Mäletan aega, mil merikarbid minus kõhedust tekistasid, täna aga sõin midagi nii head, et isegi Lõuna-Itaalia kokad muheleksid minuga kaasa – olen Valentsias! Ligi miljonilise elanikkonnaga linn on eelkõige tuntud oma kadestamisväärse kunstipärandi ning laiahaardeliste teadusuuringute pärast. Muuseumid, kirikud, arheoloogilised mälestised – neid kõike jagub Hispaania suuruselt kolmadasse linna ohtralt.

Kuigi minu siiatulek kujutab endast tööreisi, kavatsen kõik vabad minutid enda jaoks võimalikult meeldivalt sisustada. Märgin ära, et see on minu esimene reis Hispaania mandriossa. Olen käinud kordi Ibizal, aga sealne miljöö on midagi muud. Sel saarel toimuvat võrdleks ameeriklaste kevadpühadega Mehhikos :D Pidudest aga hiljem.

Tegelikult olen ma hetkel, ehk siis seda artiklit kirjutades, rampväsinud. On teile tuttav tunne, kui jalad valutavad ning silm vägisi kinni vajub?
Põhjus peitub 24h ärkvel olemises. Kohe räägin lähemalt. Terve nädalavahetuse võtsin easy‘lt ning lükkasin kohvri pakkimist edasi. Esmaspäevale, kui töö tegemise päevale, oli aga nii palju kohustusi kuhjunud, et kohvrit jõudsin pakkima alles kell kümme õhtul. Lend oli aga juba kell 06:30 hommikul, mis tähendas, et Sondriost tuli liikuma hakata kella 02:00 paiku. Kohale jõudes ei raatsinud ma muidugi jalgu seinale visates põõnama hakata vaid läksin väsimust trotsides kohe linna uudistama. Langeks kohe, aga mul on teile veel rääkida…

Kohe lennujaamas sain jutule ühe väga sõbraliku taksojuhiga, kes mulle pikalt ning laialt aktuaalsetest probleemidest valgustas ning jagas soovitusi linna vatamisväärsuste osas. Suhtlemine käis nii – juht seletas hispaania keeles ning mina vastasin ning küsisin itaalia keeles. Need kaks ladina keelt on uskumatult sarnased!

Sihtpunkt oli hotell, mis asub väga mugavas asukohas – Valentsia vanalinnas. Kui Teil on plaan tulla seda imelist linna külastama, siis soovitan soojalt Catalonia Excelsiorit. Kolme tärni kandev hotell oleks nii mitmeski riigis neljandat tärni väärt, kuid mis kõige olulisem – hinna ning kvaliteedi suhe on paigas. Kohvrid lahti pakitud, jalutasin ümbrust uurima. Imeilusatest ehitistest püüdsid rohkem mu tähelepanu tühjad poed ning kohvikud, peaagu olematust liiklusest rääkimata. Kohe tekkis tahtmine uurida, ega mingisuguseid üleriigilise pühi ei peeta, et tänavad Milaano kõrval Sahara kõrbe meenutavad. Ühe kohalikuga põgusalt vesteldes, sain vastuseks, et majanduskriis on linna nälga jätnud kuna maakonnas elavatel inimestel on pealinna järjest vähem asja. Seda fakti kinnitavad ka poed, mis enamjaolt odavkaupa müüvad.

Kõrgklassimood on koondunud kaubamaja nurkadesse, kus leiab minimaalse osa uutest kollektsioonidest. Butiigid ei toida ennast lihtsalt ära. Õhtusöögi aeg lähenes (Itaalias on meil kindad söögiajad) ning ära tuli otsustada kus ja mida. Kõik teist vist on kuulnud Hispaania rahvuslikust toidust nimega paella. Panustasingi ühe korraliku hispaaniapärase riisiroa peale, kuna Ibizal all-inclusive hotellis serveeritud kollane riisipuding ei saanud ometi paella mõistet kandma jääda. Kuna aga ka Valtellina täisterapastat kartulite, kapsa ja juustuga kõikjal teha ei osata, siis otsustasime mitte riskida ning oodata neljapäevani, mil hispaanlastest koostööpartnerid meid ‘õigesse’ restorani lõunatama viivad. Tellisin merikarbid ning jäin valikuga rohkem kui rahule. Kõrvale valitud poolkuiv valge, tegi õhtusöögi eriti maitsvaks.

Me gusta mucho la Espana!

Loe lisaks:
Gossip.ee rubriigi Intrigeeriv 7 võitja Kärt Krikmann hakkab Gossip.ee-s blogima

Kärt Krikmann Gossip.ee-le: Majanduslik kindlustatus ei ole mulle ainult unistus, vaid eesmärk ise

[ot-gallery url=”gallery/k%c3%a4rt-krikmann-ka-valencia-kannatab-tugeva-masu-k%c3%a4es”]