Kunstnik Kärt Summatavet (45) tegi näituse “Vana tark naine”. “Kunstnikuna uurisin ka tarkusi, mida elukogenud naine endas kannab ning kuidas oma elu mõtestab,” räägib Kärt.
“Otsustasin pühendada neli medaljoni neile, kes mind on mõjutanud: Valentinale, Annele ja Roosile ning neljanda oma ema- ja isapoolsetele vanavanaemadele, kes kandsid Leena nime. Medaljone tehes pöörasin erilist tähelepanu ehte sisse peidetud joonistustele. Oleme harjunud kandma ehteid, millel on tavaliselt tähtis vaid väline pool. Rahvapärases vanemas käsitöös on aga pahemal poolel eriline tähendus ning selle teostusele pannakse suurt rõhku,” kirjeldab Kärt.
“Pahema poolega seotud uskumused kõnelevad minu arvates sellest, kui tähtis on järgida piiri argise ja püha maailma vahel. Mulle õpetasid vanaema ja ema, et käsitöös ei tohi pahemal pool olla näha ühtki sõlme, kõik peab olema tehtud sama täpselt kui parem pool. Kui varahommikul lasteaeda rutates juhtus vahel, et mu alussärk läks selga pahempidi, ahhetas vanaema, et nüüd tuleb halb päev. Kui tahtsin särgi ümber pöörata, keelas ta, sest siis läinuks veel hullemini.”
“Arvan, et lähiajalugu on õpetanud unustama meie kultuurile tähtsaid lugusid ja vaikima, et ellu jääda. Meie peres on aga esivanematest ja ajaloost alati kõneldud. Seetõttu tean, kui kergelt unustame oma lood ja inimeste elusaatused. Kaotame vaimse seljataguse ja väärtused, mis teevad elust elamisväärse. Kui astud sama rada, mida su esiemad on käinud kaevule lugematuid kordi, tunned sel kaevurajal nende jälgi. Ja jäljed viivad mälestusteni.”