Gossip.ee lugeja küsib: “Nagu paljudel teistel, on ka minul masu muutumas juba täpeks. Olen kuulnud hämamist, et õnn ei peitu rahas ja blaaa blaa. Mis see õnn siis on ja kuidas seda ilma rahata saada?”
Vastab psühholoog :
Tere,
Tõsi ta on elukvaliteedi parandamist seostatakse tihti rahaga, mida on alati vähem kui olla võiks. Uurimused on aga näidanud, et raha ei pruugi sugugi subjektiivset heaolu suurendada. Inimesele on omane püstitada endale ootusi, millede täitumise korral arvatakse end õnnelikuks saavat. Jõudnud aga eesmärgini, harjutakse saavutatuga kiirelt ning leitakse jälle uued omandi või muu materiaalsega seotud tasemed, mis õnneks vaja. Lisaks ei lähtu inimesed omandit hinnates tihti enda vajadustest, vaid võrdlevad end nendega, kes omavad midagi rohkemat.
Õnnelikkus on eelkõige vaimne seisund. Igapäevaselt kasutatakse sõna õnnelikkus nii tunnete väljenduseks kui ka elule kindla hinnangu andmiseks. Kindlaks on tehtud, et õnnelikel ja õnnetutel inimestel on erinevad isiksuse profiilid. St. osa inimesi kogeb elu positiivselt, osa negatiivselt. Ka kõige äärmuslikumad sündmused mõjutavad õnnelikkuse teadvustamist vaid lühiaegselt. Nt. kui elu positiivselt kogev inimene satub autoõnnetusse, siis juba mõne aja möödudes tajub ta elu nii nagu enne. Kui elu negatiivselt kogev inimene saab loteriivõidu, siis ca poole aasta pärast teadvustab ta kõike nii nagu enne võitu.
Millised iseloomujooned siis muudavad inimese õnnelikumaks? Õnnelikud inimesed on pigem ekstravertsed kui introvertsed. Õnnelikud inimesed on sisemise tunnetatud kontrollkeskmega. St. nad pole abitud ja tulevad paremini toime stressiga. Õnnelikud inimesed on tavaliselt optimistlikumad, kõige uue puhul ootavad nad pigem edu kui ebaedu. Õnnelikud on inimesed, kes on endaga rahul. Nad usuvad, et on võrreldes teistega tervemad, intelligentsemad, eelarvamustevabamad, paremad suhtlejad.
Õnnelikkus erineb ka kultuuriti. Kollektivistlikes kultuurides on täheldatud madalamat subjektiivse heaolu taset kui individualistlikes. Viimastes toetavad normid tugevamini kogemusi ja positiivsete emotsioonide väljendust. Kuid kõigile kultuuridele on omane tihe seos isikliku õnne ja perekonna vahel. Seega õnnelik olemise üheks alustalaks on lähedus ja sotsiaalne toetus.
Lisaks eelnevale on õnne allikaks ka rahulolu tööga. See toetab inimese identiteeti ning pakub ühtsustunnet. Positiivseid emotsioone pakuvad ka vabaaja tegevused. Just seetõttu, et need on valitud vabal tahtel ning on enim isikliku kontrolli all.
Kokkuvõtteks inimesed on õnnelikud mitte tänu sellele, mida nad omavad või millega tegelevad, vaid tänu sellele, kuidas nad seda teevad.
Küsimusi psühholoogile saad saata aadressil: maris@gossip.ee