatriumbensoaati leida  pudeldatud ravimites ja köhasiirupites (!).

Teatud eelsoodumusega inimestel esineb selle kemikaali suhtes hüpertundlikkust ning see võib neil tekitada astmahooge, nõgeslöövet ja teisi allergilisi reaktsioone. Samuti võib kokkupuude naatriumbensoaadiga tuua kaasa migreenihooge ja maoärritust ning põhjustada terviseprobleeme salitsülaatidele ja aspiriinile ülitundlikel inimestel.

Hoopis tõsisemaks teeb aga fakt, et reeglina esineb koos naatriumbensoaadiga toitudes-jookides ka sidrunhape (E330) või askorbiinhape (E300). Mõlemad on ju täiesti aktsepteeritavad ja looduslikud ained, hõiskab selle peale lugeja. Jah muidugi, kuid koos naatriumbensoaadiga moodustavad need looduslikud happed benseeni – kantserogeense kemikaali, mida seostatakse leukeemia ja teiste verevähkide suurenenud tekkeriskiga. Laboratoorsetes katsetes hinnati naatriumbensoaadi genotoksilist mõju ja leiti, et teatud kontsentratsioonides suurendas see kemikaal märkimisväärselt DNA kahjustusi, mis toob omakorda kaasa rakumutatsioone ja vähki.

Kuid ka see ei ole veel kõik. Uuringud kinnitavad, et naatriumbensoaat (nagu ka paljud toiduvärvid) võivad lastel soodustada või vallandada hüperaktiivsust. Teades,  kui dramaatiliselt on viimasel ajal suurenenud kontsentratsiooniprobleemide ja käitumishäirete all kannatavate laste hulk, teeb see kahtlemata murelikuks.

Toidutootja ütleb selle peale, et kõik on lubatavuse piires. Seega, vaid pisut rakulisi muutusi tekitavat kemikaali igas klaasitäies karastusjoogis, mille te oma lapsele ulatate või ise ära joote on ok…?

Millal jõutakse riiklikult nii kaugele, et  sõbralike E-aine kampaaniate asemel jõuaksid tarbijani lõpuks ka riskid, mis toidule lisatud sünteetiliste kemikaalidega tegelikult kaasnevad? Minule isiklikult meeldiks, kui ajakirjandus tormaks lõrinaga ka meie toitu mürgitavate ühendite kallale.

Kui koolides vahel terviseloenguid pean, ei jäta ma lastele mainimata ka karastusjookides varitsevaid ohte. Vähkitekitavast kemikaalist kuuldes lähevad neil reeglina silmad suureks. Koduteel poest läbi minnes on see kummaline pisiasi neil “õnneks” ammu meelest läinud…

 

Avafoto: Panthermedia/Lev Dolgachov/Scanpix
Allikas: Toitumistarkus.ee
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT

 

Save

Hooajatööliste värbamine välismaalt muutub lihtsamaks

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP – Edaspidi saavad ettevõtjaid värvata hooajatöölisi ka majutussektoris 12. jaanuaril kinnitas valitsus määruse, millega pannakse paika hooajatööle esitatavad nõuded ja hooajaliste tegevusalade loetelu, seisab Siseministeeriumi pressiteates.

Tööandjate vaatevinklist on olulisim ja oodatuim muudatus see, et edaspidi ei pea nad hooajatöölistele maksma 1,24-kordset Eesti keskmist brutopalka. Siseminister Andres Anveldi sõnul aitab see leevendada tööjõupuudust hetkedel, mil töökätest kõige suurem puudus on.

Selleks, et tööandja saaks endale välismaalt hooajatöölise palgata, peab pakutav töö kuuluma hooajaliste tegevusalade loetellu. Hooajast sõltuvad põllumajandus-, majutus- ja toitlustussektoris ning toiduainete ja alkoholivaba joogi tootmise valdkonnas olevad tööd. Siiani võis hooajatööks lugeda vaid põllumajandussektorisse kuuluvaid töid.

Teiseks peab töö olema hooajalise iseloomuga. See tähendab, et see peab olema seotud konkreetse ajaga aastas, mil nõudlus tööjõu järele on tavapärasest oluliselt suurem. Uuendusena võib hooajatööd teha kuni üheksa kuud aastas senise kuue asemel.

Allikas: Siseministeerium.ee

Nileen Namita on teinud 51 operatsiooni et näha välja nagu Vana-Egiptuse kuninganna Nofretete

Helena-Reet Ennet
-
0

Nileen Namita moondumine Vana-Egiptuse kuningannaks Nofreteteks algas 20 aastat tagasi, sest naine oli vendunud, et ta oli eelmises elus Queen Nefertiti e. Nofretete , kirjutab Daily Mail.

Continue

Ta võttis mu süütuse pärast McDonalds’i Happy Meal einet, ütles Lisa Miller (18), kes plaanib abielluda 60-aastase koristajaga

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — 18-aastane Lisa Miller on hullupööra armunud 60 aasta vanusesse koristajasse Jim Kerr’i, kes võttis tüdruku süütuse oma 60-ndal sünnipäeval, pärast seda, kui Lisa ostis talle McDonaldsi Happy Meal eine.

Tüdruk üllatas oma meest tema 60-ndal sünnipäeval koogikese ja õhupallidega, pärast nende esimest tõelist kohtingut McDonaldsi kiirtoidurestoranis selle aasta aprillis, vahendab Ajaviide.ee. “Ma ostsin talle Happy Meal eine, siis andsin talle koogikese ja mõned õhupallid ka. Mul ei olnud rohkemaks raha, kuid siiski püüdsin ta juubeli teha nii eriliseks kui suutsin,” kirjeldab tüdruk olukorda. “Hiljem vaatasime filme, üks asi viis teiseni ning asjad lihtsalt läksid nii. See oli minu esimene kord, aga ei olnud mingit pinget ja see kõik oli väga mugav.”

Jim Kerr, kes on kolme lapse isa ja 36 aastat abielus lisas: “Ma olen päris kindel, et Lisa andis endast kõik, et see päev teha mulle meeldejäävaks.” Nüüdseks on Kerr oma abikaasa maha jätnud, et siduda end rohkem Lisaga. Nad plaanivad tulevikus abielluda, aga ei ole veel pulmasid organiseerima hakanud. Siiski on nad välistanud lapsed. “Jim oleks 78-aastane, kui meie esimene laps saaks 18, seega ei tule see kõne allagi,” ütles Lisa, lisades: “Armastus on põhiline! Jim on teinud mind õnnelikumaks kui ma olen kunagi olnud!”

 

Fotosid ja refereeritud artikli täisteksti loe veebist: Ajaviide.ee
Kõiki uudiseid OHMYGOSSIP´i rubriigist “Mitmesugust” saate lugeda SIIT

Save

Save

Reisi Eestis: Räätsamatk Ida-Virumaal Rüütli rabas + FOTOD & VIDEO!

Marko Kaldur
-
0
Reisi Eestis: Räätsamatk Ida-Virumaal Rüütli rabas + FOTOD & VIDEO!

OHMYGOSSIP – Ida-Virumaal, Rüütli rabas paiknev Kotka matkarada on populaarsust kogunud nii tõsisemate matkajate kui pühapäevajalutajate seas. Matkarada hargneb mitmeks osaks, pakkudes sobivaid distantse nii väikelastega peredele kui pikemate ning ekstreemsemate teekondade soovijaile. Pikale rajale jääb mitmeid matkaonne, kus võimalus ööbida; lõkkeplatse, kus pikniku pidada või lihtsalt elavat tuld nautida.

Loomulikult näeb rajal liikuja ümberringi imekaunist loodust, rabaavarusi, soosaari ning metsloomade jälgigi värskel lumel. Kes aga tahab Rüütli rabast veelgi rohkem elamusi koguda, peaks sinna suunduma hoopistükkis räätsadel – tavapäraselt rajalt kõrvale astuma ning suunduma üle lageda raba kaugemate saarekeste või metsatukkade poole; ületama jäätunud rabajärvi ning kolama kohtades, kuhu inimjalg harva (või suisa ei kunagi) astunud.

Pakaselisemate ilmadega võib selle teekonna ette võtta räätsadetagi – kui rabapealne on piisavalt läbi külmunud, siis pole sisse vajumise ohtu. Ettevaatlikkust ei maksa loomulikult seejuures kaotada. Rüütli raba on kaunis ning suuremast asustusest eemal asuv lapike ürgloodust, mille avastamine pakub põnevaid elamusi ning soovijaile ka mõnusa füüsilise koormuse.

Rada saab alguse Iisaku asula lähistelt vanast liivakarjäärist ja lõppeb Rüütli soos Alliku külas. Kogu raja pikkuseks on 8 km, kuid võid matkata ainult ka Rüütli raba 1,5 km pikkust laudteeringi.

Fotode autor: Marko Kaldur

Reisiajakirjanik Marko Kaldur tutvustab OHMYGOSSIP´i rubriigis #ReisiEestis vaatamisväärsusi ja tegevusi, mida Eestis nautida; paikasid, kus aega veeta; kultuuri- ja maitseelamusi eri valdkondadest. Võta ette meeleolukas reis mööda Eestit ning külasta neid kohti, mis huvi pakuvad või meelde jäävad! Soovid koos Markoga Eestis matkata, giiditeenust või häid nõuandeid Eestis rändamiseks? Siis kirjuta info@avastaeesti.ee ning avasta Eesti Facebookis www.facebook.com/avastaeesti ja Instagramis www.instagram.com/avastaeesti.

Vaata ka:
Reisi Eestis: Postitee + FOTOD!
Reisi Eestis: 8 põhjust Hiiumaa Eiffeli torni tõusmiseks + FOTOD!
Reisi Eestis: Türi-Tamsalu 65-kilomeetrine matkatee + FOTOD!
Reisi Eestis: Ruunaraipe luited Soomaa rahvuspargis + FOTOD!
Reisi Eestis: 8 põnevat fakti Kotka matkaraja kohta + FOTOD!
Reisi Eestis: 8 põhjust suvisel Soomaal kanuutamiseks + FOTOD!
Reisi Eestis: 8 põhjust Eestis reisimiseks
Reisi Eestis: 8 põhjust Matsirannas peesitamiseks

 

Save

Save

Save

Save

1...848586...759Page 85 of 759
© Newspaper WordPress Theme by TagDiv