Kindlasti on Hennes ja Mauritz (H&M) poed tuttavad pea kõikidele eestlastele. Tihtipeale nt. Helsingis viibides on H&M-i poodides rohkem kuulda eesti kui soome keelt.

H&M on selline massimoe rõivakett, kel on õnnestunud koostööd teha mitmete kuulsate disaineritega – Karl Lagerfeld (2004), Stella McCartney (2005), Viktor&Rolf (2006), 2007 aasta märtsis disainis H&M-ile kollektsiooni popstaar Madonna ja sama aasta novembris Roberto Cavalli, külalisdisaineriks on veel olnud Gomme des Garçons (2008), Matthew Williamson (2009), Jimmy Choo (2009), Sonia Rykiel (2009).

Tänavu oli H&M-i koostöödisaineriks Prantsusmaa vanim moemaja Lanvin. See tuli paljudele suure üllatusena, sest varasemalt on Lanvini naisterõivaste peadisainer Alber Elbaz tugevalt kritiseerinud keskklassi brändidele kollektsioone tegevaid disainereid. Kui temalt uuriti, mis pani ta meelt muutma, siis vastas hr. Elbaz, et asja idee pole mitte Lanvinit tuua massidesse, vaid, et H&M muuta luksuslikumaks. Et Lanvini unistuste kleite saaksid omada ka need, kel muidu võibolla elus kunagi ei tuleks seda võimalust.

Kuigi ma olen alati peljanud seesuguseid üritusi, otsustasin seekord omal nahal järele proovida ja oma kogemusest ka kirjutada. “Lanvin loves H&M” kollektsioon jõudis Ameerikas poodidesse 20. novembril (tõenäoliselt, et vältida selle kokkulangemist tänupühadega) ning mujal maailmas teisipäeval, 23. novembril kell 8 hommikul. Kõigepealt uurisin Internetist, kui kiiresti varasemalt need kollektsioonid ära on müüdud. Selgus, et nt. Karl Lagerfeldi disainitud kollektsioon müüdi läbi ÜHE TUNNIGA! See välistas hommikul esimese laevaga mineku, sest oleksin tõenäoliselt parimatest paladest ilma jäänud. Sõitsin Helsingisse esmaspäeva õhtul, tänu seal elavale sõbrannale, kes mind enda pool majutas. Ja hommikul läksime koos jahile – olime H&M-i poe ees täpselt kell 8. Enne meid oli kogunenud sinna umbes 30-40 pealine seltskond. Kartsin hullemat. Kuna Helsingis on maas juba paks, kohev lumi ja väljas arvestatavad miinuskraadid, siis pakuti ootavatele inimestele kuuma teed, kohvi ja kooki. Natuke peale kella kaheksat hakati inimesi sisse laskma. Tore oli see, et kõik lasti korraga sisse ja sees alles kujunes välja õige järjekord. Keegi ei pidanud kaua ukse taga külmetama.

Seejärel jagati inimestele käepaelad – kümme esimest said rohelise, kümme järgmist kollase jne. Värvide kaupa lasti inimesi poodi sisse. Me sõbrannaga olime kolmandas värvigrupis. See tähendas veel 35 minutit ootamist. Peas keerles pidevalt mõte, et kas see kõik on ikka seda väärt. Aga ma ei andnud alla – olin ju kleidi nimel reisinud teise riiki ja ärganud üles enne kella seitset hommikul! Ja ma ei ole üldse hommikuinimene… Kui lõpuks oli käes meie kord, siis teatati, et shoppamiseks on aega 10 minutit. Just nii – 10 minutiga pead suutma välja valida kõik asjad, mis Sulle meeldivad, neid selga proovima ja ära ostma. Kes selle ajaga toime ei tule, palutakse lahkuda, et saaks poodi sisse lasta juba järgmised shopahoolikud.

See ei olnud meeldiv, haarasin kleidi, mida sinna ostma läksin, viskasin kiire pilgu teistele asjadele ja haarasin nii igaks juhuks kaasa veel paar kleiti, sest äkki pildi järgi väljavalitu ikka ei sobi. Proovikabiinis oli väga pingeline, sest pidevalt korrutati mikrofoni, et aeg on otsa saamas. Ma otsustasin, et valin ikka selle kleidi, mis mulle juba algusest peale meeldinud oli. Tagasi riiete juurde meid enam ei lubatud. Andsin müüja kätte kauba, mida ma ei soovinud ja kiirustasime kassasse. Hiljem hakkas kripeldama, et ühte roosat kleiti ei ostnud. Ja siiamaani kripeldab, kuid juba paari tunniga oli kõik välja müüdud. Mulle meeldis aga, et kassas pakiti kõik esemed kenasti ära, asetati Lanvini stiilsesse paberkotti, mitte ei visatud lihtsalt punasesse H&M-i kilekotti. Lisaks kingiti ostjatele Lanvini punane sall.

Hiljem laevaga koju sõites mõtlesin, et tegelikult oli see hea kogemus mulle kui moefännile. Kuid siiski ainult korra elus. Olen väga rahul selle härra Alber Elbazi disainitud halli kahara kleidiga, mille endale soetasin (galeriis), kuid edaspidi pigem säästan raha ja ostan kleidi disaineri enda butiigist. Rahulik õhkkond, privaatne teenindus, ilus disain ja kõik see loob palju meeleolukama ostlemise – et väljuda poest naeratus näol!

Lugejatelt ootan kommentaariumisse lugusid nende parematest/halvematest/sarnastest ostukogemustest. Kas keegi käis ka Lanvini shopingul ja mida sealt soetasite?

[ot-gallery url=”gallery/lilian-l%c3%b5hmus-s%c3%b5itsin-spetsiaalselt-soome-et-lanvin-loves-hm-kollektsioon-%c3%bcle-vaadata”]