Ma tahan väga aidata autismispektri häirega lapsi ja nende lähedasi — otseselt rohkem isegi nende lähedasi, kes selle sees igapäevaselt elavad ning lahendusi laste võimalikult efektiivseks arenguks otsivad. Kõik ettepanekud, ideed, mõtted, kasvatusnõksud, soovitused, kogemuste vahetus ja koostöösoovid on teretulnud. Aitame koos! Heategu muudab materiaalse vaimseks ja teeb mündist leegi!
Helena-Reet: Kutsun üles mõttetalgutele “Kuidas saame paremini mõista ja aidata autismispektri häirega lapsi e. Autismiabi ABC”
Endine Estonian Airi president sai Heateo SA juhiks
Estonian Airi endine president Andrus Aljas on 1. juulist Heateo SA juht. Aljas lahkus Estonian Airist möödunud aastal mais. Juunis alustas praegu president Tero Taskila.
Twitter sai USAlt enim päringuid kasutajaid puudutava informatsiooni kohta
Twitter avalikustas esimest korda riikide poolt kasutajate kohta tehtud infopäringute raporti. USA on sellel aastal teinud 948 kasutaja kohta kokku 679 päringut, teisel kohal on Jaapan 98 päringuga 147 kasutaja kohta.
Madis Müller: Eesti peaks eelistama laiemat pangandusjärelvalvet
Eesti peaks eelistama laiemat kui eurotsooni riikide pangandussektori järelevalvet, ütles Eesti Panga asepresident Madis Müller eile Euroopa Komisjoni Eesti esinduses peetud seminaril.
Vaata, kui palju kerkis või langes aastaga keskmine palk sinu tegevusalal!
Statistikaameti poolt reedel avaldatud andmete põhjal kerkis keskmine palk 2011. aastal kõige rohkem kinnisvaraalases tegevuses, hulgi- ja jaekaubanduses, mootorsõidukite ja mootorrataste remondis ja mäetööstuses.
Los Angeleses jagati MTV filmiauhindu
Eile õhtul jagati Los Angeleses MTV filmiauhindu, kus tegi puhta töö “Näljamängud”. Kuigi aasta filmiks kuulutati “Videviku saaga: Koidukuma” esimene film, viisid näitlejaauhinnad koju Jennifer Lawrence ja Josh Hutcherson, vahendab Puplik.
Gossip.ee sai 3-aastaseks! Helena-Reet: Ei saa salata, et on tekkinud hasart ja tahaks võistelda juba rahvusvaheliste suurportaalidega
Täna, lastekaitsepäeval, täpselt 3-aastat tagasi avasime esmakordselt eestikeelse naiste- ja meelelahutusveebi Gossip.ee. “Statilstilised näitajad on igal aastal rõõmustavad, kuigi võib öelda, et alati saab paremini ning kui hästi hakkab minema, siis tahaks, et läheks veel paremini. Ei saa salata, et on tekkinud suur hasart ning igal hommikul Alexa reitingut ning Google Analyticsit jälgides tahaks võistelda juba rahvusvaheliste suurportaalidega, kuigi sinna on veel tükk maad minna,” räägib lehe peatoimetaja Helena-Reet Ennet (33).
Eurovisiooni Lauluvõistluse võitis Rootsi laulja Loreen
Lorine Zineb Noka Talhaoui, lava nimega Loreen, on sündinud 16. oktoobril 1983, Stockholmis. Loreen’i muusikakarjäär sai alguse 2004. aastal, kui ta osales Rootsi Idol´is jäädes neljandaks.
Mehhiko suurärimees Carlos Slim Helu noolib Euroopa telekomiturgu
Maailma rikkaim mees on teatanud huvist suurendada oma osalust Hollandi ja Austria telekommunikatsioonifirmades. Slim on avaldanud soovi 3,5 miljardi dollarilise investeeringu abil suurendada America Movili osa Hollandi telekomiettevõttest KPN NV 28 protsendini, kirjutab Reuters, vahendab E24.
Reutersi andmetel on Slim alustanud läbirääkimisi ka Telekom Austria suurosanike Ronny Peciki ja Naguib Sawirisega, kes soovivad müüa oma 20 protsendilist osalust. Ka teine Telekom Austria suurosanik riigiettevõte OelAG, millele kuulub 28,4 protsenti kogu firma aktsiatest, on teatanud Slimi huvist.
Carlos Slimi America Movil on vallutanud kogu Kesk- ja Lõuna-Ameerika, kokku on sisenetud 16 riigi turgudele. Nii ülemaailmne majanduskriis, kui ka praegune euroalakriis on mitmeid Euroopa telekommunikatsioonifirmasid kõvasti räsinud. Seega pole ime, et Slimi-suguseid rahakaid investoreid mitmel pool kahel käel vastu võetakse.
Facebooki kauaoodatud börsidebüüt ebaõnnestus
Facebooki kauaoodatud börsidebüüt ebaõnnestus – esimesel kauplemispäeval suudeti aktsiat hoida õhkõrnas plussis vaid tänu avaliku esmaemissiooni korraldajate tugiostudele. Ehkki esimeste tehingutega kerkis aktsia hind 11 protsenti, 42 dollarini, käis suurem osa kauplemisest selle nimel, et väärtpaberi hind ei langeks alla avaliku esmaemissiooni (IPO) märkimishinna, milleks kujunes 38 dollarit, kirjutab E24.
Piinlikkuse tundmisest investeerimispankurid pääsesid napilt. Facebooki aktsia hind kerkis Nasdaqil päeva lõpuks 23 senti ehk 0,63 protsenti. The Wall Street Journal kirjutas, et aktsia nn stabiliseerivaks agendiks oli investeerimispank Morgan Stanley. See tähendab, et alati, kui aktsia hind hakkas langema 38 dollari lähedale, oli pank sunnitud aktsiaid ostma.
Morgan Stanley oli nimelt aktsiate esmaemissiooni peakorraldaja ja tavaliselt jätavad korraldajad mingi hulga aktsiaid endale – juhul kui nõudlus väärtpaberite järele on liiga suur, saab need müüki paisata. Majanduslehe väitel jätsid korraldajad endale 63 miljonit Facebooki aktsiat koguväärtusega 2,3 miljardit dollarit. Seekord pidid pangad aga aktsiate müümise asemel neid hoopis ostma.
“News of the World” avaldas väljamõeldud artikleid
Skandaalse briti tabloidi endine reporter, ajakirjanik Graham Johnson rääkis BBC’le, et ajaleht avaldas väljamõeldud lugusid. “Ma olen fabritseerinud uudiseid narkoärimeestest, uusnatsistidest ja relvadega kaubitsejatest,” ütleb ta.
Eesti arvutiviiruse tõttu võib 9-l juulil miljonites arvutites Internet kaduda
Sel suvel lõpetab FBI eesti arvutiviiruse vastu võitlemise. Miljonid arvutid kogu maailmas võivad jääda ilma Internetita, annab teada MSB (Myndigheten för samhällsskydd och beredskap) arvutiturvalisuse osakond CERT-SE, vahendab Aftonbladet.
Niinimetatud “valeserverite” abil saadab viirus kasutaja kodulehetedele, milledel asuvate kuulutuste pealt viiruse looja raha teenib.
“Kui oled viiruse saanud, võid sattuda suvalisele kodulehele,” ütleb IT spetsialist Kristian Borryd.
Kui FBI viiruse pealetungi avastas, alustati hiiglasliku päästeoperatsiooniga. Üle kolme aasta on FBi kindlustanud “terved” serverid. Nüüd aga peab ameerika julgeolekuteenistus seda liiga kalliks ja 9-l juulil operatsioon nimega “Ghost Click” lõpetatakse. Kui arvuti on nakatunud, ei saa enam normaalselt surfata.
Pahatahtliku viiruse loojad arreteeriti FBi andmetel möödunud aasta novembris Eestis. Tegemist on kuue meesterahvaga, keda nüüd süüdistatakse 15 miljoni dollari ebaseaduslikus teenimises.
“Nad saavad mõne ööri iga kliki eest, kuid kui seda teevad sajad tuhanded inimesed mitme aasta vältel, siis teeb see kokku väga suure summa,” ütleb Eurosecure arvutiturvalisuse ekspert Anders Nilsson, kelle sõnul ei piisa tavalise antiviiruse programmi kasutamisest. “Piisab sellest, et kahjulik kood on arvutist paar korda viimaste aastate jooksul läbi käinud,” ütleb ta ja soovitab sel juhul ühendust võtta oma Interneti tarnijaga.
Rootsi arheoloogid otsivad keskaegse kuulsa kuninga Magnus III hauda
Rootslased püüavad leida keskaegse kuulsa kuninga Magnus III ehk Magnus Ladulåse hauda, kes oli oli kuulsa Rootsi riigitegelase Birger Jarli poeg. Aastatel 1275 – 1290 võimul olnud kuningas suri 50-aastaselt, mis sel ajal oli üsna kõrge iga, kirjutab Svenska Dagbladet, vahendab Elu24.
Pärimuse järgi maeti kuningas Stockholmi nüüdses kesklinnas asuvasse Riddarholmeni kirikusse (Riddarholmskyrkan). Arheoloogid ei ole teda sealt leidnud. Üks iidne haud avati, kuid uurimine näitas, et sellesse hauda on maetud 15. sajandil surnud isik. Samas leiti selle hauast põhja poole jääv keskaegne müür, mis on sinna ebasobiv.
“Oletame, et see müür on osa Magnus Ladulåse matmispaigast. See koht tundub kuulsa kuninga matmiseks sobiv,” sõnas uuringut juhtiv arheoloog Lin Annebäck.
Magnus III Ladulås sündis 1240. aastal ja suri 18. detsembril 1290. aastal. Ta oli Rootsi kuningas1275. aastast kuni oma surmani.
Norras korraldatakse Anders Behring Breiviki vastane lauluprotest
Täna korraldatakse Norra pealinnas Oslos kohtumaja juures massimõrvar Anders Behring Breiviki vastane lauluprotest. Tuhanded inimesed plaanivad üheskoos laulda lastelaulu “Vikerkaarelapsed”, mida Breivik peab heaks näiteks laste marksistlikust ajupesust, vahendab Reuters.
Ürituse korraldajate sõnul kirjeldab see laul Norra ühiskonna mitmetahulisust. Ette kantava laulu originaali looja on USA folklaulja Pete Seeger ja pala kannab inglise keeles pealkirja “My Rainbow Race”. Sellele 1971. aastast pärit laulule anti Norras norrakeelsed sõnad.
Kaja Kallas: Olen valmis koostama riigikogu eetikakoodeksit
Jurist ja riigikogu liige Kaja Kallas (RE) on seisukohal, et riigikogu eetikakoodeks suudaks ära hoida paljusid praegu parlamenti kummitavaid probleeme ning seetõttu on ta valmis ise koodeksi koostamisel initsiatiivi võtma.
“Olen valmis eetikakoodeksi projekti koostamisel kaasa lööma ja kui muid vabatahtlikke ei leidu, siis isegi esimese projekti aruteludeks välja töötama,” pakkus Kallas oma blogis.
Tema sõnul on eetikakoodeks vajalik, kuna selged suunised aitaks saadikutel ennetada eetiliste tavade rikkumist teadmatusest. “Kindlasti aitaks see ära hoida pisieksimusi, mille pärast riigikogu maine kahjustada saab.”
Teiseks võiks eetikakoodeks reglementeerida mõjuvõimuga kauplemise juhtumeid, mis juriidiliselt on paljuski vaieldavad. Näiteks anda juhiseid, kuidas huvigruppidega suhtlemine korraldatud peaks olema.
“Kas saadik võib käia lõunal ärimehe kulul, kel on menetletava eelnõuga seonduvad huvid? Mida teha siis, kui saadikul endal on osalus äriühingus, kes tegeleb menetletava seaduse reguleerimisalas? Kas riigikogu liige peaks komisjonis teistele liikmetele teada andma oma seotusest reguleeritava valdkonnaga?” tõi Kallas näiteid.
Selgete reeglite puudumine võib praegu viia selleni, et kartus eksimuste ees sunnib parlamendisaadikuid huviliste ja huvigruppidega suhtlemise sootuks lõpetama.
Vähemalt sama oluline on kolleegide omavaheliste suhete täpsustamine. “Mind isiklikult väga häirib lugupidamatus, millega sageli koheldakse riigikogu kõnepuldis esinejat. Inimene on ettekandega vaeva näinud, esitab oma valijate muresid, aga teda ei kuulata. Pidev jutuvada häirib neid, keda kõnepuldis esitatu huvitab,” ütles Kallas.
Hästi koostatud eetikakoodeks võiks mõju avaldada ka teistele ametkondadele ja võimutasanditele. “Eetikakoodeksiga saaks ära hoida või vähemalt vähendada manipuleerimist täitevvõimu ametnike poolt,” ütles Kallas, pidades silmas ametnike huvi riigikogu kummitemplina kasutada.
“Riigikogu eetikakoodeks võiks olla juhendiks kõigile poliitikas tegevatele inimestele, ka näiteks kohaliku omavalitsuse tasandil. See aitaks kasvatada uut poliitilist kultuuri, mida võetaks eeskujuks poliitikasse sisenemisel juba varasemates staadiumites,” leidis Kallas.
Toomas Hendrik Ilves: Olgem valmis euroala jagunemiseks
President Toomas Hendrik Ilves sõnas eile Soome peaministri Jyrki Kataineniga kohtudes, et tuleb valmis olla euroala jagunemiseks, kuid nii Eesti kui ka Soome jätkavad euroalas.
“Me mõlemad – Eesti ja Soome – oleme optimistlikumad, kui meie lakooniliselt põhjamaine iseloom lubaks arvata, uskudes, et suudame seljatada euroala probleemid,” ütles president Toomas Hendrik Ilves kohtumisel Soome peaministri Jyrki Katainen’iga. “Me teame: tõhusa Euroopa Liidu tagatis on tugev, vastutustundlik ja distsiplineeritud euroala,” lisas Ilves.
Presidendi arvates tugevdavad euroala vastupanuvõimet kriisidele nii Euroopa stabiilsusfond EFSF kui ka stabiilsusmehhanism ESM.
President Ilves aga meenutas: solidaarsus Euroopas tähendab, et iga riik hoolitseb enda eest piisava tõsidusega, et liitlastele mitte probleeme tekitada.
Tänasest algavad 2012. aasta riigieksamid — ajad & registreerinud õpilased
Täna, 23. aprillil algab 2012. aasta riigieksamite periood eesti keele kui teise keele riigieksami kirjaliku osaga. Eksami suuline osa toimub 24.-26. aprillil.
Eesti keel teise keelena on kohustuslik riigieksam vene või muu õppekeelega koolis. Tänavu registreerus sellele eksamile 2980 eksaminandi, seal hulgas gümnaasiumilõpetajaid 1791, kutseõppeasutuste õpilasi 1126 ja varemlõpetanuid 63.
Uues vormis emakeele eksamit sooritavad abituriendid nädala pärast esmaspäeval, 30. aprillil. Eesti õppekeelega koolides on eesti keel kohustuslik riigieksam, vene õppekeelega koolides on emakeele eksam vabatahtlike eksamivalikute hulgas. Kokku asub 30. aprillil emakeele eksamit sooritama 10 263 koolilõpetajat.
Riigieksamite periood lõpeb 12. juunil, kui toimub füüsika riigieksami lisaeksam.
Eksamieelistuste osas 2012. aastal võrreldes varasemate aastatega suuri erinevusi ei ole: rohkem on valitud inglise keele, ühiskonnaõpetuse, geograafia ja matemaatika riigieksamit. Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb sooritada viis lõpueksamit, millest vähemalt kolm on riigieksamid. Kõik valitud riigieksamid tuleb ka sooritada, eksamist loobuda ei saa. Kui õpilane puudub riigieksamilt ning ta ei soorita ka lisaeksamit, jääb tal kool samal aastal lõpetamata.
Eksamitulemused saab teada riigiportaali www.eesti.ee päringukeskkonna vahendusel. Tulemused sisestatakse andmebaasi ning muudetakse kättesaadavaks järk-järgult vastavalt sellele, kuidas tööd hinnatud saavad. Riigieksami e-tunnistused on riigiportaali vahendusel kättesaadavad alates 20. juunist.
Eksamitulemustega mittenõustumise korral on eksaminandil õigus viie tööpäeva jooksul pärast riigieksamitunnistuse väljastamist esitada apellatsioon haridus- ja teadusministeeriumi apellatsioonikomisjonile. Soovi korral saab enne apelleerimist eksamikeskuses kohapeal oma eksamitööga tutvuda. Tutvumise täpsem kord, registreerimisvõimalused jm sellekohane info on eksamikeskuse kodulehel üleval juuni algusest.
2012. aasta riigieksamitele on registreerunud kokku 18 233 eksaminandi, eksamivalikuid on üle 43 tuhande.
Riigieksamite ajad leiab SIIT
Riigieksamitele registreeritud isikute arvu leiab SIIT
George Soros: Euroopa Liit ei jää püsima ilma kaugele ulatuvate reformideta
Kreeka teine abipakett, eurotsooni võlakriisi epitsenter ja äsjane likviidsusprogramm ei ole lahendanud eurotsooni võlakriisi ning Euroopa Liit ei jää püsima ilma kaugele ulatuvate reformideta, kirjutab Soros Fund Managementi juhatuse esimees George Soros Financial Times’is, vahendab Äripäev.
Soros hoiatab, et Euroopa seisab silmitsi pikaaegse majandusseisakuga või veel halvemaga – terve kontinendi langusega. „On riike, kes on sarnase kogemuse läbinud. Ladina-Ameerika riigid kannatasid kaotatud kümnendi käes peale 1982. aastat ning Jaapan on olnud majandusseisakus veerand sajandit – mõlemad on selle üle elanud. Kuid Euroopa Liit ei ole riik ning on ebatõenäoline, et see ka ellu jääb. Deflatsiooniline võla lõks ähvardab hävitada veel mittetäielikku poliitilist ühendust,” ütles ta.
Miljardärist investori sõnul ei lahendanud Euroopa Keskpanga pikaajaline refinantseerimisoperatsioon (LTRO) eurotsooni põhiprobleeme ning sellele järgnenud aktsiaturgude ralli tegelikult peitis neid samu lahendamata probleeme. Kuigi Saksamaa on korduvalt öelnud, et eurotsooni lagunemine on võimatu ning seda ei juhtu, on üha valjemalt hakatud rääkima rahaliidu lagunemisest.
Sorose sõnul peavad poliitikud praegust kurssi muutma, kuna eurotsooni plaan kaitsta mehhanismi, mis ei tööta ainult halvendab olukorda. Teiseks märkis ta, et praegune olukord on äärmiselt ebaharilik ning on vaja erakordseid meetmeid, et taastada normaalsus. Kolmandaks on vaja luua uued eeskirjad, mis takistavad finantsturgudel olemast ebastabiilsed.